Põllumajandus ja toiduainetööstus (0)

Põllumajandus ja toiduainetööstus

1.Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid
2.Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid
3.Põllumajandust mõjutavad majanduslikud ja poliitilised tegurid
4. Mullaviljakuse hävimist ja muldade hävimist mõjutavad tegurid
5.Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus
6.Põllumajandusliku tootmise tüübid: segatalu , hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus
7.Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus
8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid (muldade erosioon ,sooldumine, degradeerumine )

Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, seal tarbitakse pool maailma toidust. Probleemiks on toiduainete ebaefektiivne kasutamine-sageli visatakse minema söögiks kõlblikku toitu; teravilja võiks kasutada efektiivsemalt-märkimisväärne osa kogu maailma teraviljatoodangust läheb Põhja riikides loomasöödaks, kuigi inimeste toiduna võiks teravilja efektiivsemalt kasutada. Alatoitluse all kannatab u pool maakera elanikest (suurim on probleem Aafrikas, Andide piirkonnas, Lõuna-Aasias). Igal aastal sureb u 40 mln inimest nälja või alatoitluse (haiguste) tõttu.

Geograafiline asend, kliima (temperatuur, vegetatsiooniperiood ), mullastik, pinna keemiline koostis, reljeef (traktoreid, kombaine jms tehnikat ei saa mägistes oludes kasutada) ning agroklimaatilised näitajad (isel. kui palju saavad taimed päikesekiirgust, soojust ja niiskust).

Majanduslikud: Kapital (hooned, masinad , väetised jm), tööjõud (oskus, kvaliteet, hind, traditsioonid), turg (ostujõud, nõudlus, kaugus)
Majanduspoliitikast sõltub: kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest; kas oma riigi põllumeestele antakse eksporditoetust; kas kasutatakse imporditolle teiste riikide odavamatele toiduainetele, et kaitsta oma riigi põllumehe toodangu turustamist kodumaal.

Erosioon-tuul ja vooluveed põhjustavad mulla ja setete ärakandmist. Kuna kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavaid ja peenemad mineraalosad , siis väheneb mulla viljakus.

Ekstensiivne põllumajandus-toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade arvu suurendamisega. Esineb Lõuna riikides, kus käsitöö osatähtsus on suur ja kasutatakse vähe tehnikat. Intensiivne põllumajandus-toodangu kasv saavutatakse väikeselt maa-alalt, suurte kapitalimahutuste, tööjõu ja rohke väetise kasutusega.

Segatalu-Põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud on arengumaadele . Hiigelfarm-Mitmekorruseline farmidesse, mis paikneb turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud loomasööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid. Ekstensiivne teraviljatalu- Teraviljatalu on väga suure pindalaga talu. Seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer  tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Talu asub enamasti hõredasti asustatud ning kuiva kliimaga piirkondades (Põhja-Ameerika, Austraalia jm) Rantšo-Suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Rantšod on levinud USA lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm. Istandus-Suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog,  puuviljad ) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Suurt rõhku pannakse seal agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis - ja hooldusvõtted, taimekaitse). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Palju istandusi on arengumaades.

Mahepõllundus-taime- ja loomakasvatus , mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul viisil käideldud aineid ega mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid.

Alepõllunduse käigus on hävitatud palju metsi, nt Aasias ja Aafrikas on nende asemele tekkinud kõrb. Rängalt on inimtegevuse tagajärjel hävinud vihmametsad. Haritavade alade laiendamine kehvematele muldadele ja järskudele nõlvadele (mille tulemuseks on muldade kasvav erosioon), muldade vaesestumine (degradeerumine) ning kõrbealade laienemine on hävitanud ökosüsteeme. Harimiskõlbmatuks muutub rohkem maad, kui seda kasutusele võetakse. Kõrgema saagikusega sordid on kaasa toonud suuri probleeme-suurte saakide saamiseks tuleb kasutada suurel hulgal väetisi ja pestitsiide , mis on keskkonnale kahjulikud. Mineraalväetiste kasutamine reostab põhjavett ja pinnavett; kunstlik niisutus alandab põhjavee piiri; intensiivne kasutamine koormab pinnast ja hävitab paljude loomaliikide elukeskkonna; rasked põllumajandusmasinad suruvad pinnase liigselt kokku; pestitsiidid ei hävita mitte ainult kahjureid, vaid ka muud elusloodust; väetamisel satuvad toitained ka veekogudesse , mis hakkavad seetõttu kinni kavama; kuivas kliimas põhjustab kunstlik niisutus pinnase sooldumist, sest lahustunud soolad tõusevad vee aurustumisel üles.