Toidupuudus maailmas (2)

Toidupuudus maailmas
Nälg - inimese füsioloogiline vajadus süüa
Alatoitumus - õigete toitainete ehk normaalseks elutegevuseks vajalike toitainete puudumine organismis
Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on pidevalt alatoitunud 192 miljonit last.
Neist 798 miljonit kannatab kroonilise alatoitumise all – saadav päevane kalorite vähesus ei luba neil elada aktiivset ja tervislikku elu.
Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga
Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest.
Iga viies inimene kannatab alatoitluse all
Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel
Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sealhulgas UNICEF-i raporti järgi põhjustab toidunappus aastas 5,6 miljoni lapse surma.
Näljahäda piirkonnad
40 riiki maailmas
Aafrikas 20 riiki ( Sahhara lähistel, eriti Etioopia , Somaalia )
Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast.
Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond
Venemaal teatud piirkondades
Lõuna- ja Ida-Aasias (India, Indoneesia ).
Pool kõigist maailma alatoidetud lastest elab Lõuna- Aasias. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias (kuigi üldiselt on toidu kättesaadavusega olukord just Aasias viimastel aastakümnetel kõige rohkem paranenud).
Linnas kannatab nälga 1 lapse kohta maal 2.
Millest tingitud? Põhjused.
-vaesusest
Vaesust põhjustavad vähene juurdepääs ressurssidele (eelkõige viljakale maale, aga näiteks ka töövahenditele ja rahale) ning ja sissetulekute äärmiselt ebaühtlane jaotumine nii globaalselt kui riigiti.
-kesised looduslikud tingimused
Aafrika probleem on põua perioodid
Aafrikas on maa-alad põllumajanduseks kõlbmatud
-sise- ja välispoliitilised konfliktid
Loomulikult on põhjuseks ka sõjalised konfliktid, mis häirivad stabiilse põllumajanduse jaoks vajalikku stabiilsust ning suunavad valitsuste niigi piiratud ressursid relvastumisele.
Nt. Aafrika riigid keelduvad USA toiduabist (GMO toidust)
Keeldutakse toitu jagamast, mis takistaks vabaturu arengut
-mittefunktsioneerivad majandusstruktuurid
Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem
Maailmas toodetakse seejuures piisavalt toitu, kuid ka selle jaotus ja kättesaadavus regiooniti on väga erinev.
-valed toitumisharjumused
-vähene haridustase
-looduskatastroofid(maavärinad, hiigellained jne)
-Rahvastiku kiire juurdekasv
30 aasta pärast arvatakse Maal elavat üle 10 miljardi inimese
-Toiduainete tarbimise kiire kasv ühe inimese kohta kiiresti arenevates suurriikides, eriti Hiinas ja Indias.
- Energiakriis – eriti nafta hinna hüppeline tõus;
-Kliimamuutused, mis piirkondlikult toovad kaasa kas kõrbestumist, üleujutuste sagenemist, vihmaperioodide muutusi, torme jne – saakide kahjustused suurenevad; samuti piirkondlikud saakide hävinemised, mis ei pruugi olla kliimamuutustega seotud;
Kliimamuutuste vastu võitlemine: biokütuste tootmise subsideerimine on vähendanud toiduks kasvatatavate kultuuride pindala;
Tagajärjed
Imikute ja laste ebapiisav toitumine pärsib nende füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarendamist.
Suurendab vastuvõtlikkust haigustele (lisaks väärarengud, pimedus)
Suurendab alakaalulisust: täna on maailmas u 146 miljonit alakaalulist last.
Põhjustab surma: enam kui 50% kõigist laste surmajuhtumitest maailmas on põhjustanud nälg. See teeb aastas ~ 6 miljonit surnud last!
Inimesed koonduvad viljakamatesse piirkondadesse (metsade hävimine, ülekarjatamine, mullastiku vaesumine, erosioon , kõrbestumine)
Lahendused
-Inimeste toitumisharjumuste muutmine, alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt ( (rohkem kalatooteid tarbida)
Vetikatest , pärmseentest ja bakteritest toitu teha
-Majandussuhete korrastamine
-Maaharimisviiside ja –tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades
-Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides
-Vastavate organisatsioonide toetamine (rahaliselt / vabatahtliku töö näol)
Riikide ja organisatsioonide tegevused
- Abistamisega tegelevad: USA, Kanada , Jaapan, Austraalia , ÜRO, UNICEF, Euroopa Liit.
ÜRO arengueesmärkide kohaselt soovitakse aastaks 2015 vähendada alla 1 USD-ga päevas elavate inimeste, aga ka nälga kannatavate inimeste hulka poole võrra, kuid kahjuks on ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita.
Tegevus:
-kriisipiirkondade varustamine toitainetega
- Investeeringud arengumaade põllumajanduse, infrastruktuuride ja üldise ühiskonnakorralduse reorganiseerimiseks
- Eesmärk aastaks 2015 vähendada toidupuudust maailmas poole võrra
nt. Eesti aitab näljahädas Somaalia elanikke - Välisministeerium annab ÜRO põgenike ülemkomissari büroo vahendusel 80 000 euro ulatuses humanitaarabi näljahäda käes kannatavatele Somaalia põgenikele ja sisepõgenikele (26.07.11 uudis).