meetrit allapool merepinda. Kõrgeim punkt on Aconcagua, mis asub Andi mäestikus 6 960 meetrit üle merepinna. Samuti on see kogu lõuna- ja läänepoolkera kõrgeim punkt. 1.2. Majandusgeograafiline Majandusgeograafiliselt asub Argentina heas kohas, kuna leidub rohkelt loodusvarasid, näiteks kivisüsi, mitmeid metalle ning naftat. Naaberriike on rohkelt, seega on hea tegeleda kaubandusega. Elanikkond on kõrgelt haritud ning põllumajandus on suunatud peamiselt ekspordile. Tänu merepiiri olemasolule, on seal head eeldused merekaubanduseks ja kalanduseks. Kuna riigi lääneosa on mägine ala, siis on ka põllumajandusliku ala suurus piiratud. Kogu riigi pindalast on 50,5% põllumajanduslik maa, kuid kõigest 11,1% kasutatakse põllumaana. Sobiv kliima pakud häid võimalusi kasvatada erinevaid põllumajanduskultuure. Teedevõrk on tihe just lääneosas, kuna idaosa on mägine ning seega takistab liikumist
Teede taasavamine aitaks kindlasti kaasa Abhaasia majanduse ja turismi edendamisele. Abhaasia loodus on väga mitmekesine, leidub nii subtroopilisi laialehelisi metsasid ja tsitruseliste kasvandusi kui ka igilund ja liustikke. Abhaasia asend on näha joonisel 2. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON Gruusia kuulub koos 18 teise riigiga Lähis-Ida suurregiooni. Traditsioonilised Lähis-Ida riigid on Pärsia, Anatoolia, Mesopotaamia, Levant, Araabia ja Egiptus. Lähis-Ida asub Aafrika ja Aasia kokkupuutealal Euroopast idas, Lähis-Ida riigid asuvad Aasia maailmajaos, kuid neid käsitletakse ajaloolis-geograafiliselt eraldi piirkonnana. Aja jooksul on Lähis-Idast kujunenud strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes. Gruusia ja Küpros erinevad teistest Lähis-Ida riikidest valitseva usundi poolest. Lähis-Ida all mõistetakse islamiusulisi maid ümber Vahemere idaosa, kuid Gruusias on valitsevaks usundiks õigeusk.
reostumine. Oht metsamaa pindala vähenemisel. Väheviljakate alade sööti jätmine ning tootmise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad. Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu. Elurikkuse säilitamise vajalikkust ei väärtustata piisavalt. Biokütuse kasutamine marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused. Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab
Kõik kommentaarid