Alkoholi tarbimine Eestis (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST 11
ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS
Referaat
Juhendaja :
Mõdriku
2011

sisukord

sisukord 2
Sissejuhatus 3
eestlaste joomiskultuur 4
Alkohol ja noored 5
alkoholi mõju tervisele 6
alkoholi sotsiaalsed mõjud 8
Eesti ja alkoholiga seotud õnnetused 9
kokkuvõte 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12

Sissejuhatus

Valisin referaadi teemaks alkoholi tarbimise Eestis, kuna see on väga aktuaalne teema tänapäeva ühiskonnas. Viimastel aastatel on eestlaste hulgas küll alkoholi tarbimine langenud, kuid siiski on see veel enesehävituslik. Vägijooki manustatakse lausa tervist ohustavates kogustes . Lisaks sellele, et täiskasvanud tarbivad suurtes kogustes alkoholi, on tarbima hakanud ka noored. Nii lähenebki meie riik kiiresti maailmas kriitiliseks peetavale alkoholi tarbimistasandile.

eestlaste joomiskultuur

Mõnedes riikides on alkoholi tarbimine niiöelda joogikultuur. Enamasti on see seotud toidukultuuriga ehk siis söögi kõrvale tarbitakse väikestes kogustes alkohoolseid jooke . Eestlaste alkoholi tarbimist iseloomustab aga eelkõige eesmärk jääda purju . Siinkohal tulekski lahus hoida sõnad ”joomine” ja ”kultuursus”. Seda teab igaüks, et mida rohkem juua, seda vähem inimeses kultuursust järele jääb, mida vähem juua, seda enam ta oma kultuursust säilitab. Sellise eestlasliku, ennastvabandava alkoholitarbimisega kaasnevadki enamasti terviseprobleemid , vägivaldsus ja muud õnnetusjuhtumid. Statistika näitab, et vaid 15% täiskasvanutest on need, kes ei tarbi üldse alkoholi. Sugu ja vanus ei mängi alkoholi tarbimisel enam ammu mingit rolli. Meeste hulgas on alkoholi tarbmine küll suurem ,kuid mitte oluliselt. Enese purju joomine hakkab Eestis juba väga noorelt. Euroopa maade edetabelis on Eesti noored masendavalt ees, püsides 3. - 4. kohal. Nii meeste kui ka naiste seas joovad kõige sagedamini üksi elavad kuni 25aastased noored. Igapäevaselt tarbivad aga rohkem alkoholi siiki mehed, lausa 10% täiskasvanud meestest joob vägijooki igapäevaselt, naiste hulgas jääb see alla 1%. Statistika näitab ka seda, et sagedamini tuleb alkoholitarvitamist ette just suurema kuusissetulekuga inimeste seas.
Eesti Konjunktuuriinstituudis läbi viidud uuringu andmetel tarbiti 2010. aasta seisuga Eestis 9,7 liitrit alkohoolseid jooke inimese kohta. See tähendab, et absoluutselt iga inimene, ka vastsündinud ja vanurid on aasta jooksul tarbinud sellise koguse alkoholi. Arvestades sealt siis maha need, kes alkoholi üldse ei tarbi, on see kogus ikka jahmatama panevalt suur. Inimesed ei taju lihtsalt enam, palju nad joovad ja alahindavad oma alkoholitarbimist. Seda näitab ka aastast aastasse suurenev alkoholi müük Eestis. Kõige rohkem juuakse eestlaste hulgas kanget alkoholi. Iganädalased tarbijad moodustavad sõltuvalt alkoholisordist 10–25% täisealisest elanikkonnast. Eestlaste hulgas viidi läbi ka küsitlus, et miks juuakse alkoholi. Kolm kõige esiletõusvamat põhjust olid: tähtpäevad, tarbimine seltskonna pärast ja lihtsalt maitsevad. Lisaks toodi välja ka, et alkohol aitab lõõgastuda ja pingetest vabaneda . Küsitluses tõusis esile ka see, et linnainimesed joovad just rohkem oma probleemida pärast ja kaaslaste survel tarbivad alkoholi madalama sissetulekuga inimesed. Elanike hinnangul on alkoholist tingitud probleemides süüdi ka ühiskonna üldine soosiv hoiak alkoholipruukimisse ja nad arvavad , et alkoholi tarbimine pole aastate jooksul oluliselt muutunud.

Alkohol ja noored

Noorte alkoholitarbimine Eestis kasvab ning alkoholi tarvitamist alustatakse üha nooremana . Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 12–13 ning varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju. Mõni noor jõuab alkoholiga tutvust teha lausa juba enne 10. eluaastat . Võib öelda, et alkohol on noorte seas üks sagedamini kasutatav uimastav aine. Miks ? Nii noorte kui ka täiskasvanute seas on levinud arusaam, et alkohol vabastab stressist , aitab lõõgastuda ja tunda ennast lõbusalt. Kõige suuremaks alkoholi tarbimise põhjuseks peetakse noorte hulgas aga sõpruskonna mõju. Kui sõpruskonnas on alkohol popp , tuleb see ära proovida. Samuti tekib soov avastada - kas alkohol on ikka nii paha kui räägitakse. On lapsi, kellele alkohol on ainus võimalus kuuluda kampa. Kamp aga on hea võimalus leida kaaslasi ja tunda end tugevamana. Alkoholi abil püütakse põgeneda argielu probleemide, kannatuste ja sassi läinud inimsuhete eest.
Noorte puhul ei olegi probleemiks just sage joomine, vaid pigem enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on üsna kole vaatepilt ja ühtlasi seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. Enamik noori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad kokteilid ja õlu. Uuringud näitavad, et paljud ei peagi neid jooke alkoholiks. Alkoholi tarbimisega seostuvad noortel pigem positiivsed tunded, kuna arvatakse, et suitsetamine on kahjulikum kui igapäevane alkoholitarbimine. Noored ei teadvusta endale, et mida nooremalt alkoholi joomisega alustada, seda suurem on oht alkoholisõltuvuse tekkeks. Ohtlik on alkohol noortele kõige rohkem seepärast, et nende organism on veel lõplikult välja kujunemata . Organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani, seepärast kahjustab alkohol alaealiste organismi palju rohkem kui täiskasvanute oma. Ka statistika näitab, et 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Uuringud näitavad ka seda, et nende lapsevanemate lapsed, kellel on konkreetsed ja ranged seisukohad alaealiste alkoholi tarvitamise suhtes, joovad vähem alkoholi kui need lapsed, kelle vanemad ei piira ega kontrolli oma laste alkoholi tarvitamist. Tervise Arengu Instituudi uuringu põhjal on alkoholi elu jooksul proovinud 77% kooliõpilastest.
Alkoholi tarbimisega noorte hulgas kaasneb ka hulgaliselt probleeme. Purjuspäi on rumalused ja õnnetused lihtsad juhtuma. Mõnigi neist võib sinu elu pikaks ajaks või lausa igaveseks rikkuda. Toime pandud õigusrikkumise korral ei ole alkoholijoove kunagi süüd kergendavaks asjaoluks. Kõik purjus peaga tehtud või tegemata jäetud otsused võivad noore inimese tulevikku väga tõsiselt mõjutada. Noorte alkoholitarbimisega kaasnevad tihti vigastused, mis on sageli ka peamiseks surma põhjuseks. Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. Just purjuspäi tehakse asju, mida muidu mingil juhul ei tehtaks . Ollakse ka suurema tõenäosusega kaitsmata vahekorras, mistõttu võib nakatuda suguhaigustesse, HIVi või jääda rasedaks. Kuna alkohol tekitab noortele palju probleeme ja kahjustab nende tervist tuleb juba varakult alustada antireklaamiga ja teadvustama neile alkoholi tagajärgi. Olenemata sellest, kas lapsevanem lubab oma lapsele alkoholi tarvitamise või lubab tal näiteks perekondlikel üritustel alkoholi proovida, peab siiski ise jääma lapsele eeskujuks. Just lapsevanem saab anda kõige ausamat ja kasulikumat infot. Noored peavad teadma fakte alkoholi kohta. Näiteks kui palju on liiga palju, mis ohud kaasnevad joomisega, kuidas seista vastu eakaaslaste survele ja nii edasi. Kui sa ise jood alkoholi üksnes tagasihoidlikes kogustes, siis oled lapsele hea eeskuju. Kui alkoholiga liialdad, arvab laps, et niisugune käitumine on normaalne. Lapsevanema kohus on rääkida ka nendest alkoholi tarvitamise viisidest, mis on tervisele vähem ohtlikud ja anda nõu, mida teha näiteks siis, kui keegi on joonud liiga palju. Alaealistele peaks alkohol olema võimalikult raskesti kättesaadav ja alkoholireklaamide sisu ning näitamist tuleks reguleerida. Samuti on riigi ülesanne edastada selgeid sõnumeid alkoholi kahjulikkuse kohta.

alkoholi mõju tervisele

Alkoholil on meie tervisele väga suur mõju. Mida rohkem juua, seda suurem on võimalus peagi mõne tõsise tervisehäirega silmitsi seista. Kui inimene joob, imendub alkohol kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski. Statistika näitab, et Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 500–700 inimest, neist 3/4 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. Ületades alkoholi tarvitamise piire , suurenevad tunduvalt südame- ja veresoonkonnahaiguste risk. Juba lühiajaline alkoholi tarvitamine põhjustab inimese vereringes ja südame töös muutusi. Mõnikord on arstid soovitanud keskealistele või eakatele inimestele ühte klaasi veini päevas südamehaiguste riski vähendamiseks.  Alkoholi kasuliku mõju kohta siiski veenvad teaduslikud tõendid puuduvad. Nüüd südamearstide ametlikes juhistes enam alkoholi tarbimise soovitust ei ole. Kas alkoholil on südamehaiguste puhul kaitsev või kahjustav mõju, sõltub siiski paljudest teguritest, näiteks inimese joomisharjumustest, soost, pärilikkusest, vanusest ja ka elu jooksul joodud alkoholi kogusest. Suurtes kogustes alkoholi tarbimine võib põhjustada ka vähktõbe. Alkohol mõjutab inimese immuunsüsteemi ja seega organismi vastupanuvõimet vähi arengu vastu võitlemisel. Maks on inimese siseorganitest sageli esimene, mis alkoholi laastavat mõju tunda saab. Umbes 69%il alkoholhepatiidi ja alkoholtsirroosi juhtudest sureb inimene nelja aasta jooksul pärast haigestumist. Lisaks paljude erinevate haiguste tekkimisele, põhjustab alkohol ka kehakaalutõusu. Tagasihoidlikud alkoholikogused võivad olla üheks paljudest kaalutõusu riskiteguritest kaudselt ka seepärast, et alkohol suurendab söögiisu. Paraku ei ole olemas näitajaid, mille põhjal saaks hinnata, kas alkohol on konkreetselt inimese kehakaalule ohtlik või mitte. Inimestevahelised erinevused võivad siin olla väga suured ning sõltuvad paljudest asjadest. Rasvase toidu söömine, istuv eluviis ja liigne kehakaal aitavad kaasa alkoholis sisalduvate kalorite omastamisele. Väga palju ja sageli joovatel inimestel võib alkoholi tarvitamine tekitada hoopiski alatoitlust. Peale alkoholi tarbimist tunneb keha, et ta on vajalikud kalorid kätte saanud, mistõttu kõht tundub täis olevat ja söögiisu väheneb. Samal ajal ei ole organism saanud valke, süsivesikuid, rasvu, vitamiine ega muid aineid, mis on organismi toimimiseks eluliselt vajalikud. Seega põhjustavad alatoitluse teket organismile vajalike ainete asendamine alkoholiga ning raskused toidust vajalike ainete omandamisega.
Alkoholil on väga laastav mõju ka vaimsele tervisele. Alkohol on depressant , mis mõjub kesknärvisüsteemile pidurdavalt. Alkoholiprobleemid ja inimese vaimne tervis on seotud mitmel moel. Vägijoogi manustamine võib põhjustada nii depressiooni kui ärevust. Alkohol halvendab une kvaliteeti ning võib põhjustada unehäireid, mis omakorda on seotud teiste vaimse tervise probleemide tekkega. Pikaajaline järjepidev alkoholi tarbimine võib põhjustada ajukahjustusi, ajurabandust, deliiriumit, dementsust, epilepsiat ning alkoholisõltuvust. Alkoholiprobleemidega inimene kuritarvitab suurema tõenäosusega ka teisi uimasteid. Kõige suurem ja sagedamini esinev nähtus alkoholi tarbimisel on aga alkoholimürgitus. Alkoholimürgistus on eluohtlik. Isegi kui sa jääd ellu, võib liiga suur kogus alkoholi tekitada pöördumatu ajukahjustuse. Juua on võimalik ka nii palju, et inimene langeb surmaga lõppevasse koomasse või siis lämbub omaenda okse kätte. Eriti ohtlik on kiire joomines, est nii võid sa juua surmava koguse alkoholi enne, kui sa ise või keegi teine taipab, et asi on väga tõsine.

alkoholi sotsiaalsed mõjud

Alkoholi sotsiaalsed mõjud Eestis on ohtlikult tugevad, puudutades väga suurt osa elanikkonnast. Uuringutes on selgunud , et iga teine eestimaalane, täpsemalt 52% elanikkonnast, teab peresid, kus on alkoholi tõttu probleeme tekkinud. Ja lausa 30% meestest tunnistab , et pereliikmed on soovitanud neil vähem alkoholi tarvitada. Väga pikka aega ei peetud alkoholismi haiguseks. Alkoholi liigtarvitamises nähti inimese vaba valikut oma elu üle otsuseid langetada ka siis, kui need otsused olid kahjulikud inimese tervisele ja tema lähedaste heaolule. Inimese käitumine ja suhtumine alkoholi on sotsiaalselt õpitav, ning väga palju sõltub seejuures meist endast ja meie sotsiaalsest vastutustundest. Alkoholi probleemide küüsis olev inimene peab endale teadvustama, et see ei ole tema isiklik mure, vaid puudutab ka teisi tema ümber. Probleemi varjamine tuleneb sellest, et tihti ei nähta alkoholi tarvitamises midagi halba. Seni, kuni alkohol on kergelt kättesaadav ning seostub positiivsete ja ihaldusväärsete väärtustega, ei tehta sellest väljagi. Olles teadlik, millised riskid alkoholi tarbimisega kaasnevad, on võimalik neid riske ennetada või vältida. See tähendab sotsiaalset vastutust ehk peale enda tegude eest vastutamise ka tahet ja julgust tegutseda olukordades , mis puudutavad ühiskonnas toimuvat. Näiteks meelekindlust mitte istuda purjus peaga rooli ja mitte lasta seda teha ka oma sõbral ega kellelgi teisel. Paraku on Eestis üsna levinud olukord, kus seltskonnas alkoholist keeldujat püütakse kõikvõimalike nippidega siiski jooma meelitada. Siis saame me rääkida juba sotsiaalsest vastutustundetusest. Uuringu andmetel on Eestis enamik inimesi kokku puutunud survega alkoholi tarbida. 68% inimestest on olnud olukorras, kus neile pakutakse aktiivselt alkoholi ning 60% tunnistab, et nad on seltskonna mõjul joonud rohkem, kui kavatsesid . Ahvatlus koosviibimistel alkoholi tarvitada võib olla üllatavalt suur ja enesele kindlaks jäämine osutuda ootamatult keeruliseks. Ent igaühel on õigus viisakalt keelduda. Sa ei pea jooma ainult seepärast, et keegi sulle alkoholi pakub või et kogu ülejäänud seltskond joob. „Ei” öelda on seda lihtsam, mida sagedamini sa seda teed. Kahjuks ei suuda üks inimene midagi ära teha ja, et alkoholi tarbimist vähendada, tuleb asja alustada juba riigi tasandilt . Riigi ülesanne on toetada alkoholi tarvitamist tervist võimalikult vähe kahjustaval viisil, takistada salaalkoholi tootmist, alkoholi kuritarvitamist ning tarvitamist selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas.
Kõge suuremaid sotsiaalseid probleeme tekitab alkoholi tarbimine Eestis just peredes. Paljude alkoholiprobleemidega perekondade jaoks on pereelus kesksel kohal alkohol. Pereliikmete elu sõltub suuresti tarvitaja tegudest, tujudest ja joodud alkoholikogusest. Alkoholitarvitaja võib hakata valima ja kontrollima, kellega perekonnaliikmed tohivad kohtuda ja läbi käia. Selle tagajärjel tehakse sageli kõik, et alkoholiga seotud perekondlikke probleeme teiste eest varjata. Sageli on alkohooliku elukaaslane lähedase alkoholipruukimisest sedavõrd häiritud ja mures, et jätab hooletusse nii iseenda kui ka ülejäänud pereliikmete vajadused. Pere satub suletud ringi ja kaotab ajapikku kontaktid välismaailmaga. Paljud sellised pered on politsei, sotsiaalasutuste, omavalitsuste ja haridustöötajate huviorbiidis.

Eesti ja alkoholiga seotud õnnetused

Õnnetus tekib, mitte ei juhtu, siis kui ei suudeta ümbritseva keskkonna ohtusid kontrollida või nende eest kaitset luua. Alkohol on õnnetuse tekkimisel tihti suur asjaosaline, kuna ta suurendab õnnetustesse sattumise riski, vähendades inimese reageerimiskiirust, loogilist mõtlemist, halvendades koordinatsiooni ja otsustusvõimet. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis väga suur suremus sellistel põhjustel nagu enesetapud, mürgistused, liiklusõnnetused ja tulesurmad. Statistikast selgub , et alkoholiga seotud vigastustesse sureb Eestis igal aastal umbes 1500 inimest. Peaaegu kaks kolmandikku hukkunutest on alkoholijoobes . Tulesurmas hukkunutest on alkoholijoobes lausa 88%. Alkoholist põhjustatud vigastustesse surevad ennekõike parimas eas mehed. Meeste suremus ületab naiste oma keskmiselt 3,3 korda, mõnes vanuserühmas isegi kuni 8 korda.
Eestimaa liikluses on olukord paranemas, ent arenguruumi meil veel jätkub. Endiselt liigub meie teedel hinnanguliselt mitu korda rohkem joobes juhte kui Soomes. Joobes juhtimisega seotud õnnetused moodustasid 2009. aastal 16% kõikidest liiklusõnnetustest. Kaks aastat varem oli sama näitaja 21%. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel moodustas 2009. aastal sellistes liiklusõnnetustes hukkunute osakaal kõigist hukkunutest 28%. 2010. aasta 1. juuli seisuga olid Maanteeameti andmetel 25–40aastased joobes juhid süüdi 59 liiklusõnnetuses, peaaegu sama palju, 57 õnnetust, põhjustasid 18–24aastased joobes juhid. Selline statistika muudab väga kurvaks, kuna alkoholikuradi küüsi langemise tagajärjel väheneb meie rahvastik iga aastaga. Seepärast ongi vaja alustada alkoholivastast propagandat juba maast-madalast.

kokkuvõte

Aastatega on eestlaste alkoholitarbimine küll langenud, kuid hoolimata väikesest langusest joovad eestlased ikka veel tunduvalt rohkem, kui soomlased ja rootslased , pannes eeskätt rõhku kangetele napsidele. Ka erinevatele alkoholi puudutavatele uuringutele vastanud inimeste hinnangul joovad kaasmaalased jätkuvalt liiga palju ning riik ja ühiskond peaksid alkoholi liigtarvitamisega senisest enam tegelema. Kindlasti peaks inimeste hinnangul piirama alkoholi kättesaadavust.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.alkoinfo.ee
Arvamuslugu Alkohol ja noored , Terviseleht 23/2001
K. Anvelt , Enim tekitab muret alkoholi tarbimine noorte seas, http://www.epl.ee/news/eesti/enim-tekitab-muret-alkoholi-tarbimine-noorte-seas.d?id=59777159
E.-M. Kukemelk, Alkoholi tarbimine Eestis langes kolmandat aastat järjest, http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/alkoholi-tarbimine-eestis-langes-kolmandat-aastat-jarjest.d?id=45651677
http://www.nip.ee/page/137/16/111
B. Mikovitš, Koos majanduslangusega kukkus ka eestlaste alkoholitarbimine, http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tarbijauudised/koos-majanduslangusega-kukkus-ka-eestlaste-alkoholitarbimine.d?id=31138219
http://www.terviseinfo.ee/
Eesti rahva tervis 1991-2000 , Tartu 2002