Rahvusvahelised
firmad Sander Raude
1.Sisemajanduse kogutoodang (SKT)
ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on
mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta
jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
2.Inimarengu
indeks on
riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab
arvesse kolme tegurit:oodatav eluiga, haridus ja elatustase.
Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates
riikides. Indeks on loodud majandusteadlasteMahbub ul Haq (1934–1998)
ja Nobeli auhinna laureaadi Amartya Sen (1933)
poolt 1990. aastal. Inimarengu indeksi madal tulemus toob esile
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jkznznzndn
Õppematerjali autor
Geograafia ÕIT (2 tundi) - Selgitada mõisted "Rahvusvahelised firmad ja majandus." • Sisemajanduse kogutoodang - Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. • Inimarengu indeks - on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. • Nn. inforiigid – Suur osa äriteenustel, meelelahutusel ja sotsiaalteenustel. Näiteks
2.Tööjõule orienteeritud ettevõtted.-paigutuvad sinna, kus on olemas arvukalt vajalikke oskustega töötajaid.(rõiva,-tekstiili,-jalatsi,-elektroonikatööstus).Olulised näitajad on tööjõu hind,kättesaadavus,kutseoskused,maine. 3.Tööjõu kvaliteet.-vajavad kõrgekvalifikatsioonilist oskustööjõudu. 4.Tarbijale orienteeritud ettevõtted.-toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise,võivad olla kohalikud,piirkondlikud,üleriiklikud või rahvusvahelised. 5.Aglomeratsioonitööstus.-tugevalt orienteerunud koostööle teiste ettevõtetega vajades erinevaid tugiteenuseid.,oskustööjõudu,koostööpartnereid(autotööstus). 6.Kõrgtehnoloogiline tööstus.-seda iseloomustab uuringu-ja tootearenguskulude suur osatähtsus toote omahinnas. 7.Kapitalimahukas tööstus.-on seotud kasutatava tehnoloogia eripäraga. Ettevõtlusklaster e. kobar paljude eritüüpi kitsate spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne
* RAHVUSVAHELINE FIRMA e. transnatsionalne. Tegutseb erinevates riikides (mitte ühe riigi piires) Osa maailmamajanduses * Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle poole maailma tööstustoodangust * 75% maailma kaubavahetusest toimub rahvusvaheliste ettevõtete (RVE) vahel. * RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. * Aitavad tublisti kaasa rahvusvahelisele tööjaotusele. Rahvusvahelised firmad kasutavad ära seda, et eri piirkondades on omad tootmiseelised loodusvarade, tööjõu hinna jms. osas. tekkimise põhjused: 1) juurdepääs loodusvaradele (juurdepääs maakidele, ainult soojal maal kasvavale toorainele) Nt. Lukoil (kütus) 2) laieneda uutele turgudele (leida uusi tarbijaid) nt. Microsoft (infotehnika), Bank of America 3) et alandada tootmiskulusid (mingit detaili toodavad
o Tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, elektroonikatööstus o Omavahel seotud tööjõu hind ja kättesaadavus, kutseoskused ja maine o Järjest olulisem tööjõu kvaliteet ettevõtted tekkivad ülikoolilinnadesse v teadusparkidesse · Tarbijale orienteeritud ettevõte o Toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise o Võivad olla kohalikud, piirkondlikud, üleriiklikud v rahvusvahelised o Kohalikule turule toode kiiresti riknev, raskesti transporditav v muutuv o Tarbijate hulga vähenedes võib tootmise ümber paigutada teise piirkonda · Aglomeratsioonitööstus o Orienteerunud koostööle teiste ettevõtetega o Vajab paljusid tugiteenuseid (pangad, kindlustusfirmad jne), oskustööjõudu, koostööpartnereid o Suurtes linnastustes · Kõrgtehnoloogiline tööstus
ületavad investeerinduid, kasvab tööpuudus ja majanduse areng aeglustub. Sekkuma peab valitsus, et taastada riiklike investeeringute ja maksuda vähendamisega nõudlust turgudele ja see omakorda suurendama toodangut ja majanduse kasvu. Mitmed Euroopa riigid suurendasid peale II MS riiklike kulutusi ja toetusi ettevõtetele saavutamaks oma poliitiliste positsioonide tugevdamist, kuid majandus sattus liiga suurde sõltuvusse riigi abist. Peale II maailmasõda. Arendati välja riiklikud ja rahvusvahelised finantsinsitutsioonid vastav majanduspoliitika 1944 loodi Rahvusvaheline valuutafond ja Maailma pank ( peakorterid Washingtonis ), eesmärgiks stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelvalve abil. 1940 teisel poolel koloniaalimpeeriumid lagunesid. Maailma hakati jagama Põhjaks ( arenenud tööstusriigid ) ja Lõunaks ( arengumaad ) Põhjamaad Arenenud tööstusriikides ehitati üles heaoluühiskonnale tuttav riiklik haridus-, tervishoiu-,
*Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest) *Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud *Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks" Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb *Vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast) *Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. * Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine , keskkonna saastumine. 7.Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada? Rahvusvahelistel firmadel on kasutada tunduvalt rohkem vahendeid kui
(EL riigid, Austraalia , USA (ettevõtted tekivad ülikoolilinnadesse ja teadusparkidesse, kus kõrgharidusega kaader) 3) Tarbijatele ehk turule orienteeritud ettevõtted toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise. Turule orienteeritud ettevõtted võivad olla kohalikud (kiiresti riknev kaup: sai, leib, piim), piirkondlikud (veidi pikema säilivusajaga kaup jogurt, juust), üleriiklikud (tarbeesemed, kommid, küpsised) või rahvusvahelised (kohv, tee 4) Aglomeratsioonitööstus ehk koostööle orienteeritudettevõtted. kaup on keerulisem. Vajab palju koostööd. Tugiteenuste olemasolu (pangandus, kindlustus, tööjõu värbamine, nõustamisfirmad jne). Oskustööjõu olemasolu. Koostööpartnerid, soovitavalt lähipiirkonnast, sest kaugemad partnerid langevad ebaoperatiivsuse pärast ära. 5) Kõrgtehnoloogiline tööstus - teadlaste viimaste oskuste ellurakendamine.
Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel. *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks. (u 20% maa elanikonnast) Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia. *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb. *Vaesed jäävad vaesemaks (u 80% maa elanikonnast) *Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. *Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastumine. 7.) Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid