Maailma toiduprobleemid (0)

Maailma 
toiduprobleemid 

Maia  Lillemaa
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
10BÕ
Sisukord

Toidupropleem
Slide 4
Maailma toidupropleemid
Looduskatastroofid
Rahvastiku kiire juurde kasv
Vaesus
Vaesus
Sise­ ja välispoliitiline konflikt
Toidu halb  majandamine  
Napid toiduvarud
Valed  toitumisharjumused
Põuaperiood
Kõrbestumine
Lõppsõna
Kasutatud materjal
Toidupropleem

Ø
Me elame tänapäeval maailmas, kus osa inimesi sööb liiga palju  ja teine osa liiga vähe
Ø
Mõlemal puhul on tegu halva toitumisega. 
Ø
Terviseprobleeme  on  nii  neil,  kes  on  ületoitunud,  kui  ka  neil,  kes  on  alatoidetud  ja 
alakaalulised
Ø
Terviseprobleemid  aga väljenduvad ühtemoodi ­ suuremas vastuvõtlikkuses haigustele, 
lühenenud elueas ja vähenenud töövõimes.
Ø
Maailmas  on  umbes  600  miljonit  ülekaalulist  inimest,  USA­s  on  näiteks  97  miljonit 
ehk 55% üle 20­aastastest ülekaalulised! 
Ø
Palju on ülekaalulisi ka Venemaal, Suurbritannias ja Brasiilias.
Ø
Teise äärmusse kuuluvad inimesed, kes saavad liiga vähe süüa
Ø
ÜRO  Toitlus ­ ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul 
kannatab 841 miljonit inimest arengumaades alatoitluse all
Ø
Kui vanasti oli näljahäda määratud geograafiliselt ­ madalate 
saakidega, siis tänapäeval on see määratud majanduslikult ­ 
madala tootlikkuse ja sissetulekutega
Ø
Näljahäda esineb nii maaelanike hulgas, kes ei suuda toota 
piisavalt toitu kui ka  linnaelanike  hulgas, kes ei jõua seda 
piisavalt osta
Maailma toidupropleemid

Ø
Loodus katastroofid
Ø
Rahvastiku kiire juurde kasv
Ø
Vaesus
Ø
Sise­ ja välispoliitiline konflikt
Ø
Mitte funktsioneerivad majandus  struktuurid
Ø
Toidu halb majandamine (ületootmine = toodeti rohkem, riknenud toit 
visatakse  prügikasti).
Ø
Napid toiduvarud
Ø
Valed toitumisharjumused
Ø
Põuaperioodid
Ø
Kõrbestumine
Looduskatastroofid

Ø
Maavärinad,  tsunaamid  ja vulkaani  pursked
Ø
Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju 
hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg
Ø
India ookeani maavärin ehk Suur   Sumatra­Andamani 
maavärin, 26.12.2004
Ø
Maavärin tekitas  tsunami , mida nimetatakse sageli  Aasia  
tsunamiks. 
Ø
Haiti maavärin  toimus 12. jaanuaril 2010, hukkunuid 212 
000 
Ø
Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal  purskas  Etna
Rahvastiku kiire juurde kasv

Ø
Üks  suuremaid  probeeme on ülerahvastatus
Ø
Kuna inimeste arv on hüppeliselt tõusnud on kaasenenud sellega ka 
probleemid
Ø
Alasid laiendatakse ehitades juurde tehaseid ja elurajoone
Ø
Hävitades metsa, millega hävitatakse mitmekesisust ja suurte reostuste ja 
kasvava rahvaarvu pärast vähenevad ka kalade varud meres,kuna inimeste 
vajadus toidu järele kasvab ja reostuste tagajäriel kalade elu muutub 
kõlbmatuks
Ø
Kuid on ka piirkondi kus inimesed on näljas ja seegi on üks väga suur 
probleem maailmas näiteks Aafrika on üks selliseid riike kus nälg on kahjuks 
väga tavaline nähtus
Vaesus

Ø
Nälja peamine põhjus ei ole mitte toidu puudus, vaid vaesus
Ø
Inimestel ei ole lihtsalt võimalik endale süüa osta
Ø
Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et 
India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud
Ø
Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita
Ø
Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik 
ületada esimesega toime tulemata
Vaesus
Ø

Absoluutne vaesus – raha jätkub vaid hinge 
seeshoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks 
Ø
Suhteline vaesus – inimest võrreldakse  teistega ­kas 
teenitakse vähem või rohkem.
Ø
Subjektiivne vaesus – igaüks hindab ise oma rahakoti 
paksust: kas eluks piisab või mitte.
Ø
Süvavaesus – ressursside tase, mis ohustab 
põhivajaduste – eelkõige toidu­ ja eluasemevajaduse – 
rahuldamist. Kuni 80%  absoluutsest  vaesuspiirist.
Ø
Toimetulekut ohustav vaesus tagab minimaalsete 
füsioloogiliste vajaduste rahuldamise, kuid seab ohtu 
majandusliku toimetuleku ning pärsib oluliselt osalemist 
ühiskonnaelus.
Ø
Vaesuse riskipiirkond on haavatav mistahes negatiivsest 
elusündmusest
Sise­ ja välispoliitiline konflikt

Ø
Sise­ ja välispoliitilistest konfliktidest tekivad 
sõjad
Ø
Sõjad võtavad enda alla väga suure osa rahalisi 
resursse
Ø
Selle asemel et raha sõjaväe alla panna võiks 
hoopis sellega vaesemaid riike aidata
Ø
Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001, mis 
kestav siiani
Toidu halb majandamine 

Ø
Ületootmine = toodeti rohkem
Ø
Riknenud toit visatakse prügikasti
Ø
Hindade tõus
Ø
Ligikaudu kolmandik maailmas toodetud 
toidust läheb hukka,  selgub  ÜRO 
Põllumajandus­ ja Toiduorganisatsiooni 
(FAO) uuringust
Ø
Koguselt tähendab see 1,3 miljardit tonni 
toitu aastas
Ø
Alles hiljuti jõudis Eesti meediasse uudis, 
et  Rimi  kaubanduskett viskab ära ligi 7 
tonni toitu päevas
Napid toiduvarud

Ø
Toidupuuduse ja kõrgete hindadegakaasnevad tavaliselt sotsiaalsed  rahutused
Ø
Globaalne toiduainetega kindlustatus on kasvava elanikkonna,  kliimamuutuse  
jaloodusõnnetuste tõttu ohtu sattunud
Ø
Juba praegu on paljud inimesed näljas ja olukorralahendamiseks on vaja 
mõistlikku ja õiglast põllumajanduspoliitikat ning ka sektori rahalisttoetamist
Ø
Põllumajandusele tuleks anda eristaatus, mis võimaldaks toidukriiside 
korralvõtta erimeetmeid
Ø
Euroopa peab suutma ühiste ja tõhusate meetmetega sekkuda,et tagada 
toiduga varustamine ja ennetada ränka asümmeetriat, mis siiani valitseb ELis 
jakolmandates riikides toodetud toodete ohutusstandardites.
Valed toitumisharjumused

Ø
Tänapäeval on maailm toidu järgi jaotunud
Ø
See tähendab, et kui osa inimesi sööb liiga 
vähe, ent samas on maailmas olemas 
toidukogus, mis peaks võrdse jagunemise 
korral kõik inimesed ära toitma, peab olema 
ka inimesi, kes söövad liiga palju
Ø
Inimesed kannatavad suurte toidukoguste 
tarbimise tulemusena ületoitumuse käes
Ø
See on ühiskonna kihistumise tulemuseks ja 
ühtlasi üheks toitluskriisi põhjuseks
Põuaperiood

Ø
Põuda esineb kõige sagedamini siis, kui selle piirkonna valglas sajab 
keskmisest vähem
Ø
Pikka aega kestnud põud võib põhjustada kõrbestumist
Ø
Enamikus piirkondades, kus esineb põuda, on põud korduv ja tavaline 
kliimanähtus
Ø
Inimese kaasatus võib siiski suurendada põua mõju,põuad on 
tugevnenud, pikenenud ja  laienenud  alates 1970ndatest inimese poolt 
põhjustatud globaalse soojenemise tõttu ja tõenäoliselt jätkub
Ø
Viimane suurem põuaperiood oli aastatel 1999–2002 Tuneesias ja 
Alžeerias
Ø
Suuremad põuapiirkonnad on ka Ida­Aasias ja Austraalias.
Ø
Põual võivad olla olulised tagajärjed keskkonnamõjule, 
põllumajandusele, tervishoiule, majanduslikele ja sotsiaalsetele 
tagajärgedele
Kõrbestumine

Ø
Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 
maakerast
Ø
Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², 
seal on  taimkate  vee puuduse või külma tõttu 
väga hõre või puudub üldse
Ø
Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee 
aurumine  ületab sademetehulga
Ø
Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside 
muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest 
intensiivsemat maakasutust. Selle tagajärjeks on 
protsessid, mis viivad  taimkatte  hävimisele, 
mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine 
viljatuks kõrbeks
Lõppsõna

Inimesed  saaksid  ise  väga  palju  teha,  et  ei  oleks  niipalju  propleeme  maailmas.  Kui 
lõpetatakse  ära  sõjad  ja  see  raha  mis  sinna  alla  läheb  suunata  näiteks  vaesema  riigi 
abistamiseks , siis väheneks ka probleeme.
Selle  asemel,  et  toitu  minema   visata   võiks  enne  riknemist  selle  heategevuslikul  eesmärgil 
vaesematele inimestele jagada. Mitte seda mõtetult raisates minama visata.
Sammuti võiksid inimesed oma tõitumisharjumusi rohkem jälgida. Tänapäeva ühiskonnas on 
suureks probleemiks inimeste ületoitumine.
Kõike saaks paremaks muuta, kui  inimkond  tahaks, aga meie maailm käib  silmaklapid  peas 
ja keegi kas ei taha tunnistada või näha propleeme meie ühiskonnas.
Kasutatud materjal

Ø
http
://www. bioneer .ee/eluviis/tarbimine/aid­1342/Pool­maailma­toidust­l%C3%B5petab­pr%C3%BCgim%C3%A4el
Ø
http://
www. maaleht .ee/news/tarbija/tarbijauudised/kolmandik­maailmas­toodetud­toidust­visatakse­minema.d?id=46101709
Ø
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/toitluskriis.ht m
Ø
http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=­//EP//NONSGML+CRE+20110118+SIT+DOC+PDF+V0//
ET& language =ET
Ø
http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rbestumine
Ø
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ud

Document Outline

• Slide 1
• Sisukord
• Toidupropleem
• Slide 4
• Maailma toidupropleemid
• Looduskatastroofid
• Rahvastiku kiire juurde kasv
• Vaesus
• Vaesus
• Sise- ja välispoliitiline konflikt
• Toidu halb majandamine 
• Napid toiduvarud
• Valed toitumisharjumused
• Põuaperiood
• Kõrbestumine
• Lõppsõna
• Kasutatud materjal