Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamine KT - Psühholoogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis iseloomustab psüühilist protsessi?
  • Mis on psühholoogia põhiolemus ?
  • Kuidas funktsioneerib NS?
  • Milliseid närve pidi informatsioon liigub?
  • Mis on erutus närvisüsteemis?
  • Mis on pidurdus närvisüsteemis?
  • Mis on refleksid?
  • Kuidas refleksid jagunevad?
  • Mida nimetatakse isiksuse struktuuriks?
  • Millest koosneb isiksuse struktuur?
  • Mida mõistad väärtuste all?
  • Mida mõistad hoiakute all?
  • Millised on isiksuse vajadused?

Lõik failist


Psühholoogia mõiste
  • teadus, mis uuri inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning selle avaldumise viise.

Psühholoogia harud.
Teoreetiline psühholoogiateoreetilised harud töötavad välja teooriad ja üldised seaduspärasused.
  • üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused
  • arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani
  • sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega
  • kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine)
  • isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused)
  • psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid
  • pedagoogiline psühholoogia – õppimine
  • jm

Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas
  • kliiniline psühholoogia - psüühilised häired, psühhoteraapia
  • nõustamispsühholoogia - inimeste toetamine probleemide lahendamisel
  • koolipsühholoogia - õpetajate, õpilaste, lapsevanemate nõustamine kooliga seotud probleemides
  • perepsühholoogia - nõustamine pereprobleemides
  • jm
  • organisatsioonipsühholoogia - töökeskkonna kujundamine ja parandamine, personalivalik, personali koolitamine
  • tervisepsühholoogia - vaimse tervise saavutamine, hoidmine ( stress )
  • suhtlemispsühholoogia
  • reklaamipsühholoogia
  • muusikapsühholoogia
  • jm

Psühholoogia seos teiste teadustega.
Loodusteadused – bioloogia ( eksperimentaalsed uuringud), geneetika , arstiteadused (anatoomia, füsioloogia, farmakoloogia ).
Ühiskonnateadused – sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia, sotsiaalpoliitika , õigusteadused jne. Vahendteadused – matemaatika, statistika, filosoofia.
Rakendusteadused – pedagoogika, psühhiaatria , tehnilised teadused .
Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ?
Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused
Olme: ühiskonnakihi  vaimulaad ,vaistlik tegutsemine
Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid
ühiskonna vaistul.
Psüühika mõiste.
Kordamine KT - Psühholoogia #1 Kordamine KT - Psühholoogia #2 Kordamine KT - Psühholoogia #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaan3n Õppematerjali autor
Tegu on algelise psühholoogia kontrolltööks kordamisküsimustega.
Siit leiad kõik mida tahad psühholoogiast teada.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Psühholoogia ja psüühika

*Isiksusepsühholoogia( inimkäitumine, inimesi eristav käitumine) *Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused--- protsessid,seisundid,omadused Psüühilised protsessid---aistingud,taju,mälu,mõtlemine,kõne,fantaasia,tundmused,tahe Mis iseloomustab ps. protsessi?---kindel algus ja lõpp (kindel järjestus)

Psühholoogia
thumbnail
27
doc

Psühholoogia konspekt 11 klass

Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia algeid võib leida antiikajast (Aristoteles, Hippokrates, Galeos). Kehamahlade teooria ­ inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval

Psühholoogia
thumbnail
28
docx

PSÜHHOLOOGIA

Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg, seega on psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine mõõdetavad. Ka uuritava nähtuse kategoriseerimine on mõõtmine, mille puhul kasutatakse nominaalskaalat. TEADUSLIK PSÜHHOLOOGIA (psühhonoomia) lähtub vertifitseeritavast, objektiivsest ja tõenduspõhisest faktidele tuginevast materjalist ning seab nurgakiviks printsiibi, et ARVAMUS EI OLE SAMA, MIS FAKTIKINDEL TEADMINE. Teadusliku psühholoogia metodoloogias ja uurimismeetodite alases terminoloogias on põhimõisteteks mõiste MUUTUJA(variaabel). Need tegurid, ärritajad ja tingimused, mille muutumise toimel võivad muutuda ka isiku psüühilised protsessid ja käitumuslikud reageeringud, on SÕLTUMATUD MUUTUJAD. Need muutused katseisiku käitumises, seisundis, füsioloogilistes ilmingutes, mis muutuvad sõltumatute muutujate toimel, on SÕLTUVAD MUUTUJAD. 1.3 PSÜHHOLOOGIA HARUD

Psühholoogia
thumbnail
51
docx

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

Psüühilised nähtused tekivad paratamatult igakord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga nad ei toimi alati igal üksikjuhul iga üksikisiku juures. Nad on statistilised seadused. St neil on teatud ilmnemise seadus pärasus. Nad tekivad paratamatult ja iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välimised tingimused. Eristatakse kolme psühholoogiat: 1) eelteaduslik psühholoogia, 2) filosoofiline psühholoogia 3) teaduslik psühholoogia Eelteaduslik psühholoogia on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseeritud praktilistest teadmistest ja käibetõdedest inimese hingeelu kohta, käitumise jne kohta. See on nn elutarkus, elupsühholoogia. Heatasemelist eelduslikku psühholoogiat võib kohata kogenenud arstide, juristide, taksojuhtide, ka kurjategijate jne juures. Suur osa siinsetest teadmistest ei ole verbaalselt edastatav.

Psühholoogia
thumbnail
53
doc

Psühholoogia alused

potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. 1 Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati. (Broca ja Sulzeri efekt, Purkyne nihe) Psühholoogia jaguneb: 1

Psüholoogia
thumbnail
90
doc

Psuhholoogia alused

Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. 1 Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati.

Psühholoogia alused
thumbnail
21
doc

Ülevaade psühholoogiast

-Humoraalne (kehamahlade) teooria ­ psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism ­ kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid

Psühholoogia
thumbnail
10
docx

Psühholoogia koolieksami materjal

Ma soovin, et sa ei hilineks rohkem tööle (soov) Hästi töötavad ka lühendatud versioonid täissõnumitest. 1. Olen mures, et igal aastal on sul uus kaaslane. Ma soovin südamest, et leiaksid kellegi kindla enese kõrvale. 2. Mind ärritab, et sa oled viimasel ajal palju tööle hilinenud. (paus) Ma soovin, et sa rohkem ei hilineks. KOLMEOSALINE KEHTESTAV SÕNUM 1. Olukorra kirjeldus. 2. Minu tunne selles olukorras. 3. Minu vajadus ja soov. Katkine plaat. Oma soovi kiretu kordamine, et saavutada eesmärk (toimub sõltumata kaaslase reaktsioonidest). Kriitikale reageerimine. 1. Omaksvõtt (jaatamine ja lühike selgitus) 2. Udutamine (mingi osa leidmine, millega nõustute) 3. Sondeerimine ( täpsustavate küsimuste esitamine, et mõista, mis häiris) KONFLIKTID Põhimõtteliselt on inimesel konfliktiolukorras kaks käitumisvõimalust: Kas seista enda eest ja asuda konflikti lahendama või vältida

Psühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun