MAAILMA
TOIDUPROBLEEMID
Me elame tänapäeval maailmas, kus osa inimesi sööb
liiga palju ja teine osa liiga vähe. Mõlemal puhul on
tegu halva toitumisega. Terviseprobleeme on nii neil,
kes on ületoitunud, kui ka neil, kes on alatoidetud ja
alakaalulised.
Näljahäda
Juba ürgajast peale on olnud inimese põhitegevuseks
eluksvajaliku hankimine , millest esmane oli loomulikult toit.
Maakera elanikkonna kasvuga kaasnevad omad probleemid,
s.o. ähvardav toiduainete puudus.
Iga viies inimene maailmas kannatab alatoitluse all. Kuid
ennekõike kannatavad alatoitumuse käes just lapsed, seda nii
kehalise arengu iseärasuste kui ka tõrjutud positsiooni tõttu
teatud ühiskondades. Aastas sureb peaaegu 6 miljonit last
alatoutuvuse põhjusel!
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
●
Viies tase
Näljahäda
On piirkondi, kus on pidev näljahäda, näiteks Aafrika ja
Aasia .
Just nimelt rahvastiku kiire juurdekasv on nende
piirkondade, eriti puudutab see Aafrikat, üheks
põhjuseks, miks näljahäda just seal suurim on.
Aafrika mandri suureks probleemiks on ka juba
paarkümmend aastat pikk põuaperiood.
Ka umbes neljakümnes arenguriigis varitseb tõsine
näljaoht. Pooled nendest riikidest asuvadki Aafrikas.
Joonis
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
●
Viies tase
Näljahäda
ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul kannatab 841 miljonit
inimest arengumaades alatoitluse all.
Põhilised põhjused, mis põhjustavad toidupuudust, on aastane vihma ärajäämine, napid
toiduvarud, väheviljakas pinnas. Kestvad kodusõjad halvendavad olukorda veelgi.
Toidupuuduse tagajärgedeks on füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarenemise
pärssimine, väheneb riigi ressuss- inimkapital .
Ökosüsteemid Populatsioon - Ühe liigi piires kooselavate organismide rühm. Iseloomustavad omadused: 1) areaal ehk levila. 2)Arvukus. 3) Vanuseline koossesis. 4) sooline koossesis. 5) Populatsiooni tihedus.( mitu isendit pindala ühiku kohta). Biotsönoos ehk kooslus - koos elavad erinevad populatsioonid taimekooslus, seenekooslus, loomkooslus, mikroorganismi kooslus. Biotoop - elukeskkond Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi omadused: 1)Liigiline koosseis 2)Liigirikkus 3) Dominant 4) Produktsioon. Toiduahel Muutused ökosüsteemis Stabiilne populatsioon - suremus ja sündimus on võrdsed kahanev populatsioon - suremus suurem sündimus väiksem kasvav populatsioon - sündimus suurem suremus väiksem Kordamisküsimused: 1. mis on ökoloogiline tegur? nende liigitus. 2. Mis on ökoloogiline amp
aritmeetilises projektsioonis, tagajärjeks on ülerahvastus ja pidev elatusvahendite vajak. Rahvastiku kasvu piiramise abinõud: pereplaneerimine, sündivust vähendavad vahendid (spiraal ,kondoom, steriliseerimine), naiste olukorra parandamine (hariduse võimalus), laste suremuse vähendamine (arengumaades), abiellumisea tõstmine.) LOODUSVARADE KASUTAMINE JA NENDE AMMENDUMINE Rooma Klubi asutati 1968.a., analüüsib maailma arengusuundi ja tuleviku stsenaariume 1972.a. "Kasvu piirid" kogu maad hõlmav arengumudel 1974.a. nn. rahvastiku orgaaniline kasv, mille puhul arvestatakse iga riigi arengutaset ja inimteadvuse muutusi. 1977.a. "Inimkvaliteedid" nn. Uue humanismi kontseptsioon globaalne kriis, kuna inimkond on sattunud nõiaringi, mida mööda liikudes võib jõuda kas kollapsi voi degenereerumiseni või minna üle uuele kõrgemale arenguastmele
eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. See seisneb ülemäära suurte koguste kemikaalide kasutamisest põllul, liiga palju tehnikat, transpordi tsentraliseerimine. Eesti ehedaim näide on reisirongiliikluse kaotamine Edelaraudteel. Toiduprobleemid Seoses linnastumise ja demograafilise plahvatusega kaasnevad toiduprobleemid, jäätmeprobleemid. FAO Food and Agricultural Organisation, järgi peab inimene saama päevas rohkem kui 2400 kcal energiat, üle 70 g üldvalku ja rohkem kui 20 g loomset valku. Ligi 800 miljonit inimest arengumaades nälgib, neile lisandub veel 34 miljonit inimest arenenud maadest, kes kannatavad kroonilise toidupuuduse all. Arvatakse, et 2015. a-ks väheneb nälgivate inimeste
Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid