Sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemine: Gorbatšovi võimuletulek, Brežnevi doktriini tühistamine, Ida-Euroopa vabanemine sealhulgas Saksamaa taasühinemine, külma sõja lõpp (0)

Ajalugu
Sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemine : Gorbatšovi võimuletulek, Brežnevi doktriini tühistamine, Ida-Euroopa vabanemine sealhulgas Saksamaa taasühinemine, külma sõja lõpp.
M. Gorbatšovi võimuletulek: 1985.aasta märtsis kinnitas nLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihail Gorbatšovi. Gorbatšov oli noorim liider nSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut. Gorbatšov oli veendunud, et nSV Liit vajab ümberkorraldusi ning oli valmis neid tegema. Uskus kommunistlikesse ideedesse
Brežnevi doktriini tühistamine: Satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast vaimustatud. Nende arvates õhutas Gormatšovi poliitika opositsiooniliikumisi ning see oleks võinud lõppeda kommunstlike valitsuste langemisega. Gorbatšov ei lasknud end vastuseisust häirida. Ta kutsus Kesk- ja Ida-Euroopas avalikult üles samasugustele muutustele, nagu olid toimunud nSV Liidus. Mõistis hukha Praha kevade lämmatamise 1968. aastal ja loobus 1987.aastal avalikult Brežnevi doktriinist, teatades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida.. Kesk- ja Ida-Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine. NSV Liit jäi nii nõrgaks, et ei suutnud isegi oma otsesel võimualal korda hoida. See andis Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastele märku, et aeg on kommunistlik diktatuur kukutada .
Ida-Euroopa vabanemine sh Saksamaa taasühinemine: Berliini müüri varisemine tähendas veel säilinud Kesk- ja Ida-Euroopa kommunismi lõppu. Likvideeriti ühepartieüsteem ning kuulutati välja vabad valimised. 1990.a valimistel saavutas võidu Saksamaa kiiret ühinemist pooldav Saksamaa Liit eesotsas Kristlik-Demokraatliku Liiduga. Endised kommunistid said rängalt lüüa. Juba veebruaris alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-, sotsiaal- ja valuutaliidu moodustamisega. Saksamaa ühinemine osutus siiski keerukamaks, sest Saksamaa tulevikust oli huvitatud ka nSV Liit. Moskva leebumisele aitas kaasa Saksamaa Liitvabariigi kantsleri Helmut Kohli pakutud majandusliku abi programm nin toetus kodumaale pöörduvatele nõukogude sõjameestele. 1990 septembris kirjutati Moskvas kokkulepetele alla ning 3 oktoober 1990 taasühines Saksamaa ametlikult.
Külma sõja lõpp: Riigipöörde läbikukkumisega oli nSV Liidu saatus otsustatud, selle osad kuulutasid end iseseisvaks. 8.detsember 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Valgevenes avalduse nõukogude Liidu laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) loomise kohta. Gorbatšov loobus võimust ja andis selle üle Jeltsinile. 1991.a detsembris saatis nSV Liit end laiali ning sellega oli külm sõda lõppenud.
Ühiskond
Eesti Vabariigi sotsiaalkindlustus : mõiste, liigid, sotsiaalkindlustusmaksed.
Sotsiaalkindlustus on riigi poolt antav garantii , millega teatud sotsiaalsete riskide korral tagatakse täiendav sissetulek või sissetulekute jätkumine vähemalt tasemel, mis võimaldab inimväärset äraelamist.
Sotsiaalkindlustusmaksed on kohustuslikud maksud , mida sotsiaalkindlustusametid koguvad haigus-, töövõimetus- või töötushüvitiste maksmiseks.
Filosoofia
Teema: Argumendi äratundmine
Näidisküsimus: Milliste näitajate põhjal tunned ära argumendi? (õpilane saab vastava teksti, milles tunneb ära kõik argumendid)
Materjal:  http://filosoofiajaloogika.ee/argument/ , http://filosoofiajaloogika.ee/argumendi-indikaatorid/ , http://filosoofiajaloogika.ee/argumendi-moiste-2/ , http://filosoofiajaloogika.ee/vastused-2/   
Argument on mõtlemisvorm, mis koosneb väitest ja sellest põhjendusest. Teine võimalik sõnastus: see on väidetekogum, kus ühtedest väidetest järeldatakse teised. Neid, millest järeldatakse, nimetatakse eeldusteks. Neid, mida järeldatakse, nimetatakse järeldusteks. Realistlikud argumendid–sellised, mida kasutatakse argielus või poliitikas–on reeglina üsna keerulised. Nende loogilise vormi äratundmisega võib olla tükk tegemist, ja selle hõlbustamiseks leidub erivõtteid. Kuid alustuseks on igal juhul hea hoida silme ees üks selge näide millestki niisugusest, mis ilma igasuguste kahtlusteta tõesti ON argument. 
Kuna argument on struktuur, mis koosneb eeldustest ja järeldustest, siis need tulebki kõigepealt leida. Seda hõlbustavad  indikaatorid . Need on tüüpilised sõnad ja keeleväljendid, mis märgivad eelduse või järelduse esinemist . Alljärgnevalt on loetletud rida tavalisi indikaatoreid. (Tegelikult on neid palju rohkem.)
Järelduse indikaatorid: järelikult; seega; niisiis ; nii et; sellest tulenevalt; seetõttu; mis näitab, et; mistõttu;  mis tõestab, et;  see võimaldab meil järeldada, et;  siit järeldub, et;  see lubab arvata, et; siit saame, et jne.
Eelduse indikaatorid: sest; kuna; see järeldub faktist, et; põhjuseks on asjaolu, et; esiteks; teiseks; oletagem, et;  eeldame näiteks, et; kui oletada, et; kui lähtuda sellest, et;võttes aluseks tõsiasja, et jne.
Teksti struktuur muutub paremini  jälgitavaks, kui indikaatorid välja märkida.
Enamik tulevasi lapsevanemaid eelistaks pigem saada poegi kui tütreid. Seega kui inimestel tekiks võimalus oma lapse sugu valida, siis on tõenäoline, et populatsioonis saaks olema rohkem mehi kui naisi. See võiks kaasa tuua tõsiseid sotsiaalseid probleeme,järelikult tuleks keelata niisuguste tehnikate kasutamine, mis võimaldavad inimestel oma laste sugu valida.
Eeldused ja järeldused võib varustada sümboltähistega, et neile saaks kergesti viidata: P1 (põhjendus nr.1), V1(väide nr.1) jne. Kuidas sümbolid täpselt valida, on maitse asi.
Loogikaõpikud ja teadusartiklid kirjutavad realistlikud argumendid sageli ümber üksteise all paiknevateks väideteks. See ongi päris hea mõte. Tervele tekstile sellist lähenemist rakendada on ebapraktiline, kuid reeglina ei olegi sügavamalt vaja analüüsida tervet teksti. Enamasti on mõttekäikudes otsustavad kohad, mis taanduvad väikesele komplektile fundamentaalsetele eeldustele ja põhimõtetele. Kui need on leitud, võib olla mõttekas nad niisugusele kujule viia:
P1: Enamik tulevasi lapsevanemaid eelistaks pigem saada poegi kui tütreid.
V1: Kui inimestel tekiks võimalus oma lapse sugu valida, siis on tõenäoline, et populatsioonis saaks olema rohkem mehi kui naisi.
P2: See võiks kaasa tuua tõsiseid sotsiaalseid probleeme.
V2: Tuleks keelata niisuguste tehnikate kasutamine, mis võimaldavad inimestel oma laste sugu valida.
Vahel toimivad indikaatoritena modaalsed sõnad: võimalik, võimatu, paratamatu, peab, ei saa. Praktilise loogika kontekstis täidavad sellised sõnad enamasti järelduse indikaatori rolli, nagu järgmise näite esimeses variandis:
1. Maailm on täis kannatust. Jumalat ei saa olemas olla.
2. Kuna maailm on täis kannatust, siis Jumalat ei saa olemas olla.
Tasub märkida, et viise, kuidas seda klassikalist ja ühtlasi üht kõige tugevamat argumenti Jumala olemasolu vastu kirja panna, on kõige tõenäolisemalt lõpmatult palju.
Vahel on indikaatorid petlikud, sest loomuliku keele sõnadele on omane mitmetähenduslikkus. Vaatame sellist näidet:
“Sa lähed niisiis juba ära”.
Niisiis on reeglina järelduse indikaator, kuid sellises lauses on tegu pigem küsimusega või sooviga, et antaks lisainformatsiooni, mitte argumendi osaga.
1. Ole optimist . Midagi muud pole eriti mõtet olla. (W. Churchill).
Intuitiivselt ei ole kohe selge, on siin üks või kaks mõtet ja kas põhjendamist toimub. Kuid, esiteks, on ilmne, et Churchilli mõte erineb olukorrast, kus lihtsalt öeldakse “Ole optimist!” Teiseks, on selge, et kõne alla tuleks ka: “Ole optimist. See on su tervisele hea.” Või “Ole optimist. See on sulle lõppkokkuvõttes kasulikum.” Või mõni kolmas põhjendus. Seni kui konteksti ei lisandu, on võimatu öelda, missugune täpselt on Churchilli põhjendava printsiibi sisu. Kuid põhjenduse katse kindlasti on, ning põhjendus tundub olevat spetsiifiline, eristudes muudest võimalikest põhjendustest. Seega, jah, siin tõenäoliselt on argument.
2. Mistahes seadus on halb asi, sest iga seadus on vabaduse rikkumine . (J. Bentham)
Tegu on vaid ühe lausega, ent see sisaldab kahte eraldi väidet. Siin on esitatud argument, sest olemas on nii eeldus kui järeldus. Tasub märkida, et üks lausesaab vabalt olla argument, kuid üks väide mitte. Argumendi tekkimiseks on vaja minimaalselt kahte väidet.
3. Kui riik püüdleb sellele, et olla võrdsetest koosnev ühiskond, siis ühiskond, mis põhineb keskklassil, kaldub olema kõige parema ülesehitusega.
4. Riik püüdleb sellele, et olla võrdsetest koosnev ühiskond, ja järelikult riik, mis põhineb keskklassil, kaldub olema kõige parema ülesehitusega. ( Aristoteles )
Need näited on väga sarnased, kuid  esimene ei esita argumenti, teine aga küll. Nagu öeldud, on argumendi olemasoluks vaja minimaalselt kahte väidet. Kuid see, et ühes lauses on kaks väidet, ei garanteeri veel, et lauses on argument. p. 3 toodud näite puhul nii ongi. Siin on kaks väidet, mis moodustavad liitväite kujul kui A, siis B. Ent teesist ja põhjendusest koosnev struktuur puudub. Väidetakse vaid kahe väite seost: kui kehtib üks, siis kehtib ka teine. Aristolese näites seevastu moodustavad samad osad argumendi.
Kui argumenti otsida, tuleb otsida struktuuri. Kuid isegi kui struktuuri olemasolu on ilmne, ei tähenda see, et tegu on just põhjendusstruktuuriga. On ka mitmeid muid struktuure.
5. Praeguse kasvukiiruse juures suureneb maakera elanikkond  11 aastaga umbes 1 miljardi võrra. Iga viies inimene kannatab alatoitluse all. On piirkondi, kus on pidev näljahäda, näiteks Aafrika ja Aasia . Aafrika mandri suureks probleemiks on juba paarkümmend aastat pikk põuaperiood. Ka umbes neljakümnes arenguriigis varitseb tõsine näljaoht. Ajaloost on teada, et 1846-1849 oli näljahäda kõigis Euroopa riikides, Iirimaal suri 1 miljon inimest. Ka Eestis oli 1695 -1697 nn. Suur Nälg, kus suri iga viies eestlane.
Selles katkendis on kõne all tõsine teema. Tegu ei ole emotsionaalse retoorikaga, vaid millegi väga mõistuspärasega, esitatakse karme fakte. Kuid argument puudub.
6. Miks ei ole Teie poolt juhitav sotsiaalministeerium menetlenud minu poolt esitatud puudega inimeste kaitse eelnõud? – Ma ei kujuta ette, kuidas saab Teie eelnõu tõsiselt võtta, teades, et Te paigutasite oma ratastooli jäänud ema hooldekodusse.
See on argumentum ad hominem . Kas ad hominem on argument või mitte, sellele kiire ja ühene vastus puudub. Varasematel aegadel oli loogikute arvatesad hominem alati ebaargument ehk eksijäreldus. See tähendab, et on miski, mis pealtnäha tundub väga argumendi moodi, ent tegelikult seda pole. Ad hominem vaidlustab väite sel alusel, et väite esitaja on kahtlane või probleemne isik. Samas on loogiline öelda, et väide ja selle päritolu on kaks täiesti ise asja. Väite tõesuse või asjalikkuse kohta ei ütle kõige vähematki see, kes väidet esitab. Ideaalsel juhul peaks nii olema.
Praktilises loogikas kaitstakse kohati siiski arvamust, et ad hominem on teatud tingimuste täidetuse korral arukas argumenteerimisviis. Millised need tingimused täpselt on ja mida see praktikas tähendab, on teise korra teema. Käesolev näide aga paigutataks ka selliste loogikute poolt ikkagi pigem “mitteargumentide” hulka. Miks? Konstrueerime võrdluseks kõrvale teise:
6a. Miks ei ole Teie ministeeriumi ametnikud läbi vaadanud minu taotlust hooldajatoetuse saamiseks? – Ma ei kujuta ette, kuidas saaks Teie taotlust tõsiselt võtta, teades, et Te paigutasite oma ratastooli jäänud ema hooldekodusse.
Teisel juhul on karakteri kriitika või isiku motiivide vaidlustamine vähemalt esmapilgul omal kohal, kui mõtleme sellele, milline on esitatud väite sisu.  “Toetus on vajalik, et saaksin oma ema hooldada ”.