Ökoloogilised globaalprobleemid (1)

Ökoloogilised Globaalprobleemid
Sisukord:

• Mullastiku hävimine.
  
• Loodusvarade kasutamine.
  
• Inimeste toidupuudus .
  

Mullastiku hävimine:
Mullakaitsest ei saa üle ega ümber!
Muld on elu alus nii kaudses kui ka otseses mõttes. See on üks suuremaid rikkusi, mida tuleb kaitsta niisama hoolsalt kui õhku, vett või mõnda haruldast taimeliiki.
Veel kõigest mõned inimpõlved tagasi pidasid eestlased end üdini maarahvaks: oma põllulapilt saadi kõik eluks vajalik, maasse suhtuti ülima hoolivuse ja austusega.
Kahjuks on nüüd ühiskonnas arusaamad maaelust ja mulla väärtustest tunduvalt muutunud. Paljuski on siin põhjus tehnoloogia arengus ja linnaliste eluviiside eelistamises. Tihtilugu ei tajuta inimtegevuse järjest kasvavat survet mullale ning rikutud mullas nähakse vaid esteetilist, mitte elukeskkonna kahju.
Mulla roll ökosüsteemis on kaugelt laiem selle peamisest ülesandest toota, salvestada ning säilitada orgaanilise aine tagavarasid maismaal. Näiteks turvasmuldades pärsib lagunemist vesi ja happeline keskkond, mistõttu turvas akumuleerub. Sellega seostub mullastiku asendamatu osa süsiniku salvestajana ja kasvuhooneefekti vähendajana: kolmandik mullasüsinikust ongi akumuleerunud turvasmuldades. Maailma muldades üldse on orgaanilist süsinikku seotud poolteist kuni kolm korda rohkem, kui seda on biomassis (puud, taimed). Elukeskkonnana eraldab muld pidevalt vett ning mikroorganismide elutegevuse kaudu eritub gaase . Seega on muld vajalik puhastaja ja ainete sidujana vee-, gaaside ja keemiliste elementide ringes. Samuti aitab muld säilitada taimede ja mullas elutsevate loomade genofondi.
Kunagi tagas vähima inimsurve rannikuäärsetele õrnadele liivmuldadele Nõukogude piirivalve . Paraku on neist aladest praegusel ajal saanud puhkajate meelispaigad. Kuid liivmullad on toitainevaesed ja taimestuvad väga aeglaselt. Samuti on kõrgemal asuvad luitevallistikud suvel põuakartlikud. Seepärast on sageli käidavates mererandades vaja mulla ja õrna taimkatte kaitseks ehitada randa viivad laudteed. Väärtuslik muldkate kooritakse ja kaetakse uusehitistega. Nüüdisajal on moes rajada kodu linna piirile looduskaunisse kohta. Nii on paljudest linnalähedastest põllumaadest, nn. rohelisse vööndisse kuuluvatest metsadest ja rannaaladest saanud uued elurajoonid. See aga tähendab vajadust uute teede ja kommunikatsioonide järele, mis omakorda kahjustavad muldi. Maad tuleb harida mõistlikult. Nüüdisaja põllumajandusmasinad on küll tunduvalt kergemad kui paarkümmend aastat tagasi, kuid intensiivne mullaharimine võib mulla omadusi ja struktuuri halvendada . Tihenenud muld ei tähenda üksnes seda, et väheneb poorsus ja sellega koos niiskusolud ning õhustatus: ühtlasi hävib mulla õhulembene elustik ja toiteelementide sisaldus väheneb
Mullakaitse vajab suuremat tähelepanu. Mulla väärtust ja selle kaitse vajadust on mõistetud ning selle üle küllalt palju arutletud . Paraku on mullakaitse õigusakte üritatud justkui katta teiste valdkondade normatiivaktidega. Ükskõik mitut tekki me üritame servapidi mulla kaitseks peale sikutada, jääb keskosa, st. muld ikka katmata ning ökosüsteemi kaitse tervikuna puudulikuks. Senini pole meil mullakaitseseadust, ehkki eeltöid selle tarbeks tehti juba 1997. aastal, mil valmis mullastikuseaduse eelnõu.
Loodusvarade kasutamine:
Euroopa majandus põhineb loodusvarade ulatuslikul tarbimisel. Nende hulka kuuluvad toorained (nagu metallid, ehitusotstarbelised maavarad ja puit), energia ning maa. Euroopa loodusvarade tarbimise peamised ajendid on majanduskasv , tehnika areng ning muutuvad tarbimis- ja tootmistavad. 2020. aasta prognoosid viitavad sellele, et loodusvarade kasutamine Euroopa Liidus üha suureneb.
Loodusvarade kasutamine suureneb ka mujal maailmas, seda osaliselt kaupade ja teenuste tarbimise kasvu tõttu Euroopas, mis põhineb sageli mujalt saadud loodusvaradel.
Euroopa suur loodusvarade tarbimine avaldab survet keskkonnale nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Selle surve kuuluvad taastumatute loodusvarade ammendumine, taastuvate loodusvarade intensiivkasutus, transport ning kaevandustegevusest, samuti tootmisest , tarbimisest ja jäätmetetekkest põhjustatud rohked vee-, õhu- ja pinnaseheitmed. Üldiselt nõustustakse sellega, et loodusvarade üha suureneval kasutusel on füüsilised piirangud. Kõige rohkem kasutavad loodusvarasid ja avaldavad keskkonnale survet elamumajandus, toit ja liiklus .
Eestlased on alati olnud seotud loodusega ja püüdnud võimaluste piires kohalikke maavarasid kasutada ja töödelda optimaalset looduslikku tasakaalu rikkumata. Kahjuks mõjutavad muutunud majandustingimused tihtipeale meie ühiskonna loodusteadlikkust negatiivselt. Tõenäoliselt ei ole kaugel aeg, kus põlevkivi on kasumit taga ajades ahjudesse aetud ja fosforiit looduslikku tasakaalu arvestamata kasutusele võetud. Eestit ootavad uued probleemid, mida praegu veel ei tuntagi.
Esimeses ökologiseeritud tootmisringis kasutatakse põlevkivi näiteks elektrijaama katlas, mille tulemusel tekib tuhk ja lämmastiku- ja väävliühendid, mis lendavad õhku. Ohtlikud on nad mõlemad - esimene saastab, teine hävitab happevihmadega. Ühelt poolt jäävad lenduvad ühendid keskkonnale kahjulikuks tehnoloogia, teisalt rahaliste vahendite nappuse tõttu. Seevastu jääkprodukti tuhka kasutatakse edukalt teise ökologiseeritud tootmisringi tarbeks. Tuha kasutamisel näiteks ehitusmaterjalina selle kahjulikkus väheneb, samas põldude lupjamisel saab tuhast hoopis kasu.
Inimeste toidupuudus:

Juba kaua aega tagasi kujunesid välja põhilised tegurid, mis tingisid toitluskriisi jõudmise sellesse staadiumi, kus maailma paljudes paikades tekkis katastroofiline lõhe elanikkonna füüsilise toiduainetevajaduse ja selle rahuldamise võimaluste vahel, mille tulemusel hukkub igal aastal miljoneid inimesi. Sajandi keskpaigaks on maailmas miljard näljahädas inimest.

USA tippteadlase sõnul võib 21. sajandi keskpaigaks olla nii kliima kui ülerahvastatuse tõttu maailmas ligi miljardi jagu neid inimesi, kes vaevlevad näljahädas.Näljahäda on tõenäoline maailmas, kus kliimamuutus on kahjustanud toidukasvatamist ning populatsioon tõusnud üheksa miljardini. Praegu on rahvastikuarv kuue miljardi lähedal, kuid sajandi keskpaigaks ennustatakse selle kasvu üheksani. Ülerahvastumisele lisandub ka temperatuuride tõusmine, mis põhjustavad mitmel pool maailmas põllumajanduse kadumist.

2003. aasta kuumalaine ajal hävines maailmas 20-25 protsenti Prantsusmaa viljapõldudest ning ilmselt toimub sama efekt temperatuuride tõusmisel ka mujal maailmas. Kuumalained seavad tõsise raskuse ette toiduvarude koguse ja kui kuumalaine jätkub ka järgmisel aastal, ehk kaks aastat järjest, on tulemuseks ligi miljardi jagu näljahädas inimesi.Kõik teavad, et 2003. aasta kuumalaine tappis 30 000-50 000 inimest, kuid nad ei tea sageli seda, et see hävitas ka 20-23 protsenti viljast. See on tohutult suur kogus.

Praegu elab maailmas umbes 1 miljardit toidupuuduse all kannatavat inimest • Iga viies inimene kannatab alatoitluse all • Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel • UNICEF-i raporti järgi põhjustab toidunappus aastas 5,6 miljoni lapse surma • (Kõige madalam on alakaaluliste laste protsent (5 protsenti) Kesk- ja Ida-Euroopas ning SRÜ riikides). Suundumused toiduainetootmises on halvim Sahara -Aafrikas (SSA), kus ühe elaniku kohta toiduainete tootmine on vähenenud aeglaselt, kuid järeleandmatult viimastel aastatel.

Toidupuudus sunnib riike suuremale koostööle.

Praeguseks on saanud toidu tootmine ja elanikkonna toiduga varustamine riikidele julgeoleku ja ellujäämise oluliseks küsimuseks.Toidupuudus on äratanud elava keskustelu kogu maailmas pärast seda, kui mitmes riigis puhkesid rahutused , mis näiteks Haitis kestavad senimaani.

Kasutatud Kirjandus:

• http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=6762
  
• http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=855
  
• http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=321539
  
•