Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini aren...
LAULUD: · Psalm luuletus, mis on kirjas Piiblis · Erinev stiil MEIE ISA PALVE · Jeesuse õpetatud · Nimi päris palve esimestest sõnadest ,,Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen." RITUAAL: · Sakrament = püha toiming - Ristimine Kristlaseks saamine Andestus pattude eest Andeksandmine Valged riided - Armulaud Leib ja vein Õhtusöömaaeg
Eksamiteemad 1. Säilitamise üldküsimused 1) Kultuur Inimesele kui bioloogilisele liigile on iseloomulik kultuuri olemasolu. Kultuur on mõiste, mida kasutatakse humanitaar- ja sotsiaalteadustes väga laialdaselt. Kultuuridefinitsioone on sadu. Neist ühe varaseima on loonud inglise antropoloog E. B. Tylor 1871. aastal. Tema sõnul on kultuur või tsivilisatsioon oma laias etnograafilises tähenduses kui kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse, kombestiku ning iga muu võime/harjumuse, mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud. Kultuuris on alati vähemalt 3 komponenti: mida inimesed mõtlevad, kuidas käituvad ja milliseid materiaalseid objekte nad valmistavad. Kultuurile on ka omased terve rida tunnuseid: kultuur on ühine, õpitud, ajalooline protsess, tähenduste ja sümbolite süsteem, mis kandub põlvest põlve. Lühiajaline, vaid ühele indiviidile omane käitumine ei ole kultuuriline. Materiaalne kultuur on...
nullistel algtingimustel kujutisvõrrandid x(k+1)=Fx(k)+ Gu(k) -> z -> zX(z)= FX(z)+ GU[(z) ja y(k)=Cx(k)+Du(k) -> z ->Y(z)=CX(z) +DU(z), millest diskreetsete ülekandefunktsioonide maatriksi avaldis on H(z)=C(zE-F)-1G+D. See on analoogiline pidevaja süsteemi vastavale avaldisele. Diskreetaja süsteemide analüüsil on võimalik kasutada ülekandekarakteristikuid sarnaselt pidevaja süsteemile - kasutades z-teisendusi saame süsteemi väljundis diskreetse hüppekaja g(kT), kui anname süsteemi sisendisse diskreetse hüppesignaali 1(kT) -> z -> z/(z-1). Ühikhüppesignaal avaldub avaldises ühikuliste diskreetide jadana kõigil taktihetkedel alates k=0. Samas on diskreetse hüppekaja diskreedid võrdsed sama süsteemi pideva hüppekaja taktihetkedele vastavate hetkväärtuste jadaga. Diskreetse impulsskaja h(kT) saamiseks tuleb süsteemi sisendisse hetkel k=0 anda üksik ühikuline diskreet, mille väärtus vastab impulssi pindalale.
Töökeskkonna volinik kontrollib töötajate poolt, kas asi on korras. Töökk nõukogud (suuremates organisatsioonides) lahendatakse kõiki töökk probleeme. Töö ja selle funktsioonid Vaadatakse erineval tasandil Töö elemendid (koristaja töö nt) ülesanded elukutsed tööpere Pere sarnased tööd (raamatupidamise näide) Töö funktsioonid: Majanduslik vahetuskaup (meie anname ära oskused, aja vastu saame raha) Sotsiaalne staatuse aspekt (ma olen mingisuguse positsiooniga teiste hulgas), identiteedi aspekt (saan end seostada mingi organisatsiooniga; oluline minapildi jaoks) TÖÖ ANALÜÜS Annab meile esiteks töö kirjelduse - mida sellel ametikohal tehakse. Teiseks saame töötaja omaduste kirjelduse milline peab olema see töötaja, kes seda tööd tegema sobib. Tema oskused, võimed, teadmised, ka hoiakud.
Skeemitehnika. SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s...
NB! vitamiinid ja mineraalid Ainevahetus=kõik keemilised protsessid, mis organismis aset leiavad. Ainevahetust saab mõõta kalorimeetriaga. 5. Lihase füsioloogia. Skeletilihase omaduste uurimine (SimMuscle). 1. impulsi generaator 2. registraator 3. lihaskamber Lihasel on otsas raskus - imiteerib lihase venitatavust skeletil. ül1. lihase kontaktsiooni suurus sõltuvalt ärritaja tugevusest. Üksikärritajale vastab lihas üksikkontraktsiooniga. Mida suurema amplituudiga impulsi lihasele anname, seda rohkem lihas kontrakteerub. Siiski ei tööta see lõpmatuseni. läviärriti - impulss, et lihas üldse reageeriks. Erutusid kõige tundlikumad närvikiud. optimaalne ärriti - impulsi, millest suuremaks kontraktsioon enam ei läinud. minimaalne sisend ja suurim väljund. Sellest suurema sagedusega ärritajaid ei ole mõttekas kasutada. ül2.Määrasime graafiku erinevad faasid. 1. latentsifaas - impulss on antud, aga vastust veel ei ole.
Kui aga nüüd juhtub järgnev: Kui keegi ajab kirvega taga mu sõpra ja küsib, et kas ta peidab end minu majas.keegi ajab taga mu sõpra), Triviaalsed teod- Näiteks kui igaüks peaks alati esimesena kinni siduma kingal parema paela. Saame küll probleemideta universaliseerida, kuid sellel poleks mõtet. 13. Tooge näide kohustuste konfliktist? On olemas kahte liiki kohustusi: tingimuslikud kohustused (prima facie) ning tegelikud kohustused. Nt anname lubaduse, asetame end olukorda, kus kohustus lubadust pidada on moraalne kaalutlus ja kui ükski teine prima facie kohustus, mis võiks lubaduste pidamisega konflikti sattuda, ei puutu asjasse, saab lubaduste pidamise kohustusest automaatselt tegelik kohustus. Nt olete leppinud kokku sõbraga kohtumise kella 15.00, aga teel sinna kohtate eksinud last. Lähedal pole kedagi, kes teda võiks aitata ja teete seda ise, kuid seda tehes jätate kokkulepitud kohtumisele minemata
sellest, et kui need voolud on lähedased, siis hakkab baasipinge muutuma koos sisendvoolu muutustega. ÜB lülituse korral tuleb tagada, et emittersiire oleks pingestatud sobival määral pärisuunas ja kollektorsiire vastusuunas. N-P-N transistori korral peab seega emitter olema baasi suhtes pingestatud negatiivselt ja kollektor positiivselt. Usis Uvälj RE R1 R2 RC VT C 56 JOONIS 4.17. Selleks, et läbi saada ühe pingeallikaga, anname emitterile nullpotentsiaali ühendades ta läbi takistuse R maaga ja anname baasile pingejaguri R -R abil positiivse pinge. E 1 2 Vältimaks baasi pinge muutsi baasi voolu muutustest, ühendatakse paralleelselt takistusega R kondensaator (joon.4.17). Lähtetööpunktiks vajalik pinge leitakse 2 transistori sisendtunnusjoonelt. 4.11. Transistori tööpunkti stabiliseerimine
1 R E Usis Uvälj C R2 JOONIS 4.17. Selleks, et läbi saada ühe pingeallikaga, anname emitterile nullpotentsiaali ühendades ta läbi takistuse RE maaga ja anname baasile pingejaguri R1-R2 abil positiivse pinge. Vältimaks baasi pinge muutsi baasi voolu muutustest, ühendatakse paralleelselt takistusega R2 kondensaator (joon.4.17). Lähtetööpunktiks vajalik pinge leitakse transistori sisendtunnusjoonelt. 4.11. Transistori tööpunkti stabiliseerimine Transistori fikseeritud tööpunkt vajab ka stabiliseerimist ja seda eelkõige bipolaartransistoride
vaid oleme orienteeritud lahendusele kirjutame sellest millised on alternatiivid, milliseid lahendusi on meil võimalik pakkuda. Enamasti saab igat mõtet väljendada kas negatiivselt või positiivselt. Näiteks: kahjuks ei saa me Teie pöördumist arutada, kuna esitatud andmed on puudulikud => Palun esitage meile täiendavalt järgmised andmed...... Andmete saamisel arutame koheselt Teie pöördumist ja anname tagasiside. Negatiivse tooni annavad näiteks järgmised sõnad: kahjuks, sunnitud, probleem, raske, halb, kindlusetu, väsitav, valesti, nõuame, ....................., ......................., ........................., ...................... Positiivse tooni annavad näiteks järgmised sõnad: õnneks, meelsasti, kerge, uus üllatav, lootus, õigesti, hästi, lahendame, võimalus, ....................., ......................., ........................., ......................
oligonukleotiid. Oligokiibid: Uuritakse absoluutset geeniekspressiooni taset kui palju saab sekveneerida (?) SNPde genotüpiseerimine Spotitud cDNA mikrokiibid: DNA kloonid klaasile, kuhu hübridiseeritakse RNA, millest tehtud cDNA, mis värvitakse ja hübridiseeritakse microarrayga. Kahe laseriga (punane, roheline) mõõdetakse tulemit. Arvuti arvutab välja ekspressioonitasemete pildi: midagi on tõusnud, midagi langenud, midagi samaks jäänud. Näiteks anname rakukle kuumasoki ja siis analüüsime 2000 geeni reaktsiooni. plussid: odavamad, paidlikumad, võrreldakse paralleelseid proove; miinused: vaja olla 100% kindel, mida kiibile paned, mõõdetakse suhtelist ekspressioonitaset (ekspressioonitasemete vahe). Spotterid e tilgutusnõelad -> tilk klaasile, kus igas augus on järjestus. Kasutamine: SNPd mutatsioonid ekspressioonianalüüs interaktsioon Põhiplatvormid: cDNA kiibid
kogumit, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. · Tõekspidamised kas tööd tuleb teha palehigis või siis kui kell kukub, kukub ka pastakas. · Normid · Hoiakd kuidas me ühte-teise küsimusse suhtume · Kõik need normid, hoiakud on edasiantavad uutele tulijatele, kuiad asjad meie majapidamises käivad · Mõjutavad tunnetust, mõtlemist ja käitumist kuidas me maailma tajume, mis hinnangu me anname ja kuidas lähtume. Organisatsioonikultuur, inimtüübi küsimus, millise organisatsiooni valid. Väga võimalik, et organisatsioon kasvatab inimest teistsuguseks suhe on vastastikune. Kokkuvõtvalt. Organisatsiooni kultuuri juurde käivad erinevad rituaalid (nõupidamiste kultuur, hommikune tervitamine, kohvipausi kultuur jne). Tasustamissüsteem aja, tüki, tulemus. Erinevatel allüksustel on suhe tervikusse erinev. Kui inimene on kultuurne, siis tal ei ole
1000 kroonise tulu saajale on lisakroon suhteliselt suurema kasulikkusega kui 10000 kroonise tulu saajale. Kui oleme seda üldist eeldust aksepteerinud, võime küsida kas ei ole võimalik ühiskonna heaolu suurendada lihtsalt tulude ümberjagamise teel? Kirjeldame seda ülesannet Joonisel 6.3. Kaheliikmelise ühiskonna kogutulu on vahemik OO´. Oletame, et algselt saab Paul sellest Oa ja Peeter O´a. Teeme järgmise tulu ümberjaotuse: võtame Peetril tuluosa ab ja anname selle Paulile (vaatlemata praegu kasutatavat meetodit, milleks võib olla näiteks tulu erinev maksustamine). Selle jaotuse tagajärjel toimus muutus ka heaolus. Peetri heaolu vähenes nelinurga acdb pindala võrra ning Pauli heaolu kasvas nelinurga aefb võrra. Kahe nelinurga pindala vahe nelinurk cefd kujutab koguheaolu suurenemist selle tulude ümberjagamise tulemusena. Muude tingimuste muutumatuse korral oleme suurendanud ühiskonna heaolu
kahekaupa. Taolist klemmipaari nimetatakse pordiks Kaksklemmi saab seega nimetada ükspordiks Kahe pordiga seadet või komponenti nimetatakse kakspordiks Suurema portide arvu korral on tegemist n-pordiga Kakspordi z-parameetrid • Kakspordil, nagu nimigi ütleb, on kaks porti (P1 ja P2). Kummagi otste vahel saab olla mingi pinge ja kumbagi võib läbida mingi voolutugevus. • Tähistame neid pingeid ja voolutugevusi vastavalt pordi numbrile u1 ja u2 ning i1 ja i2 •Kui anname esimesse porti püsivooluallikast voolu i1 ja mõõdame selle mõjul pordi otste vahel tekkinud pingelangu u1 saame nende jagatisena tulemuseks esimese pordi (sisend) impedantsi z11 • Sarnaselt saab mõõta ka teise pordi (väljund) impedantsi z22 • Ühe pordi mõõtmisel jäetakse teised lahtiseks (tühises). • Täiendavalt saab anda kakspordi esimesse porti vooluallikast voolu i1 ja mõõta selle mõjul teises pordis tekkivat pinget u2
LISA 1. Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4...
ja andke äravõetud auto koos teisele lapsele tagasi). Ära tee seda lapse eest ära, sest siis õpib laps, et ta ei peagi vanemat kuulama. Koos tehes jääb lapsele tunne, et selle asja tegemine on siiski lapse töö. Laps näeb, et sa mõtled, mida ütled, kui teed seda koos lapsega kindlalt ja vihastamata. Kuuletumine sõltub palju ka sellest, kuidas me käsud anname (missuguse häälega, kui kindlalt jms). Ära esita käske küsimuse või ettepaneku vormis! Vanemad ei peaks küsima seal, kus tuleb käskida (Kas läheme nüüd koju? Kas sa läheksid nüüd magama? Miks sa väiksemat kiusad?). Siin ei ole ju laps otsustaja. Lastelt ei küsita, mida nad teha tahavad; lapsed peavad õppima, mida nad tegema peavad. Siia ei tohi segada küsimusi, millega laps saab harjutada oma tahtmise täitmist. Laps ütleb esimest
valdkondadesse nagu Mehaanika, Molekulaarfüüsika, Elekter ja magnetism, Optika jne. Meie oleme nähtused liigendanud mateeriavormide liikumisviiside järgi. Liikumisviise on meie liigituses neli: kulgemine, tiirlemine ja pöörlemine, võnkumine ning lainetamine. Eraldi käsitleme paigalseisu kui liikumise erijuhtu ning mikromaalimas esinevaid liikumisi, kus pole selget vahet eeltoodud liikumiste vahel. Ülevaadet alustame nelja vastastikmõju kirjeldamisega. Siis anname ülevaate jäävusseadustest ja printsiipidest, mis on edasiste seletuste aluseks. Seejärel tutvume liikumise kirjeldamisega, liikumise põhjuste ja suurustega, mis on seotud liikumisega. Järgneb füüsikaliste nähtuste kirjeldamine liikumisvormide kaupa. Lõpetuseks käsitleme kvantmehaanilist liikumist, kus ei saa rääkida klassikalistest liikumistest. Lisaks anname ülevaate relatiivsusteooria seisukohtadest ja kosmoloogiast.
Vakantside tasakaaluline kontsentratsioon materjalis suureneb temperatuuriga vastavalt (joon 3.38). Q N v = N exp - T kT kus, N - võrekohtade arv; Q t - vakantsi aktivisatsioonienergia (energia, mida on vajalik anda võrele, et toimuks vakantsi moodustumine); T - absoluutne temperatuur Kelvini kraadides K - gaasi e. Boltzmanni konstant. K väärtus on 1,38 . 10-23 J/aatom·K ehk 8,62 . 10-5 eV/aatom K ehk kui anname mooli aine kohta siis k asendub R - 8,31 J/mool K e. 1,987 cal/mool K. Kui vakantside kontsentratsioon materjalis vastab võrrandiga arvutatule, siis nimetatakse seda tasakaaluliseks vakantside kontsentratsiooniks. Võrrandist järeldub, et kui absoluutne temperatuur läheneb nullile, siis tasakaalne vakantside kontsentratsioon läheneb nullile s.o. 43 vaid absoluutse nulli juures on võimalik saada materjale, kus tasakaalsete vakantside
Funktsioon. Määramispiirkond, väärtuste hulk. Pöördfunktsioon. Seaduspärasust või teisendust, mis igale X elemendile x seab vastavuse ühe hulga Y elemendi y nim. argumendi x funktsiooniks ja kirjutatakse y=f(x) Funktsiooni y=f(x) määramispiirkonnaks on kõigi nende argumendi x väärtuste hulk, mille korral funktsioon omab mõtet ja on lõpliku väärtusega. Funktsiooni väärtuste hulgaks nim. nende väärtuste hulka, mida funktsioon omandab, kui läbib kogu määramispiirkonna. Tingimused, mis peavad olema täidetud elementaarfunktsioonide kaudu esitatud reaalmuutuja funktsioonil: B ( x) 1) A( x) 0 A( x) 2) 2 x A( x) A( x) 0 3) logaA(x) A(x) >0 arcsin A( x) 4) -1 A( x) 1 arccos A( x) Funktsiooni y=f(x) pöördfunktsiooniks nim. f-ni y=g(x), mis igale funktsiooni f väärtusele y seab vastavusse need argumendi x väärtused, mille korral y=f(x) Olgu funktsioonid y=f(x) ja y=g(x), siis väärtus y on teisendat...
Süütegude ideaal- ja reaalkonkurents KarS § 62-67. Need isikud, kes panevad toime süüteod tihti korduvad seda: samaliigilised süüteod või erinevad süüteod. Sanktsiooninormid, sekundaarsed normid, sest nad kehtestavad karistuse nende tegude eest, mille kohta on juba mingi karistus ettenähtud. Tuleb teha 3astmeline analüüs. Süüteo koosseisud on tüpiseeritud: süüteo asjaolud, millega me võrdleme tegeliku teo seaduses olevaga. Subsumeerimine toimub vastava § järgi ehk anname teole vastava kvalifikatsiooni. Kui neid tegusid on mitu, siis iga teo ja sündmuse kohta (mis on tahtelised). Süüteo põhikoosseis üldine teo kirjeldamine. Süüteo erikoosseis vastavalt nt § 114. Esimeses lõikes on nt põhikoosseis, aga teises lõikes on erikoosseis. Mitte kõik teod, mis selle põhideliktiga kaasnevad (järelteod) või eelnevad (eelteod), võivad olla karistatavad. Või on küll deliktina vaadeldavad, kuid nende ebaõigus on väiksem ja hõlmatud põhideliktiga
Selle süsteemi laiendatud maatriks on 1) Viime LVSi laiendatud maatriks ekvivalentsele treppkujule. 2) Kontrollime astakutingimust (et laiendatud maatriksi astak sama, mis on maatriksi astak). Kui see pole täidetud, siis süsteem pole lahenduv. Edasi teeme ainult kooskõlalise süsteemi korral 3) Kui LVSi astak on väiksem tundmatute arvust, siis valime juhttundmatud (vastavad treppmaatriksi juhtelementidele). Ülejäänud on vabad tundmatud, anname neile väärtusteks konstandid C1, C2,... 4) Avaldame juhttundmatud vabaliikmete ja vabade tundmatute kaudu. 5) Kirjutame välja lahend. Näide. Lahendada võrrandisüsteem Selle LVSi laiendatud maatriksiks on Teisendame selle treppkujule Teisendame treppmaatriksi juhtelementidele vastavates veergudes ülejäänud elemendid nullideks. Vastav võrrandisüsteem on Avaldame juhttundmatud Valime vabade tundmatute x2, x4 ja x5 väärtuseks konstandid C1, C2 ja C3 ning
Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid". Erinevates ühiskondades on erinevaid tähendusi kandvad sõnad. E. Sapir, B.L.Whorf kelle relatiivsuse hüpoteesist: sõnade tähenduste defineerimine läbi pragmatismi (sõnade tähendus sõltub nende kasutusest), mis on ühendatud Humboldti kultuurilise relativismi ( erinevaid inimkogukondi on palju, sõnakasutusi palju ja erinevaid). Me teeme eristusi asjades ning organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse ning kokkuleppeliselt loome terviku. 52. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Substantsiaalsed definitsioonid- mida kultuur sisaldab? Millistest asjadest kultuur koosneb?: Kultuur kui materiaalsed, kunstlikud asjad, mis on inimese poolt loodud. Kultuur on inimese poolt loodud, tekitatud koos inimese loodud kunstlike asjadega. Sotsiaalsed asjad: ühiselu reeglid, normid ja institutsioonid, ning ideaalsed asjad: kollektiivsed uskumused, kõige selle
Superlatiivse sisuga adjektiivid: ideaalne, täiuslik, perfektne, ainulaadne, unikaalne, originaalne, absoluutne. Nt täiuslik päikesekaitse, kordumatu värskus ja elujõud. Superlatiivse sisuga substantiivid: liider, teenäitaja, meister, musternäidis, kroonijuveel, paradiis. Nt Vaibaparadiis või tervisliku toitumise musternäidis. Intensiivsust väljendavad täiendsõnad: üli-, ime-, ultra-, tipp-, super- jne, nt ülisoodsalt anname ära või imeodavad kõned või tuliuus Mazda. Intensiivsusadverbid laienditena: väga, eriti, iseäranis, uskumatult, hämmastavalt, üllatavalt, eriliselt, erakordselt, enneolematult, tõeliselt, oivaliselt, fantastiliselt, kaugelt palju, veel, tunduvalt, oluliselt, märksa, silmnähtavalt. Efektsema mõju saavad „poeetilised“ ja ebatavalised sõnad, nt erakordselt püsivad toonid, üllatavalt palju ruumi, võrratu lõhn.
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Soojusõpetuse lühikonspekt Tõnu Laas 2009-2010 2 Sisukord Sissejuhatus. Soojusõpetuse kaks erinevat käsitlusviisi.......................................................................3 I Molekulaarfüüsika ja termodünaamika..............................................................................................4 1.1.Molekulide mass ja mõõtmed....................................................................................................4 1.2. Süsteemi olek. Protsess. Tasakaaluline protsess.......................................................................4 1.3. Termodünaamika I printsiip......................................................................................................5 1.4. Temperatuur ja temperatuuri mõõtmine.......................................................
(Tubbs, Moss, 2000). Me kasutame filtreid, mis suunavad seda, kuidas kujuneb taju lõpptulemus. - Füsioloogilised filtrid – meeleelundite võime informatsiooni kinni püüda- kuulmis/nägemis- ulatus, naha tundlikkus. Erinevus kuulmistajul inimesel ja kassil. - Psühholoogilised filtrid – - Huvi – see mis pakub meiel huvi, seda me rohkem otsime ja paneme tähele. - Vajadused - Emotsioonid- emotsionaalne seisund mõjutab seda, milliseid hinnanguid partnerile anname - Väärtused - Motivatsioon - Kogemused – monket´y business’i video- kui me oleme seda korra näinud, siis me vaatame seda juba teadlikult, sest meil on kogemus juba olemas. jne Isikutaju -on protsess, mille käigus omistatakse teisele inimesele kindlaid omadusi või eeldusi. - Miks? >> Ebakindluse vähendamise teooria (uncertainty reduction theory; Berger, Bradac, 1982) Selleks, et saaksime enesekindlalt toimetada, on meil vaja end positsioneerida, kuidas me
t. F′ 1 (x) = F′2 (x) = f (x) iga x ∈ D korral. Siis (F1 − F2)′(x) = F′1 (x) − F′2 (x) = 0 ning lause 7.1(a) kohaselt F1 − F2 on konstantne funktsioon. Niisiis leidub selline C ∈ R, et F1 (x) − F2 (x) = C ehk F1 (x) = F2 (x) + C iga x ∈ D korral. Kokkuvõttes, kui funktsioonil f : D → R leidub algfunktsioon F : D → R, siis funktsiooni f kõik algfunktsioonid intervallis D saame avaldisest F + C, kui anname konstandile C kõikvimalikud reaalarvulised väärtused. Igal pideval funktsioonil leidub algfunktsioon. Selgitada funktsiooni määramata integraali mõistet: Avaldist F (x)+C, kus F on funktsiooni f : D → R mingi algfunktsioon ja C on suvaline konstant, nimetatakse funktsiooni f määramata integraaliks intervallis D ja märgitakse ∫ f (x) dx. Teisisõnu, ∫ f (x) dx = F (x) + C, kus F′ (x) = f (x) iga x ∈ D puhul. Integreerimise põhivalemid: 32. Integreerimisreeglid (*)
Funktsioon. Määramispiirkond, väärtuste hulk. Pöördfunktsioon. Seaduspärasust või teisendust, mis igale X elemendile x seab vastavuse ühe hulga Y elemendi y nim. argumendi x funktsiooniks ja kirjutatakse y=f(x) Funktsiooni y=f(x) määramispiirkonnaks on kõigi nende argumendi x väärtuste hulk, mille korral funktsioon omab mõtet ja on lõpliku väärtusega. Funktsiooni väärtuste hulgaks nim. nende väärtuste hulka, mida funktsioon omandab, kui läbib kogu määramispiirkonna. Tingimused, mis peavad olema täidetud elementaarfunktsioonide kaudu esitatud reaalmuutuja funktsioonil: B ( x) 1) A( x) 0 A( x) 2) 2 x A( x) A( x) 0 3) logaA(x) A(x) >0 arcsin A( x) 4) -1 A( x) 1 arccos A( x) Funktsiooni y=f(x) pöördfunktsiooniks nim. f-ni y=g(x), mis igale funktsiooni f väärtusele y seab vastavusse need argumendi x väärtused, mille korral y=f(x) Olgu funktsioonid y=f(x) ja y=g(x), siis väärtus y on teisendat...
Igal muutujal programmis on oma nimi ehk identifikaator. Kui mälupesa poole pöördumiseks on vaja teada tema aadressi, siis muutuja poole pöördumiseks on vaja teada muutuja nime. Seos nime ja aadressi vahel pannakse paika programmeerimiskeele sisemiste vahenditega. Muutujale nimega M väärtuse omistamisel leitakse nimele M vastav aadress ja väärtus kirjutatakse selle aadressiga algavasse mälupesade alasse. Võtame kasutusele kolm täisarvu tüüpi muutujat: A, B, C. Anname neile kõigile ühesuguse väärtuse, milleks olgu arv 10: A := 10 B := 10 C := 10 Sellesama tulemuse võib saavutada ka teistmoodi: A := 10 B := A C := A Ükskõik, kuidas ja kust nõutav väärtus saadakse, tähtis on lõpptulemus. Kui esimesest näitest võib üsna lihtsalt aru saada, siis teine näide võib tekitada segadust. Püüame seda järgnevas tabelis lahti kirjutada: ------------------------------------------------------------------
Toodust näeme et mitteinverteeriva võimendus ei sõltu üldse OPvõimendi kui elemendi võimendus tegurist, vaid ainult tagasiside elementide valikust. .. juhul kui opõvõimendi on piisavalt suur ja üldreeglina see nii ongi. Toodud lülituse iseärasuseks on see et lülituse sisendtakistus kujuneb märksa suuremaks kui on OP võimendi sisendtakistus. Selle omaduse tekitab tagasiside. Kui me anname võimendisse mingi sisendpinge, siis tekitab see mingi sisend voolu. Tagasiside aga muudab sisendite vahelist pinget nii et see läheneb nullile. Kui aga vähenevad sisendpinged järelikult väheneb ka sisendvool, mis on samaväärne sisendtakistuse suurusega. Prakitiliselt jääb sisendite vahele ikkagi mingi erinevus ja reaalselt on see 0,5 kuni 1 mV. Sellest tulenevalt on ka mitteinverteeriva võimendi sisendtakistus suur
tõugatuna. Seletan, milles vahe. Kui esmane teade julmast surmast meid on rabanud, kui hoiame surnukeha, mis meie käte vahelt läheb peagi tuleriidale, siis surub meist pisarad välja loomulik paratamatus, ja nagu kogu keha, nii raputab valust tabatud vaim ka silmi, mille lähedal asuva vedeliku ta survet avaldades välja tõukab. (19) Need väljatõugatud pisarad langevad vastu meie tahtmist. Teised on säärased, millele väljapääsu anname, kui elustame mälus kujutluse nendest, kelle oleme kaotanud, ja on midagi sulnist selles kurbuses, kui meenuvad nende meeldivad kõnelused, reibas suhtlemisviis, kohusetruu andumus; siis lähevad silmad niiskeks otsekui rõõmus. Nendele pisaraile me ei avalda vastupanu, nood võidavad meid. (20) Pole seega põhjust pisaraid ümbritsejate ja juuresistujate pärast tagasi hoida või esile suruda; nende lakkamine või voolamine pole kunagi nii häbistav kui teesklus nende puhul
Ja saabugu taas rahu!" IV laul Sellal, kui Trooja ees oleval väljal arenevad sündmused nõnda, on jumalad Olympose mäel taas nõupidamisele kogunenud. Zeus ütleb kulmu kortsutades: ,,Athena ja Hera hoiavad Menelaose poole, ent siiski vaatavad nad ainult pealt ja naeratavad talle. Sina aga, Aphrodite, läksid ise alla maa peale, et päästa Paris, kes ometi oli juba löödud ja seega ära teeninud surma. Olen sellest sõjast väsinud. Lõpetame selle ära. Anname Helena Menelaosele tagasi ja lool lõpp!" Hera aga vastab: ,,Ei. Ma ei taha, et oleks rahu, kuni Trooja pole hävitatud!" ,,Mis halba Priamos ja tema pojad sulle teinud on, et sa nede kõigi hävingut soovid? Hera, kui sina tahad, et Trooja hävitataks, siis minul võib ühel päeval tulla tahtmine, et tehtaks maatasa mõni linn, mis on sulle kallis!" ,,Tehtagu! Kui sa seda soovid," vastab jumalanna kõigutamatult, ,,siis hävita pealegi mu
reisid.ee 43 Lidia Feklistova Võlanõue näidis (ultimaatum) Anu Saar AS Kaar 16.10.2008 nr 1-2/3 Kaar 111 12356 TALLINN Võlanõue Austatud proua tegevdirektor Teatasime Teile 20. septembril ja 05. oktoobril maksmata arvest. Soovime, et tasute võla 10 päeva jooksul selle kirja saamisest. Seejärel anname küsimuse menetlemiseks meie juristile ja oleme sunnitud katkestama partnerluslepingu. Lugupidamisega (allkiri) Rauno Kaja Tegevdirektor Sangaste tee 111 Telefon 11 22 33 Arvelduskonto 2222222222 98765 PÄRNU Faks 99 88 77 Ühispank E-post [email protected] Registrikood 987654 Internet www.reisid.ee 44
inimene kogeb siis kui teda pärastpoole provotseeritakse. Kuna inimesel toimub põhjuse vale omistamine, siis selline jääkerutus kantakse üle sellisele emotsioonile nagu viha ja see omakorda suurendab tõenäosust, et inimene käitub agressiivselt. Erutuse ülekanne suurendab agressiooni selle vastu, kes sellise käitumise välja provotseeris. Agressiooni tõenäosust suurendavad ka need sildid, mis me oma seisundile anname. Katarsis Inimesel väheneb erutus või viha kui nad saavad rünnata oma piinajat ja seetõttu väheneb neil ka kalduvus käituda agressiivselt. Pinge väheneb ka siis kui inimesed on saanud väljendada oma agressiivsust ka kaudselt, kui nad on näinud agressiivset käitumist või kui nad on saanud agressiivsuse välja elada oma fantaasiates. Atributsiooniteooria:Kõrgema agressiivsusega lapsed interpreteerisid teiste käitumist enda suhtes vaenulikuna ja kui need lapsed siis
inimene kogeb siis kui teda pärastpoole provotseeritakse. Kuna inimesel toimub põhjuse vale omistamine, siis selline jääkerutus kantakse üle sellisele emotsioonile nagu viha ja see omakorda suurendab tõenäosust, et inimene käitub agressiivselt. Erutuse ülekanne suurendab agressiooni selle vastu, kes sellise käitumise välja provotseeris. Agressiooni tõenäosust suurendavad ka need sildid, mis me oma seisundile anname. Sotsiaalne õppimine. Sotsiaalne õppimine: Õppimine teiste käitumist jälgides: Asendav õppimine (vicarious learning) on selline mis toimub siis kui jälgitakse teiste agressiivset käitumist.Tihtipeale käituvad inimesed vastavalt sellele, mida nad on näinud telekas või on lugenud. Sedasorti õppimise uurimist on viimase 25 aasta jooksul oluliselt mõjutanud Bandura sotsiaalse õppimise teooria. Selle teooria järgi õpime me agressiivset käitumist samamoodi nagu iga teistki
keskkonna imemist ega surumist st. pump töötab tühikäigul. Joonis 1. Survekanal 5. Jaotusvõll 2. Kere 6. Imikanal 3. Rootor 7. Imikamber 4. Kolb 8. Survekamber Juhtvõru liigutamisega paremale või vasakule (joonis ), muutes ,,eksentrisiteeti ,,+" või ,,- " suunas anname kolbidele radiaalsuunas edasi tagasi liikumise. Silindrite töömaht suureneb kolbide tsentrist kaugenemisel, toimub keskkonna liikumine imikambrist silindrisse ja maht väheneb silindrites, kui kolvid liiguvad tsentri suunas toimub keskkonna surumine survekambrist läbi jagajavõlli survekanali süsteemi. Rootori pöörlemissuuna muutmata , ,,eksentrisiteedi" muutmisega st. juhtvõru liigutamisega keskasendist vastassuunas vahetuvad võllis asuvad imi- ja survekambrid omavahel
) MARGUS (meeleheitel). Tema sonib! VANAEMA (raskelt). See on surm! TIINA (ärgates). Margus! Margus! Huu! Hundid!! -(õnnelikult.) Süüa andsid minule! (Naeratades.) Või jalad harkis all nagu kunagi poisil! See nüüd minu noorik!... (Äkki erutatult.) Mis te tahate minust! Mina ei tea Kiveste Kaarli varsast! Ema! Ema! (Tahab üles tõusta, südantlõhestavalt.) Ema! (Langeb tagasi, tema silmad lähevad laiali lahti.) Ja anna neile andeks nende võlad, kui meie andeks anname oma... (Huuled liiguvad veel tasa, langeb kokku -sureb.) Margus surub Tiina silmad kinni ja nutab, nurgas nuuksub Mari, Jaanus seisab tummalt, kokkupandud kätega. VANAEMA {kummargil surnu üle, loeb juba ammugi pomisedes surnupalvet, aga nõnda, et ainult viimased sõnad kuuldavale tulevad)... Ja võta tema patust puhas hingeke oma auriiki, issand, igavene jumal! Aamen! Eesriie.
aastate jäänud alla 10% SKT-st. Eelarve rakendamise klassikalised printsiibid: Eelarve täiuslikkuse printsiip: eelarves peavad kajastuma kõik riigi tulud ja kulud, mis tähendab, et eelarve tuleb koostada brutoprintsiibil, kus tulud ja kulud kirjutatakse võimalikult täielikult välja. Erandi võivad moodustada teatud avaliku sektori ettevõtted, kus kasutatakse netoprintsiipi ( ei kirjuta teatud valdkondi lahti, anname neile ainult summa, mis eelarvest eraldatakse neile). Netoprintsiipi kasutatakse kui tegu on riigikaitsega, saladusega vms. Selguse printsiip: nõuab tulude ja kulude sellist rühmitamist, et eelarve kõigi tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud. Ühtsuse printsiip: leiab väljenduse kaasühtsuse põhimõttes, mis tähendab, et kõik kulud koondatakse ühte fondi- Riigikassasse. Kõik kulud tehakse samast fondist.
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte võ...
4. erinevatest teraapiatest 5. psühholoogiast, psühhiaatriast, hingeabist 6. kosmetoloogiast 7. tervise nõustamisest õige hingamine, toitumine, mõtlemine ...kui puudutusteraapia Tänapäeval on massaaz üks suurepärasemaid võimalusi stressi ebasoovitavate mõjude leevendamiseks. Massaaz on intuitiivse ja loomupärase võime arenenud ning teadlik vorm pakkuda ravi läbi käte pealepanemise. Kui puudutus võtab osavõtliku ja tundliku vormi, siis lõdvestume ja anname edasi turvalise eneseväärikuse tunde. Kombineerides massaazi tujutõstvate aroomiõlidega oleme hoolitsenud olemuse iga tasandi eest, ka hingelise, mis on hõlmatud meie esteetilisel hinnangul lõhnale. Juba imikueas on õrn käte armastav puudutus väga tähtis lapse emotsionaalseks ja füüsiliseks arenguks. Suureks saanuna kipume seda unustama ja praktiliselt loobume teistele sellega head tegemast. Ehk piisaks kas või tihedamast kallistamisest?! Massaazi tegelikkus...
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid...
taolisel juhul tekib lülituses tasakaalu olukord. Usis(+)=Usis(-) UR1=IR1=Usis Uvälj=UR1+UR2 Uvälj=I(R1+R2) K=Uvälj/Usis= I(R1+R2)/IR1=R1+R2/R1=1+R2/R1 Toodust selgub et opvõimendil võimendustegur ei sõltu ültse opvõimendi kui elemendi võimendustegurist vaid ainult tagasiside ahela elemenditest. Toodud lülituse sisendtakistus on märksa suurem kui opvõimendi sisendtakistus see on seletatav tagasiside toimega. Kui me anname võimendi sisendisse mingi pinge siis see tekitab sisendvoolu. Tagasiside mõjutab sisendite vahelist pinget selliselt et see läheneb nullile järelikult väheneb ka sisendvool, sisendvoolu vähenemine on aga samaväärne sisend takistuse suurenemisega. Praktiliselt jääb sisendite vahele ikka mingi pinge kuid see ei ületa 1mV. Vastavalt sellele on mitteinventeeriva võimendi sisned takistus suur ulatudes praktiliselt kuni 100Moomini. Väljund takistus samal ajal väheneb
amortisatsiooni vahel. See näitab, et suurenenud kapitalil on tasakaalutaseme tarbimisele kaks efekti: ta toob endaga kaasa suurenenud väljundi, kuid samas peab rohkem väljundit kasutama amortiseerunud kapitali asendamiseks. Valides, kas suurendada kapitali akumulatsiooni või mitte, tuleks võrrelda erinevate generatsioonide heaolu. Seega sõltub optimaalne kapitali akumulatsioon sellest, millised kaalud me anname praeguste ja tulevaste generatsioonide huvidele. Selle nõuande kohaselt annaksime me kõikidele põlvkondadele ühesugused kaalud ning sel juhul oleks optimaalne üritada jõuda kuldse reegli tasemele - mis on ka põhjus, miks seda nimetatakse "kuldseks reegliks." Kuigi praegused generatsioonid tarbivad seeläbi vähem, toob kuldse reegli saavutamine kasu tulevastele põlvkondadele.
käibekohustuse rikkumine. Kahju põhjustaja käitumise kaugem tj. A müüb B-le püssi, millega B laseb maha C. Kas A vastutab C surma eest? Relva müümise ja surma põhjustamise (p 1) vahel põhjus liiga kauge. Käibekohustuse rikkumine, kas A on teadlik, milleks B püssi kasutab. Kas keskne mõistlik isik oleks tajunud, et relva müümine B-le on ohtlik? Seega tuleb rakendada teo ebaõigsuse teooriat, kus anname käitumisele hinnangu, millest tuleneb, kas käitumine oli õv. Deliktilise vastutuse ulatus tuleneb ikkagi §-dest 127 jj. ??? 36. Mida tähendab ÜKK-se rikkumine, miks ning mis juhtudel on seda vaja kahju tekitajale omistada? Põhineb sellel, et iga isik, kes oma käitumisega loob ohu kõige laiemas mõttes III isikule, peab tegema võimaliku, et see oht ei realiseeruks. Ei ole kirjutatud õigus, tuletatakse HUP-st.
Igal muutujal programmis on oma nimi ehk identifikaator. Kui mälupesa poole pöördumiseks on vaja teada tema aadressi, siis muutuja poole pöördumiseks on vaja teada muutuja nime. Seos nime ja aadressi vahel pannakse paika programmeerimiskeele sisemiste vahenditega. Muutujale nimega M väärtuse omistamisel leitakse nimele M vastav aadress ja väärtus kirjutatakse selle aadressiga algavasse mälupesade alasse. Võtame kasutusele kolm täisarvu tüüpi muutujat: A, B, C. Anname neile kõigile ühesuguse väärtuse, milleks olgu arv 10: A := 10 B := 10 C := 10 Sellesama tulemuse võib saavutada ka teistmoodi: A := 10 B := A C := A Ükskõik, kuidas ja kust nõutav väärtus saadakse, tähtis on lõpptulemus. Kui esimesest näitest võib üsna lihtsalt aru saada, siis teine näide võib tekitada segadust. Püüame seda järgnevas tabelis lahti kirjutada: ------------------------------------------------------------------
Vajadused rahuldatud- ei ole ohtu sotsiaalsele ja bioloogilisele eksistentsile. Emotsioon tekib ka vajaduste rahuldamise käigus. Positiivne reageering kinnitab tegevust ja vastupidi. Olulised kohanemiseks ja õppimiseks. Märku andev funktsioon. Energeetiline roll- Emotsioon annab energia ja jõu tegevusele, on tegevuse käivitajaks ja suunajaks. Käivitab ja suunab tegevust. Emotsioon on kui hinnanguline nähtus. Emotsioon võimaldab hinnata olukordi ja objekte, otstarbekalt kohastuda. Anname märku teistele oma olekust ja huvidest, reguleerivad suhteid ja ühistegevust. Subjektiivne psühholoogiline sisu-kvaliteet, mis laadi emotsioon on, aluseks kehaprotsessid. Objektiivne psühholoogiline sisu- Emotsioonidega toimuvad muutused ja protsessid nii ajus kui ka kogukehas. Emotsioonide põhidimensioonid- JÕUD/intensiivsus KESTUS- ajaline dimensioon- kui kiiresti tekib, kustub, kaua kestab. Mida intensiivsem on emotsioon, seda vähem aega ta kestab
Need on parafüleetilised rühmitused. Tuleb eristada autapomorfseid tunnuseid, mis iseloomustavad ainult ühte taksonit, s.t. ei ühenda mitut taksonit neil kõigil esinemisega. Autapo- morfne tunnus võimaldab küll ühte taksonit tema sõsartaksonist eristada, kuid mitte neid süstematiseerida, s.t. sugulustaksoneid ühendada. Järeli- kult on autapomorfsed tunnused kladistilisel analüüsil kasutud, ja kui me programmile vastava käsu anname, neid lihtsalt ignoreeritakse. See lihtsus- tab ja ka kiirendab analüüsi. 8.4. Kladogrammide koostamisel "joonistatakse" tunnuste ajas muutumist rekonstrueerides selline puu, mille harutippudeks on uuritavad taksonid ja mille tüve alusel (juuritud puu puhul) on hüpoteetiline ühiseellane - liik. Ühise päritoluga (sünapomorfidega iseloomustatud) liigirühmad moodustavad puu ühe "oksa" ehk klaadi. Iga tunnusemuutust (üleminekut plesiomorfsest
hoiaku õppimist Hoiakud ja väärtused on vajalik selleks, et kurjategija võiks hakkama saada psüühilise poolega. Suurte organisatsioonide puhul on väärtused ja hoiakud enne väljakujunenud ning seejärel ta liitub alles sellega. Praegu uuritakse ka seda, et suured grupid mõjutavad meid väga tugevalt (eelkõige massipsühhoos). Seal on grupp mõjutab seda enam, mida suurem grupp on. Soovime olla sarnased ja anname osa oma sisemise kontrolli funktisoone üle. Antakse kontroll ja vastutusetunne suurele grupile üle. Saadakse sisemiselt tunne, et mina ei vastuta. Suur grupp tegutseb ja indiviidi vastutust ei tunta. Suurel massil on tugev intentiivsus kokkuvõttes. Ka massipsühhoosi puhul on neil hoiak enne väljakujunenud. Saab vaadata erinevate inimeste erinevat käitumist. On neid, kes aktiivselt rikuvad korda ning teised, kes on massi juures, aga hoiduvad kuritegelikust tegevusest rohkem või vähem
korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust kogu asjade kord on apollooniline, kui me anname asjadele kuju, me teostame seda printsiipi. nietzsche pidas kõige apolloonilisemaks skulptuuri. ka homerose eepilist luulet pidas nietzsche korrastatud kunsti mudeliks. kõige dionüüsilisemaks kunstiks nietzsche pidas muusikat. muusika mõjub otse kehale, inimese individuaalsus lahustub muusikas, mõistusele see aga ei mõju. tuletame meelde hamleni rotipüüdjat, või lugu sellest, kuidas vihane pillimees, pärast külarahvaga tülliminekut, mängis nii, et külarahvas
Pisematele reaalsed asjad, vanematele pildid ja kooliealisttele ka sõnaliselt. Oht on kasutada pisematel liiga palju sõnu. Ülesanded peaksid olema lühikesed, sest mälu ka pole neil väga pilk. Ka aastane vanusevahe lastel on oluline ja ei sobi mõlemale samad vahendid. Arvestada tuleb ka lapse probleemiga. Nt kui kahtlustate kõnes probleeme, siis ei peaks kasutama väga verbaalset asja. *uuringu käik (kuidas välja näeb käik) Selgitused mis lapsele anname, peaks olema korralikult läbi mõeldud, et oleksid täpsed ja selged, lühikesed. Vahel samas peaks ka põhjalikumalt seletama JA vahel ka lausa etet näitama. Oluline on, et laps saaks kindlasti aru, mida talt taheti. Peaksime olema valmis käigupealt muutma ülesandeid ja uuringukäiku üldse, nt mis ma siis teen, kui laps seda ei oska jne. VB peab ka mõtlema, kuidas ma protokollin: et osad jälgivad täpselt, mida sa ja kun ja kuhu sa kirjutad (et sega jälgi seega).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
