1 vahearvestuse materialid (2)

*Filosoofia- mõtlemmise õpetus, maailma kirjeldus, mõtlemise õpetus või mõtlemine järjekindlal süstemaatilisel viisil. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi (
Eetika - Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on ,,õige" ning ,,väär." Oma olemuselt normatiivne ­ ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema. Eetikat saab omakorda mitmeti jaotada. Näiteks metaeetikaks (tegeleb eetika teoreetiliste alustega; milline on/milles seisenb hea/ hüveline elu), normatiivseks eetikaks (tegeleb normide põhjendamisega; millised normid tagaksid hea elu; hea elu õpetus) ja rakenduslikuks eetikaks (püüab leida vastuseid väga konkreetsetele küsimustele, käitumisjuhiseid mingites konkreetses situatsioonides ). Esteetika tegeleb vastavalt küsimusega, mis on ilus/inetu.
*Metafüüsika- on filosoofia haru, mis tegeleb kõige üldisemalt küsimustega, mis puudutavad olemust, olemasolu, oleva loomust: Mis on maailm? Mis on olemas? Mis on tegelikult? Kas jumal on olemas? Milline on inimese roll maailmas? Jne * Epistemoloogia - (tunnetusõpetus) On filosoofia valdkond . Tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega.Mis on teadmine? Kuidas on teadmine võimalik, ehk kuidas me teame, et me teame? Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? Mis on tõde? Jne *Keskkonnafilosoofia- Kõige üldisemalt võiks keskkonnafilosoofiat määratleda kui filosoofia haru, mis uurib inimese ja tema (loodusliku) keskkonna vahelisi suhteid.Erinevus teistest keskkonnaga tegelevatest teadustest: Tegeleb eelkõige sellega, kuidas see, kuidas ja mida inimesed (keskkonnast) mõtlevad on mõjutanud nende suhtumist ja käitumist keskkonna suhtes. Ehk siis tähelepanu all on inimvaim ja mõtlemine ning selle mõju(d) keskkonnale. Mõtlemine omakorda leiab aset kultuuri, traditsiooni, ühiskonna kontekstis, teised tedused süvenevad rohkem inimeste tegevuse ja selle mõjust loodusele, mitte ei tegele mõtlemisega. Tekkis: Kkf sai alguse 60ndate lõpul ja 1970-ndate alguses üldise sostiaalse aktivismi ja erinevate protestiliikumiste ( hipiliikumine , patsifism, naisõigusluse II laine jms) laineharjal, eriti Põhja Ameerikas. Tekkis korraga nii USA-s, Austraalias, Norras. Keskkonnafilosoofia akadeemilise distsipliinina sai alguse 1970ndatel aastatel USAs seoses keskkonnaküsimuste jõudmisega avalikkuse teadvusesse. *Olulised teosed: 1) Rachel Carsoni 1962. aastal ilmunud raamat The Silent Spring (,,Hääletu kevad" - eesti keeles 1968), mis kirjeldas pestitsiidide (DDT) kontsentreerumist toiduahelas ning selle tagajärgi keskkonnale ning inimeste tervisele. 2) 1967. aastal ajakirjas Science ajaloolase Lynn White Jr. suurt poleemikat tekitanud artikkel The Historical Roots of Our Ecological Crisis (,,meie ökoloogilise kriisi ajaloolised juured"), mille autor seostab läänemaailmas juurdunud arusaama inimese ülimuslikkusest muu looduse suhtes kristliku traditsiooniga, täpsemalt piibli tõlgendamise teatud kaanonitega, mille kohaselt loodus ongi Jumala poolt inimese tarbeks loodud. 3) Paul Ehrlich raamatu The Population Bomb (,,Rahvastikupomm") (1968), milles hoiatas, et rahvastiku kasv hakkab ohustama elu alal hoidvaid süsteeme planeedil. * Keskkonnaeetika - milline on õige käitumine keskkonna suhtes, kuidas elada keskkonnaga harmoonias ning temale (ja sealhulgas inimkonnale) kahju tekitamata . Eelkäijad: Richard Routley-Austraaliast, USA-st: Henry David Thoreau , John Muiri, Aldo Leopold *Schweitzeri printsiipi ,,aukartus elu ees"
2.*Ajaloo kiirenemise all mõistetakse tänu tehnoloogia arengule võimsate masinate,seadmete,teadmiste jms kasutuselevõttu,mis lihtsustab inimese elu,parandab elukvaliteeti,"vähendab" vahemaid ja aitab neid kiiremini läbida, *olulisemad etapid ajaloo kiirenemises:40tuh a tagasi,kui võeti kasutusele varasemast paremad tööriistad,10tuh a tagasi paikse põlluharimise avastamine Viljaka Poolkuu aladel Vahemere ääres,keskajal polnud areng eriti kiire(epideemiad,piiratud toiduvarud),uus etapp algas teadmiste akumuleerumise ning teaduse tekkega,mis viis tööstusrevolutsiooni esimesele etapile 18.saj,mil tootmine kasvas&linnad,kaubandus laienesid.100a hiljem võib kiirenevat muutuste kulgu näha praktiliselt igal elualal.Selle saj tehnoloogilisi edusammud,mis põhinevad varasematel teaduslikel saavutustel,on tähelepanuväärsed.Algas uus tööstuslik ajajärk,levima hakkas lääne tööstuslik arengumudel.Tööstussektoris toimunud kasv kiirendas järsult üldist majanduskasvu selle saj esimestel kümnenditel,kasvas mobiilsus. linnastumine ,globaliseerumine *olulisemad tehnoloogilised leiutised 19-20.saj:kosmosetehnoloogia saavutused,uued põlljumaj masinad ,fossiilkütustes leiduva energia rakendamine, rongid ,sisepõlemismootor ja auto,lennuk,tel levik,antibiootikumide kasutuselevõtt,uued ravimid ,organite siirdamine ,arvuti(pos-rohkem tööd), internet ! *suuremad probleemid,mida inimkond peab lahendama 21.saj-l:üleminek kk säästvale majandusele, globaalprobleemid (kliima soojenemine,rahvastiku kasv,nälg,loodusressursside vähenemine,puhta joogivee vähesus,õhu saastatus ,liikide mitmekesisuse vähenemine),HIV-i ravimi leiutamine *säästva maj peamine tunnus: arusaamade muutus ning väärtused,mis toetaksid globaalse majanduse restruktureerimist nii,et majanduslik areng jätkuks.Kui tahame luua kk-da säästvat majandust,siis peame majandusarengut mõõtvate traditsiooniliste indikaatorite asemel võtma kasutusele uued;maailmamaj loomine sõltub ülemaailmsest koostööpüüdest. Viimaste aastate arengutrendid viitavad sellele,et meil on vaja uut "moraalset kompassi", mis lähtuks inimeste vajaduste rahuldamisel säästva arengu põhimõtetest.Selline säästev eetika põhineks järgmiste põlvkondade austamise kontseptsioonil. 3. Globaalprobleemid:Globaalne ökoloogiline kriis- see tähendab seda, et maailm seisab silmitsi probleemidega, mille põhjuseks on minevikus tehtu. Näiteks metsade mahavõtmine, muldade erosioon , kõrbestumine, sooldumine jne. Inimtegevus on viinud selleni , et looduslik tasakaal on paigast ära ning keskkonnas toimuvad muutused, mis võivad ohtu seada meie eksisteerimise. Niisiis inimkond kaevab endale ja oma järglastele nn hauda- loodus suudab alati ellu jääda, sest meid ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Kuid tekib küsimus, kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas ellu jääda ja elada nii nagu on harjutud elama? Kriisid sunnivad inimest vastu minema muutustele, millelegi uuele, kui vana toimetulekuviis on muutunud võimatuks või liialt vaevaliseks. Inimene on jõudnud olukorda (või elujärku), kus varasemad kogemused, toimetulekuviisid ja õpitud reaktsioonid ei aita mõista akuutset olukorda. Asjaolu, et seni pole kogu süsteem veel kokku varisenud, ei tähenda seda, et see kunagi tulevikus ei võiks nii minna. Enamik riike usuvad, et elavad igati säästlikult, kuid hiljem võib hoopis selguda, et nad ei suuda püsimajäämiseks vajalikke sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi muudatusi ellu viia. Seetõttu on ääretult oluline rahvusvaheline koostöö-ühiselt probleeme lahendada. *Globaalse ökoloogilise kriisi tekkepõhjused:1)Inimeste arvu kasv(demograafiline plahvatus )on kaugelt üle looduslike ökosüsteemide talumisvõime. Inimesed levisid järk-järgult üle kogu maakera ning erinevate strateegiate kasutuselevõtt võimaldas inimesel tõusta maismaa ökosüsteemides domineerivaks. See areng oli võimalik tänu suuremale ajumahule. Sellel etapil elasid inimesed korilusest ja küttimisest ning nende mõju keskkonnale oli üldiselt väike. Rahvastiku kasvust tingitud surve ei kahanenud ning põllumajandusliku tegevuse alustamisega murdsid inimesed välja ökoloogiliste piirangute raamidest. Järelikult maaviljelus tähendas kunstliku ökosüsteemi loomist. Kujunes püsiasustus Kuni 18. saj lõpuni kasvas rahvaarv üldiselt aeglaselt, sest toidu tootmist ja inimeste arvu oli raske tasakaalus hoida. Sellele vaatamata suudeti rohkem maid üles harida ja suuremat arvu inimesi toita. Alles viimasel kahesajal aastal on maailma rahvastik hakanud tänu tervishoiu paranemisele, põllumajandustoodangu kasvule ning kaubanduse, tööstuse ja teeninduse arenemisele kiiresti paisuma . Kasvav ressursside vajadus sundis inimesi looma aina keerukamaid tehnoloogiaid . Järelikult võimaldas saada väiksemalt maa-alalt rohkem toodangut. Samuti arenes riietus- hakati valmistama looduslikest kiududest( lina, puuvill). Seetõttu oli vaja maad nende kasvatamiseks või loomade karjatamiseks. Kasutusele võeti paber. Järelikult hakati üha rohkem puid selle tootmiseks maha võtma.2) Fossiilsete kütuste kasutuselevõtt energiaallikana ja industrialiseerimine . Eesmärk toita veel rohkem inimesi. Suurtootmiseks vajalik energia oli kättesaadav. Seetõttu Maa ressursside tarbimine tõusis väga kõrgele. Ei arvestatud, et fossiilsed kütused on taastumatud. Tootmine oli peamiselt linnades. Järelikult toimus seal ka saastatuse kasv. Tööstusliku tootmise jääkproduktid pumbati maailma ökosüsteemidesse (vesi, muld ). Tänapäeval võib suurt hävingulainet näha Amazonase piirkonnas Brasiilias, mis on rikas maavarade poolest (ka kuld ), sinna kavatsetakse rajada istandusi, kaevandusi, rasketööstusettevõtteid.3) Heaoluriikide pillav eluviis. Näiteks Ameerikas energiamahukas põllumajandus ja suur toidutarbimine. Järelikult heaoluriigid tarbivad suurema osa maailma energiavarudest ja ressurssidest. Palju tekib soovimatut kõrvalsaadust ehk saastet. Samas on palju vaeseid riike ( Kolmanda Maailma riigid), kes peavad kannatama alatoitluse alla, neil puuduvad eluks hädavajalikud tingimused: puhas vesi, kanalisatsioon, korralik eluase. Seetõttu on areng ja ressursside tarbimine ebavõrdsed .Globaalprobleemid: Kliima soojenemine Suurenev keskkonnasaastatus Happesademed Pinnase erosioon Vihmametsade hävimine Osoonikihi hõrenemine Kõrbestumine Toidupuudus Vaesus Mageveevarude puudus Liigilise mitmekesisuse vähenemine Maavarade ammendumine Märgalade hävimine 14)Jäätmete probleem Neid nimetatakse globaalprobleemideks, kuna nad kujutavad ohtu ülemaailmsele inimkonnale. Globaalprobleemid on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel, mis annavad ühel või teisel moel endast märku kogu maailmas. Et probleeme lahendada, selleks on ääretult oluline rahvusvaheline koostöö, kuna keskkonna kaitsmine on kulukas ja aeganõudev. Mingi globaalprobleemi seletusNäiteks happesademed-on happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasilise väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiiskades. Happesademeteks peetakse enamasti sademeid, mille pH on madalam kui 5. Happesademete tekkepõhjused on inimtegevus nt fossiilsete kütuste( nafta , kivisüsi, põlevkivi) põletamine, metallide sulatamine ja metsatulekahjud . Samuti mõjutavad looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus ja äike.Happesademed hävitavad okkaid katva vahakihi-suureneb aurumine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. Samuti kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Mullad muutuvad happelisemaks. Mõjutab ka inimese tervist- sagenevad hingamisteede haigused. Selleks, et vältida happesademete teket, tuleks vähendada fossiilsete kütuste põletamist ning piirata metallide sulatamist. 4. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev klimaatiliste näitajate muutumine. Näiteks: keskmine sademete hulk ei ole muutunud, kuid on muutunud sadaemete jaotus aasta jooksul - talved on vihmased ja suved põuasemad.Kliimamuutuste peamiseks põhjuseks peetakse inimest, aga ei arvasetata tihti, et Maa kliima on läbi geoloogilise aja olnud pidevad muutumises ja seda ilma igasuguse inimmõjuta. Niiet kokkuvõtvalt põhjustavad kliimamuutusi inimene ja loodus koos ja nende vastastikune mõjutamine.*Põhjustajad: Päikesekiirguse hulk, mis sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest (maa telje kaldenurga ja orbiidi muutused) Mandrite paigutus ja albeedo - laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv. Jääajad suurendavad mandrite ja vähendavad ookeanide pindala. Ookeanidel on aga tunduvalt väiksem albeedo kui mandritel ja seega ei neela Maa enam nii palju soojust. Samuti mängib suurt rolli ka pilvede albeedo, mis on suurem kui maismaal või ookeanil. Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt vulkaanipursete või inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. Samas on meile teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Kasvuhooneefekt on üks olulisemaid Maa kliimat mõjutavaid tegureid. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega ei olegi kasvuhoone efekt nii negatiivne tegur nagu seda kirjutatakse ajakirjanduses. Kasvuhooneefekti põhjustavat süsinikdioksiidi ei paiska õhku vaid inimesed, aga ka ookeanid , mis soojenedes süsinikdioksiidi atmosfääri paiskavad . Ookeanide tsirkulatsioon hoovustesüsteem. Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui kogu maailmamerd hõlmav konveierilaadne hoovuste süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Oletatakse, et tal on nn. kaks tasakaaluasendit, kus ta võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb ta aga suhteliselt kiirelt. Mis seda põhjustab, on siiani suhteliselt ebaselge ning uurimist vajav teema. Suurimaks kliimamuutuseks peetakse kliima soojenemist, mis on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.Hinnanguliselt peetakse selle suurimaks põhjustajaks kasvuhoonegaaside suurenevat kogust atmosfääris Kasvuhoonegaaside sattumisel atmosfääri need soojenevad ning seeläbi soojendavad enda ümber olevat atmosfääri. Viimase kahesaja aasta jooksul on süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris tõusnud varasemalt 280 ppm (0,028 %) kuni väärtuseni 385 ppm. Seda on põhjustanud * fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse, * soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise ja süsiniku lisandumise aktiivsesse ringesse, * intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise, * inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mis on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. Nähtavad muutused praegu: liustike sulamine . Jääliustike liikumine on rohkem kui kahekordistunud viimas kahekümne aasta jooksul. loomade ja taimede elulised harjumused ja kohastumused muutuvad. Ligi 300 liiki loomi ja taimi on tänu kliima soojenemisele liikunud poolustele lähemale. tormid ja looduskatastroofid muutuvad järjest võimsamaks. 4 ja 5 palliste tormide arv on viimase 30 aasta jooksul kahekordistunud. ja tulevikus: Kliima soojenemise kätte suremise arv kahekordistub järgneva 25 aasta jooksul- 300 000 inimest aastas. Maailmamere tase tõuseb u 4 meetrit, kuna liustikud sulavad Gröönimaal ja Antarktikas . Selle tagajärjeks on suureulatuslikud üleujutused, mis laastab suuri maa-alasid. Kuumalaine on üheintensiivsemad (taimestik ja loomastik kannatab) Põuad ning metsapõlengud tihenevad Põhja-Jäämeri on 2050 aasta suveks täiesti jäävaba. Umbes miljonit liiki ohustab väljesuremine 2050. aastaks.
Kliimamuutused on globaalne probleem, kuna see on ülemaailmne oht inimkonnale ja loodusele. Kyto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990 aasta tasemel. See on esimene samm võitluses ülemaailmse soojenemisega. Kyoto protokoll võeti vastu detsembris 1997. aastal Jaapanis Kyoto linnas, kus toimus riikidevaheline kokkulepe. Protokoll jõustub, kui selle on ratifitseerinud niipalju riike, et nende summaarne süsinikdioksiidi emissioon ületab 55% kogu maailma süsinikdioksiidi emissioonist.Minu võimalused kliimamuutuste vähendamiseks: Kasutada vähem aerosoole, kuna need soojendavad kliimat Sõita elektri- või vesinikuautoga, et vähendada heitgaaside kogust Sorteerida prügi (ohtilke jäätmeid), et vältida kahjulike gaaside ja aurude levikut. Milline on peamine ökoloogiline seaduspära, mida inimkond rikub? Suurim surve globaalse ökosüsteemi sees tuleneb aga kasvuhoonegaasidest, mis on tööstuse kiire ja kontsentreeritud arengu otseseks tagajärjeks viimasel kahel sajandil..Veelgi murettekitavam on globaalse soojenemise kiirus, mis peaaegu kindlasti ületab varasemasid analoogilisi protsesse ja on liiga kiire, et looduslikud ökosüsteemid sellega kohaneda jõuaksid, tuues seega kaasa laiaulatuslikke kahju kahjustusi. Kindlasti mõjutab kõiki ökosüsteeme inimtekkeline saaste, kuid selle täpset mõju me ette ennustada ei oska. Seega on globaalne soojenemine esmakordselt ülemaailmse ulatusega näide elutähtsate ökoloogiaseaduste ignoreerimissest, mida paiksed ühiskonnad on teinud kogu oma ajaloo valet. Tagajärjed elule ja inimkonnall Maal on rasked
*Mille poolest erineb inimene teistest bioloogilistest liikidest? ...Vaieldamatult on kõige olulisemaks kõrvalekaldeks inimeste arvu kasv kaugelt üle looduslike ökosüsteemide taluvusvõime. Selle esmaseks väljenduseks oli inimeste järk-järguline levimine üle kogu maakera ning selliset strateegiate kasutuselevõtt, mis võimaldas inimesel tõusta maismaa ökosüsteemides domineerivaks.Insigne areng oli võimalik tänu suuremast ajumahust johtunud spetsiifiliftele oskustele- kõnele, võimele teha koostööd ning luua mitmesuguseid (esmaslt väga lihtsaidd ) strateegiaid, mis soodustasid erinevate elupaikade kohanemist.....Milliseid keskkonnaprobleeme peab Ponting kõige põletavamateks ja milliseid vähemoluliseks?...Keskkonnaprobleemid pole midagi uut. Ent koos Euroopa ekspantsiooniga ja kogu maailmas domineerivaks tõusmisega, koos rahvaarvu kasvuga ning haritavate maade laienemisega looduslike ökosüsteemide arvel, koos tugevalt industrialiseerunud ühiskondade esilekerkimiesega on keskkonnaprobleemide ulatus kasvanud ning nende olemus keeruliseks muutunud. Tänapäeval seisab maailm silmitsi terve rea omavahel seotud kriisidega, mille põhjuseks on minevikus tehtud- metsade mahavõtmine, muldade erosioon, kõrbestumine, sooldumine, taime- ja loomaliikide hävimine,toiduvarude, rikkuse ja inimeste põhivajaduste rahuldamise äärmine ebavõrdsus, kasvav saastatus(ning uued hävitavad " kokteilid " ja ahelreaktsioonid). Teiseks nüüdisaja ühiskondade ees seisvaks väljakutseks on muudatuste kiirus. *Globaalne soojenemine, fossiilsete kütuste otsa saamine, saastatus, reostus ...... *Sots&maj ebavõrdsus on globaalprobleem sellepärast, et nad ei ole suutelised ellu viima püsimajäämiseks vajalikke sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi muudatusi. Olulisemad probleemid: Inimeste arvu kasv kaugelt üle looduslike ökosüsteemide taluvusvõime. (rahvastiku kasvust tingitud surve) Küsitav on ühiskondade suutlikkususes toita oma kodanikke ja tagadarahuldav elustandard. Rahvastikuarvu suurenemisega kaasnev rohke tarbimine, ja sellest tarbimisest omakorda tulenevad jäätmed. Vajadus suurematele põllumaadele, et rahvast ära toita. * Glob prob:Metsade mahavõtmine,muldade erosioon,kõrbestumine,sooldumine,taime ja loomaliikide jätkuv hävinemine,kasvav saastatus,kasvuhoonegaasid,tööstusjäätmed, maavarade vähenemine,näljahädad *progress-muutus, edasiminek ,areng,uute tehnoloogiate leiutamine,aina keerukamate tootmisprotsesside,ressursside üha kasvav kasutamine;ük kasvav suutlikkus kontrollida ja muuta kk ning rahuldada oma vajadusi puhtalt leidlikkuse,väljakutsetele reageerimise ja probleemide lahendamise oskusega* Ökol seisukohast -ühe keerukamate ja üha enam kk-da kahjustavate võtete jada,mille eesmärgiks on rahuldada ikka neidsamu inimese põhivajadusi,sest inimese põhivajadused on läbi saj jäänud samax,kuid järjest on lisandunud materiaalsed tahtmised ja tänu sellele on tootmine kasvanud ja seega ka kk saastamine . ·