Realism, impressionism, 19.- 20. sajandi kunst, sümbolism, juugend, rahvusromantism, ekspressionism, postimpressionism, neoimpressionism (0)

Kunstiajalugu 30.10.12 KT
REALISM
Puuduvad arhidektuuri teosed, ainult maalikunstis esineb R-s. Kujutatakse ainult reaalsust, ehk käega katsutavat, silmaga nähtavat. Maalitakse ennast ümbritsevat ilma ilustamata, tõde, teaduse põhjal. Loomutruu lähenemine. Teemaks eelkõige loodus, inimesed. Maalitakse otse. 1830. a. peatuvad paljud kunstnikud Barbizonis (koolkond, eesotsas Rousseau )
¤ Francois Millet – teemaks talupojad, raske töö. Teda ei saatnud edu, vastuolus akadeemiakunstiga, süüdistati mässu õhutamises. Pärast surma saab kuulsaks . “Viljapeade koristajad”
¤ Gustave Courbet - vastandub ametlikule kunstile, maalib suure formaadilisi teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse “Realism”. T: maastik , olustik, portree, natüürmort. “ Kivilõhkujad”
¤ Honore Daumier - joonistaja, graafik . Tööd esitati ajakirjanduses. Karikatuurid poliitikutest. Maalides on leebem, maalib linnakodanikke, lihtsat elu, naeruvääristamist vähe. “Kolmanda klassi vagun ”, “Pesunaine”.
¤ Edouard Manet – T: Pariisi linnaelu. Skandaalsed maalid, kasutab kuulsate kunstnike maalide kompositsioone. Varjude ja värvide heledamaks muutumine. “Eine murul ” , “Olympia”.
¤ Ilja Repin – realism + ajaloo maal. Tuntuim vene realist. “ Burlakid Volgal” , “Ivan Julm ja ta poeg”
¤ Ivan Šiškin – “Hommik männimetsas”.

IMPRESSIONISM
Realismi edasiarendus. Kujutatakse seda mida nähakse (loodus). 1874. a. esimene grupinäitus. Põhimõte: Jäädvustada hetk. Uutmoodi maalimistehnika (teadus, tõe allikas, üks hetk, füüsika seadused VALGUSE kaudu). Vahetu kogemus on tähtsaim, tõetruum. Esemeid tuleb maalida nii nagu nähakse, mitte nii nagu teatakse. Varjud värvilised, maalid muutusid tasapinnalisemaks. Pintslilöögid olid nagu komad , kiire maalimine (valguse muutumise tõttu). Eeskujuks fotograafia. Tähtis pole see, mida kujutad, vaid kuidas kujutad. Maalitakse enda jaoks, mitte kirikule ega kellelegi teisele. Peamine motiiv on vabaõhumaal, maastik, maaliti üht ja sama motiivi mitu korda. Positiivsed kunstnikud.
¤ Claude Monet – “ Impressioon . Tõusev Päike” – sellest sai impr. ka nimetuse.
“ Roueni katedraal” erinevates valgustes, pildiseeria.
¤ Camille Pissarro – tänavapildid, külad, aiad. “Montmartre’I Bulvar pilvisel hommikul ja öösel”.
¤ Auguste Renoir- inimeste alasti maalimine, õlivärvid. “Tuuleiil”.
¤ Edgar Degas – jahedam, täpsem. Pastellmaal , keerukate liigutuste tabamine ( ballett ) “Täht laval”, “Sinised tantsijannad”.
¤ Alfred Sisley – loodus, maastik. Huvitavad talvemaastikud. “Küla Seine ’I kaldal”, “Udune hommik”.
IMPRESSIONISMI MURRANG KUNSTIAJALOOS:
- lõpetab arengu mis algas renessansist (püüdlus looduseni)
-Uue ajastu algus; uus kunstnike põlvkond- kuidas maalida, uued kunstivoolud, tehnikad .
19. – 20. Sajandi kunst
Puuduvad taotlused, visuaalsed ühtlused. Mitmekesine, segane, mitmekülgne. Ametlik- ja sõltumatu kunst sulanduvad. Mõlemas on vastuolud. Erinevad nimetused: SÜMBOLISM, JUUGEND , POSTIMPRESSIONISM
SÜMBOLISM
Koosneb sümbolitest, põlgavad realistide ja impressionistide tööd. Vihkavad reaalsust, suured ja igavesed teemakäsitlused (sünd, surm, armastus). Teosed on ebatavalised, mitmetähenduslikud, salapärased. Pooldavad fantaasiat, põnevad süzeed. On oluline mida kujutatakse, käsitlus on erinev.
¤ Pierre Puvis de Chavannes – püüab väljendada rohkem kui kujutab „Neiud rannal “.
¤ Bertrand-Jean Redon- näitused Roosiristlaste ordu salongis, kuna need on müstilised maalid.
¤ Auguste Rodin – skulptor , teosed on impressionistlikud ja sümbolistlikud. „Põrgu väravad“, „Mõtleja“, „Honore de Balzac“.
JUUGEND
Kasutatakse tarbekunstis ja arhitektuuris, eriti Suurbritannias, tööstus tõrjub välja käsitöö. Juugend on stiilide segu. Tööstustoodang hakkab kunstnikele vastu. Tähtis Šotimaal, Glasgow koolkond. Levib üle Euroopa (1890), Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa. Kujutati kõigele: mööblile, tapeedile ( kõigele mida ennem kunstiga ei seostatud). Levinud arhitektuuris. Eestis hävinud, Riias leidub palju.
¤ John Rastin – ülistab keskaja kunsti. Loob kunstnike rühmituse: Prerafaeliidid ( ideeks vabandeda kõrgrenessansi ideedest, toetuvad vararenessansile või keskmisele)
¤ William Morris - käsitöö austaja, üritas luua kunstide sünteesi, tahvelmaal pidi olema osa sisekujundusest. Ruumid ja korrused pidid sulanduma välisfassaadiga. Tõi kunsti ornamendid, mis pidid olema sisekujundusel ja tarbeesemetel samad/sarnased.
¤ Edward Burne- Jones - maalikunstnik
¤ Arthur Macmurdo – joonistab motiivi -> uus ornament . Puudub geomeetria , ebasümmeetrilised kujundid, lähtub orgaanilisest loodusest (lehed jne).
¤ Victor Horta – Belgia- lainelisus, uus ehitustehnika , materjaliks raudbetoon - annab kandvad osad elegantsemaks teha. Ornament katab kõike (põrand, sein, trepp , käepidemed)
¤ Antonio Gaudi – Hispaania - hinnatud arhitekt , loominguline , lainelisus, loodusornamendid, draakonimotiiv. „Püha Perekonna kirik “ Barcelonas. (Pühendas end kiriku ehitamisele, elas seal, keegi teda ei näinud. Kui suvalisel hetkel jalutama läks, jäi trammi alla. „Güelli park“ - fantaasiaküllane.
¤ Hector Guimard – prantslane- arhitekt- Pariisi metroo sissepääsud.
¤ Aubrey Beardsley- inglane- isikupärane figuuride üleminek ornamendiks.
¤ Gustav Klimt – austerlane- sümbolistlik, juugendlik. Figuuride kadumine ornamentidesse. „ Suudlus “.
RAHVUSROMANTISM- 19. Sajand seoses rahvusriikide kujunemisega. Rahvuslike ideede levik, kunstnikud innustuvad Karjalast- selle ürgne loodus, „Kalevala“ tegevus.
Kuulsamad arhitektid on soomlased. Planeerisid ka „Estonia“ teatri.
¤ Eliel Saarinen – võtab eeskuju puitarhidektuurist ja maakirikutest. Juugendstiili mõjud. Teosed: Helsingi raudteejaam (kiviplokid, nurgeline, massiivne), suur Tallinna plaan/ projekt (19-20saj pakkus välja), Kommertspanga hoone (Pärnu mnt).
¤ Akseli Galien- Kaliela – soomlane. Illustreerinud „Kalevala“, tasapinnaline maal, erksad värvid, eeskujuks eestlastest arhitektidele.
¤ Nikolai Roerich - Venemaa- eeskuju Soomest, asutas Peterburis rühmituse „Mir Iskustva“. Rahvusromantikute stiil, maalib varjaage (esimesi vene valitsejaid). Siirdub Indiasse, seejärel idamaised sümbolid teoste teemaks.
¤ Edvard Munch – Norra- rahvusromantik (sümbolism + juugend), teemaks sümbolism, maalimistehnikaks juugend. „Haige laps“. Ekspressionist. Vaata edasi tema kohta…
EKSPRESSIONISM
Hingelised traumad noores eas. Boheemlaslik ellusuhtumine viib hingelise kriisini, kui isik ravitakse liiga terveks, siis muutub kahjuks ka kunst. Nt. enne haigust- väljendusrikkus (värvigamma hele, värviline, dramaatiline), pärast haigust- tõmbub eemale ühiskonnast, tema ja maalid. Rahulikud maastikumaalid.
Temaatika : üksindus, hirm, haigus, surm, armastuse kadumine. Töö allikaks on ideed, mida saab värvidega paberile väljendada/ kujutada. Maalitakse ühest teemast mitmeid variante. Suurepärane graafik. Ideeks oli avada oma hing teistele inimestele. NB! Edvard Munch on väljendusliku kunstisuuna rajaja!!! Värv ja vorm on kunstniku väljendusviis „Karje“ , „ Elutants “ on üks osa 22 osalisest maalide kogust „Elufriis“.
POSTIMPRESSIONISM
Kõik postimpr. kunstnikud olid impressionistid , kuid pettumise järel valisid erineva suuna. Põhiidee oli impressionismist välja kasvanud.
¤ Vincent van Gogh – Holland- unistas saada misjonäriks, avastas kunsti, esimesed maalid olid lihtsakoelised. Õppis Camille Bizarro koolis värviõpetust, valgust. Värvid muutuvad heledaks, kerged pintslitõmbed. Ekspressiivse kunsti rajaja. Pidas end impressionistiks, kuid oli selles tegelikult pettunud . Ta ei tahtnud maalida seda mida näeb, vaid väljendada värvidega tundeid. Ta oli tundlik, vastuvõtlik. Põdes epilepsiavormi, tugevad haigushood. Viidi hullumajja, ei ravitud terveks. ( Lõikas oma kõrva maha, saatis oma armastatule ). Põgeneb hullumajast ja maalib edasi, huvitavalt. Usub et värvid suudavad väljendada tuneid ja IDEID. „Päevalilled“ ja „Tähine öö“.
¤ Paul Gaugain- van Goghi sõber, egoist , otsekohene, börsimaakler. Ta on heal elujärjel, kuidas kunsti kogudes jätab ta pere ja raha ning astub Pariisi kunstiellu. Pettub impressionismis („ See on silmad ilma ajudeta“). Sõbruneb sümbolistidega. Tema meelest tuleb luua uut ja suurepärasemat ning kunst peab olema hingestatud. Elu lõpuni elab Haitil , maalides kohalikke kaunitare, õpib tundma ürgset loodust. Maalidel pole varje , need on tasapinnalisemad, tähtsad kontuurid, figuurid on silueti taolised. Väljendusvahendid on värv, joon, vorm. Teostest õhkub harmooniat ja tasakaalulisust. „Tahiti naised rannal“ ja „Neiu lehvikuga“.
¤ Paul Cezanne – tal oli kindlustatud elu, jõukas isa. Tal oli võimalus end täielikult kunstile pühendada, ainult keegi ei huvitunud tema kunstiteostest. Esimesed maalid on tumedad , muutudes impressionistlikeks. Maalis puudus ruumilisus. Solvub, et teda edu ei saada, sulgub endasse. Eemaldus impressionistidest, kuid värv ja valgus jäävad oluliseks. Värv on ühendatud vormiga . Loobub varjudest, kujutab geomeetrilisi algvorme. Ideeks: Maalida saab mitmest vaatenurgast. „Tük Jas-de“ , „ Marne ’ kallas“
¤ Henri de Toulouse- Lantrec – aadlisuguvõsast, sugulusabielu viimane järeltulija. Tal juhtus palju õnnetusi, oli kääbus. Üleolev käitumine, aristokraatliku vabaduse tunde säilitamine, uhkelt riides jne. Hea kunstiharidus , maalis ja joonistas väiksena. Südamlikud ja realistlikud teosed. Asub elama Pariisi äärelinna, meelelahutuslikku piirkonda. Jälgib ennast ümbritsevat, kaasas joonistusplokk. Mõjutused: heledad värvid, liikumise keerukus , voolavus, Jaapani värviline puulõige, Paul Cezanne. Töödes ka karikatuure, inimlikke jooni. Viljeles pastellmaale. Reklaamplakati rajaja. Tunneb end tõrjutuna. Sureb noorelt. Tema viimane impressionistlik näitus oli maalidest, mis olid tehtud punktitades, mitte komadena.
Püantilistid ehk neoimpressionistid- tõetruum värvide kasutus, teaduslik lähenemine.
¤ George Seurat - teadusele toetumine, värvide mõjutamine. Võtab kastusele värviringi (punane, sinine, kollane + täiendvärvid vahel). Värvide punktid mõjutavad üksteist kõrvuti olevalt. „ Modell “ „Kabaree“. Harmooniline kompositsioon .
¤ Paul Signac- spektri värvid, intensiivsus värvides (laigud, punktid). Saab pärast Seurat’i surma neoimpressionistide juhiks. „Mänd Saint- Tropezi lähedal“.
KUBISM- Pablo Picasso – üritasid leida igas esemes geomeetrilist vormi. „Elu“.