Lapse vaatlus (3)

Arengupsühholoogia SOPH.00.283 stats
Lapsevaatlus
Vaatlusprotokoll
Vaatleja:
Vaadeldav: Anni 23 kuud, tüdruk
Vaatluse koht: lapse kodus
Vaaluse aeg: teisipäev, 16 november, vahemik 15.00-16.10
Situatsioon: laps tõuseb lõunaunest ning tuleb emaga kööki
Inimesed: laps, lapse ema, lapse noorem õde (3 kuud)
Eesmärk: lapse kõne areng
Sündmused:
15.03 laps ärkab ning ema tuleb lapsega kööki ja küsib lapselt, kas ta on valmis mähkme ära võtma (kannab mähkmeid magamise ajal). Laps vastab „mkmkmm“. Anni on ema süles edasi, samal ajal ema vaatab internetist toiduretsepti ja püüab õhtusöögiks valmistuda.
15.10 laps ütleb „kus Inda jäi?“. Ema vastab „ Linda magab õues. Anni lähme pissile ja võtme mähku ära“ samal ajal kõnnib ise väikelaste poti juurde ja teeb seda, mida ütles. Laps on rahulik ning laseb emal tegutseda. Anni istub potil ning hetke pärast näitab käega raamatu riiuli poole ja ütleb „ aamat “. Ema tõuseb ja läheb riiuli juurde ise samal ajal rääkides „mis raamatud sa soovid? Kas võtme karu raamatu?“. Anni noogutab nõusolekuks. Ema tuleb Anni juurde tagasi ja hakkavad raamatut vaatama. Anni tõstab hetke pärast pea ja ütleb „kus Inda jäi? Inda õues magab.“ Ema kinnitab öeldut korrates lauseid korrektselt. Anni tõuseb püsti ja ütleb „pabe“. Ema toob paberi ning potilkäik on õnnestunud.
15.15 Anni läheb emaga kaasa kui ema vetsu potti tühjendama läheb ise samal ajal rääkides „issi tööl. Issi auto tööl. Tädi Utt tujeb“. Ema vastab „jah. Tädi Rutt tuleb külla ja issi on autoga tööl. Kes veel tädi Rutiga tuleb?“. Anni „Kät, Kau, Heigo, Ejet, Kaa, Sii“, ema „ei Silver , Kaarel ja tädi Eret ei tule täna“. Suunduvad tagasi tuppa ning ema hakkab Annile kummutist riideid otsima . Anni samal ajal uurib raamaturiiulit ning tõstab esimese riiuli pealt kõige raskemaid teatmeteoseid riiuli alla karpide peale, kuna keegi on need jälle valesse kohta tõstnud. Ema kutsub Annit riidesse panema meelitades teda ilusa seeliku ja mõnusate põlvikutega. Anni kõnnib ema poole ja seletab „Tussad, sokid, eelik, üks ja teije“. Anni saab ridesse ja ema suundub kööki süüa tegema.
15.25 Anni jääb tuppa ning tõmbab kummuti sahtli lahti. Võtab sealt teise seeliku ning hakkab selle lukku ja nööpe kinni panema ja lahti võtma. Tegutseb omaette tükk aega vahepeal kööki kõndides nagu kontrolliks kas ema on seal ise samal ajal rääkides „kus emme jäi?“, mille peale ema iga kord vastab „emme on siin Anni.“ Lõpuks viskab Anni seeliku köögi põrandale maha ja küsib käega osutades „piiats? Piiats? Käsi!“. Ema tuleb ning küsib „kas sa soovid joonistada“. Anni „hmhm“. Ema ütleb, enne sa pead seeliku tagasi oma kohale viima ja siis hakkame joonistama“. Anni kisab „Ei taha!“, ema aga räägib väga rahulikult edasi „Annikene, näita mulle, kust sa selle seeliku said? Kuhu see seelik käib? Kas tead? Jne“. Anni võtab põrandalt seeliku ja jookseb tuppa, paneb selle sahtlisse ning ruttab ema juurde tagasi ise korrutades „Iiats, piiats! Käsi, käsi!“. Ema võtab riiulilt pliiatsite karbi ning otsib paberi. Selle aja peale Annil juba paar kriimu põrandale tõmmatud. Ema märkab ja ütleb „Anni, ainult paberi peale võib joonistada!“ Anni kuuletub ja lõpetab kohe. Ema paneb paberi ning laps paneb sinna käe peale ise korrutades „käsi, käsi!“. Ema hakkab Anni kätt järgi joonistama, annab siis Annile pliiatsi ja ütleb „joonista ise lill“. Anni võtab pliiatsi ning hakkab kritseldama. Ema naaseb kööki oma tegemiste juurde. Anni jääb joonistama püüdes ka oma kätt järgi joonistada.
15.37 Anni läheb emale kööki järele ning räägib „juua, juua“, ema küsib „mida sa juua sooviksid?“, „vett“ vastab laps. Ema annab lapsele tassi veega ning laps joob iseseisvalt pannes tassi pärast lauale. Ema „kas sa soovid kohupiima kreemi rosinatega“, vastuseks „kmkm“, siis kõnnib külmiku juurde, avab ukse ja hakkab küünitama kohupiimakreemi poole. Beebimonitorist kostub väikese õe nuttu, kes on vankris ärganud. Anni paneb külmiku ukse kinni ja räägib „kes see utab ? Inda utab. Emme too Inda tuppa.“
15.46 Ema läheb beebit tuppa tooma niikaua Anni vaatab aknast kuni ema ja beebi on toas. Jookseb neile uksele vastu ja hakkab beebit jalast sikutama ise samal ajal seletades „Inda riidest ahti. Luku ahti. Anni aitab. Inda kaka tuksis?“. Ema vastab „jah, võtame Linda nüüd riidest lahti ja kohe vaatame kas on kaka püksis.“ Hakkavad koos last lahti riietama, Anni võtab aktiivselt ema abistamisest osa. Tegevuse käigus räägib ema Anniga mida nad teevad „võtame Lindal kombeka lahti ja mütsi ja kindad ära. Anni, kas abistad emmel Linda papusid ära võtta.“ Anni räägib ise samal ajal papusid ära võtmas „papud alast äja. Kannast õmba.“ Ema „jah, tubli tüdruk, just kannast peab tõmbama. Linda hakkab nüüd sööma Anni.“ Anni vastab „Inda tissi sööma. Piima. Inda äike.“ Ema „just, Linda on väike, seepärast sööb ainult piima.“ Ema hakkab beebit söötma ning Anni samal ajal natuke vaatab beebit, teeb talle näo peale musi ja siis upitab ennast diivanilt maha ja läheb oma mänguasjade juurde.
15.58 Anni võtab kastist mängukoera ning hakkab teda oma nukukärusse panema. Pöördub ema poole „emme aista (abista)“. Ema vastab „Anni saab ise kutsa kärusse panna. Proovi, proovi.“ Anni paneb koera kärusse ja hakkab sellega liikumiskiiruseid vahetades mööda maja ringi liikuma. Siis võtab koera kärust välja ja istub ise kärusse. Natuke aega ära istunud ja aknast välja vaadanud tõuseb püsti ja räägib „Kärt, Heigo, Tädi Utt, Kau. Issi ka.“ Ema vastab „jah. Tädi Rutt, Kaur, Kärt ja Heigo tulevad külla ja issi tuleb ka varsti koju.“ Anni lippab ema juurde diivanile ja lausub „opsu, opsu“ ning pressib ennast ema sülle, kes ikka veel beebit söödab. Istub seal natuke samal ajal beebi kätt mudides ning ennast beebi vastu toetades. Ema leiab, et esmapilgul süütu toetamine läheb natuke liiale ning juhib Anni tähelepanu mujale rääkides „Anni, kus sul see uus kleepsuraamat on, mis vanaema sulle tõi? Mine vaata, kus see on.“ Anni lähebki raamatut otsima ise samal ajal arutades „keepsuaamat. Aisa tõi. Kus on?“ Leiab riiulist raamatu, istub sealsamas maha ja hakkab lehti keerama .
16.06 Anni istub põrandal ja vaatab kleepsuraamatut. Võtab kleepse ja paneb neid sinna, kuhu on kleepsud mõeldud panemiseks kuigi kohad alati ei ühti. Ema lõpetab beebi söötmise ning liigub köögi. Anni jookseb emale järgi ning küsib „kohupiimakeemi soovib.“ Ema võtab külmikus kreemi ning paneb Anni laua äärde istuma, annab talle lusika ning laps hakkab iseseisvalt seda sööma.
Analüüs: Anni suudab aru saada ja täita talle esitatud käske. Talle meeldib raamatuid silmitseda ning sealt näpuga osutades asju nimetada. Samuti vaatab väga hea meelega pilte nii tuttavatest kui ka võõrastest pärides „Kes on?“. Sõnavara on umbes 300 sõna ringis , kõnes esineb palju kahesõnalisi lauseid. Sekka tuleb ka kolme- ja neljasõnalisi lauseid. Annil on kombeks ka täiskasvanute kõnet matkida ning „tõlkida“ enda keelde, kasutab siis telegraafkõnet. Kasutab oma kõnes ka hääle intonatsioone, rääkides erinevate kõrguste ja rõhuasetustega. On aru saada, et laps saab aru mõistetest ning seetõttu on lapsel olemas arusaam keele tähenduslikust küljest ning lapsel on olemas kognitiivsed võimed (Piaget, Sinclair -de Zwart). Laps suudab kõnevoolu segmenteerida ja juttu ümbritsevate asjade, sündmuste, situatsiooni ja oma kogemustega seostada. Kui laps kuuleb enda jaoks kõnes uusi väljendeid või sõnu proovib ta neid mõne hetke pärast kohe järgi öelda. Võib ka öelda, et laps kasutab nn „hällikõne“, sosistades magama jäädes päeva jooksul toimunud sündmustest, uutest sõnadest jne. Bruneri teooria järgi on Anni oma teadmised keele kohta saanud tugeva vanema ja lapse vahelise sotsiaalse interaktsiooni kontekstis. Ma ei ole aga kindel, et ma Bruneriga nõustuksin väites, et lapse keeleline areng oleks seotud ainult ema või ainult isaga. Bates `i väitega, et osutamine ja keele areng on omavahel seotud, olen nõus kuna jälgides last, seostas ta kõne ja osutamise asjadele pidevalt. Kõne seisukohalt paistavad silma Anni oskused, olles kogunud lapse kohta taustinformatsiooni või kindlasti väita, et keeleline areng on lapsel väga hea.