Perekonnaõpetus (0)

Rinnapiim või kunstpiim
Rinnapiim:
Soovitatav on last rinnapiimaga toita kuuel esimesel elukuul ning jätkata rinnaga toitmist kuni lapse kaheaastaseks saamiseni. Rinnaga toitmine on oluliselt tähtsam, kui vaid lapsele rinnapiima andmine. See loob aluse ema ja lapse vaheliseks suhtlemiseks.
Rinnapiim on igale lapsele individuaalselt mõeldud vedelik. Selle koostis muutub sõltuvalt lapse vajadustest . Nii on erinev vahetult sünnituse järel rinnas leiduv ternespiim imetamise arenedes tekkivast täispiimast. Toidukorra algul saadav eelpiim on lahjem, kustutades lapse janu, rammusam lõpupiim täidab paremini lapse kõhtu. Kui rinnad hakkavad piima tootma , võib laps esimesel kahel päeval imeda tervelt tund aega järjest. See aitab organismil kohandada piimatootmist vastavalt lapse organismi vajadustele.
Sünnituse järel toodab rind umbes nädala jooksul ternespiima, millele järgneb üleminekupiim ning umbes kuu vanune tita hakkab saama täispiima. Kui ema plaanib imetamist lõpetada ning hakkab lapsele vähem rinda pakkuma, muutub piima koostis sarnaseks ternespiimale. Rinda võiks vastsündinu imeda suhteliselt sageli, sobivad toidukordade vahed võiks olla 1,5 - 3, 5 tundi. Kasvades enamasti söögikordade sagedus väheneb.
Emapiim sisaldab oluliselt vähem ning erineva koostisega valke kui lehmapiim . Rinnapiimas leidub 60% kergesti omastatavaid, nakkusvastase toimega vadakuvalke, mis puuduvad lehmapiimas. Rinnapiimarasvadest omastavad lapsed 85-95%. Rasvad on vajalikud närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest. Seedimise käigus seovad rasvad mikroobe ning viirusi enda külge. Rinnapiima põhiline süsivesik on laktoos , see soodustab soolestikus laktobatsillide kasvu ning takistab haigustekitajate paljunemist. Laktoos on vajalik aju arenguks.
6 kuni 8-kuused lapsed omandavad rinnapiimast keskmiselt 70% oma energiavajadusest, 9- 11-kuuselt langeb see ligikaudu 55% peale ning 12-24 kuuselt on see 40%.  Rinnapiim sisaldab kõrgel määral proteiine, vitamiine, mineraale , rasvhappeid ja antikehi. Ühes milliliitris on märgatavalt rohkem toitaineid kui misiganes teises toidus. Ja seda sõltumata lapse vanusest . Kuigi sageli arvatakse, et mis see suur laps sellest piimast ikka enam saab.
Rinnapiima eelisteks on:

• Ideaalne koostis – sisaldab imikule vajalikke toitaineid
  
• Kergesti seeditav – vajalikud toitained on rinnapiimas lapsele hästi omasrtataval viisil.
  
• Emapiim imendub peaaegu täielikult seedetraktist.
  
• Tõhusalt kasutatav  – alati soe, alati puhas, alati kaasas
  
• Rinnapiim on elav vedelik, mis kaitseb last nakkuste eest. Esimesel eluaastal on lapse immuunsüsteem alles loomisel ja vajab ema kaitset.
  
• Epidemioloogilised uuringud näitavad, et rinnapiim ja imetamine annavad eeliseid üldises tervises, kasvus ja arengus langetades samal ajal paljude akuutsete ja krooniliste haigestumiste riski.
  
• Teaduslike uuringutega on näidatud, et rinnapiimalaps põeb vähem seedeinfektsioone, kopsu- ja keskkõrvapõletikke, allergiat ning insuliinsõltuvat suhkruhaigust.
  
• Rasvumise risk täiskasvanuna väheneb 35% võrra, kui laps on saanud rinnapiima kuue elukuu jooksul.
  

Imetamine:

• Aitab luua ja tugevdab ema ja lapse vahelisi sooje suhteid
  
• Aitab kaasa lapse arengule
  
• Võib ära hoida uue raseduse tekke
  
• Kaitseb ema tervist
  
• On odav
  

Imetamisel on positiivne mõju aga ka ema tervisele:

• Tänu kõrgenenud oksütotsiinitasemele on emal väiksem sünnitusjärgne vereeritus ning emakas tõmbub kiiremini kokku tavapärasesse suurusesse
  
• Aneemiaid on vähem
  
• Järgmine rasedus tuleb tõenäoliselt hiljem, kuna ovulatsioon on pärsitud
  
• Raseduseeelne kehakaal taastub imetavatel naistel kiiremini
  
• Paraneb luude remineraliseerumine
  
• Alaneb munasarjavähi risk
  
• Alaneb rinnavähi risk
  

Kuidas kindlustada rinnapiima teket?

• Tervislikult ja korrapäraselt toitumine
  
• Piisava vedeliku tarbimine
  
• Väljapuhkamine, ärritavate inimeste vältimine
  
• Kui hakata imikut pudelist toitma, võib ta hakata vähem rinda imema ja see omakorda vähendab piima teket rindades.
  

Rinnapiim pudelis:
Rinnapiima võib välja lüpsta mitut moodi - käsitsi, käsi- või elektripumba abil. Sagedane toitmine õhtuti ja öösel säilitab piima vajalikus koguses juurdetekkimise tempo ning rahuldab teie vajaduse läheduse järele. Väljalüpstud piima võib säilitada toatemperatuuril kuus kuni kaheksa tundi. Külmikus võib piim seista kolm kuni viis päeva, sest see sisaldab looduslikke säilitusaineid. Rinnapiima võib ka külmutada ja seda tulevikus kasutamiseks koguda. Sel juhul peate aga arvestama, et piim kaotab osa oma kaitsevõimest haiguste vastu, sisaldades aga endiselt lapsele vajalikke tasakaalustatud toitaineid. Külmutatud piima saab üles sulatada, hoides seda mõni tund toatemperatuuril või pannes pudeli sooja veejoa alla. Pärast ülessulatamist ei tohi piima uuesti külmutada. Säilitatud piima tuleb õrnalt loksutada , sest selle pinnale koguneb rasvakiht . Segage piim hästi läbi! Nii kindlustate lapsele hea toidu, mille ta saab lutipudelist vaevata kätte.
Kunstpiim:
Kui aga emapiimast ei piisa või puudub rinnaga toitmise võimalus, on soovitav kasutada piimal põhinevat Imiku piimasegu (0-6 kuud) või Jätkupiimasegu (6-12 kuud), mis rahuldavad ideaalselt lapse toitumisvajadused esimesel eluaastal. Toote koguse ühe söögikorra kohta ja söögikordade arvu määrab täpselt arst.
Allergia :
Ülemistes hingamisteede võib tekkida allergiline nohu, rohke vesine eritus ninast, alumistes hingamisteedes astma . Seedetraktis ilmneb allergia rohkenenud gaasidena, oksendamise või kõhulahtisusena.
Imikute sagedasem allergeen on lehmapiim, rinnapiima saavatel lastel risk haigestuda väheneb. Enamasti lehmapiimaallergia tekkerisk taandub lapse vanuse suurenemisel ning teisel eluaastal kannatavad nad hapendatud piimatooteid . Esimesel eluaastal ei tohiks allergilise imiku toitu sattuda lehma- ja kitsepiima. Lehmapiima ei talu 2-5 imikut sajast. Allergia risk väheneb oluliselt, kui laps saab pikka aega rinnapiima. Vahel tuleb emal vähendada lehmapiimatoodete tarbimist, kui lapsel tekivad nahalööve või kõhulahtisus.
Esimesel eluaastal ei sobi anda munavalget, sest ta oluline allergia põhjustaja. Munakollane on paremini talutav, temas leiduvad ülitundlikkust põhjustavad valgud keetmisel kaotavad on aktiivsust.
Teraviljadest põhjustab enim allergiat nisu, allergeenideks on erinevad nisuteras leiduvad valgud . Nisus leidub suures koguses gluteeni , valku, mis põhjustab teist seedetrakti haigust – tsöliaakiat.
Toidulisanditele on sagedasemad reaktsioonid: värvainetele - tartrasiin (E 102), erütrosiin (E 127); säilitusainetele - sulfitid (E 221-228), bensoehape (E 210), sorbiithape (E 200); magus-ja lõhnaainetele - aspartaam (E 951), Na-glutamaat (E 621).
Tuleks vältida allergiat tekitavaid aineid vmt. Kui see pole võimalik, peab appi võtma ravimid . Need ravimid ei ravi allergiat välja, vaid aitavad kontrollida haigusnähtusid. Allergoloogid, kes tegelevad allergia uurimise, diagnoosimise ja raviga , viivad läbi ka spetsiifilist immunoteraapiat. Ravikuurid on pikad ja neid tuleb korrata järjest mitmel aastal.
Üleminek tahkele toidule:

• 4.-6. elukuud : tuleks õpetada last lusikaga sööma. Ta lükkab küll toitu tagasi keelega ja osa voolab välja, kuid see tuleb oskuste puudumisest. Rahulikult tuleks toitmisprotseduuri korrata iga päev ühel, soovitavalt ennelõunasel toidukorral. Kuna lapse põhitoit on endiselt rinnapiim, ei vaja ta harjutamise ajal lisavedelikke joogiks . Kui laps on kaks nädalat saanud ühel toidukorral lisatoitu, tuleks päevakavva lisada ka teine tahke toidu kord.
  
• 6.-8. elukuud : Pooleaastane laps vajab kindlasti lisatoitu. Kui lisatoitudega jääda hiljaks, võib lapsel tekkida kaaluiibe puudulikkus ja alatoitlus, sest rinnapiim ei kata enam lapse vajadusi kõikide toitainete ja mikroelementide osas. Kui laps on saanud kahe nädala jooksul saanud kahte lisatoitu, oleks õige aeg lisada juurviljapüreele liha. Võib hakata ka andma munakollast, seda on soovitatav lisada toidule.
  
• 9.-12. elukuud : Toidus võivad esineda tükikesed. Suurem osa lapsi saavad hakkama nende neelamisega. Lapsele võiks pakkuda toitu, mida ta saab ise suhu panna, nagu keedetud porganditükid, kooritud puuviljaviilud, leib. Lapsel võiks olla neli tahke toidu korda päevas, lõunasöök on erinevatest juur - ja aedviljadest liha või kalaga valmistatud roog, hommikuks tasuks pakkuda putru, õhtusöögiks võiks olla kas köögiviljapüree lihata või teine pudruports. Põhitoidukordade vahele mahuvad kergemad ooted, milleks sobivad hästi puuviljaroad. Lapsele saab hakata pakkuma hapendatud piimatooteid (jogurtit või keefiri ). Maitsev oode valmib nende segamisel tuttavate puuviljadega või kasutades puuvilja-jogurti valmisrooga.
  
• Aastaselt : Aastane laps hakkama sööma peretoitu. Piirata tuleks soola tarbimist. Kuna imiku neerud on veel ebaküpsed, võib liigne sool neid üle koormata. Laps võib toidule lisaks soovida juua. Seda võiks talle pakkuda tassist. Sobiv jook on puhas keedetud vesi. Mahla ei tohiks anda lutipudelist. Sealt jooduna püsib ta kaua suus ning kontaktis hammastega, mis võib viia lutipudelikaariese tekkele. Päevane mahlakogus ei tohiks olla suurem kui 120 milliliitrit. Vastasel korral saab laps liigselt nn. tühje kaloreid , mille tõttu ei pruugi ta muud toitu süüa ja tekib oht alatoitluse kujunemisele.
  

Huvitavat:
Inimese rinnapiimas leiduv aine võib takistada HI- viirusel inimorganismi rünnata, vahendab Nature Hollandi teadlaste teadet. Uurijad toonitasid siiski samas, et HIV-positiivsed emad ei peaks oma lapsi imetama, sest viirus võib ikkagi sel viisil lapsele edasi kanduda. Ent kui leid saab teistes uuringutes kinnituse , võib see viia uute HIV- nakatumise ohtu vähendavate vahendite loomiseni. HIV-vastaseid aineid on rinnapiimast leitud varemgi, ent Bill Paxton ja ta kolleegid Amsterdami ülikoolist avastasid nüüd, et rinnapiima komponent nimega Lewis X on selle viirusega nakatumise ohu vähendamisel eriti tõhus.
Lehmapiima põhivalk on kaseiin , mis seedimisel moodustab tiheda valgukämbu ning võib koormata üle lapse ebaküpseid neere. Sel põhjusel ei sobi esimesel eluaastal lapsele joogiks pakkuda lehmapiima.
Kui pakkuda lapsele söömiseks tööstuslikult valmistatud toitu, tuleks võtta purgist vaid eeldatav söögikogus ning seda soojendada . Purgi avamisel peaks kostma klõpsatus, mis näitab, et purk oli suletud kindlalt ning toit on kõlbulik lapsele andmiseks .
Mastiit ehk rinnapõletik on sünnitusjärgse perioodi haigus, mille puhul rindades tekkiv piimapais, pisitraumad ja bakteriaalne põletik viivad rindade valulikkusele ja tursele ning kaasub kõrge palavik ning halb enesetunne.
Kasutatud materjal:
www. postimees .ee artikkel: Rinnapiim blokeerib HIV- nakkust .
http://imetamine.wordpress.co m
www.ponn.ee
www.beebiweb.com