Egiptuse rahvastik ja asustus (0)

Tallinna Ülikool
Egiptuse Rahvastik ja Asustus
Referaat
Koostas: Johannes Kert Roots
Tallinn 2014

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Esialgne asustus 4
Niiluse kingitus 6
Tänapäeva Egiptus 7
2011. aasta revolutsioon 7
2013. aasta sõjaväeline riigipööre 9
Statistika 10
Kasutatud materjalid 13

Sissejuhatus

Maa-alal, kus praegu on Araabia Vabariik Egiptus, tekkis aastaid tagasi üks võimsamaid ja huvitavamaid tsivilisatsioone, mis on sajandeid ja aastatuhandeid köitnud tähelepanu. Ajal kui Euroopas ja Ameerikas oli veel kiviaeg, ehitasid Egiptuse insenerid uhkeid ehitisi pikki Niiluse kallast, matemaatikud arvestasid püramiidide kaldenurka ja arhitektid püstitasid suurejoonelisi templeid, mis ka tänapäeval võluvad oma uhkuse ja iluga.
Tänapäeva Egiptus on suurim Araabia riik, mis asub Aafrikas ja osa selle territooriumist - Siinai poolsaar, asub Aasias. Kahte kontinenti eraldab Suessi kanal . Egiptus on kolme maailmajao – Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht . Riigi põhjakallast uhub Vahemeri , idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Niiluse jõest idapoole jääb Araabia kõrb, läände aga Liibüa kõrb, mis hõlmab kaks kolmandikku riigi territooriumist. 96% Egiptuse territooriumist moodustab kõrb, mis on mägine ja esineb ka oaase. Ülejäänud osa on org ja Niiluse delta . Niiluse org ulatub 1500 km lõunast, Sudaanist, põhja kuni Vahemere rannikuni . Egiptus kuulub suurima rahvaarvuga riikide hulka Aafrikas ja Lähis-Idas ning seal elab tänapäeval üle 82 miljoni inimese. Lõviosa rahvastikust elab viljaka pinnasega Niiluse orus ja deltas , mille pindala on ligi 40 000 km2. Enamuse riigi territooriumist moodustavad väga hõreda asustusega Sahara kõrbe alad. Ligi 50% rahvastikust elab linnades. Neist rahvarohkeimad on Kairo ja Aleksandria.

Esialgne asustus

Egiptuse alad asustasid kütid- korilased pleistotseenis. 10. aastatuhandel e.m.a asendus küttide-korilaste kultuur põlluharijate-karjakasvatajate kultuuriga . Umbes aastal 8000 e.m.a alanud kliimamuutuste ja/või liiga intensiivse karjakasvatuse tõttu muutusid suured haritavad ja karjatatavad maa-alad kasutuskõlbmatuks, moodustus Sahara kõrb. Varajased hõimud liikusid Niiluse orgu, kus arenes välja püsiasustusega, põllumajanduslik ja varasema perioodiga võrreldes rohkem tsentraliseeritud ühiskond.
Neoliitikumis arenesid Ülem- ja Alam-Egiptuses mitmed eeldünastilised kultuurid. Mõlema Egiptuse kogukonnad jäid kultuuriliselt eraldatuks rohkem kui 2000 aastaks, kuid lävisid sageli omavahel läbi kaubanduse. Esimesed jäljed egiptuse hieroglüüfidest ilmnevad Nagada kultuuri saviesemetelt aastast ca 3200 e.m.a.
Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas umbes aastal 3150 e.m.a üheks kuningriigiks vaarao Menes, kes pani aluse erinevatele Egiptuse dünastiatele, mille esindajad valitsesid riiki järgneval kolmel aastatuhandel. Egiptuse kultuur jõudis sellel perioodil oma õitsengu tippu, eristudes teistest kultuuridest oma religiooni, kunsti, keele ja tavade poolest. Ühendatud riigi varadünastilisele ajastule järgnes Vana riigi periood (ca 2700 –2200 e.m.a), mil rajati palju püramiide, milledest märkimisväärseimad on III dünastia ajal rajatud Džoseri püramiid ja IV dünastia ajal rajatud Giza püramiidid.
Esimese vaheperioodi ligi 150 aastast perioodi riigis iseloomustab poliitiline ebakindlus ja võimu detsentraliseerumine. Ulatuslikumad Niiluse üleujutused ja poliitiline stabiliseerumine aitasid kaasa riigi uuele tõusule Keskmise riigi perioodil, mis saavutas oma kõrgaja vaarao Amenemhet III võimuperioodil. Teisel vaheperioodil valitsesid Egiptuse põhjaosa hüksoslased (semiidid-asiaadid), kes rändasid Niiluse deltasse 18. sajandil e.m.a ning haarasid võimu umbes aastal 1630 e.m.a. Hüksoslased rajasid deltasse uue pealinna Avarise ning valitsesid suuremat osa Egiptusest XV dünastiana (1630–1521 e.m.a). Võõramaalased ajas riigist välja Ülem-Egiptuse vaarao Ahmose I, kes asutas XVIII dünastia ja viis pealinna Memphisest üle Teebasse.
Uue riigi perioodil (u 1550– 1070 e.m.a) saavutas Egiptuse territoriaalne laienemine oma haripunkti , ulatudes lõunas (Nuubias) Niiluse neljanda kärestikuni (tänapäeval Sudaani põhjaosa) ja põhjas Süüriani. Sellel perioodil valitsesid Egiptust kuulsad vaaraod , nt Hatšepsut, Thutmosis III, Ehnaton ja tema naine Nofretete, Tutanhamon ning Ramses II. Kolmandat vaheperioodi iseloomustavad liibüalaste, nuubialaste ja assüürlaste vallutusretked Egiptusesse , kuid egiptlased suutsid need sissetungijad riigist lõpuks välja lüüa.

Niiluse kingitus

Egiptuse tsivilisatsiooni tekkes oli esmatähtis roll Niiluse jõel. Kõrbetest ümbritsetud Niiluse orus toimusid iga-aastased üleujutused (tavaliselt juulist kuni detsembrini), niisutades ja väetades mudaga egiptlaste põlde. Kohalikud kutsusid viljakat muda Niiluse kingituseks.
Põldude niisutamist alustati Niiluse orus arvatavalt juba 6. aastatuhandel e.m.a. Ebaühtlase ulatusega üleujutuste reguleerimiseks ja haritava maa suurendamiseks alustati esimest laiaulatuslikku tammide ja niisutuskanalite ehitust umbes aastal 3100 e.m.a.
Üleujutuse kõrgajal oli pea kogu Niiluse org vee all, ainult kõrgemale ehitatud ja tammidega ühendatud külad ja linnad jäid veepinnast kõrgemale. Haritava maa pindala oli sõltuvalt üleujutuse ulatusest 20 000 – 34 000 km2. Üleujutatavatel põldudel oli vee sügavus 0,5–3,0 m ning settiv muda sisaldas orgaanilist materjali 2%. 17. sajandil e.m.a võeti niisutusel abiks vinnkaev, 7. sajandil e.m.a aga veeratas, viimase abil oli võimalik saada kaks viljasaaki aastas.

Tänapäeva Egiptus

21. oktoobril 1981 läbiviidud referendumi järel sai presidendiks Hosni Mubarak (asepersident alates 1975). Järk-järgult paranesid Egiptuse suhted Araabia maadega ning 1989. aastal taastati riigi liikmelisus Araabia Liigas, mille peakorteri asukohaks sai taas Kairo. Mubarak hoidis riiki kindla, autokraatliku kontrolli all. Järgmisel kümnendil vähenes presidendi populaarsus märgatavalt, millele aitasid kaasa järgmised asjaolud : korruptsioon , majanduse kiratsemine, hariduse raske kättesaadavus, vaesus , noorte osakaalu suurenemine rahvastikus jm.

2011. aasta revolutsioon

Protestilaine Mubaraki režiimi vastu algas 25. jaanuaril 2011. Meeleavaldustel osalejad said innustust Tuneesias toimunud revolutsioonist , mis viis sealse presidendi tagandamiseni. Demonstratsioonidel avaldati meelt politsei vägivalla, eriolukorra seaduse, miinimumpalga madala määra, korruptsiooni, töötuse jm vastu.
Pärast 18 päeva järjest kestnud üleriigilisi meeleavaldusi teatas asepresident Omar Suleiman 11. veebruaril Mubaraki tagasiastumisest ja võimu üleandmisest kõrgemale armeejuhtkonnale. 82-aastane Mubarak oli selleks hetkeks olnud Egiptuse president veidi alla 30 aasta. Tagasiastumist tervitasid juubeldavad rahvahulgad.
13. veebruaril teatas Egiptuse kõrgem sõjaväeline nõukogu põhiseaduse tühistamisest ja parlamendi laialisaatmisest. Uued parlamendivalimised pidid toimuma sama aasta septembris.
19. märtsil toimunud rahvahääletusel toetas põhiseaduse muutmist ligi 77% osalejatest. Muudatuste järgi lühenes presidendi ametiaeg kuuelt aastalt neljale ning võimuperiood kestab maksimaalselt kaks ametiaega.

2013. aasta sõjaväeline riigipööre

2012. aastal toimunud presidendivalimistel saavutas võidu Moslemi Vennaskonna kandidaat Mohamed Morsi, kellest sai esimene demokraatlikult valitud president Egiptuses. 24. juunil 2012 ametisse vannutatud Morsi püsis võimul veidi üle aasta – 3. juulil 2013 toimus Egiptuses sõjaväeline riigipööre, mille käigus tagandati president ametist ning peatati põhiseaduse kehtivus. Riigipöördele eelnesid massimeeleavaldused, milles nõuti presidendi tagandamist.
Aprill 2014 seisuga on rahutused levinud suurtest massidemonstratsioonidest ülikoolilinnakutesse ning kui rünnakud olid siiani suunatud Egiptuse relvajõudude vastu, siis nüüd on üks äärmusrühmitus lubanud rünnata ka olulist majandusharu nagu turism .
Pommirünnakud on järelkaja 2013 aasta suvel alanud vastasseisule ja poliitilisele üleminekuprotsessile, kus ühel pool on vahevalitsust toetavad relvajõud ning teisel pool Moslemivennaskond.

Statistika

Alltoodud tabelis on võrreldud Egiptust Eestiga, et anda paremat aimu Egiptuse seisundist.1
 Egiptus
 Eesti
 Pindala km2
 1 001 450
 45 227
 Rahvaarv
 82 079 636 (juuli 2011)
 1,340 935 (1.01. 2008)
 Rahvaarv 2050 .aastaks
 125,9 milj.
 1,1 milj.
 Keskmine rahvaarvu kasv
 2005-2010
 1,8 %
 - 0,3 %
 Linnarahvastiku osatähtsus
 (%) (2007)
 43
 69
 Keeled
 araabia ( riigikeel ), inglise
 ja prantsuse keeled on
 arusaadavad haritud
 klassides
 eesti 67,3 %, vene 29,7 %,
 teised 2,3 %, teadmata 0,7
 % (2003)
 Usundid
  Islam (enamasti sunniidi)
 90%, kopti kristlik kirik
 9%, muu  kristlus 1%
 evangeelne luterlus
 13,6 %, ortodoksi eesti
 õigeusk 12,8 %, muu
 kristlus ( sealhulgas
 metodism, seitsmenda -
 päeva adventism , rooma –
  katoliiklus ,
 nelipühilased) 1,4 %,
ateism 34,1 %, muud
 ja spetsialiseerumata 32 %,
 mitte ükski 6,1 %
  Inimareng
  Vaesuses elavate inimeste %
 kogu elanikkonnast (alla
 dollari päevas) (1990-2005)
 3,1
 …
 Täiskasvanute lugemisoskus
 (% üle 15- aastaste hulgas)
 (2005)
 71,4
 99,8
 Ennustatav eluiga
 (2005)
 70,7
 71,2
 Koolis käimine (%
 kooliealistest) (2005)
 94
 95,0
 Tüdrukud/poisid koolis (2005)
 0,95
 1,00
 5.klassis jätkavad (% kooli
 alustanutest) (2004)
 94
 99
 HIV-nakatunud (% vanuses15-
 49 a.) (2005)