erosioon,sooldumine,degradeerumine) 1) Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, seal tarbitakse pool maailma toidust. Probleemiks on toiduainete ebaefektiivne kasutamine-sageli visatakse minema söögiks kõlblikku toitu; teravilja võiks kasutada efektiivsemalt-märkimisväärne osa kogu maailma teraviljatoodangust läheb Põhja riikides loomasöödaks, kuigi inimeste toiduna võiks teravilja efektiivsemalt kasutada. Alatoitluse all kannatab u pool maakera elanikest (suurim on probleem Aafrikas, Andide piirkonnas, Lõuna-Aasias). Igal aastal sureb u 40 mln inimest nälja või alatoitluse (haiguste) tõttu. 2) Geograafiline asend, kliima (temperatuur, vegetatsiooniperiood), mullastik, pinna keemiline koostis, reljeef (traktoreid, kombaine jms tehnikat ei saa mägistes oludes kasutada) ning agroklimaatilised näitajad (isel. kui palju saavad taimed päikesekiirgust, soojust ja
põllumajandusest tulev tulu põllumajanduses tulu põllumajanduses tulu põllumajanduses töötava inimese kohta on töötava inimese kohta on töötava inimese kohta? 3400$. 9100$. Kui palju toitu päevas Maroko elanik tarbib päevas Rumeenia elanik tarbib tarbib riigi elanik? toitu 3258 kcal. päevas toitu 3424 kcal. Kui suur osa elanikkonnast Alatoitluse all riigis inimesi Alatoitluse all kannatavate kannatab alatoitluse all? ei kannata. inimeste kohta Rumeenias Millised on põhilised Põhilised toiduained, mida andmeid pole. toiduained, mida riigis riigis tarbitakse on teraviljad Põhilised toiduained, mida tarbitakse? (59,8%) ning köögiviljad ja tarbitakse on teraviljad loomsed rasvad (10,2%)
Me elame tänapäeval maailmas, kus osa inimesi sööb liiga palju ja teine osa liiga vähe. Mõlemal puhul on tegu halva toitumisega. Terviseprobleeme on nii neil, kes on ületoitunud, kui ka neil, kes on alatoidetud ja alakaalulised. Näljahäda Juba ürgajast peale on olnud inimese põhitegevuseks eluksvajaliku hankimine, millest esmane oli loomulikult toit. Maakera elanikkonna kasvuga kaasnevad omad probleemid, s.o. ähvardav toiduainete puudus. Iga viies inimene maailmas kannatab alatoitluse all. Kuid ennekõike kannatavad alatoitumuse käes just lapsed, seda nii kehalise arengu iseärasuste kui ka tõrjutud positsiooni tõttu teatud ühiskondades. Aastas sureb peaaegu 6 miljonit last alatoutuvuse põhjusel! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Näljahäda
96% Riigi SKT-st annab põllumajandus 9.3%. See moodustab 5-protsendilise osa põllumajandus tööhõivest. Tähtsamad põllukultuurid on sojauba, mais, viinamarjad, veised, lambad, kitsed. Imporditakse ja eksporditakse banaane, sealiha, kohvi, šokolaadi, kohviekstrakti, tubakat, kakaovõid, kanaliha, maisi, suhkrut. Argentiina on üks maailma suurimaid sojatootjaid. Saadus müüakse USA firmadele. Argentiina on toiduga peaaegu toiduga piisavalt varustatud, ainult alla 5% elanikest kannatavad alatoitluse all. Argentiina juures on tegemist arenenud riigiga. Kolmandik kuni pool Argentiina ekspordituludest tuleb põllumajandusest. Argentina loodustingimused ja -ressursid on eriti soodsad põllumajanduse arengule riigi põhja- ja idaosas ning ebasoodsad riigi lääne- ja lõunaosas. Argentiinal on ka kõrge inimarengu indeks.
Põllumajandus Hollandis. Andra Toom Rakvere Gümnaasium 11B Loodusolude mõju põllumajanduse arenguks. Võrdluse tõin Hollandi ja Valgevene vahel. HOLLAND UKRAINA Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Valitseb parassoe mereline kliima 51. ja 56. põhjalaiuse vahel. Suved on soojad ja pilvised, sageli sajab. Valitseb kontinentaalne kliima. Kliima Talv on sademete rohkem kui suvi, kuid Aastas keskmiselt peaaegu 700 üldiselt jagunevad sademed kuude vahel mm. suhteliselt ühtlaseltab vihma. Madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Üsna vaheduva pinna...
Maailmas elab praegu rohkem kui 1,2 miljardit inimest allpool rahvusvahelist vaesuspiiri, teenides vähem kui 70 euro senti päevas. Pidev enese söögiga kindlustamine vaestel inimestel võtab ära neilt aja ja energia, mistõttu on neil vähem aega tööks ja sissetuleku teenimiseks. Samal ajal kui riigid kulutavad palju raha sõjatööstusele ja sõdimisele. Ühe raketi hinna eest , saaksid kooli täis lapsi süüa lõunat iga päev, viis aastat järjest. Alatoitluse tõttu on lapse areng takistatud. Sotsiaalsest aspektist kahjustab toidupuudus suhteid ja tekitab häbitunnet, nii et need, kes kõige rohkem vajaksid toetust, on tihti kõige vähem võimelised seda küsima. Alatoidetud lapsed kannatavad kidura kasvu all ja nad ei arene nii hästi kui toidetud lapsed. Et rahuldada maailma sanitaar- ja toiduvajadusi , läheks maksma ainult 9,1 miljardit eurot. Sama palju raha raiskavad ameeriklased ja Euroopa liit parfüümide peale igal aastal.
• Koht riikide järjekorras: 107 • Põllumajanduse osakaal SKP-st: 5,2% • Tööealiste osakaal põllumajanduses: 15,7 % Joonis 11: Põllumajanduse osakaalu muutumine SKP-st Allikas: FAO Tabel 2: Põllumajanduses hõivatute osakaalu muutumine Allikas: FAO Tabel 3: Kcal tarbimine päevas elaniku kohta Allikas: FAO Tabel 4: Alatoitluse all kannatavate protsent elanikkonnast Allikas: FAO Tabel 5: Erinevate toidugruppide osakaal toidus Allikas: FAO Joonis 12: Proteiinide ja rasvade sisaldus toidus Allikas: FAO Kasutatud materjalid • http://challengedkidsinternational.files.wordpress.com/2012/01/c assava.jpg • http://extension.udel.edu/kentagextension/wp-content/blogs.di
Rahvastikuprobleemid Peamiseks probleemiks ning enamike probleemide põhjuseks võiks inimkonna kiiret juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. Inimkonna kiie juurdekasvuga kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba üle 6,7 miljardi inimese ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Aastaks 2040 kasvab inimeste arv üle 9 miljardi. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, siis arvatakse, et aastal 2050 kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. Üheks demograafiliseks probleemiks on ka suhteliselt uus ja vähetuntud probleem- rahvastiku vananemine. See probleem esineb reeglina ainult arenenud riikides, sest arengumaades on sündimus endiselt nii kõrge, et rahvastikust moodustavad enamuse noored. ...
Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on pidevalt alatoitunud 192 miljonit last. Neist 798 miljonit kannatab kroonilise alatoitumise all saadav päevane kalorite vähesus ei luba neil elada aktiivset ja tervislikku elu. Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest. Iga viies inimene kannatab alatoitluse all Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sealhulgas UNICEF-i raporti järgi põhjustab toidunappus aastas 5,6 miljoni lapse surma. Näljahäda piirkonnad 40 riiki maailmas Aafrikas 20 riiki (Sahhara lähistel, eriti Etioopia, Somaalia) Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond Venemaal teatud piirkondades
põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamisega. See ei kuulu priimasektorisse. Inimkonna toitlustamise ülevaade Põllumajandus toodab toiduaineid inimesele vahetuks tarbimiseks, loomasööta ja toorainet edasiseks töötlemiseks. Asendamatu koht põllumajandusel on inimkonna touitlustamisel. Söömisel erinevalt inimese muust tarbimisest füsioloogilised piirid, millest kõrvalekalded põhjustavad tervisehäireid. Alatoitluse all kannab pool maakera elanikest. Olukord on raske Aafrika Sahara kõrbest lõuna pool, kus 40% rahvastikust 1 Vaata lisa 1 kannatab alatoitluse all. Paljud Lõuna riigid on toiduainete eksporijad. Põhjariikidesse saadetakse troopilisi puuvilju, kohvi, teed, kakaod jpms. Nad tarbivad poole maailma toidust, millega kaasneb ülekaalulisus ja suured kulutused tervisehoiule. Riigiti on inimeste toitumis võimalused ja harjumused erinevad 2.
tuumaenergia. · Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme korda kiiremini. Rahvastikuprobleemid · Peamiseks probleemiks võiks lugeda demograafilist plahvatust ehk inimkonna kiiret juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. · Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima 50- 60 aasta jooksul kahekordseks. Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. · Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Veekriis ja vee reostamine · Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. · Kasutatav magevesi saadakse
..........................................5 Veel Cauchy'st.................................................................................................................6 Augustin Louis Cauchy eluaastate algus Augustin Louis Cauchy, esimene prantsuse matemaatikutest, kelle saavutused kuuluvad otsustavalt nüüdisaega, sündis 21. Augustil 1789 Pariisis. Bastille'i vallutamisest oli möödunud vaevalt kuus nädalat. Revulutsiooniaja lapsena kannatas ta alatoitluse all ja ainult tänu isa elutarkusele ning osavusele elas näljaaja üle. Kuid enne kahekümnendat eluaastat oli ta väga peenikene ja nõrk, kuna polnud korralikult süüa saanud just selle aja tõttu, millal ta ilmale tuli. Cauchy ja ta vanemad Cauchy elu ja iseloom meenutavad mõningal määral vaest Don Quijotet: me ei tea, mille puhul naerda ja milles kaasa tunda. Tema isa, Louis Rrancois, oli vooruse ja vagaduse eeskuju
Kenya põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega Janno Sepajõe 11.A Kliima Kenya Egiptus Lähisekvatoriaalne Troopiline kliimavööde kliimavööde Vihma ei saja peaaegu India ookeani ja Victoria järve üldse ning põllumajandus äärsetel aladel on Kenyas sõltub kunstlikust soe ja niiske kliima. Mägedes niisutusest.Vesi saadakse on kliima jahedam Niiluse jõest. Kaks aastaaega 1 saak aastas Looduslikult saadakse üks saak aastas, kuid kunstliku niisutamise abil on vahel isegi võimalik saada 2-3 saaki Pinnamood Kenya Egiptus Kenya pindala on 580 370 km². Egiptuse pindala on 1 001 450 Umbes pool Kenya pindalast km². kasutatakse põllumajanduseks. Egiptuse 100 miljonist hektarist Lõuna-Kenyas valitseb savann. on asustuskõlblik ...
ja arenemata riikidega, mis on pre-industriaalsed ja kus toimib peaaegu täielikult agraarühiskond. 7.Arengumaade majandus on sageli rajatud toorme ekspordile[1]. Arengumaade tööstustoodang on umbes 10% maailma üldtoodangust, rahvatulu ühe inimese kohta on 1050 korda väiksem arenenud maade omast. Enamik neist sõltub teiste riikide abist (välisabi) ja laenudest. Umbes miljard inimest kannatab kroonilise alatoitluse, 0,5 miljardit nälja käes, neist valdav osa elab arengumaades. Suur osa arengumaid asub Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, kuid arengumaadena klassifitseeritakse ka mitmeid üleminekuriike, nt Balkani, SRÜ ja Ida-Euroopa riike. Arengumaade praeguse olukorra põhjuseks on paljud ühiskonnakriitikud pidanud kolonialismi, neokolonialismi ning üleilmastumist. 8.Üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade ehk GATT) oli 1947
Geriaatria alused arvestus Jaanuar 2019 1.Mis on geriaatria?- gerontoloogia rakendus mis uurib vanuritele iseloomulike haigusi, haiguste ennetamist ja ravi. 2.Geriaatria eesmärgid- haigete funktsionaalsete seisundite, elukavaliteedi ja iseseisva toimetuleku parandamine(,rehabilitatsioon, taastusravi)seisundi ja toimetuleku säilitamine 3.Mida näitab elukvaliteet? - sotsiaalses, majanduslikus, psühholoogilises, vaimses, tervislikus ja ühiskondlikus mõttes, heaolu ja rahulolu, enesega toimetulek 4.Eakate peamised arsti poole pöördumise põhjused -jõuetus, väsimus, üksindus, kroonilide haigused unehäired, kognitiivsed ja psühhomaatilised häired, vererõhk, diabeet. 5.Mille poolest erinevad eakate ägedad seisundid keskealiste omadest? -Tihti esinevad eakatel ägedad haiguslikud seisundid ilma tüüpiliste sümptomaatikata- valu, palavik. 6.Mis on uriini inkontinentsus?- uriinipidamatus 7.Mis on deliirium ja selle võimalikud põhjused eakail...
Kuumalained seavad tõsise raskuse ette toiduvarude koguse ja kui kuumalaine jätkub ka järgmisel aastal, ehk kaks aastat järjest, on tulemuseks ligi miljardi jagu näljahädas inimesi.Kõik teavad, et 2003. aasta kuumalaine tappis 30 000-50 000 inimest, kuid nad ei tea sageli seda, et see hävitas ka 20-23 protsenti viljast. See on tohutult suur kogus. Praegu elab maailmas umbes 1 miljardit toidupuuduse all kannatavat inimest · Iga viies inimene kannatab alatoitluse all · Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel · UNICEF-i raporti järgi põhjustab toidunappus aastas 5,6 miljoni lapse surma · (Kõige madalam on alakaaluliste laste protsent (5 protsenti) Kesk- ja Ida-Euroopas ning SRÜ riikides). Suundumused toiduainetootmises on halvim Sahara- Aafrikas (SSA), kus ühe elaniku kohta toiduainete tootmine on vähenenud aeglaselt, kuid järeleandmatult viimastel aastatel.
inimeste jõupingutuse kasutamine lihatootmiseks pole just tõhus moodus Maa loodusvarude kasutamiseks. Alates 1960dast aastast on Kesk-Ameerika vihmametsadest mahapõletatud ja maha saetud 25% selleks, et luua karjamaasid veisefarmidele. Hinnangute järgi iga neljas unts (25,6 grammi) hamburgerit, mis on tehtud kunagise vihmametsa maa-alal üleskasvanud veiselihast, hävitab 55 ruutmeetrit troopilist vihmametsa. Ligikaudu biljon inimest kannatab meie planeedil nälja ja alatoitluse käes. Igal aastal sureb nälga üle 40 miljoni inimese ja enamuse nendest moodustavad lapsed. Sellest hoolimata kasutatakse enam kui kolmandikku maailma viljasaagist loomade toitmiseks. Ameerika Ühendriikides söödetakse lihaloomadele koguni 70% kasvatatud viljast. Kui me toidaksime lihaloomade asemel inimesi, siis ei jääks keegi nälga. Kui vaadelda maakera üldist ökoloogilist võlga aastatel 1980 kuni 2002, siis on see 2,5 maakera taastootmisaasta suurune
Sööme iga päev rasvaineid e lipiide, mis on vajalikud organismi eri talitluste täitmiseks. Ülemäärased rasvained transporditakse rasvaladestistesse, st naha alla, kõhule, reitele, rindadesse. Tekivad padjandid. Puusadel ja reitel paiknevat apelsinikoort meenutavat rasvkude nim tselluliidiks. Viimane on täiesti tavaline rasvkude, kuid ladestub naistel teistmoodi kui meestel. See rasvaladestis kujutab endast energia varu, mida saaks kasutada naise raseduse ajal, näit kui rase kannatab alatoitluse all. Peab siiski märkima, et ülekaalulistel naistel ei ole kõik rindades, puusadel ja reites leiduv sugugi eluks vajalik. Osa rasvaladestisest paikneb sügavamal organismi sisemuses, ümbritsedes mitmeid organeid ja toetades neere. Naistel esineb rasvumist 2 korda rohkem kui meestel. RASVUMIST SOODUSTAVAD TEGURID Eri rasvaineid transporditakse verega. Neid, näiteks kolesterooli on võimalik veres määrata
lühenenud elueas ja vähenenud töövõimes. Ø Maailmas on umbes 600 miljonit ülekaalulist inimest, USAs on näiteks 97 miljonit ehk 55% üle 20aastastest ülekaalulised! Ø Palju on ülekaalulisi ka Venemaal, Suurbritannias ja Brasiilias. Ø Teise äärmusse kuuluvad inimesed, kes saavad liiga vähe süüa Ø ÜRO Toitlus ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul kannatab 841 miljonit inimest arengumaades alatoitluse all Ø Kui vanasti oli näljahäda määratud geograafiliselt madalate saakidega, siis tänapäeval on see määratud majanduslikult madala tootlikkuse ja sissetulekutega Ø Näljahäda esineb nii maaelanike hulgas, kes ei suuda toota piisavalt toitu kui ka linnaelanike hulgas, kes ei jõua seda piisavalt osta Maailma toidupropleemid Ø Loodus katastroofid Ø Rahvastiku kiire juurde kasv Ø Vaesus Ø
2 SISSEJUHATUS Vaesus on tavaliselt määratletud seoses raha ja omandiga. „Mõõdupuuna“ kasutatakse inimeste sissetulekut ja jõukust. Vaesus ei ole ainult majanduslik probleem. Arengumaades valitseb tavaliselt absoluutne vaesus, mis tähendab toidu, riiete ja eluaseme puudumist või puudulikku olemasolu. Vaesus on sageli seotud alatoitluse, nälja ja haigustega. (4). Arenenud riikides valitseb peamiselt suhteline vaesus. Suhteline vaesus on inimese või grupi ebavõrdsem sotsiaalne staatus võrreldes teistega. See on võimetus saavutada midagi, mida ühiskonnas üldiselt eeldatakse, minimaalset elatustaset, mis tavaliselt tähendab keskmist elatustaset ühiskonnas. Arusaamine minimaalsest elatustasemest on erinevates ühiskondades ja erinevatel aegadel erinev (4).
eelkõige arengumaades. Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, kus kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitse- vahendeid. Madalama saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang. Suurimad põllustatud alad on rohtlates ja savannides. Lambakasvatus- LAV, Lõuna-Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa, Briti saared 4.3 Maailma toidu- ja keskkonnaprobleemid *Maailmas ligi 800 miljonit elanikku, kes kannatavad pidevalt alatoitluse või isegi nälja käes. *Teravaim toiduprobleem on Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Andide piirkonnas. *Maailma toidukaubanduses on tähtsamad müüjad Põhja-Ameerika, Kaug-lõuna ja Vahemere maad. *Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused: traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur rahvaarv, asustustihedusest tingitud maapuudus, kohati halvad loodusolud. *Arenenud riikides on riik ise sunnitud oma põllumajandust toetama või piirama, rakendades põllumajanduspoliitikat.
Demograafilise plahvatusega kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba 6 miljardit inimest ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima 50-60 aasta jooksul kahekordseks. Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem
immuunsüsteemi tugevdamises. Foolhape M-vitamiin ehk Biofunktsionaalne roll realiseerub koensüümse tetrahüdrofolaadi Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul B9-vitamiin ehk (THF) kaudu. THF teostab ühesüsinikuliste jääkide ülekannet defitsiiti ei teki. Defitsiit tekib alkoholismi ja B10-vitamiin ehk puriinide, dTMP, seriini, glütsiini, koliini jt biomolekulide sünteesil. alatoitluse korral, aga ka fenobarbitaali(rahustid), B11-vitamiin ehk Puriinide ja dTMP süntees on peamised nukleiinhapete sünteesi oraalsete kontratseptiivide(beebi pillid), Bc-vitamiin ehk protsessid, mis vajavad foolhapet. Foolhapet vajab antikonvulsantide kasutamisel(krambi vastased), Antianeemiline ka histidiini katabolism, formiaadi detoksikatsioon leukeemia ravimi metotreksaadi kasutamisel.
Moodne suund on ökoloogiline ehk mahepõllundus, kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid. Madalam saagikus, kuid kõrgem hind, tervislikum toodang. MAAILMA TOIDU- JA KESKKONNAPROBLEEMID · 19. saj. lõpul hakkasid Euroopa riigid järjest enam sõltuma sisseveetavatest toiduainetest. · Arenenud riikides turg toiduainetest küllastunud, põllumajandussaaduste ülejääke raske müüa. Maailmas u. 800 miljonit elanikku, kes kannatavad alatoitluse, nälja käes. Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas, Andide piirkonna riikides. · Maailma toidukaubanduses on tähtsaimad müüjad Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna ja Vahemere maad. Neil on suuri toiduaine (vili, liha, piimatooted, puuviljad) ülejääke · Arengumaade probleemiks: traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur rahvaarv, suur asustustihedus maapuudus, halvad loodusolud. · Arenenud riikides on ületootmine. Riigid piiravad või toetavad põllumajandust,
Laps võib toidule lisaks soovida juua. Seda võiks talle pakkuda tassist. Sobiv jook on puhas keedetud vesi. Mahla ei tohiks anda lutipudelist. Sealt jooduna püsib ta kaua suus ning kontaktis hammastega, mis võib viia lutipudelikaariese tekkele. Päevane mahlakogus ei tohiks olla suurem kui 120 milliliitrit. Vastasel korral saab laps liigselt nn. tühje kaloreid, mille tõttu ei pruugi ta muud toitu süüa ja tekib oht alatoitluse kujunemisele. Huvitavat: Inimese rinnapiimas leiduv aine võib takistada HI-viirusel inimorganismi rünnata, vahendab Nature Hollandi teadlaste teadet. Uurijad toonitasid siiski samas, et HIV-positiivsed emad ei peaks oma lapsi imetama, sest viirus võib ikkagi sel viisil lapsele edasi kanduda. Ent kui leid saab teistes uuringutes kinnituse, võib see viia uute HIV-nakatumise ohtu vähendavate vahendite loomiseni. HIV-vastaseid aineid on rinnapiimast leitud varemgi, ent Bill Paxton ja
naftatooted 5.puuvillane lõng 5.palmiõli Sotsiaalsed väärtused Tervishoid Tervishoidu juhib perekonna-ja tervishoiu planeerimise ministeerium.Tasuta arstiabi saab umbes 5% elanikkonnast.Peale euroopaliku meditsiini kasutatakse ka ajurvedameditsiini ning mõnevõrra ka yunnani ja tiibeti meditsiini.Põetatakse kõige rohkem nakkus- ja parasiithaigusi, kuna HIV protsent on suhteliselt kõrge.Laste surma põhjustavad peamiselt soole-ja piisknakkused ning alatoitluse tagajärjel tekkinud haigusseisundid.Täiskasvanute surmapõhjusteks on malaaria,teetanus,leepra,katk,marutõbi,filarioosid ja hemorraagilised viirushaigused. Haridus Koolieelset kasvatust annavad 3-6 aastastele peamiselt eraasutused,8-kl. põhikool hõlmab 5-kl. algkooli 6-11 aastastele ja 3-kl.keskastme,keskkool on 2-astmeline,kõrgkool kestab keskmiselt 4 aastat.Põhikooli lõpetanu võib astuda erialakooli,keskkooli noorema astme lõpetanu aga kõrgkooli,millest enamus on tasulised
Madalam saagikus, kuid kõrgem hind, tervislikum toodang. MAAILMA TOIDU- JA KESKKONNAPROBLEEMID · 19. saj. lõpul hakkasid Euroopa riigid järjest enam sõltuma sisseveetavatest toiduainetest. · Arenenud riikides turg toiduainetest küllastunud, põllumajandussaaduste ülejääke raske müüa. Maailmas u. 800 miljonit elanikku, kes kannatavad alatoitluse, nälja käes. 10 Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas, Andide piirkonna riikides. · Maailma toidukaubanduses on tähtsaimad müüjad Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna ja Vahemere maad. Neil on suuri toiduaine (vili, liha, piimatooted, puuviljad) ülejääke · Arengumaade probleemiks: traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur rahvaarv, suur asustustihedus maapuudus, halvad loodusolud. · Arenenud riikides on ületootmine
puudub. Väidetakse vaid kahe väite seost: kui kehtib üks, siis kehtib ka teine. Aristolese näites seevastu moodustavad samad osad argumendi. Kui argumenti otsida, tuleb otsida struktuuri. Kuid isegi kui struktuuri olemasolu on ilmne, ei tähenda see, et tegu on just põhjendusstruktuuriga. On ka mitmeid muid struktuure. 5. Praeguse kasvukiiruse juures suureneb maakera elanikkond 11 aastaga umbes 1 miljardi võrra. Iga viies inimene kannatab alatoitluse all. On piirkondi, kus on pidev näljahäda, näiteks Aafrika ja Aasia. Aafrika mandri suureks probleemiks on juba paarkümmend aastat pikk põuaperiood. Ka umbes neljakümnes arenguriigis varitseb tõsine näljaoht. Ajaloost on teada, et 1846-1849 oli näljahäda kõigis Euroopa riikides, Iirimaal suri 1 miljon inimest. Ka Eestis oli 1695-1697 nn. Suur Nälg, kus suri iga viies eestlane. Selles katkendis on kõne all tõsine teema. Tegu ei ole emotsionaalse retoorikaga, vaid millegi
kui tegemist on sellise tugeva narkootikumiga nagu heroiin ja kui ema kasutab mürki pidevalt kogu raseduse aja. Selline laps vajab arstiabi kohe sünnist alates, et vältida ärajätunähte. Kõik narkootikumid ei ole rasedatele ühtemoodi ohtlikud. Ohtlikumad on pärssiva toimega ained. Narkootikumi tarvitamine raseduse ajal on alati seotud ohuga kaotada laps sünnituse ajal. See võib olla tingitud mürgi otsesest toimest või võib toimuda kaudselt ema halva tervise ja alatoitluse tõttu. Tavaliselt ei võta narkomaanid end rasedusega arvele ja nii jäävad nad arstide vaateväljast eemale. Parim soovitus on raseduse ajal üldse mitte mingit narkootikumi kasutada (sealhulgas alkoholi, tubakat ja võib-olla ka kanget kohvi). Käitumuslikud muutused. Paljud uimastid muudavad käitumist, põhjustades agressiivsust. Näiteks alkohol võib vähendada inimese kontrolli vägivaldse käitumise üle, lahustite, aerosoolide, liimida jt. gaasiliste inhalantide
· linnastumine, tööpuudus · nakkushaiguste levik · väljaränne Toidupuudus, näljahädad ja loodusvarade raiskamine Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba 6,5 miljardit inimest (2006) ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima 50-60 aasta jooksul kahekordseks. Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. Toidupuuduse probleem on rahvusvaheline, kuna ainult hästi organiseeritud koostöö riikide vahel saab tingida selle lahendust. Seda ei saa ka käsitleda eraldi teistest globaalsetest probleemidest. Tänapäeval pea igas riigis toiduainete tööstuse, jagamisega ja väliskaubandusega tegeleb keskvõim. Mis omakorda näitab, et probleemil on planetaarne tähendus, vaatamata sellele et
Lääne-Eesti puisniidud. Liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine, muutumine või häving. Eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine Röövkalapüük ja salakütid Keskkonna reostumine Võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits) Kliimamuutused iseenesest energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid, õhusaaste probleemid, rikkuse ebavõrdne jaotumine: Kogu maailmas 1 miljard elanikku kannatab alatoitluse all, näljahädas 550 miljonit inimest. 1991.a. kasutas 40 miljonit inimest toiduabi. Ülekarjatamine, metsade hävitamine, mulla erosioon, kõrbestumine. Lahendus: Põldude ja karjamaade all on 21% maismaa pindalast Maaharimiseks uued maad Tootlikkuse suurendamine, Uued toitumisharjumused. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest Ökoloogia alused: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin.
. Moodne suund on ka ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, kus kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid. Madalama saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang. Maailma toidu- ja keskkonnaprobleemid Praegu suudab Maa toita 5 korda rohkem inimesi kui 2 sajandit tagasi. Kuigi arenenud riikides on turg toiduainetest küllastunud ja põllumajandussaaduste ülejääke on raske müüa, on maailmas ligi 800 mln elanikku, kes kannatab alatoitluse või nälja käes. Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna riikides, kus kõige enam kannatavad toidupuuduse all maata maaelanikud ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20. saj. Näljahädadest pole tulenenud absoluutsest toidupuudusest, pigem vaesusest või ebavõrdsest juurdepääsust toidule. Rahvaarvu kasvu tõttu on Lõunas haritava maa hulk inimese kohta vähenenud, eriti terav on see probleem Aasias
taastumise perioodil. Vitamiinide ja mineraalainete pidev liigtarbimine võib kasu asemel tervisele kahju tekitada. (Iina Kalbri, 2007, Toitumisõpetus, kirjastus Ilo, Tallinn) Täisväärtuslik on toit, mis sisaldab kõiki kehale vajalikke aineid, küllaldasel hulgal. Kui organism ei saa täisväärtuslikku toitu või saab seda liiga vähe, tekib alatoitumus, raskemal juhul nälg. Kauakestva alatoitluse tagajärjeks on kõhnunemine, jõuetus ja haigustele vastupanemise võime nõrgenemine. Täiesti ilma toiduta saab inimene elada ainult lühikest aega, sest keha toiduvarrudest kauaks ei jätku. Mõnepäevane nälgimine, näiteks raske haiguse ajal või ka ravi otstarbel, inimese surma ei põhjusta. Pikaajaline nälgimine aga on eluohtlik. Sel juhul ammendatakse kõik organismi varud. Täiskasvanu, kes saab piisavalt joogivett talub nälga 40-75 päeva, siis tuleb surm
ebavõrdsus. „Inimkonna kiire juurdekasvuga kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja 4 looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks.“ (http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/rahvastikuprobleemid.h tml) Arvatakse, et kui rahvastiku kasv ei piirdu, siis juba nii mõnekümne aasta pärast kannatab iga kolmas inimene Maal alatoitluse ja haiguse käes. Lisaks kiirele kasvule on ka probleemiks rahvastiku vananemine. See probleem esineb rohkem arenenud riikides kui arengumaades, kuna arengumaades on sündimus nii kõrge, et suurema osa rahvastikust moodustavad noored. Arenenud riikides on aga sündimus üha madalam, mistõttu võib tekkida probleem pensioni maksmisega. Demograafilise protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv
tegijate suhtes - ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest. Maailmas on tunduvalt rohkem siiski levinud hoopis teine äärmus - toidu valguvaegus. Toiduvalgu puudus on iseloomulik arengumaade elanike, eriti laste toidule. Valguvaegus võib olla akuutne, st laps on alles hiljuti jäänud nii valgu kui energiadefitsiiti. Sellised lapsed on kõhnad, kuid normaalse pikkusega. Kroonilise valguvaeguse korral on laps kannatanud pikka aega alatoitluse all ja on lühikest kasvu. Põhjuseks on see, et lastel pidurdub toiduvalgu puudusel eeskätt kasv ja areng. (Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm, Mihkel Zilmer 1999) 15 Kokkuvõte Referaadis "Valgud" on püütud anda ülevaade valkude ehitusest, funktsioonidest ning tähtsusest igapäevaelus. Valgud on organismidele tähtsuselt kõrgel kohal, kuna täidavad
sisalduvate kalorite omastamisele. Väga palju ja sageli joovatel inimestel võib alkoholi tarvitamine tekitada hoopiski alatoitlust. Peale alkoholi tarbimist tunneb keha, et ta on vajalikud kalorid kätte saanud, mistõttu kõht tundub täis olevat ja söögiisu väheneb. Samal ajal ei ole organism saanud valke, süsivesikuid, rasvu, vitamiine ega muid aineid, mis on organismi toimimiseks eluliselt vajalikud. Seega põhjustavad alatoitluse teket organismile vajalike ainete asendamine alkoholiga ning raskused toidust vajalike ainete omandamisega. Alkoholil on väga laastav mõju ka vaimsele tervisele. Alkohol on depressant, mis mõjub kesknärvisüsteemile pidurdavalt. Alkoholiprobleemid ja inimese vaimne tervis on seotud mitmel moel. Vägijoogi manustamine võib põhjustada nii depressiooni kui ärevust. Alkohol halvendab une kvaliteeti ning võib põhjustada unehäireid, mis omakorda on seotud teiste
- pole piisavalt viljakad mullad, ei sobi põlluharimiseks. - on liiga soe kliima - arengutase on nii madal- tegemist agraarsete ühiskondadega, kus pole vastavat tehnoloogiat millega arendada põllumajandust. Algelised meetodid saagikus madal. - vaesed riigid ei suuda toiduaineid sisse osta - paljud neist riikidest on ülerahvastatud, elanikkonnal puuduvad sissetulekud. Kõige raskem on Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool (Sahel), kus peaaegu pool rahvastikust kannatab alatoitluse all. Ka teistel lähisekvatoriaalsetel aladel (peale Austraalia) paiknevad maailma vaesemad riigid. Põhja riikides tarbitakse pool maailma toidust (ise oleme viiendik rahvastikust) ja probleemiks on ülekaalulisus ja tervisehäired (eelkõige südamehaigused) ja see kõik suurendab kulutusi tervishoiule. 6. Too näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest. Intensiivne põllumajandus (arenenud maad)
kavatsetakse rajada istandusi, kaevandusi, rasketööstusettevõtteid.3) Heaoluriikide pillav eluviis. Näiteks Ameerikas energiamahukas põllumajandus ja suur toidutarbimine. Järelikult heaoluriigid tarbivad suurema osa maailma energiavarudest ja ressurssidest. Palju tekib soovimatut kõrvalsaadust ehk saastet. Samas on palju vaeseid riike ( Kolmanda Maailma riigid), kes peavad kannatama alatoitluse alla, neil puuduvad eluks hädavajalikud tingimused: puhas vesi, kanalisatsioon, korralik eluase. Seetõttu on areng ja ressursside tarbimine ebavõrdsed .Globaalprobleemid: Kliima soojenemine Suurenev keskkonnasaastatus Happesademed Pinnase erosioon Vihmametsade hävimine Osoonikihi hõrenemine Kõrbestumine Toidupuudus Vaesus Mageveevarude puudus Liigilise mitmekesisuse vähenemine Maavarade ammendumine Märgalade hävimine 14)Jäätmete probleem
on valmistatud. Pealegi on oma maa ökoloogiaprobleemid teiste omadest tähtsamad. (Idem. 399 lk.) Arengumaades on siiani ökoloogiast olulisemad demograafilised mured, mis samuti kuuluvad globaalprobleemide hulka. Rahavstiku kiire juurdekasv (2-2,8% aastas) vaestes riikides nullib kõik sotsiaalsed saavutused. Saijandivahetusel arvatakse meie planeedi elavat 7 miljardit inimest, neist suurem osa troopilistes maades, mille elanikud kannatavad vaesuse ja alatoitluse all. Inimesed on sunnitud ära kasutama iga jalatäit viljakat pinnast ja iga puutükki kütmiseks. (Idem. 399 lk.) Vihmametsade hävitamisega ollakse jõutud juba nii kaugele, et Nigeeria ja Tai , kes varem olid peamised troopilise puidu eksportijad, on nüüd ise sunnitud puitu sisse vedama. Suur süü seesuguse röövmajanduse eest lasub arenenud tööstusriikidel. Vähem kui üks protsent maailmaturule minevast troopilisest puidust pärineb piirkondadest, kus raie on kontrolli all,
Keskkonnakaitse 1. Keskonnakaitse põhieesmärgid: · keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · inimese tervise kaitsmine · loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailsete keskkonnaprobleemidega 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha eest saab kõike osta" või siis "võtame kõik mis võtta annab - elame ju vaid üks kord"). Pillav ja saastav eluviis viib inimesed olukorrani, mil inimkonnal muutub Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. Niisiis kaevame me sõna otseses mõttes iseendile ja oma lastele "hauda" - loodus suudab alati ellu jääda, sest meie ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Tekib ainult üks "väike" küsimus - kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas...
või rohkema sellise näitaja esinemine lapse juures olla märgiks, et lapsel on abi vaja. FÜÜSILINE VÄGIVALD. Füüsiline vägivald on tõsine, mittejuhuslik lapse vigastamine, mis võib esineda mitmesugusel kujul nagu: muljumishaav, löögi-või pigistusmuhk, verme või vorp, haav, luumurd, põletushaav, sisemised vigastused ja isegi surm. Ebakohane dieet ja mitteküllaldane toit, mis tegelikult põhjustavad sügava alatoitluse, on ka näited füüsilisest vägivallast lapse kallal. Füüsiline vägivald võib olla ühe või kahe küllaltki eraldiseisva vahejuhtumi tulemus, kuid ta võib olla ka teatud kuritegelikes tingimustes viibimise tulemuseks, st. laps viibib olukorras, kus terve seeria vägivallaakte leiab aset pikema aja vältel. Käesoleva ajani pole teada ainsatki üksikut põhjust, miks mõned inimesed kasutavad laste vastu füüsilist vägivalda. Sedalaadi kuritegevus ei ole seotud ühegi teatud
Makrotoitaineid on ka vaja kasvuks, see tähendab biostruktuuride moodustamiseks ja nende mõõtmete ning arvu suurenemiseks. Makrotoitained on meile vajalikud asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikas. Kuid makrotoitainete pidev liigtarbimine on seotud ebasoovitavate tagajärgedega, näiteks rasvumise või krooniliste haiguste arenemisega. Samas aga eksisteerib eluks hädavajalik makrotoitainete miinimumtase. Kestev miinimumtase toob kaasa organismi alatoitluse, mille esmased tagajärjed on kurnatus, düstroofia, nälgus jne. (Toiduaine ja toitaine...) Mikrotoitained vajatakse ööpäevas milli- või mikrogrammides. Siia kuuluvad vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine on samuti kahjulik. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis.
jäävad klassikalisteks ja vajalikeks, andis K.Th.W Weiestrass (1815-1897) XIX sajandi teise poole ranges loomingulises vaimus uue vormi, mida tänapäeval taas laiendatakse ja uuendatakse. Augustin Louis Cauchy, esimene prantsuse matemaatikutest, kelle saavutused kuuluvad otsustavalt nüüdisaega, sündis 21. Augustil 1789 Pariisis. Bastille'i vallutamisest oli möödunud vaevalt kuus nädalat. Revulutsiooniaja lapsena kannatas ta alatoitluse all ja ainult tänu isa elutarkusele ning osavusele elas näljaaja üle. Matemaatikuna oli Cauchy erakordselt ideederikas. Viljakuselt ületasid teda ainut Leunhard Euler ja Arthur Cayley (1821-1895) . Tema töö oli bagu tema aegki revolutsiooniline. Moodne matemaatika on Cauchyle tänu võlgu kahe teene eest, mis mõlemad tähendasid olulist murrangut XVIII sajandi matemaatikas. Esimene oli range tõestamisviisi yoomine analüüsi. Sellele edusammule on raske leida sobivat võrdlust
See kehtib ka sportlaste ja raske kehalise töö tegijate suhtes - ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest. Maailmas on tunduvalt rohkem siiski levinud hoopis teine äärmus - toidu valguvaegus. Toiduvalgu puudus on iseloomulik arengumaade elanike, eriti laste toidule. Valguvaegus võib olla akuutne, st laps on alles hiljuti jäänud nii valgu kui energiadefitsiiti. Sellised lapsed on kõhnad, kuid normaalse pikkusega. Kroonilise valguvaeguse korral on laps kannatanud pikka aega alatoitluse all ja on lühikest kasvu. Põhjuseks on see, et lastel pidurdub toiduvalgu puudusel eeskätt kasv ja areng. Kwashiorkor tekib ebaadekvaatse toiduvalgu saamisel. Maades, kus esineb Kwashiorkor on tavaks, et teise lapse sündimisel hakatakse äsja rinnast võõrutatud lapsele andma vesist körti, mitte aga toitu, mida vanemad ise söövad. Laps jääb äkki ilma täisväärtuslikust rinnapiimast ja saab selle asemel ainult lahjat jooki, milles on vaid väheväärtuslik valk. Pole ime, et laps
ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest. Maailmas on tunduvalt rohkem siiski levinud hoopis teine äärmus - toidu valguvaegus. Toiduvalgu puudus on iseloomulik arengumaade elanike, eriti laste toidule. Valguvaegus võib olla akuutne, st laps on alles hiljuti jäänud nii valgu kui energiadefitsiiti. Sellised lapsed on kõhnad, kuid normaalse pikkusega. Kroonilise valguvaeguse korral on laps kannatanud pikka aega alatoitluse all ja on lühikest kasvu. Põhjuseks on see, et lastel pidurdub toiduvalgu puudusel eeskätt kasv ja areng. M.Niemi ja L.K.Korhonen, 1975, ,,Rakubioloogia Kwashiorkor tekib ebaadekvaatse toiduvalgu saamisel. Maades, kus esineb Kwashiorkor on tavaks, et teise lapse sündimisel hakatakse äsja rinnast võõrutatud lapsele andma vesist körti, mitte aga toitu, mida vanemad ise söövad. Laps jääb äkki ilma täisväärtuslikust
ajast ning 11. sajandist pärinevast Kuusalu Pajulinnast. Leitud on ka põldube. 14. sajandi esimesest poolest pärit Tallinna piiskopi vakuraamatu järgi laekus talupoegadelt koormisena muu hulgas ka hernest. Üldjuhul on kaunviljad talupoegade koormistes siiski napilt esindatud. Kaunviljad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkainet, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mull suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Keskajal kui inimesed kannatasid sageli alatoitluse all ja näljahädad polnud Lääne- Euroopas haruldased, olid kaunviljad kui odavad valguallikad väga hinnatud. Sageli korvasid just kaunviljad ikaldunud viljasaagi. Kaunviljade toituvust ja suhteliselt soodsat hinda arvestades sobisid need hästi suurte inimhulkade, nt sõdurite, või vaste toitmiseks. (1) 2.3 Köögiviljad Eesti alal toiduks tarvitatud juurviljadest on üks vanemaid naeris. Arheoloogilised leiud näitavad,
taastamisele. Osalisriigid püüavad tagada, et ükski laps ei jääks ilma õigusest niisugustele tervishoiuteenustele. 2. Osalisriigid püüdlevad selle õiguse täieliku elluviimise poole ning vajadusel võtavad tarvitusele vastavad abinõud, et eriti: a) vähendada imikute ja laste suremust; b) kindlustada vajalik arstiabi ja tervishoid kõigile lastele, rõhutades esmatasandi tervishoiu arendamise vajadust; c) võidelda haigestumiste ja alatoitluse vastu, kaasa arvatud esmatasandi tervishoiu raames, kasutades muuhulgas ka käepärast tehnoloogiat ja hoolitsedes küllaldase toitva söögi ja puhta joogivee kättesaadavuse eest, arvestades keskkonna saastumise ohuga; d) kindlustada emadele vajalik sünnituseelne ja -järgne arstlik hooldus; e) kindlustada kõikidele ühiskonnakihtidele, eriti lapsevanemaile ja lastele informeeritus, hariduse kättesaadavus ning toetus põhiliste teadmiste rakendamisel, mis puudutavad lapse tervist ja
Suurimad keskkonnaalased saavutused Eestis: Võit soode sõjas, Võit fosforiidi sõjas, I rahvuspark N Liidus, Balti riikides, Mahepõllumajanduse areng, Looduskaitse süsteemi areng, Alternatiivenergia areng, Heatasemelised keskkonna ajakirjad, Keskkonna erialade suur populaarsus. Globaalprobleemide lahendused: Globaalsete kliima muutuste pidurdamine, Rahvastiku stabiliseerimine, Puhta joogivee tagamine, Kõikidele tervishoiuteenuste tagamine, Nälja ja alatoitluse likvideerimine, Põgenike probleemide lahendamine, Kõigile eluaseme tagamine, Maamiinide eemaldamine, Tuumarelvade likvideerimine, Happevihmade vähenemine, Mulla erosiooni peatamine, Üleminek taastuvenergiale, Metsade hävimise lõpetamine, Inimõiguste tagamine, Kirjaoskamatuse likvideerimine, Arengumaade võla kustutamine. 1
taastamisele. Osalisriigid püüavad tagada, et ükski laps ei jääks ilma õigusest niisugustele tervishoiuteenustele. 2. Osalisriigid püüdlevad selle õiguse täieliku elluviimise poole ning vajadusel võtavad tarvitusele vastavad abinõud, et eriti: a) vähendada imikute ja laste suremust; b) kindlustada vajalik arstiabi ja tervishoid kõigile lastele, rõhutades esmatasandi tervishoiu arendamise vajadust; c) võidelda haigestumiste ja alatoitluse vastu, kaasa arvatud esmatasandi tervishoiu raames, kasutades muuhulgas ka käepärast tehnoloogiat ja hoolitsedes küllaldase toitva söögi ja puhta joogivee kättesaadavuse eest, arvestades keskkonna saastumise ohuga; d) kindlustada emadele vajalik sünnituseelne ja -järgne arstlik hooldus; e) kindlustada kõikidele ühiskonnakihtidele, eriti lapsevanemaile ja lastele informeeritus, hariduse
(sahharoos, laktoos, maltoos) ning polüsahhariididena (tärklis, tselluloos) 1 kcal = 4,19 kJ 1g süsivesikuid annab 4kcal 1g rasva annab 9kcal 1g valke annab 4 kcal Makrotoitainete kestev liigtarbimine on seotud organismi jaoks ebasoovitavate tagajärgedega (näiteks rasvumine) või krooniliste haiguste arenemisega (näiteks II tüüpi diabeet). Samuti eksisteerib eluks hädavajalik makrotoitainete miinimumtase. Kestva alatoitluse esmased tagajärjed on kurnatus, düstroofia, nälgus jne. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine on organismi jaoks samuti kahjulik. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Organismis puudub piisav mikrotoitainete varu selleks, et üle elada pikaajaline defitsiit. Õige toiduvalik võimaldab seda defitsiiti vältida. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
