Side konspekt 2020 / eksami kordamisküsimused (0)

Eksami küsimused:   1. Mida tähendab mitmekiireline levi   Mitmekiireline   levi   –   info   levib   mööda   peegeldusi,   otselevi   on   väga
harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad
(võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna
inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit
järgi kruttida. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides  
Pertaining to computer networks, a downlink is a connection from data 
communications equipment towards data terminal equipment. This is also known as
a downstream connection. The uplink port is used to connect a device or smaller local network to a larger  network, or connect to the next "higher" device in the topology. For example, the 
edge switch connects "up" to the distribution layer managed switch.
Lühidalt - The communication going from a satellite to ground is called downlink, 
and when it is going from ground to a satellite it is called uplink Duplex distance is the space between the uplink and downlink frequencies. The 
duplex distance for GSM is 80 MHz, where each channel has two frequencies that 
are 80 MHz apart. 3. Tihendamise meetodid, millised on sides kasutusel  


Sagedustihendus FDMA (lainepikkuse järgi WDMA), aegtihendus TDMA, 
koodtihendus CDMA, ruumiline tihendus SDMA.
• FDMA – kanali sagedusriba efektiivne kasutamine, mitme signaali  samaaegne edastamine ühes kanalis. Erinevad kanalid eetris samal ajal. Mida 
kuulata soovitakse, saab valida sageduse muutmisega (raadio, telekas)
• WDMA – andmevoogusid on võimalik eristada lainepikkustega. (kindel  signaal kindlal lainepikkusel – raadiokanal).
• TDMA – võimaldab mitmel kasutajal kasutada sama sageduskanalit,  jagades nad erineva aja peale laiali. Iga üks saab nö oma aja.
• CDMA – Wifis – igal kanalil on oma unikaalne kood, millega saab kanalile ligi.
• SDMA – suuna ja kauguse abil ei kiirga välja ülearust signaali. 4. Kärjed ja kärgede klastrid   Võrgu planeerimiseks ruutude kasutamine: Ringe ei saa kasutada, muidu tekiks
kohad, kus ei ole levi.  Ruutude kasutamisel ei teki küll otseselt katteta ala, 
kuid kaugused tugijaamast on erinevad – ruudu 
diagonaal ja küljed. Signaali tugevuse vahed on 
erinevad, kui klient liigub. Lisaks on ruutude puhul 
ülekatvus üsna märgatava suurusega. Seega praktikas
kasutatakse kuusnurki – kärgesid. Kuusnurkade   puhul   on   ülekatvus   olemas,   kuid   on   üsna   väike,   samas   ei   teki
leviauke.   Praktikas   võrk   täpselt   selline   välja   ei   näe,   kuid   püütakse   saavutada
võimalikult sarnast kärgstruktuuri. Tegelikkuses on struktuur üsna kaootiline. Kuna
esineb siiski ülekatvust, tuleb teha kindlaks, et jaamad üksteist segama ei hakkaks.
Seega   erinevates   jaamades   kasutatakse   erinevaid   sagedusi.   Ideaalis   töötaks   iga
tugijaam erineval sagedusel, aga sagedusi pole nii palju olemas.
Iga masti leviala (kärje raadius) on ligikaudu 10-20 km. Teoorias kuni 30, aga
tavaliselt   seda   nii   suureks   ei   aeta.   Väiksemates   kohtades   kasutatakse   suurema
raadiusega kärgesid, linna väiksematega – üks kuusnurk jagatakse väiksemateks
juppideks. Põhjuseks on asjaolu, et üks tugijaam saab teenindada korraga piiratud
arvu kliente.
 Tavaline kärg – makrokärg  Mikrokärg – leviala mõni kilomeeter  Pikokärg – leviala mõnikümmend – mõnisada meetrit. 


Väiksemate levialadega kärgede teenindamiste tugijaamad on samuti väiksemad.   5. Sageduste taaskasutuse kaugus ja taaskasutustegur  
Sageduste   taaskasutus   (frequency   reuse)   –   sama   sagedust   võib
natuke kaugemal tugijaamas uuesti kasutada, kus segamine võimalikult
väike on. The frequency  reuse factor  is the rate at which the same frequency
can be used in the network. It is 1/K (or K according to some books)
where K is the number of cells which cannot use the same frequencies
for transmission. 6. Kärjevahetus ja kärjevahetuse erinevad liigid  
Hard handover - 
Is one in which the channel in the source cell is released and only then the channel 
in the target cell is engaged. Thus the connection to the source is broken before or 
'as' the connection to the target is made—for this reason such handovers are also 
known as break-before-make. Hard handovers are intended to be instantaneous in 
order to minimize the disruption to the call. A hard handover is perceived by 
network engineers as an event during the call. It requires the least processing by the
network providing service. When the mobile is between base stations, then the 
mobile can switch with any of the base stations, so the base stations bounce the link
with the mobile back and forth. This is called 'ping-ponging'. (2G,  Soft handover - 
Is one in which the channel in the source cell is retained and used for a while in 
parallel with the channel in the target cell. In this case the connection to the target 
is established before the connection to the source is broken, hence this handover is 
called make-before-break. The interval, during which the two connections are used 
in parallel, may be brief or substantial. For this reason the soft handover is 
perceived by network engineers as a state of the call, rather than a brief event. Soft 
handovers may involve using connections to more than two cells: connections to 
three, four or more cells can be maintained by one phone at the same time. When a 
call is in a state of soft handover, the signal of the best of all used channels can be 
used for the call at a given moment or all the signals can be combined to produce a 
clearer copy of the signal. The latter is more advantageous, and when such 
combining is performed both in the downlink (forward link) and the uplink (reverse


link) the handover is termed as softer. Softer handovers are possible when the cells 
involved in the handovers have a single cell site.   (umts – 3g, gsm – 2g)
UMTS-is:
Soft Handover – samaaegne, ühendus mitme kärjega
Softer Handover – samaaegne, ühendus mitme sektoriga samas kärjes Inter-BSC kärjevahetusel on erinevatel kärgedel teenindav erinev BSC ja need erinevad BSC-d 
kuuluvad sama MSC alla. MSC sisene kärjevahetus või ühtlasi olla ka sama BSC alla kuuluvate 
kärgede vahel. 7. Signaali mõiste ja parameetrid, analoog- ja digitaalsignaal  
Signaal - andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon.
Pidev signaal - signaal, milles andmeid esitav tunnussuurus võib igal hetkel 
omandada suvalise väärtuse mingis pidevas vahemikus.
Diskreetne signaal - ajas järjestikustest elementidest koosnev signaal, mille igal 
elemendil on üks või mitu tunnussuurust, mis võivad esitada andmeid, nt elemendi 
kestus, painemine ajas, laine kuju või amplituud.
Ajaline - s(t) - kõne
ruumiline - s(x, y) - tasapinnaline kujutis
mitmemõõtmeline - v(x, y, t) - must-valge videosignaal või [r(x,y,t), g(x,y,t). 
b(x,y,t)] - värviline videosignaal
analoogsignaal - pidev signaal, millel on lõputu arv olekuid, väärtus on võrdeline 
ehk analoogne ülekantava füüsikalise suuruse väärtusega
digitaalsignaal - Digitaalsignaal ehk arvsignaal, on diskreetne ehk lõplike 
vahemikega eraldatud üksikväärtusi omav signaal, millel on lõplik hulk võimalikke
väärtusi. See erineb analoogsignaalist, mille väärtused on pidevad.
Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku 
iseloomuga signaal.
Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised 
mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste 
mõõtühikutega.
Võimsus – ajaühikus üle kantud energia.
Erinevad signaalid koosnevad erinevatest spektrikomponentidest. Värv on kindla 
sagedusega elektromagnetkiirgus.
Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline 
diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi.) Teades spektrit,
saame koostada ka ajalise kuju (sinusoidi)
Sagedus – mitu korda signaal ennast (aja)ühikus kordab.
Logaritmilisi mõõtühikuid kasutatakse selleks, et numbrid oleks võrreldavad 
(10MW/1mW vs 100 dBm/0dBm). Logaritm muudab korrutamise ja jagamise 
liitmiseks ja lahutamiseks – lihtsustab.


8. Harmooniline signaal ja selle parameetrid  
Harmooniline signaal ehk siinussignaal
g(t)=At sin(2*(pi)*ft *t+(fi)t)
A - amplituud
f- sagedus, kus f = 1/T
T – periood 9. Signaali spekter ja ribalaius  
Spekter  –   näitab   kus   sagedusvahemikus   miski   asi   asub. (kahemõõtmeline   diagramm,   mis   kujutab   sageduskomponente   teiste
mõõtmete   järgi.)   Teades   spektrit,   saame   koostada   ka   ajalise   kuju
(sinusoidi)
Ribalaius – suurim edastatav bittide hulk ajaühikus. 10. Logaritmilised mõõtühikud, detsibell  
Logaritmilisi  mõõtühikuid  kasutatakse   selleks,   et   numbrid   oleks
võrreldavad   (10MW/1mW   vs   100   dBm/0dBm).   Logaritm   muudab
korrutamise ja jagamise liitmiseks ja lahutamiseks – lihtsustab.
Detsibell (tähis dB) on kümnendlogaritmiline mõõtühik, mis 
väljendab kahe füüsikalise suuruse (sageli võimsuse või pinge) 
suhet või ühe suuruse taset võrreldes mingi võrdlus- ehk 
baassuurusega. Kuna väljendatakse kahe suuruse suhet, mille 
ühikud on samad, siis on detsibell dimensioonita suurus. 
Detsibellides mõõdetakse näiteks helirõhutaset, elektrisignaali 
võimendust või nõrgendust jms.
Üks detsibell on võrdne kümnendiku belliga, sest bell on 
praktiliseks kasutamiseks liiga suur mõõtühik. Hoolimata selle 
laialdasest kasutusest helitehnikas, elektrotehnikas ja 
elektroonikas, ei ole detsibell SI-süsteemi ühik. Selle ühiku 
eeliseks on väga suurte ja väga väikeste suhtarvude lihtne 
esitamine, mille tingib logaritmiline skaala. See lubab meil näiteks


väga suurt ja väga väikest signaalitasemete suhet kergesti ja 
arusaadavalt kirjeldada tülikalt pikki arve kasutamata.


11. Signaali kvaliteet, signaali ja müra suhe   SNR   –   signal   to   noise   ratio.   Iseloomustab   kvaliteeti.   Antud   valmis   alati kordades! SNR= S ( signaal) N (müra) SNR[dB ]=10∙ log ( S N ) 12. Timing Advance (TA) ja miks seda vaja on  
• The MS continuously aligns its TX frame start based on the Timing Advance 
(TA)
measurements received from the BTS
TA value 0 … 63, each step is one bit period (3,69 s), radiowaves travel about s), radiowaves travel about 
300m
per microsecond, TA step is round-trip distance about 1100 m, distance to BTS 
550m.
63 x 550 m = 35 km this is max cell range.
Ehksiis Adaptive Frame Alignment-i jaoks vaja
In the GSM cellular mobile phone standard, timing advance (TA) value 
corresponds to the length of time a signal takes to reach the base station from a 
mobile phone. GSM uses TDMA technology in the radio interface to share a single 
frequency between several users, assigning sequential timeslots to the individual 
users sharing a frequency. Each user transmits periodically for less than one-eighth 
of the time within one of the eight timeslots. Since the users are at various distances
from the base station and radio waves travel at the finite speed of light, the precise 
arrival-time within the slot can be used by the base station to determine the distance
to the mobile phone. The time at which the phone is allowed to transmit a burst of 
traffic within a timeslot must be adjusted accordingly to prevent collisions with 
adjacent users. Timing Advance (TA) is the variable controlling this adjustment. 13. Liiklus ja Erlang (E) ühik  
Network traffic or data traffic is the amount of data moving across a network at a 
given point of time. Network data in computer networks is mostly encapsulated in 
network packets, which provide the load in the network. Erlang (E) on liikluse tiheduse mõõtmise ühik
telekommunikatsiooni süsteemides:


A = λ * h
Kus:
λ = keskmine kõnede saabumiste sagedus (the mean arrival rate of new calls),
h = keskmine kõne pikkus (the mean call length or holding time),
1/h = teenindus sagedus (service rate),
A = liikluse kogumaht Erlang-ides. 14. Mida näitab Erlangi B valem  
Erlangi B valem
Tipptunni kanalite mahu arvutus GSM Kus:
B=Erlang B blokeerimise tõenäosus,
N=kanalite arv,
A=liikluse kogu maht Erlang-ides,
Summeerimine toimub üle kõikide kanalite i = 0-st N-ni.
Online kalkulaator selleks: https://www.erlang.com/calculator/erlb/ 15. Hajaspekter, selgita põhimõtet 3G WCDMA näitel  
Hajaspekter-sidesüsteemid – infosignaal hajutatakse laia sagedusribasse. On olemas kahte tüüpi:
– Sagedushüplusega (FHSS) – edastus näivalt juhuslikult muutuvatel sagedustel, kus
vastuvõtja järgib saatesageduse hüppeid. Siin infosignaai ribalaius on võrdeline kanali
ribalaiusega, kuid igal kanalil toimub edastus teatud aja kestel. Sageduste kasutamise
järjekord on määratud pseudojuhusliku hajutatava koodiga. On olemas kiire ja aeglane,
vastavalt sellest, kui kiirelt muutub sagedus bitti ülekandmis aja suhtes.
– Otsejadaga (DSSS) – igale infobitile vastab edastatud signaalis mitu bitti, iga kasutajaga
on seotud unikaalne hajutav kood. Siin hajutamine toimub pseudojuhusliku bittijada abil
(müra taolisele).
CDMA – hajaspektersides kasutatav tihendusmeetod. Siin iga infobitt jagatakse k «pilguks» antud 
kasutajale omistatud koodi abil, mis on ortogonaalne teistele kasutajatele omistatud koodidele. Selle 
tihendusmeetodit kasutatakse DSSS hajaspektersides.
Hajaspekterside on tundetu erinevate mürade ja mitmekiirelise leviga seotud häirete 
suhtes,võimaldab peita edastatavat infot, võimaldab paljudel kasutajatel kasutada sama ribalaiust 16. Miks on kiire võimsuse kontroll CDMA võrgus oluline  
Power control is essentially needed to solve the near-far problem. The main idea to 
reduce the near-far problem, is to achieve the same power level received by all 
mobiles to the base station. Each received power must be at least level, so that it 
allows the link to meet the requirements of the system such that Eb/N0. To receive 
the same power level at the base station, the mobiles those are closer to the base 
station should transmit less power than the mobiles which are far away from the 
mobile base station.
By transmission power control, the user can obtain a constant communication 
environment regardless of the location. The user who is far from the base station 
sends a higher transmission power than the user who is nearer to the base station. 
Also by this transmission power control, you can reduce the effects of fading. This 
means that the variation of the received power due to fading can be suppressed by 
the transmission power control.




17. Selgita paari lausega HARQ (Hybrid Automatic Repeat Request) 
tööpõhimõtet.  
Hybrid Automatic Repeat-Request
• uses incremental redundancy
• user data is transmitted multiple times using different codings
• user device saves packet and combines it later with the
retransmission
*Even if the retransmitted packets are corrupted, their combination can yield an 
error-free packet • Scheme combining ARQ and Forward Error Correction
• FEC decoding based on all unsuccessful transmissions
• Stop-and-Wait (SAW) protocol
• Two basic schemes -Chase Combining * same data block is sent at each retransmission - Incremental Redundancy (IR) * Additional Redundant Information sent at each retransmission Töö põhimõte kokkuvõtvalt ARQ: 
ARQ refers to Automatic Repeat Request i.e. if sender doesn’t receive 
Acknowledgement (ACK) before timeout, the receiver discards the bad 
packet and sender shall re-transmits the packet. ARQ procedure is  illustrated:


HARQ tööpõhimõte lühidalt: Soft Combining is an error correction technique in 
which the bad packets are not discarded but stored in a buffer. The basic idea is that
2 or more packets received with insufficient information can be combined together 
in such a way that total signal can be decoded. HARQ procedure is as follows 18. Miks on oluline CQI (Channel Quality Index) raporteerimine kiires 
andmeside ühenduses   Meil on vajalik teada levikanali kvaliteeti, et paremini hinnata millistes tingimustes 
mobiil paikneb. CQI stands for Channel Quality Indicator. As the name implies, it is an indicator 
carrying the information on how good/bad the communication channel quality is. 
This CQI is for HSDPA. (LTE also has CQI for its own purpose). In LTE, there are 15 different CQI values randing from 1 to 15 and mapping 
between CQI and modulcation scheme, transport block size is defined as follows 
(36.213) If you are an engineer in Network (eNodeB) programming, you need to know the  number of resource blocks and MCS for each CQI value to properly allocate the 
resources for each of UEs.


19. Selgita millest koosneb 4G LTE ressursi maatriks (Resource Grid)  
Koosneb referentssignaalidest ja ressursielementidest. 1 PRB (physical resource 
block) – RB = 12 subcarrieri ja 1ms subframe (jaotub 2-ks 0.5ms ajaslotiks)
1 maatriksi rida = 15kHz (sageduskanal). 1PRB = 12 rida -> PRB: 15kHz * 12 = 
180kHz 20. Referentssignaalide otstarve ja vajalikkus LTE mobiilsides  
There are two types of uplink reference signals, the Demodulation Reference Signal
(DMRS) and the Sounding Reference Signal (SRS). Reference signals are used for 
channel estimation or equalization. * Reference Signals used to estimate carrier offset, channel estimation,  timing synchronisation etc. * Reference signals are transmitted during the first and fifth OFDM  symbols of each slot when the short CP is used * Reference signals are transmitted during the first and fourth OFDM  symbols of each slot when the long CP is used * Reference symbols are transmitted every sixth subcarrier and  staggered in both time and frequency -subcarrier - alamsageduskanal, need 15kHz kanalid millest 
pannakse kokku LTE sageduskanal 21. Selgita mõistet MIMO (Multiple Input Multiple Output)  
*On mitu saatvat antenni ja mitu vastuvõtvat antenni, seega on mitu andmevoogu 
samaaegselt*
*Kui mõnest antennist on levi kehvem siis saab andmevood kätte antennidest millel
on levi parem, häired tulev siin siis peegeldustest* MIMO = smart antennas
* MIMO is Smart Antenna technology, defined as, the use of two or more unique 
radio signals, in the same radio channel, where each signal carries different digital 
information.
* Or two or more radio signals that use beam forming, receive combining and 
spatial multiplexing (SM).
* Relative to 1 x 1 antenna system MIMO uses 2 x 2 antenna system.
* Significant cell throughput gain expected.
Annab meile : 
Transmit diversity
Spatial multiplexing
Milleks? :
To achieve high peak data rates
To improve cell capacity
To improve cell throughput


22. Mida näitab antenni võimendus  
The term Antenna Gain describes how much power is transmitted in the direction 
of peak radiation to that of an isotropic source. Antenna gain is more commonly 
quoted than directivity in an antenna's specification sheet because it takes into 
account the actual losses that occur.
Asjalikum seletus : Antenna gain indicates how strong a signal an antenna can 
send or receive in a specified direction. Gain is calculated by comparing the 
measured power transmitted or received by the antenna in a specific direction to the
power transmitted or received by a hypothetical ideal antenna in the same situation.
Pv = Ps ∙ Gs ∙ Gv / FSL Gs on saatja antenni võimendus [kordades]
Gv on vastuvõtja antenni võimendus [kordades]
Pv on vastuvõtja sisendvõimsus ühikuteks [mW] või [W]
saatja võimsus Ps [dBm]
FSL on vaba ruumi kadu (free space loss) [kordades] 23. Mis on erinevus ühikutel dBi ja dBd antennide võimenduse näitamisel
Antenna gain is then a measure of the amount of focus that an antenna can apply to 
the incoming signal relative to one of two reference dispersion patterns. Digi 
specifies all antenna gains in dBi.
dBd refers to the antenna gain with respect to a reference dipole antenna. A 
reference dipole antenna is defined to have 2.15 dBi of gain. So converting between
dBi and dBd is as simple as adding or subtracting 2.15 according to these formulas:
dBi = dBd + 2.15
dBd = dBi - 2.15
Specifying antenna gain in dBd means that the antenna in question has the ability to
focus the energy x dB more than a dipole. 24. Kuidas leitakse antenni kiirguse pealehe laius  
In a radio antenna's radiation pattern, the main lobe, or main beam, is the lobe 
containing the higher power. This is the lobe that exhibits the greater field strength. The beamwidth of the antenna is the width of the main lobe, usually specified by the 
half power beam width (HPBW), the angle encompassed between the points on the side
of the lobe where the power has fallen to half (-3 dB) of its maximum value. In a radio antenna pattern, the half power beam width is the angle between the half-
power (-3 dB) points of the main lobe, when referenced to the peak effective 
radiated power of the main lobe. See beam diameter. Beamwidth is usually but not 
always expressed in degrees and for the horizontal plane. *Antenni suunadiagrammi laius leitakse poolelt võimsuselt, seega võimsuselt 
peasuunavõimsus -3dB mõlemale poole* 25. Mida tähendab antennide diversiteet  
Antenna diversity, also known as space diversity or spatial diversity, is any one of 
several wireless diversity schemes that uses two or more antennas to improve the 
quality and reliability of a wireless link. Often, especially in urban and indoor 


environments, there is no clear line-of-sight (LOS) between transmitter and 
receiver. Instead the signal is reflected along multiple paths before finally being 
received. Each of these bounces can introduce phase shifts, time delays, 
attenuations, and distortions that can destructively interfere with one another at the 
aperture of the receiving antenna. Antenna diversity is especially effective at mitigating these multipath situations. 
This is because multiple antennas offer a receiver several observations of the same 
signal. Each antenna will experience a different interference environment. Thus, if 
one antenna is experiencing a deep fade, it is likely that another has a sufficient 
signal. Collectively such a system can provide a robust link. While this is primarily 
seen in receiving systems (diversity reception), the analog has also proven valuable 
for transmitting systems (transmit diversity) as well. 26. Mida näitab ja milleks kasutatakse FSPL valemit? 
FSPL – Free Space Path Loss
the attenuation of radio energy between the feedpoints of two antennas that results 
from the combination of the receiving antenna's capture area plus the obstacle-free, 
line-of-sight path through free space (usually air).
(arvutamiseks olemas special exceli fail) Valem :    c on sama mis lambda, sest kiirus raadiolevil ja valguskiirusel sama. 27. Informatsiooni mõiste ja mõõtühikud  
Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited.
1 bait = 8 bitti (1 B = 8 b). Bitt on väiksem mõõtühik, kas 1 või 0. Ühte
baiti mahub täpselt üks täht. Seega 1 baidiga saab teha 256 nö erinevat
mustrit. Info: Ik = loga(1/Pk)
a = 2 [bit]
k = 1000, kbit = 1000 bit
ki = 1024, kibit = 1024 bit informatsioon – teadmatuse vähenemise määr (Üllatuse suurus). Infotehnoloogias 
mõistetakse informatsiooni all teadmisi. Andmed on teadmiste esitus, mida saab 
edastada, tõlgendada ja töödelda. 28. Mis on informatsiooniallikas, allika mudelid, allikate näiteid  
Allikas on sidesüsteemis ülekantava informatsiooni tekkekoht
Allikad võivad olla nii looduslikud kui tehislikud, analoogsed kui
digitaalsed.
Mõningaid näiteid enamlevinumatest allikatest: • Kõnesignaali allikas on inimese kõnetrakt (häälepaelad, kõri, suu),  elektriliseks analoogsignaaliks muundab tekitatud heli mikrofon.


• Kujutissignaali allikas on kaamera, mis muudab valgustundlikule  sensorvõrele langeva valguse elektriliseks signaaliks.
• Allikas võib olla näiteks fail mistahes andmetega mida soovitakse side- süsteemi vahendusel edastada, näiteks tekst, kujutis, heli, programmi kood jne. Sidesüsteemi ehitamise aluseks või olemasoleva süsteemi sobilikkuse hindamiseks on oluline teada milliste allikate signaali on vaja üle kanda
ja milline on nende allikat käitumine.
• Allika käitumist ja tema parameetreid saab kirjeldada allika mudeliga.
• Allika mudeleid on palju, nad erinevad üksteisest detailsuse ning
keerukuse poolest. Mida detailsem mudel, seda paremini ta reaalset
allikat kirjeldab ja seda täpsemad on saadud hinnangud sidesüsteemi
nõuetele. Samas on detailsem mudel ka keerukam kirjeldada ja
analüüsida.
NT: tõenäosustabel, Markovi mudel, erinevad graafid jne 29. Entroopia mõiste ja arvutamine, allika sümbolikiirus ja informatsiooni 
tekkekiirus  
Kui allika sümbolite esinemise tõenäosused on erinevad, siis saab seda
allikat iseloomustada Shannoni entroopiaga ehk antud informatsiooniallika poolt 
toodetava informatsiooni (üllatuse) keskmise hulgaga Nagu näeme, on kasutatava logaritmi aluseks kaks, seega on ka entroopia 
mõõtühikuks bitt. Sümboli kestus D määrab sümbolikiiruse r = 1/D (ühik sümbolit sekundis ehk 
boodi Bd).
Binaarsignaali korral (0 või 1) edastatakse iga sümboliga vaid üks bitt (D = Tb) 
ning sümbolikiirus võrdub bitikiirusega ehk infoedastuskiirusega: r = rb
Informatsiooni tekkekiirus – 
Kui allika sümbol aj kestab aja Ts vältel, siis väljastatakse uus sümbol iga Ts 
sekundi tagant. Sellisel juhul saab öelda, et allika sümbolikiirus on rs = 1/Ts baudi 
ehk sümbolit sekundis.
Allika keskmine informatsiooni tekkekiirus R(A) on võrdne entroopia H(A) ja 
sümboli kestuse Ts suhtega: Reaalsete allikate informatsiooni tekkekiirus võib olla väga suur, seega on 
tihtipeale vaja informatsiooni hulka enne edastamist kuidagi kärpida. 30. Mida näitab Shannon'i valem ja milleks seda kasutatakse? Shannon'i valem 
MIMO korral? 
Shannon's formula C = 12log(1+P/N) is the emblematic expression for the 
information capacity of a communication channel


In information theory, the noisy-channel coding theorem (sometimes Shannon's 
theorem or Shannon's limit), establishes that for any given degree of noise 
contamination of a communication channel, it is possible to communicate discrete 
data (digital information) nearly error-free up to a computable maximum rate 
through the channel. MIMO makes it possible to exploit "spatial diversity". In other words, each pair of 
transmitter-receiver antennas see a different wireless channel, for each of which the
Shannon bound still holds. The total capacity you can get is then the sum of the 
capacity of each such channels. However, since the channels are not orthogonal and
they interfere one another, the aggregate capacity does not grow linearly with the 
number of antenna pairs, but according to the formula written by Ahmad Bazzi 
above
Instead of having the capacity in a SISO system being  
where h is the channel coefficient random variable and E is an expectation over h, 
in the MIMO case you would have:< where H is an Nr x Nt matrix (Nr number of transmit 
and Nt number of receive antennas) where each entry hij of the matrix H is the link 
between receive antenna i and transmit antenna j, which is also a random variable 
and the Expectation is taken over all these random variables. 31. Allika kooder, kadudega- ja kadudeta kodeerimise mõisted, komprimeerimistegur, 
koodek Allika koodri ülesandeks on allika signaalist liiase ja ülearuse informatsiooni 
eemaldamine selleks, et vähendada sidesüsteemi poolt ülekantavate andmete hulka 
nii palju kui võimalik.
• Kadudeta kodeerimisel eemaldatakse ainult liiane informatsioon –
algsed andmed on hilisemalt täielikult taastatavad.
• Kadudega kodeerimisel eemaldatakse ka suurem või väiksem osa
vähemolulist informatsiooni. Algsed andmed ei ole enam täielikult
taastatavad kuid edastatava informatsiooni hulk väheneb märgatavalt.
• Komprimeerimistegur näitab kui palju väheneb andmete maht allika
koodri läbimisel.  
Koodek - Saatjas teostatakse allika kodeerimine mille käigus pannakse igale allika 
sümbolile aj vastavusse koodsõna cj;
Vastuvõtjas tuleb enne andmete kasutajale edastamist teostada vastupidine 
operatsioon
Seadet või tarkvara mis teostab mõlemat kirjeldatud operatsiooni,
ehk kodeerimist ja dekodeerimist, nimetatakse koodekiks
Näiteid: failide tihendamine: rar, zip..., kujutiste tihendamine (pildid): jpg, jpeg, 
png, gif, bmp..., Heli tihendamine: mp3, G.711,  MELP..., Videokoodekid: H.264, 
mpeg...


32. Koodi mõiste ja parameetrid, koodsõna pikkus, keskmine pikkus ja liiasus  
Koodi C all peetakse silmas üksühest vastavust allika sümbolite aj ja neid 
kirjeldavate koodsõnade cj vahel.
Koodsõna peab olema suurem kui entroopia Viimases avaldises on l(aj) allika j-ndale sümbolile aj vastava 
koodsõna cj pikkus bittides
Koodsõna keskmise pikkuse ja allika entroopia erinevust 
nimetatakse koodi liiasuseks (redundancy)
D = L - H 33. Andmete edastamise järjekord (bittide ja baitide korral)  
Bittide edastamine
• Suurima kaaluga bitt esimesena: MSB (Most Significant Bit)-first
• Vähima kaaluga bitt esimesena: LSB (Least Significant Bit) – first • Näide: Kümnendarv 26 kahendkujul: • MSB-first: 11010
• LSB-first: 01011 Baitide edastamine
• Suurema kaaluga baidid esimesena: Big-Endian
• Vähima kaaluga baidid esimesena: Little-Endian • Näide: Väärtus 0xA12E baidikaupa: • Big-Endian: 0xA1 0x2E
• Little-endian: 0x2E 0xA1


34. Liinikoodi mõiste ja näited, uni- ja bipolaarsed koodid, NRZ liinikood  
Vastavust digitaalsete sümbolite ak ja neid kirjeldavate pingete vahel nimetatakse 
liinikoodiks
NT: 
Binarys ainult ak liikmeteks {0;1}, seega lihtne lahendus: tavaliselt vastab biti 
väärtusele „0“ madal pingenivoo, enamasti samuti null volti, ning väärtusele „1“ 
mingi kõrge, enamasti positiivne pingenivoo +U
NT:   Kui signaalipinge u(t) väärtused on ainult ühe polaarsusega, nimetatakse
taolist liinikoodi unipolaarseks
• Unipolaarse koodi miinuseks on asjaolu, et tema keskväärtus, ehk signaalipinge 
alaliskomponent U0 on mittenulline. Seega peab saatja ja vastuvõtja vahel olema 
alalispinget läbilaskev otselink. Ahelas ei tohi olla trafosid, optroneid, 
eralduskondenaatoreid jms.
Kirjeldatud liinikoodi nimetatakse unipolaarseks NRZ (Non Return to Zero) 
liinikoodiks (Täpsemalt nimetatakse antud koodi mõnikord ka NRZL koodiks (Level). 
Nimi ei tähenda mitte seda, et signaalipinge u(t) väärtus poleks kunagi null, vaid et selle 
väärtus ei muutu nulliks sümboli keskel.) Kui andmetele vastava signaalipinge väärtus võib olla nii positiivne kui negatiivne, 
siis nimetatakse liinikoodi bipolaarseks - Enamasti vastav sellisel juhul ühele biti väärtusele positiivne (+U) ja
  teisele sama suur, aga märgilt vastupidine pingenivoo (-U) (all) vastavust (kui ak = 1, siis -u, kui ak = 0, siis +u) nimetatakse bipolaarseks  NRZ liinikoodiks


NRZ  –   no   return   to   zero.   Lihtsalt   arusaadav.   Koodi   keskväärtus   on
pidevalt 0, mis on positiivne. 
Probleem:   iga   sümbol   saadetakse   eraldi   –   startbit,   andmebitid,
kontrollbit,   stopbit   jne.   Kehva   kanalikasutus.   U   66%   kasulik   signaal.
Ülejäänud info on vajalik sünkroniseerimiseks – aru saada, millist bitti
saadetakse. Saatjas ja vastuvõtjas on kell. Selleks, et kellad üksteisest
mööda käima ei hakkaks, on vaja kõiki bitte. Saadetakse korraga hästi
vähe bitte, ehk kellad ei jõua teineteisest mööda käia. Uue sümboliga
sünkroniseeritakse   uuesti.   Teine   variant   on   see,   et   tõmbame   teise
kaabli, mis saadab kellasignaali. 35. Bitivea ja bitivigade suhte mõisted 
Digitaalse andmeedastuse korral peab vastuvõtja temasse jõudnud signaali ja müra 
summa y(t) = s(t) + n(t) põhjal otsustama, millist sümbolit parasjagu edastatakse
Sidekanalis levides signaal nõrgeneb ja tihtipeale ka moonutub
Moonutuste ja mürade tõttu teeb vastuvõtja mõnikord eksliku otsuse vastuvõetud 
sümboli väärtuse kohta
Kui on tegemist binaarse edastusega (M = 2), siis nimetatakse sellist ekslikku otsust
bitiveaks
Digitaalse edastuse kvaliteedi näitajana kasutatakse bitivigade suhte nimelist 
suurust: BER (Bit Error Rate)
BER näitab kui suur osa edastatud n bitist võeti vastu vigaselt: BER = ne/n
(ne = vigaselt vastu võetud bittide arv)
Bitivigade suhe on pöörvõrdeline signaal-müra suhtega vastuvõtja sisendis. Ehk 
mida tugevam on signaal võrreldes müradega, seda harvemini tehakse ekslike 
otsuseid 36. Veatuvastus kontrollsumma abil, paarsuskontroll  
Kõige lihtsam meetod vigade tuvastamiseks on kontrollsumma kasutamine. 
Kontrollsumma, nagu nimigi ütleb, arvutatakse edastatavate andmete liitmise teel.
(Väiksemate andmehulkade korral liidetakse andmed kokku bitthaaval mooduliga 
kaks, suuremate korral tehakse liitmist tavaliselt ühe või mitme baidi kaupa, 
kasutatav moodul sõltub liidetavate baitide arvust)  Paarsuskontroll on lihtsaim ja levinuim kontrollsumma kasutamise viis.
Paarsuskontrolli korral lisatake n bitti andmeid sisaldavale sõnumile üks 
paarsusbitt. Paarsusbiti väärtus valitakse selline, et ühtede hulk edastusel (andmed 
+ paarsusbitt) oleks alati paarisarv (even parity)
Nt: ascii „F“ oleks binarys 1000110 -> näeme et seal on 3 ühte, ehksiis ühtede arv 
on paaritu -> lisame 1-e juurde, et saaks paarisarvu ühtesid -> 10001101 
Kui vastuvõtja tuvastab vastuvõtul paaritu arvu ühtesid, siis on ilmselgelt ülekandel
viga tekkinud.
(Paarsusbiti väärtuse saab leida kui liidame kõik edastatava sümboli bitid omavahel
mooduliga kaks kokku -> p = 1⨁0⨁0⨁0⨁1⨁1⨁0 = 1 )


37. Veatuvastus kontrollkoodi CRC vahendusel  
Praktikas kasutatakse vigade tuvastamisel kontrollsummast palju tõhusamat 
meetodit - n tsükliline liiasuse kontroll CRC (Cyclic Redundancy Control) mille 
järgi leitakse vigu tuvastav kontrollkood andmete spetsiaalse arvu, nn genereeriva 
polünoomiga g(x), läbijagamise teel
Kontrollkoodi pikkus on tavaliselt kas 4, 8, 16 või 32 bitti. Kõige enamlevinuimad 
on pikkused 8 ja 16 bitti. 38. Milleks kasutatakse ja on disainitud Wi-Fi (802.11) ja BLE? 
IEEE 802.11 WLAN WIRELESS  – Sisaldab 13 kanalit. Kanalid paiknevad 
osaliselt kohakuti, et ruumi kokku hoida. Töötavad samal sagedusel, aga ei sega 
teineteist (CDMA). Igal kanalil on oma kood. Raadioside jaoks on vajalik antenn, 
mis muundaks elektrivoolu raadiolainetuseks ning pärast vastupidi tagasi. 
Sagedusel 2,4–2,4835 GHz ja 5,725–5,850 GHz (maksimaalse kiirusega 11–300 
Mbit/s). Kõige basicum wifi tavakasutuses.
 (Wi-Fi allows local area networks to operate without cable and wiring. It is making
popular choice for home and business networks. A computer's wireless adaptor 
transfers the data into a radio signal and transfers the data into antenna for users) BLE – Bluetooth Low Energy - juhtmevaba personaalvõrgu (PAN) tehnoloogia, 
mis võimaldab luua Etherneti võrgu sülearvutite, mobiiltelefonide ja pihuseadmete 
vahel. Bluetooth Smart eesmärk on vähendada oluliselt energiatarbimist ja kulusid 
võrreldes klassikalise Bluetoothiga, ilma sidepidamiskaugust vähendamata. Lisati 
bluetooth standardisse kui võeti vastu bluetooth 4.0 versioon. Bluetooth Smart on 
disainitud madala energiakuluga seadmetele. 39. Mis on resolutsioon ja pikslitihedus? Kuidas on omavahel seotud? 
Resolutsioon - Väljendatakse pikslid x pikslid, esimene number tähistab 
horisontaalpikslite arvu ning teine number tähistab vertikaalpikslite arvu. 
Resolutsioon pole otsene kvaliteedi määraja ekraanil-
pikslitiheduse abil on parem võrrelda ekraanide teravust.
Pikslitihedus arvutatakse kogu pikslite arv jagatud ekraani mõõtmed (PPI – pixels 
per inch). Seotud sellesosas, et pikslid võivad olla eri suurustega. (suurem ekraan ei tähenda, 
et on rohkem piksleid, vaid seal võivad olla suuremad pikslid, mis viivad PPI 
indeksi alla(teravus häguneb)). 40. Mida tähendab kui helisignaal on salvestatud 24 bitisügavuse ja 48 kHz? Mida
need parameetrid tähendavad? 


In digital audio using pulse-code modulation (PCM), bit depth is the number of 
bits of information in each sample, and it directly corresponds to the resolution of 
each sample. Examples of bit depth include Compact Disc Digital Audio, which 
uses 16 bits per sample, and DVD-Audio and Blu-ray Disc which can support up to
24 bits per sample.
48kHz viitab Sampling-ule (signal processing) - it is the reduction of a continuous-
time signal to a discrete-time signal. A common example is the conversion of a 
sound wave (a continuous signal) to a sequence of samples (a discrete-time signal). 48kHz @ 24bit tähendaks, et tegemist on HD audioga. 41.Milleks on vajalik liini sobitamine, mida sobitus tähendab,  peegeldusteguri mõiste   Peegeldustegur on peegeldunud kiirgusvoo või valgusvoo ja langeva 
voo jagatis antud tingimustel. 
Γ = valgusvoog / langev voog Kui allikas ja koormus ei ole sobitatud, siis nende ühenduspunktis tekib „kaja“ ehk
osa allikast koormusesse liikuvast nn langevast signaalist a peegeldub 
ühenduskohast tagasi • Üldjuhul tekib peegeldusel ka faasinihe φ ja seetõttu on peegeldustegur
Γ tavaliselt kompleksne suurus. Peegeldusteguri moodul |Γ| näitab
peegeldunud- ja langenud signaalide amplituudide suhet miks vaja?
Saab näidata et võimuse ülekanne allikast koormusesse on maksimaalne juhul, kui 
allika väljundimpedants Za ja koormuse sisendimpedants Zk on teineteise 
kaaskompleksarvud Za = Zk* Kui tingimused maksimaalseks võimsuse ülekandeks on täidetud, siis
öeldakse, et allikas ja koormus on omavahel (täielikult) sobitatud
Praktikas on raadioseadmete impedants standardiseeritud,
enamlevinud karakteristliku impedantsi väärtus on Z0 = 50 Ω 42. Millised kaablite tüübi on sidevõrkudes kasutusel  
Coaxing cable
Twisted-pair cables
Fiber optic cable 43. Kirjelda optiliste kaablite eeliseid ja puudusi  
Pros: able to carry significantly more signals than wire, faster data transmission, 
less suspectible to noise from other devices, better security for signals during 
transmission, smaller physical size
Cons: costs more than twisted pair and coaxial cable, can be difficult to install and 
modify, more expensive over short distances


44. Kuidas ühendada koaksiaalkaablit mitme antenniga, millised on erinevad 
jagamise viisid  
Koakskaabel (coaxial cable) – isoleermaterjalist kaabel (vaskvõrk, kaetud musta 
isoleermaterjaliga), mille sees on vasktraat. Ümbrus kaitseb nõrka signaali, mis 
sees kulgeb.
Mitme antenniga saab ühendada kasutades cable splitterit.  45. Mille poolest erinevad jagurid (Splitter) ja suundhargmikud (Directional 
Coupler)   The way we define it, a coupler (usually) has four ports, uses no "internal" resistors
and has one isolated port that is terminated. A splitter is (usually) a three-port, is 
non-directional, and requires internal resistors (like a Wilkinson) and has no 
isolated port. 46. Milleks kasutatakse dupleksfiltreid  
Võtab sisse nii Tx kui ka Rx üheselt (in and out) - Enable Tx and Rx separation 47. Milleks kasutatakse kombainereid (Combiner)   Enable DAS sharing between two or more base stations in the same frequency band


Transmitted and received signals of base stations are separated and corresponding 
signals are combined via band pass filters and splitters 48. Mida näitab mürategur (Noise Figure)  
Noise Figure is noise factor described in logarithmic units (dB) This is the most important figure on the uplink of any DAS Noise factor - Noise Factor is defined as the input signal-tonoise ratio divided by 
the output signal-tonoise ration - The amount of noise introduced by the active
system/device 49. Milleks kasutatakse kanalikodeerimist? 
Channel coding enables the receiver to detect and correct errors, if they occur 
during transmission due to noise, interference and fading. 50. Mis on genereeriv maatriks ja paarsuskontrolli maatriks? 
Genereeriv maatriks –  In coding theory, a generator matrix is a matrix whose 
rows form a basis for a linear code. The codewords are all of the linear 
combinations of the rows of this matrix, that is, the linear code is the row space of 
its generator matrix.


Paarsuskontrolli maatriks - Duaalne ruum (n, k) koodi C dimensiooniga k on 
koodi         (n, n − k) C duaalne kood, mida tähistatakse kui C⊥. Kood C, mille 
puhul kehtib          C = C⊥ nimetatakse ise duaalseks koodiks (self-dual code) In coding theory, a parity-check matrix of a linear block code C is a matrix which 
describes the linear relations that the components of a codeword must satisfy. It can
be used to decide whether a particular vector is a codeword and is also used in 
decoding algorithms. 51. Milleks kasutatakse bitisegajaid? 
Bitisegaja (Interleaver) ülesandeks on võtta sümbolite jada ning permuteerida see 
jada
Vastuvõtjas on vastupidine bitisegaja (Deinterleaver), mis permuteerib vastuvõetud
jada originaalsesse järjekorda
Bitisegajad sobivad hästi, et purske vigade mõju vähendada. Võttes piisavalt suur 
jada on võimalik purske vead eraldada ning tekitada sarnane olukord, mis on 
juhuslikul kanalil. 52. ISO/OSI ja TCP/IP mudelid, nende kihid ja viimaste funktsioonid  
ISO/OSI - 
International Standards Organization - Open Systems Interconnection Funktsioonid:
Pakettkommunikatsioon (ühenduseta kanal);
Sihtkoha adresseerimine (hierarhiline adresseerimine);
Sõnumi (datagramm või pakett) edastamine.


TCP/IP – 
Internetiprotokollistik Funktsioonid: 
Edastamisel järgmise sõlme (lüüsi) valik, kuhu datagramm saata;
Datagrammi edastamine kanalikihile (LLC), datagrammi fragmenteerimine;
Vastuvõetud andmete edastamine transpordikihile (TCP);
Veatuvastus (NB! Ainult päis) ja diagnostika: „Loll“ võrk, Internet Controll 
Message Protocoll ICMP – ping 53. Arvutivõrgu ja hosti mõisted, interneti mõiste  
Arvutivõrk on andmevahetuseks omavahel kokku ühendatud (arvutus) seadmete kogum
Võrgus olevaid seadmeid nimetatakse hostideks
Kahte või enamat kokku ühendatud arvutivõrku nimetatakse internetiks - väikese 
algustähega
Kõikide arvutivõrkude võrku nimetatakse Internetiks – suure algustähega 54. Füüsiline aadress, MAC aadress  
Reaalselt on igal arvutivõrgus oleval seadmel vähemalt üks füüsiline aadress
Tavaliselt on selleks kaheteistkümnekohaline number mida nimetatakse MAC 
(Media Access Control) aadressiks.
MAC – 
48 bitine (kuus baiti ehk oktetti)
Esitlusviisid:  01-23-45-67-89-AB 01:23:45:67:89:AB
0123.4567.89AB Esimese okteti esimene bitt: • 0 – globaalselt unikaalne aadress • 1 – lokaalselt muudetud Multiedastus (Multicast): Esimese okteti nullis bitt: • 0 - unicast
• 1 – multicast Leviedastus (Broadcast):  FF-FF-FF-FF-FF-FF


55. Ethernet (IEE802.3), Etherneti kaadri struktuur ja selle väljad  
Enamlevinud võrgustandard on IEEE 802.3 Ethernet
Etherneti korral on kanalikihi funktsionaalsus jaotatud kaheks osaks: *LLC (Logical Link Control) kiht tegeleb vookontrolli, veahalduse ja 
multipleksimisega
* Meediapöördus- ehk MAC kiht (Media Access Control) tegeleb
adresseerimise, meedia jagamise ja veakontrolliga Kanalikihis edastatavate andmete kogumit nimetatakse kaadriks
Etherneti kaadril on konkreetsest standardist ja rakendusest lähtuvalt mitmeid, 
omavahel veidi erinevaid, formaate Eessõna (preamble) pikkus on 7 baiti (56 bitti) ja see koosneb vahelduvatest ühtedest 
ja nullidest 101010…10. Eessõna taoline struktuur on mõeldud vastuvõtja kella 
sünkroniseerimiseks
Eessõna lõppu ja kaadri algust tähistab spetsiaalne tähis SFD (Start of
Frame Delimiter): 10101011
Kaadri esimeseks väljaks on sihtkoha MAC aadress
Järgneb saatja MAC aadress, mis on vajalik võimaliku vastuse saatmiseks
Kahebaidine pikkuse väli näitab kaadris sisalduva LLC-protokolli andmete (LLC-
Protocol Data Unit) hulka baitides LLC-PDU pikkus võib olla vahemikus 46-1500 baiti - Kui edastatavaid andmeid on vähem kui 46 baiti, siis lisatakse 
vajadusel täidis (padding)
- Suurem kui 1500 bitine andmehulk edastatakse mitme järjestikuse 
kaadriga Kontrollkood (Frame Check Sum) kaitseb kogu kaadri sisu, alates sihtkoha MAC 
aadressist, ülekandel tekkivate vigade eest
Kahe järjestikuse kaadri vahele jääb vähemalt 12 baidi pikkune vahe (9,6 μs)s) 56. Meediumi jagamine, ALOHA ja CSMA/CD  
A shared medium is a medium or channel of information transfer that serves more 
than one user at the same time
Puhas ALOHA – edasta kaader millal tahad
Peale kaadri edastust oota kinnitust ACK aja tmax jooksul- Kui kinnitust ACK ei saabu, siis edasta kaader uuesti
Kui N katse järel kinnitust ei saabu, siis loobu kaadri edastusest
MAX kanali kasutus on 18%, ALOHA korral 37%


CSMA - Carrier Sense Multiple Access
Kuula, kas keegi teine edastab (meedium vaba ?)
Kui meedium on vaba, siis edasta kaader
Kui meedium ei ole vaba, siis oota juhuslikult valitud aja jooksul ja seejärel alusta 
uuesti esimesest punktist
Alternatiiv (järjekindel CSMA): Kui meedium ei ole vaba, siis kuula
edasi. Alusta kaadri edastamist niipea kui meedium vabaneb CSMA/CD
Kuula, kas keegi teine edastab (meedium vaba ?)
Kui meedium on vaba, siis edasta kaader
Kui meedium ei ole vaba, siis kuula edasi. Alusta kaadri edastamist niipea kui 
meedium vabaneb. Kuulamist jätkatakse ka edastamise ajal
Kui tuvastad kokkupõrke (Collision Detect) siis edasta lühikene teavitussignaal 
(jamming) ja lõpeta seejärel edastus
Oota juhuslikult valitud aja (back off) jooksul ja seejärel alusta uuesti
esimesest punktist 57. Kanalikihi seadmed - kommutaator, võrgu segmenteerimine   Kanalikihiseadmed – kommutaator, sillad
Sild on võrguseade, mis ühendab lokaalseid võrgusegmente ja edastab 
andmepakette ühest võrgust teise vastavalt nende sihtaadressidele. Sild on sarnane 
jaoturile ja järgurile aga erinevalt neist suudab sild ka andmevoogu hallata ja 
kontrollida, kas teda läbivaid pakette on võimalik õigesse võrgusegmenti suunata. 
Sild töötab OSI mudeli 2. kihis (MAC-kihis) ja on läbipaistev võrguprotokollidele 
teistele kõrgema taseme võrguseadmetele. Silla abil saab võimendada signaali ja 
pikendada vahemaid eri võrkude vahel. Kommutaator -  Kokkupõrgete vähendamiseks, saab kommutaatori (switch) nimelise seadmega  jagada võrgu väiksemateks osadeks ehk võrgusegmentideks või põrkedomeenideks Võrgu segmenteerimine – 


Võrgu segmenteerimine on idee luua alamvõrgud ettevõtte võrku või mõnda 
muud tüüpi üldisesse arvutivõrku. Võrgu segmenteerimine võimaldab tõkestada 
pahavara ja muid ohte, ning võib võrku tõhusamaks muuta Üks suurepärane näide võrgu segmenteerimisest hõlmab sisemise tulemüüri 
paigutamist võrku. Seejärel segmenteerivad insenerid selle tulemüüri kahte erinevat
külge konkreetseteks alamvõrgu aladeks. Näiteks võivad andmed minna esimesse 
alamvõrgu keskkonda ja otsida pahatahtlikku koodi, enne kui need levivad 
tulemüüri kaudu võrgu teisele poole.
Võrgu segmenteerimise teine suur kasu on andmete marsruutimine kõige tõhusamal
ja tulemuslikumal viisil. Töövoogude optimeerimiseks võivad insenerid saata ainult
teatud tüüpi andmeid konkreetse võrgusegmendi kaudu, kas turvalisuse 
parandamiseks või tarbetu liikluse katkestamiseks, mis avaldab survet võrgu 
riistvarale või nõuab rohkem ressursse. Müüjad kasutavad uusi tooteid ja teenuseid,
et võrgu segmenteerimise kaudu kliendivõrkudesse tõhusust ja mitmekülgsust tuua 
ning see mõjutab IT-tööstust. 58. Võrguaadress,  IP aadress, IPv4 datagramm ja selle väljad  
Võrguaadress -
Võrkude sees ja -vahel andmete kohale toimetamiseks kasutatakse vastavat
reeglistiku ehk Interneti Protokolli – IP (Internet Protocol) Kõikidel võrguseadmetel on lisaks „nimele“ ehk füüsilisele MAC aadressile ka
„aadress“ ehk täpsemalt IP aadress IP aadress koosneb neljast, omavahel punktiga eraldatud, arvust vahemikus  0 – 255
NT: 193.40.254.28 IP aadress jaguneb kaheks pooleks, esimene neist on võrgu aadress ja teine võrgus  oleva seadme oma: 192.168.65.254 IPv4 datagramm – 
Päise vaikimisi pikkus on 20 baiti (oktetti) Sisu pikkus kuni 65515 baiti
Näeme, et IP pakett võib olla tunduvalt pikem kui Etherneti kaader,
sellest tuleneb vajadus paketi segmenteerimise järele


59. Võrgukihi seadmed – marsruuter, võrgu levidomeenideks jaotamine  
Seadet, millega arvutivõrke omavahel kokku ühendatakse nimetatakse
marsruuteriks või lühidalt lihtsalt ruuteriks (router) Marsruuter (router) on funktsionaalüksus, mida üldjuhul kasutatakse kohtvõrkude 
ühendamiseks kaugvõrgu kaudu. Kuna punktist A punkti B pääseb enamasti 
rohkem kui üht teed mööda, siis tegelevad marsruuterid ka parima tee valimisega, 
vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tee headust mõõdetakse muuhulgas
hüpete ehk hoppide arvuga (hop) - see on algus- ja lõpp-punkti vahele jäävate 
marsruuterite arv.
Levidomeen – etherneti võrgusegment (seadmed, mis „näevad“ sama broadcast 
paketti)
Marsruuter jagab võrgu levidomeenideks 60. Mida näitab diskreetimissagedus ja milline on tema minimaalne vajalik 
väärtus   Diskreetimissagedus ehk näiduvõtusagedus ehk sämplimissagedus (ingl sampling rate, 
sampling frequency) on sagedus, mis määrab pideva signaali diskreetimisel saadud 
üksikväärtuste – diskreetide – arvu sekundis. Diskreetimissageduse fs mõõtühik on herts 
(Hz). Vastavalt diskreetimisperiood (sampling period ehk sampling interval) tähendab 
diskreetidevahelist ajavahemikku Nyquist-Shannon-Kotelnikovi teoreem:
•Kui signaali s(t) ribalaius on B hertsi, siis on see signaal täielikult määratud disreetsete väljavõtetega ajavahemike 1/2B sekundi tagant. • Vajalik diskreetimissamm Δt ≤ 1/(2B)t ≤ 1/(2B)
• Põhiriba signaali korral diskreetimissagedus fs ≥ 2fm


61. Mis on signaali kvantimine  
Kvantimine on signaali väärtuste ümardamine määratud täpsuseni
Kvantimise nivoode/tasemete arvu määrab kui pika koodiga me signaali väärtusi soovime 
esitada, meil on nüüd nb bitist koosnev kahendarv (kahendkood) Sidetehnikas on digitaliseerivaks signaaliks enamasti pinge u(t) Kvantimissammu väärtus q on määratud digitaliseeritava analoogpinge u(t) 
muutumispiirkonnaga (Umin kuni Umax) ning tulemuse kirjeldamiseks kasutatavate bitide 
arvuga nb alljärgnevalt Kvantimisega kaasneb alati pöördumatu informatsioonikadu, mida iseloomustab 
kvantimismüra võimsusega  62. Kuidas on seotud signaali kvantimise nivood ja koodi bittide arv  
Kvantimise nivoode/tasemete arvu määrab kui pika koodiga me signaali väärtusi soovime 
esitada, meil on nüüd nb bitist koosnev kahendarv (kahendkood) 63. Mida näitab kvantimismüra   Kvantimisega kaasneb alati pöördumatu informatsioonikadu, mida iseloomustab 
kvantimismüra võimsusega  Kvantimisega kaasneb kvantimismüra, mis digitaalse audiosignaali demoduleerimisel 
(analoogsignaaliks tagasimuundamisel) avaldub kahinana. Selle müra tase on seda 
madalam, mida suurem on bitisügavus (audiosignaali muundamisel vähemalt 16 bitti, 
seega kvantimistasemeid 216 = 65536)


64. Milleks kasutatakse signaali kvantimisel kompressiooni (A-law)  
Signal compression is the use of various techniques to increase the quality or 
quantity of signal parameters transmitted through a given telecommunications 
channel
An A-law algorithm is a standard companding algorithm, used in European 8-bit 
PCM digital communications systems to optimize, i.e. modify, the dynamic range 
of an analog signal for digitizing. It is one of two versions of the G.711 standard 
from ITU-T, the other version being the similar μs)-law, used in North America and 
Japan. 65. Mis on passiivne ristmodulatsioon (PIM – Passive Intermodulation)  
PIM - Two or more signals passing passive components, connections
Probleemid: 
LTE sensitive to PIM
Reduces network performance and throughput
Risk to LTE operational efficiency and profitability - Multiple transmit signals can overpower receive channels
- Base station could refuse to assign these channels
- Lost channel capacity PIM levelid:
Specified in absolute power level (dBm) – -110dBm IM signal caused by two +43dBm tones Or relative to only one of the test tones (dBc) – The same specified as -153dBc IM level. – Units of dBc are relative to 
the largest of the incident carriers Kuidas vähendada?
Passive components at least -155dBc at 2x 20W (43dBm) For terminations use cable absorbers Use 7/16 type connectors Connectors tightened with correct torque, no more no less
Low PIM jumper cables with soldered connectors
Use all connectors and tools from the same manufacture
No mechanical stress on RF parts
All RF interconnections cleaned as specified by the manufacturer


66.Mis põhjustab passiivset ristmodulatsiooni (PIM – Passive  Intermodulation)  
Põjustajad:
Poor mechanical junction in the RF path;
RF components with materials which exhibit some level of hysteresis 
(eg. Stainless steel)
Contaminated surfaces or contacts within the RF path. (metallic particle,
„rusty bolt noise“, nearby metallic objects)
Problem in combiner systems
High power carriers (more than 20W, 48dBm)
Multioperator systems
Power Density
Non-linearities
Signals mixing 67. Millist järku passiivne ristmodulatsioon on kõige olulisem ja miks  


68. Signaal faasorkujul, Konstellatsioonidiagramm  
Signaali s(t) saab lisaks tema ajalisele- ja sageduslikule kujule S(f) esitada veel ka 
faasorkujul vektorina
Esitluse aluseks on Euleri valem: 𝑒𝑗𝑥 = cos(𝑥)+ 𝑗sin(x), kus j =sqrt(-1)  imaginaarühik Meile juba tuttavat harmoonilist signaali 𝑠(𝑡) = 𝐴 · cos(2π𝑓𝑡 + 𝜑) saab Euleri 
valemit kasutades esitada kujul 𝑠(𝑡)= = .
Ajast sõltuva osa ejωtt eemaldamisele järele jäävat, eksponentsiaalselt kujul 
kompleksarvu, Aejφ nimetataksegi faasoriks Faasori reaalosa nimetatakse ka sünfaasseks komponendiks I (In-phase) ja tema 
imaginaarosa vastavalt kvadratuurseks komponendiks Q (Quadrature) PSK modulatsiooniga signaalide üheks kujutusviisiks on spetsiaalne faasor ehk 
konstellatsioonidiagramm Ülevaatlikuks viisiks faasmanipuleeritud signaalide kujutamisel on 
konstellatsioonidiagramm. BPSK nagu ka kõrgema tasemeliste faasmanipulatsioonide iseloomustamiseks ning
näitlikustamiseks kasutatakse konstellatsioonidiagrammi, mis kujutab endast 
komplekstasandit, kuhu kantakse vastava faasiga signaaliväärtusi.


69. Süsteemi mõiste, lineaarne süsteem  
Süsteem on protsess mis reaktsioonina ühele signaalile tekitab teise, esimesest 
sõltuva, signaali. Esimest signaali nimetatakse tavaliselt süsteemi sisendsignaaliks 
ss ja teist siis vastavalt süsteemi väljundsignaaliks sv
Süsteeme saab kirjeldada mitmel viisil, näiteks diferentsiaalvõrrandite abil
Levinud viisideks lineaarsete süsteemide kirjeldamisel on süsteemi impulsskaja 
h(t) ja sageduskarakteristiku H(f) kasutamine Süsteem on lineaarne kui tema sisendi ja väljundi vaheline seos on aditiivne ja 
homogeenne
Kui sisendsignaali ss1 korral saame süsteemi väljundsignaaliks sv1
ja vastavalt ss2 korral sv2 siis lineaarses süsteemis peame sisendsignaalide 
kombinatsiooni ass1 + bss2 korral saama väljundis asv1 + bsv2, kus a ja b on 
konstandid
Öeldakse, et lineaarses süsteemis kehtib superpositsiooniprintsiip 70. Süsteemi impulsskaja ja sageduskarakteristik – nende vahelised seosed  
Impulsskaja h(t) on süsteemi reaktsioon, ehk väljundsignaal sv(t), juhul kui 
süsteemi sisendiks on deltaimpulss ss(t) = δ(t) Praktikas mõõdetakse impulsskaja kasutades lõpliku kestuse ja amplituudiga 
lühikest impulssi p(t)


Kokkuvõtvalt impulsskajast – 
Lineaarse süsteemi väljundsignaal koosneb ühest või mitmest, ajas hilistunud ja 
muutunud amplituudiga, sisendsignaali koopiast - Väljundsignaal ehk tagajärg ilmneb alati peale sisendsignaali ehk põhjust.
Seda põhjus-tagajärg seost nimetatakse kausaalsuseks Ajas hilistumisega kaasneb faasinihe väljundi ja sisendi vahel. Süsteemi sageduskarakteristik –  Sageduskarakteristik H(f) on süsteemi ülekande sagedussõltuvus harmoonilise 
sisendsignaali korral
Sageduskarakteristiku moodul |H(f)| näitab väljund- ja sisendsignaalide 
amplituudide suhet
Viimast nimetatakse ka amplituud-sageduskarakteristikuks sest näitab 
väljundsignaali amplituudi sõltuvust signaali sagedusest konstantse sisendsignaali 
amplituudi korral
Sageduskarakteristiku faas ∠H(f) näitab faasinihet väljundi- ja sisendsignaalide 
vahel. Süsteemi sageduskarakteristik H(f) on leitav selle impulsskaja h(t) Fourier’  teisendusena:  Teades süsteemi sageduskarakteristikut H(f) saab väljundsignaali spektri Sv(f) leida 
sisendsignaali spektri ja sageduskarakteristiku korrutisena Sv(f) = Ss(f)·H(f)
Viimasest saab omakorda Fourier’i pöördteisenduse kaudu leida väljundsignaali 
ajalise kuju.
Kolme viimast asjaolu saab kasutada konvolutsiooni kiireks arvutamiseks, meetod 
on tuntud kui konvolutsiooniteoreem


Seosed  impulsskaja ja sageduskarakteristika vahel – 
Filtri impulsskaja ja sageduskarakteristik on omavahel seotud Fourier’ 
teisendusega. Filtri impulsskaja on avaldatav sageduskarakteristikust järgnevalt: 71. Komplekstakistus ehk impedants  
Kirjeldamaks samaaegselt amplituudide ja faaside vahelist seost kasutatakse 
komplekstakistuse ehk impedantsi Z mõistet: 𝑍 = 𝑅 + 𝑗𝑋 =|𝑍|𝑒 𝑗𝜑 Impedantsi avaldise reaalosa R on meile iuba tuntud tavaline takistus, tema 
imaginaarosa X kannab aga reaktiivtakistuse (reactance) nime Reaktiivtakistust põhjustavad elektriahelas olevad mahtuvused ja induktiivsused Impedantsi moodul |Z| määrab vahelduvpinge- ja voolu amplituudide suhte ning  faas φ näitab faasinihet pinge- ja voolu vahel 72. Klemm, port, multiport   
Klemm - nimetatakse elektroonikakomponendi või – seadme juhtiva osa otspunkti
Kasutatakse ka termineid nagu: viik, terminal, jalg vms
Kuna vooluahel peab olema kinnine, siis on igal komponendil
vähemalt kaks klemmi. Kahe klemmiga seadet nimetatakse kaksklemmiks
Klemme võib olla ka rohkem, sellisel juhul on tegemist n – klemmiga Port – 


Kuna vooluahel peab olema kinnine, siis enamasti grupeeritakse klemmid 
kahekaupa. Taolist klemmipaari nimetatakse pordiks
Kaksklemmi saab seega nimetada ükspordiks
Kahe pordiga seadet või komponenti nimetatakse kakspordiks
Suurema portide arvu korral on tegemist n-pordiga


Kakspordi z-parameetrid • Kakspordil, nagu nimigi ütleb, on kaks porti (P1 ja P2). Kummagi otste vahel saab olla mingi pinge ja kumbagi võib läbida mingi voolutugevus.
• Tähistame neid pingeid ja voolutugevusi vastavalt pordi numbrile u1 ja u2 ning i1 
ja i2   •Kui anname esimesse porti püsivooluallikast voolu i1 ja mõõdame selle mõjul 
pordi otste vahel tekkinud pingelangu u1 saame nende jagatisena tulemuseks 
esimese pordi (sisend) impedantsi z11 • Sarnaselt saab mõõta ka teise pordi (väljund) impedantsi z22
• Ühe pordi mõõtmisel jäetakse teised lahtiseks (tühises).
• Täiendavalt saab anda kakspordi esimesse porti vooluallikast voolu i1 ja mõõta 
selle mõjul teises pordis tekkivat pinget u2. Nende kahe suuruse suhet nimetatakse 
läbivimpedantsiks z21.
• Kakspordi korral saame selliselt mõõta kokku nelja erinevat z-parameetrit
• Z-parameetrite mõõtmine tänapäeva sidetehnikas kasutatavate sageduste juures 
oleks keerukas ja ebatäpne. Seetõttu mõõdetakse ja kasutatakse enamasti hoopis 
süsteemi haju- ehk S-parameetreid (scattering parameters) 73. Hulkpordi S-parameetrid  
N – pordi s-parameetreid mõõdetakse olukorras, kus kõik pordid on sobitatud
Porti numbriga i andtakse mõõteriistast langev laine ai ja mõõdetakse selle mõjul 
pordis j tekkinud langeva laine bj väärtus
Suhet Sij = bj / ai  nimetatakse ülekandeks pordist i porti j
Juhul kui i = j on tegemist vastava pordi peegeldusteguriga.
Kakspordi S-parameetrid 
N-pordil on N2 s-parameetrit. Kakspordil ons seega neli S-parameetrit Parameeter s21 on kakspordi ülekanne, s21 aga sisemine tagasiside
Teades s-parameetrite väärtuseid saab soovi korral neist leida z-parameetrite 
väärtused


Mõõteriista millega süsteemi s-parameetreid mõõdetakse nimetataks 
siduanalüsaatoriks (network analyzer) 74. Pingeimpulssi ja liinikoodi spektrid  
Pingeimpulssi spekter: • Teatavasti sai mitteperioodilise signaali spektri S(f) leida tema ajalisest kujust s(t)
Fourieri teisenduse abil. Meie pingeimpulssi u(t) spekter oleks seega: Tulemuseks on amplituudspekter [V/Hz] kujul: 𝑈(𝑓) = 𝑈𝑇𝑏sinc (𝑇𝑏𝑓)
Funktsioon sinc(x) on normeeritud sin(x)/x funktsioon: sinc 𝑥 = sin(𝜋𝑥) / 𝜋𝑥
Spekter on lõputult lai: B = ∞
Nullkohad on edastuskiiruse 𝑅 = 1 / 𝑇b  täisarvkordsed 
Amplituudi ühikuks on [V/Hz]. • Konkreetne joonis on normeeritud kujul Maksimum on võrdne impulssi pindalaga U∙Tb ja seega võrdeline biti 
energiaga: 𝐸𝑏 = 𝑈2𝑇b Liinikoodi spekter
Andmeedastusel ei piisa ilmselgelt ainult ühe sümboli edastamisest. Reaalsuse  edastatakse väga suurel hulgal sümboleid millede järjekord on statistiliselt juhuslik.
Seega liinikoodi keskmine spekter sõltub lisaks impulssi kujust ka edastatavatest 
andmetest.
Liinikoodi spekter algab tavaliselt kas nullist või selle lähedasest madalast 
sagedusest. Taolise spektriga signaali nimetatakse põhiribasignaaliks (baseband)


75. Diferentsiaalsed- ja bifaassed liinikoodid, M-positsioonilised liinikoodid  
Diferentsiaalne kood –  Sidekanalis võib juhtuda, et signaali polaarsus muutub vastupidiseks. Näiteks kui keerdpaarkaablis kiud kogemata valet pidi ühendada Sellisel juhul peab vastuvõtja NRZ(L) liinikoodi kasutamise korral
ekslikult kõiki edastatud ühtesid nullideks ja vastupidi Taolisest puudusest on vaba NRZI (Non Return to Zero Inverted) liinikood. NRZI 
liinikoodi korral ei näita edastatava sümboli ak väärtust mitte signaali nivoo vaid 
hoopis selle muutumine
Teisisõnu kui signaali väärtus jääb järgmise biti kestuse ajal samaks, siis 
edastatakse ühte sümboli väärtust ja kui muutub, siis teist. Bi-faassed liinikoodid – 
• Bifaasse liinikoodi korral kannab inforatsiooni nivoo muutus
Tuntuim bifaasne liinikood on ka IEE802.3 standardis (Ethernet) kasutust leidev 
Manchesteri kood.
Manchesteri koodi korral vastab üleminek madalast kõrgeks biti väärtusele „1“ ja 
üleminek kõrgelt madalaks biti väärtusele „0“
Taolise liinikoodi korral toimub iga sümboli kestel vähemalt üks nivoovahetus, 
seega on ka see liinikood isesünkroniseeruv


M-positsioonilised liinikoodid – 
Digitaalne andmeedastus ei pea olema ilmtingimata binaarne, ehk ainult kahte 
sümbolit kasutav
M - erinevat sümbolit ak kasutades saab ühe sümboliga edastada 𝐼 = log2(M) bitti 
informatsiooni
Tavaliselt valitakse M väärtuseks mõni kahe täisarvuline aste, näiteks 4, 8, 16 jne. 
Sellisel juhul edastatakse ühe sümboliga täisarv bitte. *Erinevad Etherneti standardid kasutavad andmete edastamisel näiteks M = 3; 4; 
5 või 16 erinevat sümbolit. Mitme sümboli kasutamine tähenda, et sama kestuse ja seega ka sama sagedusriba 
juures on võimalik edastada rohkem informatsiooni. Seega võidame 
spektraalefektiivsuses.
Samas on vastuvõtjal raskem vastuvõetud sümboleid teineteisest eristada, vigadeta 
otsuste tegemiseks on vajalik suurem signaal-müra suhe. Ehk hinnaks mida tuleb 
maksta, on vähenenud veakindlus ja sidekaugus. 76. Modulatsiooni mõiste ja moduleerimise põhjused  
Protsess nimega modulatsioon võimaldab edastatavatele sümbolitele 
vastavad signaalid viia sidekanali jaoks sobivale kujule
Seadet mis modulatsiooni teostab nimetatakse modulaatoriks, signaalide esialgse 
kuju taastamiseks vastuvõtjas kasutatakse demodulaatorit
Enamasti teostab mõlemat operatsiooni Modemi nimeline seade
MÕISTE - Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava füüsikalise 
nähtuse (elektrivool, elektromagnetväli jne.) mingi parameetri muutmine vastavalt 
ülekantava signaali muutustele.
• Modulatsioon raadio- ja sidetehnikas on kõrgsagedusliku elektrivõnkumise 
(kandesignaali sc(t)) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt 
madalama sagedusega moduleeriva signaali m(t) rütmis
• Modulatsiooniga kaasneb signaali m(t) esialgse kuju oluline muutus ja tema 
spektri üleminek teisele (kande) sagedusele Moduleerimise eesmärgid:
1) Võimaldab edastada signaali m(t) kanalis mille sagedusomadused on piiratud 2) Vähendada edastatava signaali m(t) kuju või mõne tema olulise parameetri 
moonutusi edastusel
3) Võimaldada mitme signaali samaaegset edastamist ühes kanalis: 
sagedustihendus FDMA (Frequency Division Multiple Access)
4) Kokkuvõtlikult võib öelda, et modulatsiooni eesmärgiks on võimalikult suure 
hulga informatsiooni võimalikult kvaliteetne ülekanne piiratud sagedusribas B 
piiratud energia abil


77. Erinevad modulatsiooniviisid, analoog- ja digitaalmodulatsioon  
Vastavalt mõjutatavale kandesignaali parameetrile eristatakse • Amplituudmodulatsioon AM, ASK
• Sagedusmodulatsioon FM, FSK
• Faasmodulatsioon PM, PSK
• Kvadratuurne amplituudmodulatsioon QAM. Viimase korral muudetakse 
samaaegselt nii kandesignaali amplituud kui algfaasi Kui moduleeriv signaal m(t) on pidev, on tegemist analoogmodulatsiooniga, kui 
tal on aga lõplik arv M väärtuseid, siis räägime digitaalmodulatsioonist ehk 
manipulatsioonist 78. Liinikoodide ja modulatsiooniviiside häirekindlus 
Mäletatavasti eksisteerivad kõikjal ja igal ajahetkel juhuslikud elektrilised signaalid
ehk mürad n(t)
Müra võimsus N on võrdeline keskkonna temperatuuriga T ja sidekanali 
ribalaiusega B
Mürad n(t) liituvad AWGN mudeli kohaselt sidekanalis ülekantavale signaalile s(t),
seega vastuvõtjasse jõuab nende kahe summa y(t) = s(t) + n(t). Liitunud müra tõttu ei suuda vastuvõtja alati edastatud sümboli väärtust õigesti  määrata ja tulemuseks on sümboliviga *binaarsel edastusel bitiviga • Unipolaarse liinikoodi korral, kus ühele sümbolile vastab pingenivoo +U ja teisele
0V on bitivea tõenäosus AWGN mudeli korral kus σ on mürapinge efektiivväärtus. Viimane on võrdne mürapinge jaotuse 
standardhälbega • Q-funktsioon on defineeritud kui (normaaljaotuse „saba“): Modulatsiooniviiside häirekindlus • Koherentsel demoduleerimisel (algfaas teada):


• Mittekoherentsel demoduleerimisel aga: (Digitaalsete sidesüsteemide puhul kasutatakse signaal-müra suhte asemel viimasega  võrdelist suurust: biti energia Eb [J] suhet valge müra võimsuse spektraaltihedusse η [W/Hz]) 79.Kuidas töötab GNSS ja milleks seda kasutatakse?  GNSS - Global Navigation Satellite System - Globaalne 
satelliitnavigatsioonisüsteem
Vastuvõtjad kasutavad olemasolevaid infrastruktuure (GPS, GLONASS, Galileo 
jne)
Hästi väljaarendatud tehnoloogiad GPS “Global Positioning System” (1978) GLONASS - Глобальная навигационная спутниковая система (1993)
Galileo (2016) GNSS systems where revolutionary in the area of Navigation by providing 
positioning and navigation capabilities to the autonomous vehicles. With precise 
positioning, GNSS can be used for lane or track determination (for road and rail 
vehicles) and attitude determination by using multiple antennas Lühidalt – how works? Global Navigation Satellite System (GNSS) refers to a constellation 
of satellites providing signals from space that transmit positioning and 
timing data to GNSS receivers. The receivers then use this data to 
determine location. By definition, GNSS provides global coverage.
GNSS receivers determine the user position, velocity, and precise time
(PVT) by processing the signals broadcasted by satellites.


(If you still wonder) – gps on gnss 1 osa
GNSS (or Global Navigation Satellite System) is a broad term 
encompassing different types of satellite-based positioning, navigation 
and timing (PNT) systems used globally. GPS (or Global Positioning 
System) is one such type of Global Navigation Satellite System. GNSS kvaliteet The performance of GNSS is assessed using four criteria:
1. Accuracy: the difference between a receiver’s measured and real
position, speed or time;
2. Integrity: a system’s capacity to provide a threshold of confidence  and, in the event of an anomaly in the positioning data, an alarm;
3. Continuity: a system’s ability to function without interruption;
4. Availability: the percentage of time a signal fulfils the above accuracy, integrity and continuity criteria. 80. Miks ei saa kasutada GNSS-i tehnoloogiaid siseruumides positsioneerimiseks? 
GPS does not work well indoors.
The signals from the satellites are attenuated and scattered by roofs, walls and other
objects.
GPS signals that enter buildings through windows are unreliable since they often 
have bounced and thus give the wrong distance measures by even hundreds of 
meters.
Ehksiis: Siseruumidesse ei jõua otsene signaal sateliidilt, vaid katused ja seinad  „söövad“ signaalid ära ja aknast/uksest/praost sisenev signaal on peegeldunud 
kuskilt, mis tähendab, et signaali läbimise distants on pikem, thus making it not 
that accurate. 81. Kuidas saavutatakse GNSS tehnoloogiate (PPP, RTK) puhul suurem täpsus?   PPP (Precise Point Positioning) ja RTK (Real-Time Kinematic)


PPP is a combination of several relatively sophisticated GNSS position refinement 
techniques that can be used with near-consumer-grade hardware to yield near-
survey-grade results. PPP uses a single GNSS receiver, unlike standard RTK 
methods, which use a temporarily fixed base receiver in the field as well as a 
relatively nearby mobile receiver.
RTK – GNSS satelliit saadab signaali nii rover stationile kui ka base stationile. 
Rover station aga saab base stationilt correction data. Kokkuvõtvalt on tegemist 
keerulise protsessiga, kus RTK (Real-Time Kinematic) on pmst correctioniga gnss 
signaal, mida saab kas real-time kasutada või jätta post-proccessinguks.

Document Outline

• Eksami küsimused: