Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailma toiduprobleemid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
MAAILMA 
TOIDUPROBLEEMID
 
Me elame tänapäeval maailmas, kus osa inimesi sööb 
liiga palju  ja teine osa liiga vähe. Mõlemal puhul on 
tegu halva toitumisega. Terviseprobleeme on nii neil, 
kes on ületoitunud, kui ka neil, kes on alatoidetud ja 
alakaalulised. 
Näljahäda
Juba ürgajast peale on olnud inimese põhitegevuseks 
eluksvajaliku  hankimine , millest esmane oli loomulikult toit. 
Maakera elanikkonna kasvuga kaasnevad omad probleemid, 
s.o. ähvardav toiduainete puudus.
Iga viies inimene maailmas kannatab alatoitluse all. Kuid 
ennekõike kannatavad alatoitumuse käes just lapsed, seda nii 
kehalise arengu iseärasuste kui ka tõrjutud positsiooni tõttu 
teatud ühiskondades. Aastas sureb peaaegu 6 miljonit last 
alatoutuvuse põhjusel!
 
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Näljahäda
On piirkondi, kus on pidev näljahäda, näiteks Aafrika ja 
Aasia .
Just nimelt rahvastiku kiire juurdekasv on nende 
piirkondade, eriti puudutab see Aafrikat, üheks 
põhjuseks, miks näljahäda just seal suurim on. 
Aafrika mandri suureks probleemiks on ka juba 
paarkümmend aastat pikk põuaperiood.
Ka umbes neljakümnes arenguriigis varitseb tõsine 
näljaoht. Pooled nendest  riikidest asuvadki Aafrikas.
Joonis
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Näljahäda
ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul kannatab 841 miljonit 
inimest arengumaades alatoitluse all.
Põhilised põhjused, mis põhjustavad toidupuudust, on aastane vihma ärajäämine, napid 
toiduvarud, väheviljakas pinnas.  Kestvad  kodusõjad halvendavad olukorda veelgi.
Toidupuuduse tagajärgedeks on füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarenemise 
pärssimine, väheneb riigi ressuss-  inimkapital .
Alatoitunud laps Somaalias 
Banadiri haiglas 
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Põhjused
Põhilised põhjused, mis põhjustavad toidupuudust, on aastane vihma ärajäämine, napid 
toiduvarud, väheviljakas pinnas, inimtegevusest põhjustatud, maade järkjärguline 
kõrbestumine ja mullastiku erosioon . Kestvad kodusõjad halvendavad olukorda veelgi.
Mullastiku  vaesumise  ja kõrbestumise põhjuseks on veel ka laialdane metsade raie ja 
mulla looduslik ärakanne. Kõrbestumine on probleemiks just Aafrikas, Põhja - 
Ameerika lõunaosas ja Kesk - Aasias. Seevastu Eesti probleemiks on hoopis 
soostumine .
Põhjused
Inimkonna õnn on selles, et ta on peaaegu kõigesööja. Juba iidsetest  aegadest  
pidas inimene koduloomi ja on kasutanud liha toiduks. Maailma suurimad 
lihatootjad on Uus- MeremaaAustraalia  ja Euroopa Liidu maad. Tähtsaimad 
kasutatavad kultuurtaimed on nisu, riis, mais ja kartul. Teadaolevalt on 
maailmas ligi 80000 söödavat taimeliiki. Ka kalapüük ei näita enam 
kasvumärke, vaid on tunduvalt vähenenud ja väheneb kõigi  eelduste  kohaselt 
ka edaspidi. Põhjuseks on kalavarude vähenemine, mis omakorda on tingitud 
kalade elu- ja kudemispaikade hävinemise tagajärjel.
Toiduainetööstuse kasvutempo on tunduvalt aeglustunud ning ei suuda enam 
sammu pidada maakera rahvaarvu kasvuga.
Diagrammid
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Toidu raiskamine
Toidu raiskamise eest on vastutavad ka supermarketid, kus enamik toitu on 
pakitud neljaliikmeliste perekondade  jaoks, kuigi ligikaudu üks kolmandik 
eurooplastest elab üheliikmelises leibkonnas, ning kehvad ladustamistingimused 
ja toidu säilivuskuupäevade ebaselge märkimine äravisatava toidu hiigelkoguseid. 
Meie enda igapäevased toitumisharjumused annavad lähenevale toidukriisile tuult  
tiibadesse ja põhjustavad prügimäele ladustatuna omakorda ökoloogilisi 
probleeme. Nagu raisatud toidust üksi oleks veel vähe, kulub minema visatud 
toidu valmistamiseks meeletutes  kogustes  vett.  Veevarude väärtustamine on 
oluline, sest aastas liigub mageveejärvedesse, -jõgedesse ja veesoontesse tagasi 
ainult väga väike osa sealt võetud veest.
Tootmine
Arengumaadele  toodetakse rikastes tööstusriikides 
toiduaineid piisavalt või pigem üleliia. Kuid arenenud 
riikide tootmisviisid on väga  energiamahukad , mis 
kurnavad põllumaid ja  saastavad  loodust. Siit võime 
näha, et küsimus ei ole mitte väheses toidukoguses, vaid 
selle ebaühtlases jaotumises. Arenenud riikides toodetu 
on tänu oma energiamahukusele ja tööjõu kallidusele 
liiga kallis ning arenguriikide rahakott  ei võimalda seda 
sisse osta.
Toiduprobleemi lahendus
Teadus on niipalju arenenud, et erosiooni suudetakse 
erinevate meetoditega aeglustada. Näiteks: 
1. mittekünnimeetod
2.  sobivate  maaharimisviiside järgimine 3. järsematel 
nõlvadel terrasspõllundus
4. segaviljelusmeetmed (näiteks ribapõllundus).
5. orgaanilised väetised. 
Toiduprobleemi lahendus
Toidupuuduse käes kannatajaid aitavad järgmised riigid ja  organisatsioonid
USA, 
Kanada
Jaapan, 
Austraalia, 
UNICEF, 
ÜRO, 
Euroopa Liit.
Kasutatud kirjandus
http://
www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-3-3.htm
http://koloogia.blogspot.com/
www.google.com (pildid)

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Näljahäda
  •  
  • Näljahäda
  • Joonis
  • Näljahäda
  • Alatoitunud laps Somaalias Banadiri haiglas 
  • Põhjused
  • Põhjused
  • Diagrammid
  • Toidu raiskamine
  • Tootmine
  • Toiduprobleemi lahendus
  • Toiduprobleemi lahendus
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Maailma toiduprobleemid #1 Maailma toiduprobleemid #2 Maailma toiduprobleemid #3 Maailma toiduprobleemid #4 Maailma toiduprobleemid #5 Maailma toiduprobleemid #6 Maailma toiduprobleemid #7 Maailma toiduprobleemid #8 Maailma toiduprobleemid #9 Maailma toiduprobleemid #10 Maailma toiduprobleemid #11 Maailma toiduprobleemid #12 Maailma toiduprobleemid #13 Maailma toiduprobleemid #14 Maailma toiduprobleemid #15 Maailma toiduprobleemid #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor letigre Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Ökosüsteemid
4
docx

Ökosüsteemid

Ökosüsteemid Populatsioon - Ühe liigi piires kooselavate organismide rühm. Iseloomustavad omadused: 1) areaal ehk levila. 2)Arvukus. 3) Vanuseline koossesis. 4) sooline koossesis. 5) Populatsiooni tihedus.( mitu isendit pindala ühiku kohta). Biotsönoos ehk kooslus - koos elavad erinevad populatsioonid taimekooslus, seenekooslus, loomkooslus, mikroorganismi kooslus. Biotoop - elukeskkond Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi omadused: 1)Liigiline koosseis 2)Liigirikkus 3) Dominant 4) Produktsioon. Toiduahel Muutused ökosüsteemis Stabiilne populatsioon - suremus ja sündimus on võrdsed kahanev populatsioon - suremus suurem sündimus väiksem kasvav populatsioon - sündimus suurem suremus väiksem Kordamisküsimused: 1. mis on ökoloogiline tegur? nende liigitus. 2. Mis on ökoloogiline amp

Bioloogia
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

aritmeetilises projektsioonis, tagajärjeks on ülerahvastus ja pidev elatusvahendite vajak. Rahvastiku kasvu piiramise abinõud: pereplaneerimine, sündivust vähendavad vahendid (spiraal ,kondoom, steriliseerimine), naiste olukorra parandamine (hariduse võimalus), laste suremuse vähendamine (arengumaades), abiellumisea tõstmine.) LOODUSVARADE KASUTAMINE JA NENDE AMMENDUMINE Rooma Klubi asutati 1968.a., analüüsib maailma arengusuundi ja tuleviku stsenaariume 1972.a. "Kasvu piirid" kogu maad hõlmav arengumudel 1974.a. nn. rahvastiku orgaaniline kasv, mille puhul arvestatakse iga riigi arengutaset ja inimteadvuse muutusi. 1977.a. "Inimkvaliteedid" ­ nn. Uue humanismi kontseptsioon ­ globaalne kriis, kuna inimkond on sattunud nõiaringi, mida mööda liikudes võib jõuda kas kollapsi voi degenereerumiseni või minna üle uuele kõrgemale arenguastmele

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. See seisneb ülemäära suurte koguste kemikaalide kasutamisest põllul, liiga palju tehnikat, transpordi tsentraliseerimine. Eesti ehedaim näide on reisirongiliikluse kaotamine Edelaraudteel. Toiduprobleemid Seoses linnastumise ja demograafilise plahvatusega kaasnevad toiduprobleemid, jäätmeprobleemid. FAO ­ Food and Agricultural Organisation, järgi peab inimene saama päevas rohkem kui 2400 kcal energiat, üle 70 g üldvalku ja rohkem kui 20 g loomset valku. Ligi 800 miljonit inimest arengumaades nälgib, neile lisandub veel 34 miljonit inimest arenenud maadest, kes kannatavad kroonilise toidupuuduse all. Arvatakse, et 2015. a-ks väheneb nälgivate inimeste

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid  Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk  Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad  Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine  Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (1)

PP11A profiilipilt
Piia Pohlak: väga hea lugemine!
22:17 06-09-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun