Põllumajandus (3)

Loo Keskkool

Põllumajandus

Referaat
Nimi: Kauri Vaab
Klass: XI
Loo, 2008

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses 4
Inimkonna toitlustamise ülevaade 4
Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid 5
Looduslikud tegurid 5
Agrokliima vöötmete mõju põllumajandusele 6
Majanduslikud tegurid 7
Tehnika ja tehnoloogia taseme mõju põllumajandusele 7
Põllumajanduspoliitika 8
Põllumajandusliku toomise vormid maailmas 8
Peamiste põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise geograafia 9
Taimekasvatuse geograafia 9
Loomakasvatus 10
Toiduainete tööstuse ja –kaubanduse geograafia 11
Kokkuvõte 12
Lisad 13

Sissejuhatus

Põllumajandus on materiaalse tootmise vanemaid ja tähtsamaid harusid. Referaadis püüan anda ülevaate maailmapõllumajandusest, mis maad kui üht loodusvara kasutab toiduainete ja mitmesuguste tööstustoorainete toormiseks. Siia kuuluvad ka kõik põllumajandussaadusi tootvad majandusüksused ja ettevõtted, mis aitavad saadus töödelda.

Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses

Ajaloo suuremaid murranguid toimus siis, kui mindi üle koriluselt ja jahipidamiselt paiksele taime- ja loomakasvatusele. Inimene muutus tootjaks. Esimsed paiksed põllud tekkisid Ees-Aasias 10 000 aastat tagasi. Põllumajandusrevolutsiooni kestvus oli mitu tuhat aastat.
Põllumajandus jaguneb:

• Taimekasvatus
  
• Loomakasvatus
  

Laiemas tähenduses kuulub siia veel mesindus , puu- ja põõsaskultuuride kasvatamine , kalakasvatus .
Maailmas pole riiki, kus ei tegelda põllumajandusega. See esineb kahes vormis: kaubatootmisele orienteeritud ja elatusmajanduse põllumajandus. Vaatamata sellele, et põllumajandustoodangu maht kasvab, jääb selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks, sest teised majandusharud arenevad kiiremini. 20. sajandil vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv maailmas ligi poole võrra. Siiski on selles 40% töötavast rahvastikust.
Põllumajanduse osatähtsus riigi rahvamajanduses on erinev1. Austraalia koos Okeaaniaga, Brasiilia, Hiina, India ja USA annavad poole maailma põllumajandustoodangust. Osades Lõuna riikides on põllumajanduse tähtsus üle poole riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT), osades vähem kui kümnendik SKT-st. Sellele avaldab mõju looduslikud tingimused. Põhja riikides on osatähtsus SKT-s vähenenud. Seal tegeldakse rohkem sordi-ja tõuaretusega, põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamisega. See ei kuulu priimasektorisse.

Inimkonna toitlustamise ülevaade

Põllumajandus toodab toiduaineid inimesele vahetuks tarbimiseks , loomasööta ja toorainet edasiseks töötlemiseks. Asendamatu koht põllumajandusel on inimkonna touitlustamisel. Söömisel erinevalt inimese muust tarbimisest füsioloogilised piirid, millest kõrvalekalded põhjustavad tervisehäireid. Alatoitluse all kannab pool maakera elanikest. Olukord on raske Aafrika Sahara kõrbest lõuna pool, kus 40% rahvastikust kannatab alatoitluse all. Paljud Lõuna riigid on toiduainete eksporijad. Põhjariikidesse saadetakse troopilisi puuvilju , kohvi, teed, kakaod jpms. Nad tarbivad poole maailma toidust, millega kaasneb ülekaalulisus ja suured kulutused tervisehoiule.
Riigiti on inimeste toitumis võimalused ja –harjumused erinevad2.
Ollakse arvamusel, et kogu maailma põllumajandustoodanguga on võimalik toita kõiki inimesi, mõõduka ja mitteraiskavad tarbimise korral. Probleem tekib toiduainete ebaühtlasest jaotumisest ja vaesusest tingitud ebavõrdsest juurdepääsust toidule, mida ei suudeta lahendada ka toiduabiga.

Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid

Põllumajanduse arengut ja paigutamist mõjutavad:

• Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kllima , mullastik, reljeef)
  
• Majanduslikud tegurid (riigi majanduspoliitika , maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus)
  
• Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine , eleketrifitseerimine, kemiseerimine, transporti areng)
  

Looduslikud tegurid

Põllumajanduse peamine tootmisvahend on maa. Õllumajanduslikult saab kasutada 1/3 maismaa pindalast. Kasutuse seisukohalt jaguneb see:

• Põllumaa põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks (1/3)
  
• Rohumaa (2/3)
  

Et kultuurtaimed kasvaks, tuleb tegeleda mulla harimisega (mulla tehniline töötlemine). Põllumaa osatähtsus on suurem Euroopas ja kõige väiksem Austaalias ja Okeaaanias3.
On looduslikud ja kultuurrohumaad . Looduslikel rohumaadel on säilinud kasvukoha mullastiku, veeolude ja kliimaga kohastunud looduslik rohukamar . Siia kuulub niidud, luhad , stepi-, poolkõrbe-, savannikarjamaad. Kultuurrohumaal ( kultuurniit , -karjamaa, muru) kujundatatakse rohukamar vastavalt otstarbele.
Looduslikest teguritest mõjutavad põllumajandust:

• Agroklimaatilised näitajad. Avaldavad mõju põllumajanduse paigutamisele ja spetsialiseerumisele.
  
• Pinnase keemiline koostis ( soolsus , mulla happesus )
  
• Vegetatsiooniperiood, mis peaks olema vähemalt 90 päeva aastas. Temperatuur, sademete hulk tähtis.
  
• Reljeef, mägistel aladel ei saa kasutada traktoreid, kombaine jpm. seal tegeldakse käsitööga, loomakasvatusega.
  

Agrokliima vöötmete mõju põllumajandusele

4Arktilise kliima vööde – põllumajandus võimatu.
Lähisarktilinekllima – tundrakarjamaad, põdrakavsatus. Öökülma taluvad kultuurtaimed.
Parasvöötme kliimavööde – põllumajanduslikku maad kõige rohkem. Põhjapoolkeral ülekaalus maismaa. Lõunapoolkeral ookean. Vähe põllumaad okasmetsavööndis (jahe, lühike suvi). Lehtmetsa - ja rohtlavööndis kasvatatakse nisu, rukist, otra , kaera, kartulit , köögivilja, söödajuurvilja.
Lähistroopiline kliimavööde – põllumaad palju, selle kvaliteet sõltub sademete hulgast. Seal tegeldakse sega põllundusega (oliivipuud, tsitrulised, viinamarjad ). Kuiv lähistroopilistel aladel puuvillapõõsaid. Mussoonkllima aladel riis , teepõõsad, tsitrulised, õlitaimi, nisu, mais, tubakas .
Troopika vööde – temperatuur kõrge, ööpäeva temperatuuri kõikumine suur, sademeid vähe. Kasvatatakse datlipuid, kohvipuud, suhkruroogu. Kõrbealad põllumajandusele kõlbmatud.
Lähisekvatoriaalne vööde – temperatuur aastaringselt kõrge, ühtlane. Sademeid toovad passaadid. See tingib taimekavastuse aastaajalise rütmilisuse. Savannivööndis hirssi, maapähklit, niisutatavatel aladel puuvilla, riisi, veisekvastus.
Ekvatoriaalne kliimavööde – kuumad ja niisked õhumassid. Temperatuur kõigub vähe. Huumusevaesed alad. Vähem põllumaad. Seal kakao -, kautsuki-, kohvipuu , õlipalmi istandused .

Majanduslikud tegurid

Põllumajanduses on tootmistsükkel suhteliselt pikk. Seniajani , kui loomad kasvavad, saak koristamata, toodang müümatam tuleb põllumehel teha kulutusi. Aladel, kust saadakse üks saak aasta, on suured ka üle talve hoidmise kulud. Tuleb võtta pangalaenu. Taimekasvatus on hooajaline ja avaldab mõju tööhõivele. Vegetatsiooni perioodil on vaja lisatööjõudu, selle vajadus on väiksem agrokliima vöötmetes.
Põllumajanduses on tähtis tarbija asukoht. Kiiresti riknevate saaduste puhul on see peamine põllumajanduse paiknemist kujundab tegur.
Põllumajanduse arengu tulemuslikkus sõltub ka sellest, kas maa kuulub põllumajandussaaduste tootjale, vahendajale või riigile. Suurmaaomanikud toodavad eelkõige ekspordiks, mitte sisemaiste vajaduste rahuldamiseks madala ostujõuga turule.

Tehnika ja tehnoloogia taseme mõju põllumajandusele

Saagikuse tõstmiseks hakati kasutama väetisi. Viimane parandab taimede toitumistingimusi, suurendab taimekasvatustoodangu, parandab kvaliteeti. Kasutatakse kunstlikku niisutust, mis võimaldab saagikust suurendada ja stabiliseerida. Tänapäeval kasutatakse kunstlikuks niisutamiseks pumpasid, pihusteid jt. tehnilisi vahendeid.
Odavad ja kiired laevad ookeanidelm raudteed sisemaal avasid uued turud ja parandasid kaupade jaotamist riikide sees. Jahutus- ja külmutuseadmete areng võimaldab kiiresti riknevaid kaupu transportida üle maailma.

Põllumajanduspoliitika

See seisneb järgmistes valikutes:

• Kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest
  
• Kas oma riigi põllumeestele antakse eksporditoetust
  
• Kas kasutatakse impordimakse või kaitsetolle, et kaitsta oma riigi põllumehe toodangu tunnustamist kodumaal teiste riikide odavamate toiduainete eest.
  

Euroopa Liidus (EL) on põllumajandusele igal aastal eraldatud ligi pool eelarvest, mistõttu on see majandusharu suurimate rahaliste toetuste saaja.
El toodab põllumajandussaadusi rohkem, kui ise tarbib. Makstakse eksporditoetusi, et kaup oleks maailma turul konkurentsivõimeline. Mitmed EL-is makstavad toetused on seotud kvoodidega.

Põllumajandusliku toomise vormid maailmas

Ajalooliselt on domineerinud peremajandus talu vormis. Põlvest põlve antakse edasi tootmistraditsioone, pärandatakse talu.
Maailma põllumajanduses on säilinud ka arhailisi tootmisvorme. Lõuna riikides on kasutusel varaagraarne tootmisviis, maa kuulub kogukonnale . Rohkem on levinud Lõuna riikides tänapäeval hilisagraarne toomisviis, kus maa kuulub suuromanikele või riigile ning põimuvad talud ja mõisad.
20. sajandi algul hakkasid Austraalia, Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika talud konkurentsis püsimiseks spetsialiseeruma mingile kitsamale põllumajandusharule (piimakasvatus, mesindus vms). kujunesid välja spetsialiseeritud suurtalud. Üks osa suurtalusid on olnud agraarreformi tulemus.
Põhja-Ameerikas, Austraalias jm. rohtlates on kujunenud suured teravilja-, peaasjalikult nisutalud.
Eraldi tuleks kasitleda riisi kasvatamist . Paremini kasvab riis Lõuna-Aasias, Kagu-Aasias mussoonkliimas riisitaludes. Kasvab ka Austraalias, Itaalias, Prantsusmaal, USA-s, Venemaal Musta mere rannikul.
Loomakasvatuses kujunesid rantšod, suurtel looduslikel rohumaadel, nii Põhja kui ka Lõuna riikides.
Lähisekvatoriaal- ja ekvatoriaalvöötmes on istandused. Esialgu Vahemerealadel, Kariibi mere ääres, hiljem Lõuna riikidesse. Kasvatatakse monokultuure ja kasutatakse odavat tööjõudu.
19. sajandi lõpul moodustasid Eesti põllumehed masina-, ppima- jms. ühistud. Sinna kuulumine oli vabatahtlik ja liikmetel võrdne hääleõigus.
Põhja riikide põllumajandus on kujunenud viimaste aastakümnetega, arenenud industrialseeritud põllumajanduseks. On ka harrastustalustalud (turismitalud).

Peamiste põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise geograafia

Taimekasvatuse geograafia

Teravili ja kartul on inimese peamised taimsed toiduained. Üle poole maakera põllumaast on teravilja all ja toodang on 300 kg ühe inimese kohta aastas. Inimese jaoks on tähtsamad teraviljad riis, nisu ja mais. Moodustavad ¼ maailma teravilja toodangust. Suurimad riisi kasvatajad on Hiina (200 mln t/a) ja India (ligi 150 mln t/a). Nisu ja riisi kogusaak maailmas on peaaegu võrdne. Nisu kasvatatakse ligi 70 riigis. Kõige rohkem Aasias (42%), Euroopas 1/3 maailma nisust . Üle poole nisust saadetakse: Hiinast, Indiast , USA-st, Prantsusmaalt, Venemaalt.
Maisi kasvatatakse enam USA-s, kust on pärit 44% maailma maisitoodangust.
Maailmas moodustab rukkitoodang 3% maisi, riisi või nisutoodangust.
Lõuna riikides on olulisel kohal õlukultuuride kasvatamine, 2/3 tarbitavast rasvadest saab inimkond taimedest (päevalill, oliivipuu, raps jt.).
Külvipinna suuruselt järgneb teraviljale söödakultuurid (peamiselt Põhja riigid).
Kartulikasvatus jaguneb riikide vahel ühtlasemalt. Kartuli kodumaaks peetakse Lõuna-Ameerikat, enam kasvatatakse Euroopas, Aasias. Ekvaatori aladel asendab kartulit bataat ja maniokk .
Peamise osa kiudkultuuridest (puuvill, lina, kanep) annab Aasia 57% (Hiina, India) ja USA ja Brasiilia.
Puu- ja juurvilju kasvatatakse kogu maailmas. Euroopa annab ½ maailma viinamarja toodangust. Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania 38% maailmatoodangust.

Loomakasvatus

Loomakasvatus ala hõlmab kolmveerandi maakera põllumajanduslikust maast. Seal on tähtsamad veise-, sea-, lamba-, linnukasvatus . Euroopat iseloomustab intensiivne loomakasvatus.
Veisekasvatus on laialt ja ühtlasemalt arenenud loomakasvatusharu . Võrdselt 1/3 veistest on Aasias ja Ameerikas. Euroopas on domineerivaks piima- ning piima-lihakarjakasvatus, selle baasil või ja juustu tootmine (Šveits, Holland , Prantsuse juustud ).
Seakasvatus annab 40% maakeral toodetavast lihast. Aasias ja Euroopas on vastavalt pool ja veerand maailma sigadest. Liider on Hiina.
Lambakasvatus on arenenud looduslikel rahualadel. Austraalias ja Uus- Meremaal kasvatatakse neid villa saamiseks (1/2 maailmatoodangust). Lammaste arvu poolest liider on Aasia (Hiina).
Linnukasvatus hõlmab laia ala. Neid kasvatatakse kõikides riikides. Suuremad tootjad on Hiina, USA ja Jaapan.
Kaamelikasvatus on oluline Aafrika ja Aasia kõrbetes, hobusekasvatus Aasia ja Ameerika mägistel aladel, põdrakasvatus Ameerika ja Euraasia põhjaaladel. Kõrgmäestikes laamad ja jakid.

Toiduainete tööstuse ja –kaubanduse geograafia

Vanemad toiduainete tööstusharud on liha-, leiva-, õlle-, veinitööstus. Tänapäevased harud: konservi-, juustu-, makaronitööstus.
Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania annavad ½ maailma veinitoodangust. Õlle tootmine on enam arenenud USA-s ja ka Hiinas.
Maailma suhkrust 2/3 toodetakse suhkruroost ja 1/3 suhkrupeedist. Suhkrutööstus on enam arenenud Brasiilias ja Indias.
Lihatööstus on enam arenenud Hiinas, USA-s, Brasiilias, Prantsusmaal, Saksamaal, Venemaal.

Kokkuvõte

Põllumajandus on inimese jaoks üks tähtsamaid harusid. Tänu sellele saab inimene oma toidulauale toidu. Maailmas ei ole riiki, mis ei tegeleks mingil määral põllumajandusega. Oma soodsa kliima tõttu Aasia riigid heal tasemel põllumajandusega. Neil ei pruugi küll head põllutöö tehnikat olla, aga siiski tuleb suurem osa põllusaagistest sealt.

Lisad

Lisa 1
Lisa 2
Lisa 3
Lisa 4
1 Vaata lisa 1
2 Vaata lisa 2
3 Vaata lisa 3
4 Vaata lisa 4