Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geraatria arvestus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mis on geriaatria?
  • Mida näitab elukvaliteet?
  • Mille poolest erinevad eakate ägedad seisundid keskealiste omadest?
  • Mis on uriini inkontinentsus?
  • Mis on deliirium ja selle võimalikud põhjused eakail?
  • Mida tähendab paranoia tooge näide?
  • Mis on glaukoom ja miks tekib?
  • Mis on katarakt?
  • Mis on sarkopeenia?
  • Miks tekib infarkt?
  • Miks on hindamist vaja?
  • Millised kehalise funktsiooni piiratused esinevad eakatel?
  • Kuidas saab eakate füüsilist võimekust toetada?
  • Mida näitab sotsiaalne võimekus?
  • Kes peaksid hooldusplaani koostamisel osalema?
  • Kellele on mõeldud tugevdatud toetusega hooldus?
  • Miks tekib patsientide vägivaldsus?
  • Miks tekib insult?
  • Kummalt poolt peab insuldiga haiget stimuleerima?
Geriaatria alused arvestus Jaanuar 2019
1.Mis on geriaatria?- gerontoloogia rakendus mis uurib vanuritele iseloomulike haigusi, haiguste ennetamist ja ravi.
2.Geriaatria eesmärgid- haigete funktsionaalsete seisundite , elukavaliteedi ja iseseisva toimetuleku parandamine(,rehabilitatsioon, taastusravi )seisundi ja toimetuleku säilitamine
3.Mida näitab elukvaliteet ? - sotsiaalses, majanduslikus, psühholoogilises, vaimses, tervislikus ja ühiskondlikus mõttes, heaolu ja rahulolu, enesega toimetulek
4. Eakate peamised arsti poole pöördumise põhjused -jõuetus, väsimus, üksindus, kroonilide haigused unehäired, kognitiivsed ja psühhomaatilised häired, vererõhk, diabeet.
5.Mille poolest erinevad eakate ägedad seisundid keskealiste omadest? -Tihti esinevad eakatel ägedad haiguslikud seisundid ilma tüüpiliste sümptomaatikata- valu, palavik .
6.Mis on uriini inkontinentsus?- uriinipidamatus
7.Mis on deliirium ja selle võimalikud põhjused eakail? - Segadus seisund kus eakal väheneb enda ja keskkonna teadvustamine . Põhjusteks on vananemine , orgaaniline kahjustatus, ajutrauma, südamehaigused, infektsioonid, ajusised häired, ravimite järsk katkestamine , kuulmise /nägemise kadumine
8.Mida tähendab paranoia (tooge näide)? -Psüühikahäire kus inimesel esineb ärkvelolekut ja umbusklikku suhtumist inimestesse , suurem tundlikkus ümbritseva keskkonna suhtes, kus inimene võib näha hallutsinatsioone, arvab et temalt koguaeg varastatakse, teda jälgitakse. Mõttemaailma väärastumine.
9.Alatoitluse võimalikud põhjused- kehvad hambad, organismi muutus omastada toitaineid, lõhna ja maitsetundlikkuse muutus, üksindusega kaasneb isutus , ravimid
10.Mis on glaukoom ja miks tekib?- Roheline kae- silmasiserõhk on suurenenud , on tekkinud nägemisnärvi kahjustus,sellest vaatamisvälja kahjustus. Pupill näib kollakasroheline. Mitte õigeaegse ravi korral jääb inimene pimedaks . Ravi on pikaajaline.
11.Mis on katarakt ? Miks tekib?- Hallkae –silmaläätse hägustumine. Valutu süvenev nägemise kadu, nägemise hägustumine. Pimedas näevad halvemini. Võib näha ka kahekordselt.Ei erista piire . Kirurgilisel teel ravitav- asendatakse lääts protees läätsega. UVB kiirgus, diabeet, ravimid, suitsetamine, alkohol  
12.Mis on sarkopeenia ?- Kompleksne geraatriline sündroom, mis iseloomustab lihasmassi,lihasjõu ja funktsionaalse võimekuse ulatuslik vähenemine.
Nimetage diagnostilised kriteeriumid- lihasmassi vähenemine, lihasjõu langus, madal füüsiline võimekus
13. Sarkopeenia riskitegurid -ealised muutused ja eluviisist tulenevad muutused, haigused, toitumine
14.Eakate kuulmishäirete võimalikud põhjused –inimene ei pane algul oma kuulmise nõrgenemist tähele, esmalt kahjustub kõrgete helide tajumine. Kuulmise langemine raskendab suhtlemist ja psüühikat. Vanadusest tulenev kuulmisnõrkus, tööstuslik/olem müra, mõndade ravimite pikema ajaline kasutamine- aspiriin võib kaasa tuua ajutise või pöördumatu kuulmiskaotuse.
15.Mis on valu? Eakate valude peamised põhjused- Valu on organismi kaitsereaktsioon mis hoiatab inimest. Kroonilised haigused tekitavad valusid. Füüsilised muutused- sundasendid, lihaste pinge.
16.Miks tekib infarkt? Selle eripärad eakatel? - Teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu.See on pöördumatu südamelihase kahjustus.
Esiteks võib verevoolu katkemise põhjustada südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine.
Teiseks võib arteri lõpliku sulguse põhjustada verehüüve ehk tromb mis tekib arteri kahjustatud seina külge.
Veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine võib olla kolmandaks tekkepõhjuseks, mis näiteks tekib sagedamini narkootikumide üledoosist.
Et südameinfarkti peamiseks põhjuseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos , siis on tähtis seda aastatega kujunevat haigust juba varakult ennetada.
Arterite ummistumisele viib südame isheemiatõbi. Meestel on südameinfarkt tunduvalt sagedasem kui naistel. Ka pärast kõvemat viinavõtmist on infarktioht suurem!
17.Mis on hüpohondria-ülemäärane ja põhjendamatu mure oma tervise pärast. Patsient arvab ,et tal on surmav või mõni hirmus haigus.
18.Nimetage millised eakate probleemid vajavad hindamist- motoorsed, sensomotoored, kognitiivsed võimed ja psühhosotsiaalsed, toimetulekualased tegevused,
19.Miks on hindamist vaja? -Tunda ära inimese tegevuslikud probleemid, teada saada inimese suhetest, näha ja mõista inimese tegevusliku võimekust. Funktsionaalse võimekuse väljaselgitamiseks, et osutada rehabilitatsiooni teenust- taastusravi, tugiteenust, hooldust.
20.Millised kehalise funktsiooni piiratused esinevad eakatel?- trepist kõndimine, kükitamine, istumine, tõusmine, peenmotoorika
21.Kuidas saab eakate füüsilist võimekust toetada? - Regulaarne kehaline aktiivsus aitab vähendada krooniliste haiguste riski, olemasolevaid haigusi kontrolli all hoida, nii kehaliselt kui vaimselt paremine toime tulla, vältida vigastusi nagu kukkumine ja elada kauem iseseisvat elu. Oluliste põhjustena nimetavad rühmatreeningul osalejad tervise edendamisele ja sotsiaalsetele kontaktidele lisaks ka psühholoogilisi aspekte , nagu tuju tõstmine, eluisu suurenemine, enesekindluse ja enesehinnangu tõus ning teistelt saadav tunnustus. Motivatsioonivestluse seansid, julgustada käima, nõustamine. Vanemaealisi hõlmab füüsiline aktiivsus vaba aja veetmist füüsiliselt aktiivsena, liikumist (nt kõndimine või rattasõit), tööl liikumist (kui inimene endiselt töötab), kodutöid, mänge, sporti või planeeritud harjutusi seoses igapäevaste, perekondlike ja kogukondlike tegevustega.
22.ADL tegevused, kuidas jagunevad 2 grupiks;
1. BADL (Basic Activities of Daily Living ) ehk igapäeva põhitegevused,- söömine, riietumine ,WC-toimingud, pesemine (keha pesemine kaelast varvasteni),liikumine/siirdumine (vahemaade läbimine/asendivahetus)
2. IADL (Instrumental Activities of Daily Living) ehk teatud vahendi või instrumendi kasutamist nõudvad igapäevategevused- toidu valmistamine, poes käimine toiduvalmistamiseks või kodu/riiete korrashoiuks vajaliku hankimiseks, laua katmine , koristamine , nõude pesemine, rahakasutuse ja sisseostude plaanimine, riiete vahetamine vajadusel, riiete hoidmine õiges kohas,pesu pesemine, triikimine, voodi korrastamine, oma toa ja asjade korrastamine, koristamine,elementaarne suhtlemine oluliste inimeste, ametnikega, kommunikatsioonivahendite kasutamine.Kogukonnateenuste kasutamine - ühistransport, sotsiaalosakond, polikliinik jm
23.Mida näitab sotsiaalne võimekus?- isikute vahelised suhted, toime tulla erinevates rollides erinevates keskkondades
24.Kes peaksid hooldusplaani koostamisel osalema?-arst, õde, psühhaater, psühholoog, füsioterapeut, logopeed , sotsiaaltöötaja, hooldaja
25.Psüühilise häirega eakas - aju funktsionaalne seisund segab isiku igapäevaseid tegevusi nagu mõtlemine, suhtlemine, õppimine või magamine.
26.Kellele on mõeldud tugevdatud toetusega hooldus ?-1) sügav liitpuue ,2) ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire
27.Miks tekib patsientide vägivaldsus?- personali ebaadekvaatne suhtumine, haiguse ägenemine või füsioloogiliste tegurite tõttu.
28. Miks tekib insult ? Äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, mille tõttu on häiritud ajuverevarustus ning aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid.  Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda.
29. Kummalt poolt peab insuldiga haiget stimuleerima? Haigeltpoolt.
30. Mida näitab max pulsisagedus . Kuidas seda arvestatakse. 220- sinu vanus. Suurim pulsisagedus mida sa talud . Maksimaalne pulss on maksimaalne südamelöökide arv minutis . Maksimaalne pulss on suurim number mida sinu süda on võimeline näitama.
2
Geraatria arvestus #1 Geraatria arvestus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor NurrNau Õppematerjali autor
geriaatria eesmärgid, deliirium, psüühikahäired vanuritel, inkontinentsus, elukvaliteet, galukoom, katarakt, sarkopeenia

Sarnased õppematerjalid

Geriaatria kordamine eksamiks
7
docx

Geriaatria kordamine eksamiks

KORDAMINE EKSAMIKS TÄISKASVANU TERVISEKÄITUMINE (GERIAATRIA) 1. Milleks on vajalik/oluline eakate funktsionaalne hindamine? Tegevused. Eakate funktsionaalse võimekuse hindamine lähtub vajadusest pakkuda neile hooldus-, taastusravi- või tugiteenuseid. ● et patsient saaks võimalikult kaua elada sõltumatult (eneseabi, ennetavad tegevused) ● et saada ülevaade erinevatest tervise aspektidest: meditsiiniline/füsioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne ● et suurendada funktsionaalset võimekust ja tõsta aktiivselt elatud elu kestvust ● õdedel alus kavandada nii ennetavaid kui terapeutilisi sekkumisi Funktsionaalse võimekuse hindamisinstrumendid/testid: ● ADL - pesemine, riietumine, tualetitoimingud, asendivahetus/siirdumine, kontinentsus, toitumine ● IADL - telefoni kasutamine, poes käimine, toidu valmistamine, koristamine, pesu pesemine, transpord

Geriaatria
GERONTOLOOGIA
42
doc

GERONTOLOOGIA

GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. 1. laps

Ühiskonnaõpetus
Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine
30
docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise

Anatoomia ja füsioloogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
NEUROPSÜHHOLOOGIA
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:

Psühholoogia alused
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia




Kommentaarid (1)

ABGCZ987 profiilipilt
ABGCZ987: Väga head vastused küsimustele, mis aitasid mind ennast kontrollida. Super, olin ikka hea! ;-)
17:32 29-12-2019



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun