Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline�on�selle� toiteväärtus �?

Lõik failist

Kenya  põllumajandus 
võrreldes Egiptuse 
põllumajandusega
Janno Sepajõe 11.A
Kli ma
Kenya
Egiptus
  Lähisekvatoriaalne  
 Troopiline  kliimavööde
kliimavööde
 Vihma ei saja peaaegu 
 India ookeani ja Victoria järve 
üldse ning põllumajandus 
äärsetel aladel on  Kenyas  
sõltub kunstlikust 
soe ja niiske kli ma. Mägedes 
ni sutusest.Vesi saadakse 
on kli ma jahedam
Ni luse jõest.
 Kaks aastaaega
 1 saak aastas
 Looduslikult saadakse üks 
saak aastas, kuid kunstliku 
ni sutamise abil on vahel isegi 
võimalik saada 2-3 saaki
Pinnamood
Kenya
Egiptus
 Kenya pindala on 580 370 km². 
 Egiptuse pindala on 1 001 450 
 Umbes pool Kenya pindalast 
km². 
Vasakule Paremale
Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega #1 Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega #2 Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega #3 Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega #4 Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega #5 Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega #6 Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega #7 Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega #8 Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega #9 Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega #10 Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega #11 Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega #12 Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M1ck Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Argentina

meetrit allapool merepinda. Kõrgeim punkt on Aconcagua, mis asub Andi mäestikus 6 960 meetrit üle merepinna. Samuti on see kogu lõuna- ja läänepoolkera kõrgeim punkt. 1.2. Majandusgeograafiline Majandusgeograafiliselt asub Argentina heas kohas, kuna leidub rohkelt loodusvarasid, näiteks kivisüsi, mitmeid metalle ning naftat. Naaberriike on rohkelt, seega on hea tegeleda kaubandusega. Elanikkond on kõrgelt haritud ning põllumajandus on suunatud peamiselt ekspordile. Tänu merepiiri olemasolule, on seal head eeldused merekaubanduseks ja kalanduseks. Kuna riigi lääneosa on mägine ala, siis on ka põllumajandusliku ala suurus piiratud. Kogu riigi pindalast on 50,5% põllumajanduslik maa, kuid kõigest 11,1% kasutatakse põllumaana. Sobiv kliima pakud häid võimalusi kasvatada erinevaid põllumajanduskultuure. Teedevõrk on tihe just lääneosas, kuna idaosa on mägine ning seega takistab liikumist

Geograafia
thumbnail
25
docx

GRUUSIA JA ABHAASIA

Teede taasavamine aitaks kindlasti kaasa Abhaasia majanduse ja turismi edendamisele. Abhaasia loodus on väga mitmekesine, leidub nii subtroopilisi laialehelisi metsasid ja tsitruseliste kasvandusi kui ka igilund ja liustikke. Abhaasia asend on näha joonisel 2. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON Gruusia kuulub koos 18 teise riigiga Lähis-Ida suurregiooni. Traditsioonilised Lähis-Ida riigid on Pärsia, Anatoolia, Mesopotaamia, Levant, Araabia ja Egiptus. Lähis-Ida asub Aafrika ja Aasia kokkupuutealal Euroopast idas, Lähis-Ida riigid asuvad Aasia maailmajaos, kuid neid käsitletakse ajaloolis-geograafiliselt eraldi piirkonnana. Aja jooksul on Lähis-Idast kujunenud strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes. Gruusia ja Küpros erinevad teistest Lähis-Ida riikidest valitseva usundi poolest. Lähis-Ida all mõistetakse islamiusulisi maid ümber Vahemere idaosa, kuid Gruusias on valitsevaks usundiks õigeusk.

Geograafia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

reostumine. Oht metsamaa pindala vähenemisel. Väheviljakate alade sööti jätmine ning tootmise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad. Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu. Elurikkuse säilitamise vajalikkust ei väärtustata piisavalt. Biokütuse kasutamine marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused.  Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun