Keskkonnaprobleemid (1)

Keskkonnaprobleemid
Liisa Soots
Juhendaja: Helvi Teigar
Üldinfo
· Globaalsed keskkonnaprobleemid on
inimtegevuse toimel tekkinud
märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku
haardega keskkonnamõjud. Globaalsete
keskkonnaprobleemide lahendamata
jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju
kogu planeedi elule
Õhu saastamine
· Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente.
· Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese
tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad
elukeskkonda tervikuna.
· Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli-
ja lämmastikühendid happeid, mis
happesademetena langevad tagasi Maale.
Transpordi heitgaasid
· Linnades on õhu peamiseks
saastajaks autotransport.
· Uuringud on näidanud, et
viimase 2500 aasta jooksul on
õhu pliisisaldus kasvanud 400
korda.
· Autode heitgaaside ohtlikkus
seisneb ka selles, et ohtlikud
ühendid sadestuvad teede
servadest kuni 20..30 m
kaugusele ja kanduvad edasi
taimedele.
Kasvuhooneefekt ja kliima
soojenemine
· Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas
maakera energeetilist tasakaalu.
· Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus
mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist,
kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse.
· Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma
merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse
soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi
18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel
ning rannikualadel.
Osoonikihi kahanemine
· Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine
. Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km
kõrgusel.
· Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri
paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli
mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid.
Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad
atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat.
Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu
tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), ehitusmaterjalide
tööstuses, õhukonditsioneerides jm.
Bioloogilise mitmekesisuse
vähenemine
· Mõiste bioloogiline mitmekesisus (ka biodiversiteet)
viitab eluslooduses toimuvatele erinevatele muutustele.
· Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade
kahjustamine, hävitamine ja muutmine: metsade raiumine
ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne
kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad
jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi
märkimisväärselt.
· Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja
muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine
(kasvuhooneefekt).
Loodusvarade liigne tarbimine
· Praegusel ajal on inimese ja looduse
vaheliseks vastuoluks eeskätt rahvastiku
kasvust tingitud muutused loodusvarade
kasutamises ja sellest tulenevad
keskkonnaprobleemid.
· Näiteks elab Ameerikas vähem kui 5%
maailma rahvastikust, kuid seal tarbitakse
üle 30% maailma ressurssidest.
Taastuvad ja taastumatud
loodusvarad:
1. Taastuvad : muld, mets , veevarud ja toit ja osa ka
jõuvarusid(päikese, tuule, vooluvee ja biomassi
energia).
2. Taastumatud: maagid, kaevandatavad (fossiilsed)
kütused, maapõuesoojus (geotermiline energia) ja
tuumaenergia.
· Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud
miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme
korda kiiremini.
Rahvastikuprobleemid
· Peamiseks probleemiks võiks
lugeda demograafilist plahvatust
ehk inimkonna kiiret juurdekasvu
ja inimeste majanduslikku
ebavõrdsust.
· Kui inimkond rahvastiku
plahvatuslikku kasv kiiresti ei
pidurdu, suureneb see lähima 50-
60 aasta jooksul kahekordseks.
Selleks ajaks kannataks alatoitluse
ja haiguste all juba iga kolmas
inimene Maal.
· Praegusel ajal on ainult 40%
arenguriikide linnakodudest
ühendatud kanalisatsiooniga ja
umbes 90% heitveest jääb
puhastamata.
Veekriis ja vee reostamine
· Ligikaudu 71% Maa pinnast on
kaetud veega, kuid vaid vähem kui
1% on sellest kõlbulik joogiveeks,
toiduvalmistamiseks, pesemiseks
või põllukultuuride kasvatamiseks.
· Kasutatav magevesi saadakse
peamiselt pinna- (järved, jõed) või
põhjaveevarudest. Suur osa
veevarudest on kas tugevasti
saastunud, sügaval maa sees või
muul viisil kättesaamatu.
· Koos heitveega satuvad
veekogudesse mitmesugused
saasteained, s.t. ained, mis pole
veekogudele omased.
Jäätmeprobleemid
· Üha enam kasutatakse materjale
(kilekotid, plastikpudelid), mille
looduslik lagundamine vältab
aastasadu.
· Jäätmed satuvad ka maailmamerre -
igal aastal juhitakse ookeanidesse
6,5 miljonit tonni prahti.
· Jäätmekäitluse prioriteetideks on:
jäätmete tekke vältimine ja
vähendamine;
jäätmete taaskasutamine;
jäätmete põletamine sooja saamise
eesmärgil;
jäätmete deponeerimine -
taaskasutamiseks kõlbmatute
jäätmete ohutu kõrvaldamine.
Metsade hävimine
· Maailma metsade pindala
vähenemisel on palju põhjuseid.
Enim tuntud troopiliste metsade
(vihmametsade) hävimise
peapõhjuseks on nende põletamine
metsade aluse maa
kasutuselevõtuks põllumaana.
· Aafrikas ja Aasias on üheks
metsade pindala vähenemise
peapõhjuseks metsade raiumine
küttepuidu saamise eesmärgil.
· Et metsadel on täita väga oluline
roll globaalses aineringes, siis
võib metsade pindala vähenemine
teatud kriitilise piirini põhjustada
ennustatamatuid globaalseid
muutusi.
Kokkuvõtteks
· Inimkonnal tuleb leida viis rahvaarvu piiramiseks
ja elatustaseme tõstmiseks arengumaades.
Arengutaseme ühtlustamine toob kaasa rahvaarvu
stabiliseerumise ja annab inimestele võimaluse
oma arvukust ise täpselt reguleerida. Tähtsaks
probleemiks on ka inimestele
keskkonnaprobleemide teadvustamine, mis aitaks
kõige lihtsamalt keskkonnaprobleemide
laienemist takistada.