Maroko ja Rumeenia põllumajanduse võrdlus (1)

Maroko
Rumeenia
Kui suur on riigi GPD?
Kui suure osa sellest moodustab põllumajadus?
Maroko GDP on 151 400 000 000 $.
Sellest 17,1% moodustab põllumajandus.
Rumeenia GDP on 170 000 000 000 $.
Sellest 5% moodustab põllumajandus.
Kui suur on SKT elaniku kohta?
Kui suur on põllumajandusest tulev tulu põllumajanduses töötava inimese kohta?
SKT elaniku kohta Marokos on 4800$.
Põllumajandusest tulev tulu põllumajanduses töötava inimese kohta on 3400$.
SKT elaniku kohta Rumeenias on 8300$.
Põllumajandusest tulev tulu põllumajanduses töötava inimese kohta on 9100$.
Kui palju toitu päevas tarbib riigi elanik ?
Kui suur osa elanikkonnast kannatab alatoitluse all?
Millised on põhilised toiduained, mida riigis tarbitakse?
Maroko elanik tarbib päevas toitu 3258 kcal.
Alatoitluse all riigis inimesi ei kannata.
Põhilised toiduained, mida riigis tarbitakse on teraviljad (59,8%) ning köögiviljad ja loomsed rasvad (10,2%).
Rumeenia elanik tarbib päevas toitu 3424 kcal.
Alatoitluse all kannatavate inimeste kohta Rumeenias andmeid pole.
Põhilised toiduained, mida tarbitakse on teraviljad (38,8%) ning piim ja munad (15,5%).
Kui suur osa inimestest töötab põllumajanduses?
Kuidas on see arv ajajooksul muutunud?
Kui suur osa maal elavatest inimestest on hõivatud põllumajanduses?
Kas ülekaalus on mehed või naised?
Põllumajanduses töötab 8,13 miljonit inimest ja ajajooksul on see arv langenud 1,77%.
Maal elavatest inimestest on hõivatud põllumajanduses 24,84%, ülekaalus mehed (52%).
Põllumajanduses töötab 1,71 miljonit inimest ja ajajooksul on see arv landenud 5,17%.
Maal elavatest inimestest on hõivatud põllumajanduses 8,75%, ülekaalus mehed (57%).
Kui suur osa riigi pindalast on haritav maa?
Kui suure osa haritavast maast moodustavad püsikultuurid?
Kogu riigi pindalast (446,550 km2) on haritav maa 8.05 miljonit hektarit.
1 miljon ha moodustavad püsikultuurid.
Kogu riigi pindalast on haritav maa 8,78 miljonit hektarit.
Püsikultuurid moodustavad sellest 0,36 miljonit hektarit.
Kui suur on põllumajandusliku maa pind põllumajanduses töötava elaniku kohta?
Kuidas on haritava maa pinna suurus viimastel aastakümnetel muutunud?
Põllumajandusliku maa pind põllumajanduses töötava elaniku kohta on 0.29 ha.
Haritava maa pind on viimastel aastakümnetel vähenenud peaaegu 2%.
Põllumajandusliku maa pind põllumajanduses töötava elaniku kohta on 4,81 ha.
Haritava maa pind on viimastel aastakümnetel vähenenud 0,3%.
Milline on masinate ja väetiste kasutamine riigis?
Kui suur osatähtsus on niisutamisel?
Masinate ja väetiste kasutamise kohta Marokos ma andmeid ei leidnud.
Niisutatakse Marokos 1458 ha maast.
19 traktorit 1000 ha põllumaa kohta. Väetiste kasutamise kohta andmed puuduvad.
Niisutatakse 3157 ha maast.
Kuidas on muutunud teraviljade ja liha tootmine?
Kuidas on muutunud toidu tootmine elaniku kohta?
Vaadeldaval perioodil (2005-2010) on teraviljade tootmine suurenenud 12,8 % ja liha tootmine on suurenenud samal perioodil 7%.
Toidu tootmine elaniku kohta on samal perioodil suurenenud 2,5%.
Teraviljade tootmine on samal perioodil langenud 2,89% ja liha tootmine on tõusnud 0,3%.
Toidu tootmine elaniku kohta on sellel perioodil langenud 3,33%.
Mida toodetakse riigis kõige rohkem ja kui palju see sisse toob?
Kõige rohkem toodetakse riigis nisu (6400000 tonni) ning see toob riigile sisse 939150 tuhat $ .Veel toovad palju raha sisse põlisrahvaste kanaliha (635889 tuhat $) ja oliivid (616541 tuhat $).
Kõige rohkem toodetakse riigis maisi (7973260 tonni) ja see toob sisse 254739 tuhat $. Kõige rohkem toob riigile sisse lehmapiim (1534320 tuhat $) ja seda toodetakse 5208710 tonni.
Kui palju imporditakse ja eksporditakse kaupu?
Mida peamiselt imporditakse?
Milliseid kaupu eksporditakse?
Peamiselt imporditakse maisi (1695600 tonni) ja eksporditakse tomateid (346222 tonni), mandariine (296097 tonni) ja apelsine (294572 tonni). Import on ülekaalus.
Peamiselt imporditakse maisi (521230 tonni) ja eksporditakse nisu (1988760 tonni), maisi (694892 tonni) ja otra (645056 tonni).
Eksport on ülekaalus.
Kui palju püütakse kala?
Kas ülekaalus on eksport või import?
Kas tegeletakse ka siseveekalandusega ja vesiviljelusega?
Kala püütakse keskmiselt 1174 000 tonni aastas. Kalanduses on ülekaalus eksport, riigist veetakse välja aastas 1700 miljoni dollari eest kala. Siseveekalanduse osakaal riigis on väike, umbes 7 000 tonni kala tuleb siseveekalandusest ning vesiviljelus toob aastas sisse vaid 1 000 tonni kalu.
Kala püütakse aastas 17 000 tonni.
Kalanduses on ülekaalus import, riiki tuuakse sisse 214 miljoni dollari eest kala.
Siseveekalandus toob kogu kalasaagist 17 000 tonni kalu ehk kõik kalad püütakse sisevetest.
Kui suure osa maast katab mets?
Millise metsaga on tegemist?
Kui suure osa raiest moodustab ümarpalgi eksport? Kas see on suurenenud või vähenenud? Kui suur on ümarpalgi import? Kas see on suurenenud või vähenenud?
5,12 miljonit hektarit kogu Maroko pindalast katab mets, see on umbes 12% kogu Maroko pindalast, mida pole väga palju. Peamiselt okasmetsad . Ei leidnud andmeid ümarpalgi impordi ja ekspordi kohta.
6,54 miljonit ha kogu Rumeeniast katab metsa. See on 28,41% kogu Rumeeniast.
Ümarpalgi eksport moodustab raiest 428 000 rummi ja import 609 520 rummi. Mõlemad on kasvanud, eksport 21% ja import 12,65%.
Maroko sisemajanduse kogutoodang on 20 miljardit dollarit väiksem kui Rumeenial. Maroko SKT-st moodustab 17,1% põllumajandus ja Rumeenias 5%, Marokos moodustab põllumajandus kolm korda suurema osa SKT-st. SKT elaniku kohta Marokos on 4800$, mis on peaaegu poole väiksem SKT'st elaniku kohta Rumeenias (8300$). Rumeenia elanik tarbib päevas 3424 kcal ja Maroko elanik 3258 kcal, mis on enamvähem võrdne, Rumeenias õige natukene suurem. Kõige põhilisem toiduaine on mõlemas riigis teraviljad (Marokos 59,8% ja Rumeenias 38,8%), Marokos kasutatakse toiduks veel köögivilju ja loomseid rasvu (10,2%) ning Rumeenias piima ja mune (15,5%). Haritav maa on Marokos 8,05 miljonit hektarit ja Rumeenias 8,78 miljonit hektarit, Rumeenias on haritava maa pind poole miljoni hektari võrra suurem. Püsikultuurid moodustavad Marokos poole suurema osa haritavast maas kui Rumeenias. Haritava maa pind on viimastel aastakümnetel Marokos vähenenud 2%, kuid Rumeenias on haritava maa pind vähenenud vaid 0,3% viimastel aastakümnetel. Masinate ja väetiste kasutamist põllumajanduses nendes riikides me võrrelda ei saa, kuna Maroko kohta ei leidnud andmeid. Teraviljade tootmine on perioodil 2005-2010 Marokos suurenenud 12,8% kuid Rumeenias on teraviljade tootmine samal perioodil vähenenud peaaegu 3%. Liha tootmine on samal perioodil mõlemas riigis suurenenud (Marokos 7% ja Rumeenias 0,3%). Toidu tootmine elaniku kohta on Marokos suurenenud 2,5%, kuid Rumeenias langenud 3,33%. Marokos toodetakse kõige rohkem nisu (6400000 tonni), kuid Rumeenias toodetakse kõige rohkem maisi (7973260 tonni). Rumeeniale toob kõige rohkem sisse lehmapiim (1534320 tuhat $) ja Marokole toob kõige rohkem sisse nisu (939150 tuhat $). Peamiselt imporditakse mõlemasse riiki maisi (Marokosse 1695600 tonni ja Rumeeniasse 521230 tonni). Eksporditavateks kaupadeks Marokos on tomatid, mandariinid ja apelsinid , kuid Rumeenias on nendeks mais, nisu ja oder. Marokos on import ülekaalus, kui Rumeenias on eksport ülekaalus. Kala püütakse Marokos aastas 1174 000 tonni, mis on tohutult suurem hulk Rumeenias aastas püütavast kala hulgast (17 000 tonni). Marokos on kalanduses ülekaalus eksport, sellepärast et riigis püütakse nii palju kalu, et loogiline on, et neid müüakse välja rohkem, kui ostetakse sisse. Rumeenias on ala vähese kalasaagi tõttu ülekaalus import. Siseveekalanduse osakaal on Marokos väga väike (kõigest 7 000 tonni kalu), kuid Rumeenias tuleb kogu kalasaak sisevetest. Maroko pindalast katab mets 12%, kuid Rumeenias on metsa rohkem (28,41% pindalast). Ümarpalgi eksporti ja importi võrrelda ei saa, kuna ei leidnud Maroko ümerpalgi ekspordi ja impordi kohta andmeid.