Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rasvtõbi (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIDA TEHA KEHAKAALU VÄHENDAMISEKS?

Tallinna Lilleküla Gümnaasium
RASVTÕBI
Referaat
Koostanud:Kelly Pärkman
11a
Juhendaja :Kristel Mäekask
Tallinn 2009

SISUKORD


Sissejuhatus
Rasvumise all kannatab miljoneid inimesi kogu maailmas. Liigne kehakaal on lisakoormuseks südamele. See on peamine riskitegur vere rasvainete rohkuse ilmnemisel. Samuti mitte-insuliinisõltuva diabeedi, glükoositalumatuse, degeneratiivse liigesepõletiku ja mitmete kasvajate tekkes. Kehakaalu vähendamine on tõhus abi normist kõrgema vererõhu langetamisel, näiteks 10 kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel haigetel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra.
RASVAINEVAHETUSE TEKKE PÕHJUSED
Tekkepõhjused võivad olla kas söömisest tingitud e. alimentaarsed, sisenõrenäärmete haigustest tingitud e. endokriinsed või ajuhaigustest ja –traumadest tingitud e. tserebraalsed. Vahel on need vormid omavahel kombineerunult. Ligikaudu 50% esineb pärilikku ja konstitutsionaalset eelsoodumust. Kaasaaitavaks faktoriks on vähene liikumine.
Mõnikord on põhjuseks kilpnäärme vaegtalitlus. Enamikel juhtudel on süüdi vale toitumine. (nn kiirtoidu tarbimine). Sööme iga päev rasvaineid e lipiide, mis on vajalikud organismi eri talitluste täitmiseks. Ülemäärased rasvained transporditakse rasvaladestistesse, st naha alla, kõhule, reitele, rindadesse. Tekivad padjandid . Puusadel ja reitel paiknevat apelsinikoort meenutavat rasvkude nim tselluliidiks. Viimane on täiesti tavaline rasvkude, kuid ladestub naistel teistmoodi kui meestel. See rasvaladestis kujutab endast energia varu, mida saaks kasutada naise raseduse ajal, näit kui rase kannatab alatoitluse all. Peab siiski märkima, et ülekaalulistel naistel ei ole kõik rindades, puusadel ja reites leiduv sugugi eluks vajalik. Osa rasvaladestisest paikneb sügavamal organismi sisemuses, ümbritsedes mitmeid organeid ja toetades neere. Naistel esineb rasvumist 2 korda rohkem kui meestel.
RASVUMIST SOODUSTAVAD TEGURID
Eri rasvaineid transporditakse verega. Neid, näiteks kolesterooli on võimalik veres määrata. Kui veres ringleb liiga palju rasvainete osakesi, on kolesterooli tase veres liiga kõrge. Kolesterooli taseme piirväärtus on 5,5 mmol/l kohta. Kui rasvainete näitajad on veres liiga kõrged, tuleb esmalt muuta toitumist. Raskematel juhtudel määrab arst ravimeid. Rasvumist soodustab ka vähene kehaline aktiivsus. Vähene kehaline aktiivsus võib kergesti põhjustada ülekaalu, kõrget vererõhku, arterioskleroosi ja suhkrutõbe.
ISIKU RISKIRÜHMA SELGITAMINE
Inimene võib olla kõhn, sale, normaalne, ümar, täidlane, ülekaaluline või rasvunud. See jaotus on oluline haigestumisriski suhtes. Isiku riskirühma selgitamiseks on välja töötatud mõõtühikud.
Keha massi indeks (KMI) (näitab kehakaalu suhet pikkusesse)
KMI = kehakaal (kg)/(pikkus (m))2
(näide: 92 kg kaaluva ja 175 cm pikkuse inimese KMI = 92/(1,75)2 = 30)
Nii kehakaalu kui pikkuse määramisel peab patsient olema ilma jalanõudeta.
Klassifikatsioon KMI (kg/m)2
HAIGUSE TEKKEOHT:
Alakaaluline

Madal (kuid on suurenenud teiste tervisehäirete tekkeoht)
Normaalne
18,5-24,9
Keskmine
Ülekaaluline/Rasvtõve eelstaadium
25,0-29,9
Suurenenud
Rasvtõbi I
30,0-34,9
Mõõdukas
Rasvtõbi II
35,0-39,9
Sage
Rasvtõbi III
> 40
Väga sage
KULG
Rasvumine võib olla kas üldine või seotud teatud kehaosadega. Mõnikord kaal lisandub teatud piirini ja jääb seejärel suhteliselt stabiilseks, kuid võib ka olla progresseeruv rasvumine, kus iga kuu tuleb juurde 2-3 kg. Liigne kehakaal häirib mitmete organite ja elundkondade talitust . Lisaks võimalikele põhihaiguse tunnustele võib rasvtõvega kaasneda mälunõrkus, pearinglus, kiire väsimine, unisus , miimika väheneb, südame toonid nõrgenevad, rütm aeglustub, häirub perifeerne vereringe, diafragma kõrgseisu tõttu väheneb kopsumaht, mis omakorda viib sagedaste hingamisteede katarride tekkele, üle 60% juhtudest esineb mao ülihappesus, on kalduvus kõhukinnisusele, häirub kõhunäärme talitus, millest tingituna muutub fermentide sekretsioon. Sellega kaasneb rasva imendumise suurenemine. Üleliigne kehakaal annab suurt koormust luudele ja liigestele, tekitades valu ja vähendades liigeste liikuvust. Liigespindadele võivad ladestuda soolad . Suureneb higi- ja rasunäärmete sekretsioon, millest tingituna võivad tekkida nahamädanikud.
RAVI
Ravi sõltub tekkepõhjusest. Kuna valdavas enamikus on tegemist toidust tingitud rasvumisega, siis aitab menüü korrastamine ja toitumistavade muutmine haigusest vabaneda . Kui on perekondlikku eelsoodumust, siis eriti mehed vanuses 40 – 45 aastat ja naised 35-40 aastat ning klimakteeriumiealised peavad jälgima söödava toidu mitmekülgsust paralleelselt toidu hulgale ja erinevate toitainete vahekorrale menüüs. Sagedasemad põhjused toiduga liigse kehakaalu tekkes on rasvase toidu söömine, sest rasva maitsega ollakse harjutud ja see meeldib. Ei tunnetata ka söödavate grillvorstide ja –liha optimaalset kogust. Teine oht on tavaliselt magusate jookide ja õlle liigtarbimine . Jäätiselembelised ning kookide ja pirukate armastajad peaksid aga nendest loobuma.
KEHAKAALU VÄHENDAMINE KMI PÕHJAL
KMI väärtus
Ravi
18,5-24,9
Ravi ei ole vaja.Soovitada säilitada sobiv kehakaal õige toitumise ja kehalise aktiivsuse abil.
25-29,9
Madala kalorsusega dieet ja suurem kehaline aktiivsus, et ei kaasne haigusi mõõdukalt vähendada kehakaalu.
25-29,9
Medikamentoosne ravi koos madala kalorsusega dieedi ja kaasnevad haigused kehalise aktiivsusega
30-39,9
Medikamentoosne ravi, kui teistest ravivõtetest ei ole abi olnud
40+
Kirurgiline ravi, kui teistest ravivõtetest ei ole abi olnud.
TALJE ÜMBERMÕÕT
Talje ümbermõõt on osutunud keha rasvkoe hulgal põhineva tervisliku seisundi oluliseks näitajaks - isegi suuremal määral kui kehakaalul põhinevad näitajad (nagu KMI või talje-puusa suhe). Talje ümbermõõdu järgi hinnatav tervisehäirete tekkeoht:
Suurenenud risk
Oluliselt suurenenud risk
Mehed
> 94 cm
> 102 cm
Naised
> 80 cm
> 88 cm
NB!Talje ümbermõõt tuleb mõõta seisval patsiendil roidekaare alaserva ja niudeharja vahelisel joonel , mitte üle kõrgema koha ega naba .
MIDA TEHA KEHAKAALU VÄHENDAMISEKS?
Proovige saavutada normaalkaal. Eesmärgiks mõõdukas kaalu langetamine umbes 1 kg nädalas pika aja jooksul (3-6 kuud). Jälgige tasakaalustatud ja tervislikku toitumist. Sööge vähem rasvaseid ja soolaseid toite, samuti maiustusi. Madala rasvasisladusega toit vähendab ka östrogeenide (naissuguhormoonide) tootmist organismis. Need hormoonid soodustavad rasva teket. Eelistage juur- ja puuvilja (porgandid, peedid , kapsad, õunad, pirnid, ploomid , kirsid, apelsinid jms), kala, linnuliha ja lahjad piimasaadused, eelistage tatart, kaerahelbeid, kliisid (näit kliisep). Täisteraleiba. Ei tohi süüa kõhtu liiga täis. Ärge sööge söögiaegade vahel. Kui tühi kõht häirib, nosige õuna, pirni või porgandit. Alkoholiga ei tohi liialdada.
Liikuge rohkem ja regulaarselt. Vajalik võibolla kehaline koormus (kõndimine, jalgrattasõit, pallimängud, suusatamine jms). Füüsiline treening arendab lihaseid, kiirendab ainevahetust. Parandab see südamevereringe seisundit. Vältida järske tugevaid pingutusi. Koormust tõsta sujuvalt . Võiks alustada kasvõi kahe 20minutilise kõnniga nädalas. Enne kui otsustate alustada regulaarseid füüsilisi treeninguid, eriti vanemas eas, käige kindlasti arstlikul kontrollil. Kõige parem on lihastreeningu, aeroobika ja madala rasvasisaldusega dieedi kombinatsioon. Raskematel juhtudel soovitab arst ravimeid. Orlistaat pidurdab toidurasva hüdrolüüsi (lagunemist) ja sellele järgnevat imendumist. Orlistaat ei ole näidustatud üksnes kehakaalu vähendamiseks, vaid on efektiivne ka ülekaaluliste patsientide pikaajalises ravis.
Ravi tulemusel kaovad või paranevad ka rasvtõvega kaasuvad haigused nagu kõrge kolesterooli sisaldus, insuliini rohkus veres, vererõhu kõrgenemine jm. Paranemisnähud ilmnevad kaks nädalat kestnud ravi jooksul ning kestavad üle kahe aasta pärast ravi lõppu. Harva võib esineda allergia orlistaadi mõne koostisosa suhtes. Tuleb regulaarselt kaaluda ja pidada päevikut (mida ja kui palju söödi, füüsiline tegevus).
Kehakaalu reguleerimise eduka kulgemise tunnused on järgmised:
  • sobiva rõivasuuruse muutus
  • kehakaalu vähenemine või selle suurenemise peatumine
  • välimuse muutus
  • enesetunde muutus

Tervisliku seisundi näitajate paranemine:
  • arteriaalne vererõhk langeb
  • uni paraneb
  • väsimus kaob
  • hingeldus füüsilisel koormusel väheneb või kaob hoopis
  • enam ei esine liiges- või lihasvalusid
  • isegi viljatus võib kaduda

Mõnigate kaasnevate haiguste (kõrgvererõhutõbi, diabeet , rasvade rohkus veres) ravivajadus väheneb. Kehakaalu reguleerivat ravi ei teostata naise raseduse ja imetamise ajal.
20% kehamassi tõus üle normi on seotud terviseriskiga:
  • II tüüpi diabeet, insuliin- resistentsus .
  • Maksa rasv -düstroofia.
  • Südame-veresoonkonnahäired: hüpertensioon, veres tõusnud triglütseriidide ja LDL tase.
  • Sapikivitõbi
  • Hüpoventilatsioon ja Pickwicki sündroom (somnolentsus, polütsüteemia, südamepuudulikkus)
  • Osteoartriit.

Rasvtõbi on rinnavähi riski suurendav tegur. On leitud, et rasvtõbi on riskteguriks menopausis naistel, kes pole kasutanud hormoonasendusravi.
KASUTATUD KIRJANDUS

10
Vasakule Paremale
Rasvtõbi #1 Rasvtõbi #2 Rasvtõbi #3 Rasvtõbi #4 Rasvtõbi #5 Rasvtõbi #6 Rasvtõbi #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kellly Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Enda tervislikukäitumise muutmine
12
docx

Enda tervislikukäitumise muutmine

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala ENDA TERVISLIKUKÄITUMISE MUUTMINE Projekt Koostas: Reelika Setskova Juhendaja: Kaidi Kiis JÕHVI 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ÜLEKAALULISUSE ENNETAMINE........................................................................4 2. TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIMÕTTED..............................................................5 3. ÜLEKAAL JA ALA

Tervisepsühholoogia
Tasakaalustatud toitumine
20
pdf

Tasakaalustatud toitumine

sealiha ja juustu tarvitamist. väga suure rasvasisaldusega, asenda need mahla, · Söö liha 3­4 korda nädalas mõõdukas koguses, jogurti, maitsetaimede, sidrunimahla, veini- jt kast- eelistades lahjat tailiha (kana- ja veiseliha). metega. · Kui toit on rasvasem, serveeri korraga väike ports- · Eemalda lihalt nähtav rasv ja kanalt nahk. jon. Portsjonit võib suurendada puu- ja köögivilja · Valmista liha keedetuna (eemalda puljongil pealt või muude lisandite arvel. rasv), praevardas, fooliumis või teflonpannil küp- · Leivale määrimiseks võib või asendada või ja tai- setatuna.

Inimeseõpetus
RASVUMINE-TSELLULIIT-STRIIAD
19
docx

RASVUMINE, TSELLULIIT, STRIIAD

· kehakaalu mõju aktiivsusele - füüsiline aktiivsus mõjutab kehakaalu, kuid ka kehakaal mõjutab füüsilist aktiivsust ­ suurema kaaluga kaasneb suurem ebamugavustunne ning hingeldamine, higistamine. Paljud rasvunud inimesed tunnevad teiste nähes treenimisel piinlikkust. Rasvumise tüübid. Eristatakse kahte tüüpi rasvumist: o õunakujuline ehk rasvumine kõhu piirkonnas. Õunakujulisel rasvumisel koguneb rasv kõhupiirkonda, siseorganite vahele ja rinnale. Vahel nimetatakse sellist rasvumist ka õllekõhuks, kuid tegelikult soodustab rasvumist igasugune alkoholi liigtarbimine. Selline rasvumine esineb rohkem meestel, aga ka vanematel naistel pärast menopausi. Uurimused on näidanud, et õunakujulist rasvumist põhjustab ka pikaajaline stress, mille põhjuseks peetakse stressi puhul erituvat liigset kortisooli;

Iluteenindus
Meditsiinilinekontroll spordis
12
doc

Meditsiinilinekontroll spordis

Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaars

Spordimeditsiin
Terviseõpetus-arvestustöö
20
docx

„Terviseõpetus” arvestustöö

Aine „Terviseõpetus” arvestustöö (avatud ülikool) Koostas: Liivi Hiienurm, TH3 1. Toitumine Õige toitumine tugevdab meie tervist, jõudu, vastupidavust ja vaimset seisundit. Isegi kui inimene sööb normaalses koguses toitu, ei pruugi ta saada kätte piisavalt vajalikke aineid ja see võib viia erinevate terviseriketeni. Tihti süüakse liiga palju just sellepärast, et toit on täis „tühje kaloreid”. Tühje kaloreid annavad näiteks suhkur, maiustused, jahutooted, rasv, Coca Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest

Terviseõpetus
Tervislik toitumine
21
docx

Tervislik toitumine

..15 % (tavaliselt 12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. Kaugelt vaadates ei tundu valgud nii ohtlikud, kui süsivesikud, kuid ka valkude liigtarbimisega ei tohiks katsetada. Pidev liigne valk toidus koormab maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. 1.3.3 Rasvad Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad

Toit ja toitumine
Tervislik toitumine
24
doc

Tervislik toitumine

Sellisel juhul on valgu katta 10...15 % (tavaliselt 12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. Kaugelt vaadates ei tundu valgud nii ohtlikud, kui süsivesikud, kuid ka valkude liigtarbimisega ei tohiks katsetada. Pidev liigne valk toidus koormab maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. 1.3.3. Rasvad Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad kolme liiki rasvhappeid, millel vahet tegemine on väga oluline: 1. küllastatud rasvhapped 2

Kehaline kasvatus
Diabeet
43
rtf

Diabeet

Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.2.1 TEIST TÜÜPI DIABEEDI RAVI........................................................................................

Toitumisõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun