Psühholoogia mõiste - teadus, mis uuri inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning selle avaldumise viise. Psühholoogia harud. Teoreetiline psühholoogia – teoreetilised harud töötavad välja teooriad ja üldised seaduspärasused. üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid pedagoogiline psühholoogia – õppimine jm
staadiumite/astmete: 1. Kaasasündinud motoorsed relfleksid 2. Keel ja kõne jne. Ütles, et järjestikused astmed toimuvad läbi keskkonna tagasisideme. Peamised arengu... on assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (paindlik muutumine). Ütles, et keskkonna ja bioloogia koosmõjul arenguastmed progresseeruvad ning keskkond on peamine mõju arengule. G. S. Hall avaldas arvukalt artikleid ja pani aluse esimeste arengupsühholoogia metoodika rakendamisele. Tema biogeneetiline seadus erineb Haeckeli omast vaid selle poolest, et lisaks bioloogilisele sarnasusele on sarnane ka psühholoogiline ja vaimne pool. A. Gesell ei nõustu Halli seisukohaga ning leiab, et areng on juhitud geneetilistest protsessidest, rõhutas küpsemisteooriat, kus väidab, et organism areneb läbi bioloogiliste mehhanismide kompleksi ja inimese arenevad võimed on seotud teatud ajaliste piirangutega. Teda huvitas motoorika ehk aju areng ja
Tartu Ülikool Eripedagoogika LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS Arengupsühholoogia kodutöö Tartu 2011 Vaatluskoht: lapse kodu - korter Tartu linnas Last vaatlesid: Antud protokolli koostaja ja analüüsija Millal toimus: 30.09.2011 Lapse vanus: 10 kuud ja 20 päeva Lapse sugu: naine Situatsiooni kirjeldus: Toas viibisid laps, lapse ema, naissoost isik (,,tudeng 1" - last varem kohanud), naissoost isik (,,tudeng 2" - pole last varem kohanud), meessoost isik (,,tudeng 3" - pole
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema.
Lisada ei tohi ka omapoolseid seisukohti. Referaat http://www.ttk.ee/public/ut_koostjuh.pdf Peatükk 3 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine (metoodiline juhend) Vormistamine Puu, kus oksad tähistavad teatud eluperioodi tähtsamaid sündmusi mis ajal midagi olulist teie arvates toimub Töö teostatakse rühmatööna neljastes gruppides Joonistage arengupuu Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Arengupsühholoogia uurib, millises järjekorras, millise kiirusega ja mil moel need muutused toimuvad Inimese areng Kasvamine Arenemine Küpsemine Sotsialisatsioon Seletage mõisted Kasvamine eelkõige füüsiline areng, keha välismõõtude (pikkus, kaal) muutmine ja elundite suurenemine Orn- ,,teadvustatud reageerimine inimese arenemisele ehk siis suunav tegevus vastavalt üldkehtivatele väärtusnormidele (nii ühiskonna kui indiviidi tasandil)
Fechner-Psühhofüüsika seadus Wundt-1879.a. Loos Leipziggis psühholoogiahaigla Kraepelin-oli saksa psühhiaater, töötas Leipzigi psühhiaatria haiglas Galton-oli inglise eugeenik ja antropoloog. 22. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 23. Teadusliku psühholoogia sünd- 1879 Leipzigi ülikoolis Wilhelm Wundt rajas ja plaanipäraselt hakkas läbi viima inimese psüühika uurimise katseid 24. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 25. Arengupsühholoogia, biopsühholoogia, eripsühholoogia, spordipsühholoogia, kliiniline- ja kognitiivne psühholoogia, KOOLIPSÜHHOLOOGIA NÕUSTAMISPSÜHHOLOOGIA TERVISEPSÜHHOLOOGIA 26. KOHTUPSÜHHOLOOGIA 27. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA 28. MILITAARPSÜHHOLOOGIA 29. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid 30. vaatlus-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus- Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. 31
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Möbiuse sündroom Arengupsühholoogia referaat Helen Teigar MÖ-4 Tartu 2013 Sissejuhatus Möbiuse sündroomi teema valisin sellepärast, et see puudutab minu igapäevaelu väga sügavalt. Nimelt sündis mul 25. märtsil 2011. aastal pärast õnnelikku ja probleemivaba rasedust armas pisike poeg Martin, kellel pärast poolt aastat lastearstide, kardioloogide, neuroloogide, ortopeedide, logopeedide, silmaarstide,
Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia - Arengupsühholoogia - Neuropsühholoogia (peaaju protsessid) Rakendusliku orientatsiooniga - Kliiniline psühholoogia - Õiguspsühholoogia - Organisatsioonipsühholoogia - Reklaamipsühholoogia - Spordipsühholoogia - Koolipsühholoogia - Militaarpsühholoogia(sõnad?) Teaduslik meetod psühholoogias: 1) probleemi defineerimine 2) probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringute tulemustega
1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (Mõistus on tühi) Materialistliku sensualismi esindaja - enne ei ole midagi, kui ei ole kogemust. Kogemust saame Tabula rasa->sünnib->meelte kaudu->aistingud->kogemus Kõik teadmised tulevad läbi meelte .
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühho...
1.Uuritakse kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. 2. Longituudne – katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike – katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga. Kaksikute – ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3.Kasvamise all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 4.Eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumisest, esimesel nädalal saab algsest rakust juba 100-rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limakestale Embrüonaalperiood – 3.kuni 8. Nädala lõpuni, kujuneb kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad kõrvad). Looteperiood – alates 9.nädalast kuni sünnini, olemas kõik organid ja kehaosad...
4. Inimesele ei tohi eksperimendist tekkida mingit kestvat häda. Teine eetiline probleem on katsed loomadega. Umbes 7-8% psühholoogilistest uuringutest tehakse loomadega. Küsimus on selles, kas tohib inimeste heaolu pidada loomade omast olulisemaks. Inimeste puhul on eetiline, kui katse on vabatahtlik ega tekita kahju, loomad aga ei suuda enda eest rääkida ja seetõttu pole nad kohe kindlasti vabatahtlikult katses, samuti ei tea me, kas katse tegi loomale psüühilist kahju. 7. Arengupsühholoogia Spartalik kasvatus- spartalik kasvatus on hästi range ja kõike keelustav Preformatsiooniteooria- J.J Rousseau- Inimese rikub ühiskond, ta tuleb üles kasvatada metsas ilma segavate faktoriteta ja siis täiskasvanuna ühiskonda tagasi viia John Locke- ütles, et inimene on sündides puhas leht e. tabula rasa ning kõik mis ta teab omandab ta elu jooksul läbi kogemuse 8. Arengupsühholoogia- Sigmund Freudi psühhoseksuaalne arenguteooria-
ehk iseloomu ei määra niivõrd keskkond vaid selle interpreteerimine. Antropoloogid eesotsas Franz Boasi (18581942) ja Cora du Bois'ga (19031991) olid aga veendunud, et ka inimese iseloom sõltub peamiselt kultuurist, milles ta üles kasvab: inimene on seda nägu, milline on teda ümbritsev kultuur. Valitseva arvamuse kohaselt jätab kasvatus ja kodune miljöö peale harjumuste ja kommete sügava jälje ka iseloomu. Arengu temaatikaga tegeleb eelkõige arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millisel kiirusel ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu puhul käsitletakse tavaliselt eraldi füüsilist, kognitiivset kui ka sotsiaalset arengut. Ka selle põhjal saab teha järeldusi, kas iseloomul on bioloogiline põhi. Arengupsühholoogia keskseid küsimusi on, kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. Just keskkonnal, sest igal inimesel on sünniga kaasa
Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hil...
..). Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga). Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga). Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab (Leuska, 2010). Kastutatud kirjandus 1. Leuska, A. (2010). Arengupsühholoogia. Külastatud aadressil http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/index.html 2. Beck, U., Giddens, A., & Lash, S. (2001). Modernización reflexiva Política, tradición y estética en el orden social moderno. Külastatud aadressil: https://es.scribd.com/doc/69832017/Beck-U-A-Giddens-y-Lash-S-2001-1997- Modernizacion-Reflexiva-Politica-tradicion-y-estetica-en-el-orden-social-moderno. 3. Keller, M., & Kalmus, V. (2007)
Psühholoogia eesmärgid: 1. Kirjeldada ja seletada käitumist (loomade ja inimeste mõlema) 2. Teooriate loomine Psühholoogia valdkonnad: 1. Eksperimentaalpsühholoogia keskendub vaimsete protsesside uurimisele (nägemine, mõtlemine...). Uurimiseks kasutatakse katseid 2. Bioloogiline psühholoogia uurib kuidas bioloogiline pool mõjutab vaimset 3. Psühhofarmakoloogia uurib erinevate ainete mõju käitumisele (nt. erinevate ravimite mõju uurimine) 4. Arengupsühholoogia tegeleb inimese arenguga (mitte ainult lapse omaga) uurimisega 5. Isiksusepsühholoogia uurib inimese isiksust (omadused...) 6. Sotsiaalpsühholoogia uurib väliste tegurite mõju käitumisele 7. Rakenduspsühholoogia rakendab uusi teadmisi, et parandada inimese käitumist a. Koolipsühholoogia tegeleb õppimisega ja kooli keskkonnaga b. Organisatsioonipsühholoogia tegeleb inimesele organisatsioonis c. Tööstuspsühholoogia inimese ja töö suhe
Õpikust lk.33 47; vihiku materjal; töölehed ül.15, 16 1. Arengupsühholoogia põhiküsimus Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus:
sotsioloogiaga. Neuro psühholoogia Tervise psühholoogia Spordi psühholoogia Kohtu psühholoogia Militaarpsühholoogia- Organisatsioonpsühholoogia 7.Geeniteaduse ja arengupsühholoogia seos Geeniuuringud annavad arengupsühholoogidele teavet, kui palju inimese käitumises on määratud pärilike teguritega, kui palju on keskkonna (kasvatuse) mõju tulemus. Geneetikute uuringud annavad kliinilistele psühholoogidele infot psüühika häirete bioloogiliste põhjuste kohta.Eristatakse teoreetilisi ja rakenduslikke suundi-esimesed on baasiks teisele 8.Psühholoogide neli eetikakoodeksit testimisel , katsetel 1) Katseisikule tuleb tagada privaatsus
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5
Mulle jäi õpitud ainest kõlama mõte, et kuna Eestis haridusmaastikul ei ole ühtseid kriteeriume lapse erivajaduste ja arengutasemete hindamiseks, määrab läbi viidud hindamise tulemus, mille alusel hakkab laps edaspidi õppima. Seepärast tuleb meil hindamisel olla adekvaatne ja vastutustundlik. (Varik, 2015). 4 KASUTATUD KIRJANDUS Butterworth, G. & Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu Ülikooli Kirjastus. Donoghue, E (2011)„Tuba“. Kirjastus: Hea Lugu Smith, P.K., Cowie, H. & Blades, M. (2008). Laste arengu mõistmine. Neljas väljaanne. TLÜ Kirjastus. Varik, E. (2003). Eesti koolilogopeedi roll õpiabisüsteemis. Tallinna Pedagoogikaülikool [magistritöö]; loengud (2015). Veisson, M & Nugin, K. (2008). Lapse arengu hindamine 5
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga
2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) -> Teoreetilised: Üldpsühholoogia - täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika - psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia - uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia - inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia - inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia - psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia - psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia - tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia -eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslikud: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia 3. Psühholoogia uurimismeetodid >
Kogu vaatluse vältel ilmnenud omadused ja oskused on iseloomulikud 6 – kuu vanusele lapsele. Vaatluse all olev laps on väga hästi arenenud ning omab head kontrolli oma keha kohta üle, arvestades 6 – kuuse lapse füüsilise arengu etappe. Kasutatud kirjandus Butterworth, G. E., Cicchetti, D. (1978). Visual calibration of posture in normal and Down’s syndrome infants. Perception, 5, lk 155-160. Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Griffiths, R. (1954). The abilities of babies. London: University of London Press Maailma tervise organisatsioon (2011). Laste kasvu standardid. Vaadatud: 25.10.2014 http://www.who.int/childgrowth/standards/chart_catalogue/en/ McGraw, M. B. (1943). The neuromuscular maturation of the human infant. New York: Hofner.
1977 - 1988 Leidsin 11 aasta peale kokku seitse artiklit, kus oli vaimse arengupeetusega lastest sügavuti räägitud. Ma ei esitle neid artikleid kronoloogilises vaid pigem sisulises järjekorras. Ma alustan sellest, mida nimetati Nõukogude Liidus vaimse arengu peetuseks ning kuidas sellise diagnoosiga lastele haridust anti. Niisiis aastal 1983 ilmus artikkel Viivi Neare poolt, mille pealkirjaks oli „ Arengupsühholoogia probleeme“. Artiklis mainitakse, et enamlevinud mahajäämuse põhjusi algklassides kui ka keskastmes on psüühilise arengu pidurdumine ehk vaimse arengu peetus. Need on lapsed, kellel on suhtelised püsivad raskused mitmesuguste ainete omandamisel, aga samal ajal ei täheldata neil defekte ning nad ei ole vaimselt alaarenenud.Arengupeetusega laste koolide ja klasside ülesanne on anomaalsete laste igakülgne kasvatamine, millele lisandub süstemaatiline korrektsioonitöö ja
· Intellekti- ehk vaimupuue. Intellektipuu ei ole haigus. Intellektipuue on eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime rõõmustada või end hästi tunda kahjustumine. Intellektipuudega inimesed vajavad tihti palju abi ja tuge. Neil on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ning varemõpitut uutes olukordades kasutada. Läbi toetuse ja õpetamise saavad paljud intellektipuudega inimesed õppida elama elu, mis on nende vajadustega kooskõlas ja mis sarnaneb suuresti puudeta inimese elule. Intellektipuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt. Vaimupuudega inimesed ei ole suur grupp ühesuguseid inimesi, nad on kõik omaette isiksused, igaühel neist on oma vajadused, probleemid ja võimalused. · Valimuse poolest ei ole valdavalt mingil moel eristatavad nn norm...
haigustega (depressioonid, hulluhaiged, unehäired, enesetapu häired jne) Psühholoogia tegeleb täiskasvanud normaalsete inimestega o Tajupsühholoogia Nägemine, kuulmine jne Puhas psühholoogia o Neuropsühholoogia · Aju osad, närvisüsteem jne o Patopsühholoogia · Psühhiaatria ja psühholoogia piiripeal o Arengupsühholoogia · Inimese areng sünnist surmani · Imikupsühholoogia · Lapsepsühholoogia · Noortepsühholoogia · Vanuritepsühholoogia Diferentsiaaalpsühholoogia · Isiksuse psühholoogia Rakenduslikud harud o Pedagoogiline psühholoogia · Puudutab ka täiskasvanuid o Koolipsühholoogia o Meditsiinipsühholoogia
teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2 Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused 3 Kasvamine
Arengupsühholoogia SOPH.00.283 stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Anni 23 kuud, tüdruk Vaatluse koht: lapse kodus Vaaluse aeg: teisipäev, 16 november, vahemik 15.00-16.10 Situatsioon: laps tõuseb lõunaunest ning tuleb emaga kööki Inimesed: laps, lapse ema, lapse noorem õde (3 kuud) Eesmärk: lapse kõne areng Sündmused: 15.03 laps ärkab ning ema tuleb lapsega kööki ja küsib lapselt, kas ta on valmis mähkme ära võtma (kannab mähkmeid magamise ajal). Laps vastab ,,mkmkmm". Anni on ema süles edasi, samal ajal ema vaatab internetist toiduretsepti ja püüab õhtusöögiks valmistuda. 15.10 laps ütleb ,,kus Inda jäi?". Ema vastab ,,Linda magab õues. Anni lähme pissile ja võtme mähku ära" samal ajal kõnnib ise väikelaste poti juurde ja teeb seda, mida ütles. Laps on rahulik ning laseb emal tegutseda. Anni istub potil ning hetke pärast näitab käega raamatu riiuli poole ja ütleb ,,aamat". Ema tõuseb ja läheb riiuli juurde ise ...
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate
Geneetilises infos pole otseselt kodeeritud organismi lõpptunnuseid, vaid ainult valkude molekulaarstruktuur., s.t. organismi kõik iseärasused on määratud tema valkude struktuursete ja funktsionaalsete omadustega. Kõik arenguprotsessid on taandatavad spetsiifiliste valkude (fermentide) sünteesile organismi eri arenguetappidel ja eri osades. Arengupsühholoogia on oma suundumuste poolest pigem arengubioloogia kui psühholoogia osa. Mõneti ajalooline paradoks, et arengupsühholoogia üldse kuulub psühholoogiaga samasse teadusse, kuna arengupsühholoogia uurimisobjekt- arengu protsess ja selle resultaadid- on see, mille vastu muud psühholoogia harud erilist huvi ei tunne. Põhiterminid. Kasvamine. Areng. Küpsemine. Kasvamine- aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Areng- osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises
BIOLOOGILINE PÕHI? TALLINN 2009 On esitatud küsimus ,,Millised tunnused räägivad, et iseloomul on bioloogiline põhi?" see küsimus ajab segadusse ning tõstatab paljusid teooriad esile. Seda tööd tehes lähtun arengu mõistest ja geneetikast ning keskkonnast. Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Arengu temaatikaga tegeleb eelkõige arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millisel kiirusel ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu puhul käsitletakse tavaliselt eraldi füüsilist, kognitiivset kui ka sotsiaalset arengut. Ka selle põhjal saab teha järeldusi, kas iseloomul on bioloogiline põhi. Arengupsühholoogia keskseid küsimusi on, kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. Just keskkonnal, sest igal inimesel on sünniga kaasa antud oma kindlad
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil. Humanistlik lähenemissuund toonitatak...
·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas. Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia. Rakenduslik e. Praktiline psühholoogia, arengupsühholoogia. 4.Psühholoogia meetodid. Kirjeldavad meetodid: ·juhtumi analüüs ·vaatlus ·küsitlus-suuline, kirjalik ·test- isiksuse, võimete Orrelatiivse uurimise meetodid: ·Näitavad kui tugevaks on kaks asja omavahel seotud, aga ei näita põhjust, miks nad on seotud omavahel. Eksperimendi uurimise meetod: ·Ainuke meetod, mis võimaldab uurida nähtuste põhjuseid ja saate vastuse küsimusele: ``Miks?`` 5.Psühholoogia mudelid (suunad)
3-4 aastat. - Laps võib joonistada või lõigata pikemat aega järjest, ilma et käsi väsiks. Suudab värvida pilte kritseldamata. Oskab järele joonistada ringi ja risti. Joonistab pilte, mida oskab ise seletada. 4-5 aastat. - Selleks ajaks on enamasti selge, kas laps eelistab kasutada paremat või vasakut kätt. Kujunditest oskab joonistada neli- ja kolmnurka. Viieaastane tuleb toime oma nime kirjutamisega ja joontpidi lõigata. õpib palli täpselt viskama ja püüdma. Allikad: 1. Arengupsühholoogia alused. Butterworth, George & Harris, Margaret (2002). 2. http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kae-ja-silma-koostoo?id=50737274 3. http://melliste.ee/uploads/images/klassipildid/Pildid/dokumendid/LIIKUMINE.pdf
Miks laps ei ole väike täiskasvanu? Kuigi lapsed võivad vahel üllatada meid oma nutikusega ning õpetada vahel hoopis täiskasvanuid, õpetades oma vanemaid kuidas elu nautida, kuidas elada hetkes, kuidas olla vähem diskrimineeriv või kuidas jääda iseendaks, siis tegelikult ei saa lapsi pidada täiskasvanutega samaväärseks. Lapseiga on kõigest üks periood täiskasvanuks saamisel, mille käigus arenevad nii keha kui ka aju. Täiskasvanud mõistavad juba maailmas toimuvat, suudavad iseseisvalt hakkama saada, suudavad mõelda loogiliselt ning mõista kuidas, mis ja miks asjad on nii nagu nad on. Lapsed on ka poliitiliselt võimetud, neil ei ole antud veel kõiki õigusi, seega peavad nad toetuma oma vanematele. Kuna lapsed on väga paljudes asjades sõltuvuses just täiskasvanutest, siis on nende kohustus tuvastada ohud ning asjaolud, mis võivad olla kahjulikud lapse võimele kasvada ja areneda heas tervislikus seisundis....
lapse endaga lapsele individuaalse eelõpetuse kava. Kavandamisel on oluline lapse enda nägemus, et eelõpetus kujuneks lapsele soovituks ja innustavaks. Eelõpetuse individuaalseks kavandamiseks on loodud mudel. Lapse eelõpetuse kava koostamine lähtub vanemate, õpetajate ja lapse ühisest kultuuri- ja lapsekäsitusest. Lapse eelõpetuse kavandamine käivitub eelõpetuse eesmärkide alusel. Eelkoolipedagoogika ja arengupsühholoogia alased teadmised annavad õpetajale käsituse õppimise ja kasvamise põhimõtetest, protsessist ja ilmingutest. Gestwicki rõhutab, et õpetaja asjatundlikkus põhineb õpetaja teadmisel lapse õppimisest ja arengust. Eelõpetuse individuaalne kavandamine on konkreetseks võimaluseks saada vanemad osalema lapse eelõpetuses. Üheskoos koostatud eelõpetuse kava sunnib lapsevanemaid ja õpetajat jälgima ning hindama eelõpetuse kvaliteeti ja selle teostamist.
...........................................................................................6 Kokkuvõte..............................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................10 2 Sissejuhatus Tänapäeva arengupsühholoogia on suures osas kirjutatud just meesvaatevinklist, alates vähemalt Freudi teooriatest. Freud ehitas oma psühhoseksuaalsuse teooria põhinedes poisslapse arengule, mis tipneb Oidipuse kompleksiga. Kuid 1920ndatel ei leidnud Freud sobilikku viisi, kuidas naisi sobitada sama teooria raamidesse nende suhete tõttu vanematega ja anatoomiliste iseärasuste alusel ning seega märkis ta erinevuse naiste arengus kui teatud arengulise läbikukkumisega (Gilligan 1982). Seega on olemas probleem
’’Lapse psüühika’’ Arendas edasi lapse Läheneb inimesele Tuntakse esimese Üks olulisemaid Freudi õpilane. Lõi 1882(peetakse psühholoogia suunda. bioloogilisest ja intelligentsustesti loojana. kaasaegsele oma koolkonna arengupsühholoogia kui Koolitas välja I sotsioloogilisest aspektist. Tegeles laste mõtlemise arengupsühholoogiale 1911 aastal, iseseisva distsipliini põlvkonna lapse uurijaid. Psühholoogiale teene- tõi eksperimentaalse aluse panijaid. ideaalpsühholoogia. alguseks), vaatles selles Sõnastas oma sisse struktureeritud ja uurimisega
õppimise teel, teadmiste korrastamine, info säilitamine mälus ja info kasutamine. Psühhobioloogia Roger Sperry, Eric Kandel Inimkäitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia harud ja seos teiste teadustega Teoreetilised harud Rakenduslikud harud Üldpsühholoogia Kliiniline psühholoogia Arengupsühholoogia Koolipsühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Nõustamispsühholoogia Neuropsühhooogia Tervisepsühholoogia Spordipsühholoogia Militaarpsühholoogia Psühholoogia uurmismeetodid Kirjeldavad Korrelatiivsed Eksperiment e. katse
aistingutes, õppimises, mälus ,seksuaalkäitumises ja psühholoogiliste häirete tekkes. *.. tänapäeva moodne tehnika võimaldab uurida üksikuid närvirakke, aju eri osade rolli, mitmesuguste ainete ja välistegurite mõju aju funktsioonidele. Psühholoogia erinevad harud ja seos teiste teadustega Üldpsühholoogia käsitleb normaalse täiskasvanud inimese psüühika üldisi seaduspärasusi. Selle kõrval on psühholoogial hulk harusid. Arengupsühholoogia uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. Biopsühholoogia on spetsialiseerunud käitumise ja psüühika bioloogilistele alustele, uurides laia valdkonda küsimusi, mis on suunatud aju ja närvisüsteemi funktsioneerimise selgitamisele. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma tunnetamist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist.
1. Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad? * bioloogiline--käitumise aluseks bioloogiline funktsioneerimine; käit lammutatav elgseteks bioloogilisteks komponentideks; rõhuasetus isikul *psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid.kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt. *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud. *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus) *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni. * gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et ...
Ptk 3 psühholoogias + konspekt Inimese areng areng- süstemaatilised muutused munaraku viljastumise hetkest surmani. sellega tegeleb arengupsühholoogia. genotüüp, fenotüüp, polügeensus sünnieelne areng (u 40 nädalat. kolm perioodi: I eostumisperiood u 2 nädalat II embrüonaalperiood 8 nädala lõpuni III looteperiood sünnini kaks esimest perioodi kõige tähtsamad, kõik kehaorganid kujunevad välja. kui emal punetised, siis laps sünnib väärarenguga. vastsündinu hakkab 26ndal rasedusnädalal emahäälele reageerima. ka ema lõhna tunneb laps ära. vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud
Kähesõnalise lausungite period (18.elukuul) 18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on üksnes kõige informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Emakeele suures osas omandamine (3-4 aastane laps) Kolme-nelja-aastane laps hakkab grammatikareegleid ka erandsõnadel rakendama. Laps teeb ka ise sõnu, nt ütleb viinakomm viinamarjade kohta. Allikad 1. Arengupsühholoogia alused. Butterworth, George & Harris, Margaret (2002). 2. Sinu lapse areng esimesel eluaastal. Hiile Mass (2009). 3. Arenda oma lapse andeid. Adams, K (2007). 4. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas . Toimtanud Eve Kikas (2006).
minimaalne. Nende meeste pärast hakatigi arutlema pärilikkuse ja keskkonna mõju tähtsuse üle arengus. Lapse psüühika arenguteooriaid palju, võib eristada 3 suunda: 1.bioloogiline- pärilikkus. Faktorid: temperament ja võimekus, aktiivsus (E.Haeckel: ontogenees kordab filogeneesi) 2.sotsioloogiline (J.Lock: tabula rasa), 3.psühhogeneetiline- tähtsad nii pärilikkus kui keskkond, kuid esmatähtis psüühiliste protsesside areng. Teaduslik arengupsühholoogia erineb rahvalikest arusaamadest süstemaatilise testimise poolest. Rajajaks Charles Darwin evulotsiooniteooria (1859-1914) lapse areng on pidev kohanemine keskkonnaga. Ev.teoorias on inimene looduse keskel ja küsimuseks on ev. Järjepidevus/tus inimese ja loomade vahel. Astmelised muutused bioloogilises vormis viisid mõtteni, et ka sotsiaalne ja kognit. Areng võivad olla seotud vanuseastmetega. Arengupsüh. Kui iseseisev distsipliin tek. 1882 W.Preyer ,,Lapse psüühika". A.Binet
SISSEJUHATUS Iga algus on eriline, see võib olla raske või ka kerge. Sama võib mõelda ka lapse elust- tema sünnist, kasvamisest ja arenemisest. Lapse sünd on rõõm, millele järgneb lapse kasvatamine ehk töö, mida tuleb võtta kohusetundega, ning lapse elu ja saavutused on vanematele tasuks nende pühendumise eest lapse kasvatamisele. Alati ei ole kõik nii lihtne või kerge, alati ei ole meil aega olla vanemateks, kes jagavad hellust oma lastele või mõistavad neid. Mõistmine on oskus. Eelkoolieas on üheks hindamisobjektiks lapse areng ja õppimine. Süsteemselt ja kindlalt lapse arengut vaadeldes muutub nähtavaks iga lapse iseendaks kasvamise lugu. Ent see omakorda eeldab teadmisi lapse arengust ja selle jälgimise meetoditest. Juba eelkoolieas esineb laste vaimse arengu tasemes väga suuri individuaalseid erinevusi. Just lapsest lähtumine on sel puhul ainuõige lähenemine, sest arengupsühholoogia põhitõdede kohaselt toimub areng vaid siis, ...
KEEL on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. *KEEL ja KÕNE (suuline ja kirjalik) KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROB...
sotsiaalseid interaktsioone ise, mitte täiskasvanute kontrolli all. Kohlberg väitis, et inimesed arenevad ühelt moraalse arengu etapilt teisele ühesugusel viisil, ilma etappide järjekorda muutmata ning etappe vahele jätmata. Etappide näol on tegemist kvalitatiivselt erinevate mõtlemise ning probleemide lahendamise viisidega. 9 KASUTATUD KIRJANDUS Kera, S. (2004).Üheskoos teel. Lapse arengust ja kasvatusest. Tallinn, Ilo. Butterworth, G. Harris, M. (1994). Arengupsühholoogia alused. Lastepsühholoogide Ühing 2002. Tartu Ülikool. Moral Development and Moral Education: An Overview, http://tigger.uic.edu/~lnucci/MoralEd/overview.html 10
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika 29.09.2017 Sissejuhatus Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia OOOOOONNNNNN Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel.
Sissejuhatus Inimese areng Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Sellega tegeleb arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millise kiirusega ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani.