Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Põllumajandus 
Brasiilias
Joonis 1 Brasiilia 
alepõllud
• Metsade  hävimine , ökosüsteemi hävimine
Muldade hävimine, erosioon
Ajutine lahendus,  taastub  kaua
Joonis 2: Alepõld Brasiilias 
Joonis 3: Suurpõld Brasiilias
• Muldade vaesumine, mets hävitatakse
üks liik  domineerib , ökosüsteem  kahjustub
GMOde  sattumine  loodusesse
Joonis 4: Maisipõld                       
•Maisi tootmine  Parana  regioonis
Loodusolude mõju põllumajanduse 
arenguks
• Brasiilia asub  ekvatoriaal - ja lähisekvatoriaalses 
kliimavöötmes. Põhilised  loodusvööndid  Brasiilias on 
vihmamets , aastaajati niiske mets ja  puisrohtla
• Brasiilias on ferralliitmullad ( punamullad ). Punamullad 
on huumusevaesed ja väheviljakad, seetõttu nad 
põllumajanduseks eriti ei sobi.
• Siiski on neid tänapäeval hakatud ulatuslikumalt 
kasutama, aga selleks on vaja põllule lisada lupja ja 
väetist (Brasiilias).
• Et aastaaegu ei eristata, siis võivad erinevad taimed 
ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Aastas saab mitu saaki.
• Kuna ka  mikroorganismid  lagundavad taimejäänused 
väga kiiresti ning puud võtavad neist vabanenud 
toitained  taas kasutusele, sisaldavad ferralliitmullad 
vähe huumust.
• Pinnamood on üsna tasane ja ei ole liigestatud ning 
seetõttu oleks hea taimekasvatuseks.
Joonis 5: Sao  Paulo  kliimadiagramm
Joonis 6 : Brasiilia sademete kaart
Joonis 7: Brasiilia temperatuuride 
kaart
Joonis 8: Kasvuperioodi pikkus 
Põllumajandusmaa kasutamin
Jooe
nis 9: 
Brasiilia põld
• Riigi pindala: 851488000 ha 
• Põllumajanduslikku maad kokku:
275030000 ha (32,3%)
• Põllumaa: 71930000 ha (8,4%)
• Põllumajanduslikku maad inimese kohta: 1,4 ha (0,8%)
Põllumajandusmaa kasutamine
Tabel 1: Maa kulu püsikultuuridele, heina-ja karjamaadele ja 
niisutavale maale
Püsikultuuride 
Heina- ja 
Niisutatav maa 
all 
karjamaad  
7100000 ha
196000000 ha
0,8%
23%
0%
Taimsed põllumajandussaadused
•  Suhkruroo
g
• Sojauba
Joonis 6. Maniokk
• Mais
(allikas: CKI)
• Maniokk
•  Apelsinid
Joonis 7. Sojataimed
(allikas: College of 
•  Riis
Agriculture and Natural 
Resources
Joonis 8. Suhkruroog
(allikas: Vikipeedia)
Loomsed põllumajandussaadused
•  Lehmapiim
•  Kanaliha
•  Loomaliha
Joonis 9. Brasiilias toodetud suurima väärtusega põllumajandussaadused
(allikas: FAO) 
Ekspordiartiklid
• Suhkur
•  Kohvioad
• Apelsinimahlad ja 
- kontsentraadid
• Tubakas
• Sojaoad ja -tooted
• Kanaliha
Joonis 10. Rohelised kohvioad
(allikas: Daily Doffee News)
Põhjused
Tingimused  taimekasvuks :
• Pikk vegetatsiooniperiood
• Kõrge temperatuur
• Suur sademete hulk
Tootmisvormid:
• Põhjaosas intensiivne kaubanduslik
• Kirdeosas ekstensiivne omatarbeline
• Palju on hiigelfarme, istandusi
Põllumajanduse osatähtsus riigi 
majanduses
• SKT: 2,33 trillionit (1012) dollarit
• Koht riikide järjekorras: 8
• SKT elaniku kohta: 11 700 dollarit
• Koht riikide järjekorras: 107
• Põllumajanduse osakaal SKP-st: 5,2%
• Tööealiste osakaal põllumajanduses:
15,7 %
Joonis 11: Põllumajanduse 
osakaalu muutumine SKP-st
Allikas: FAO
Tabel 2: Põllumajanduses hõivatute osakaalu 
muutumine
Allikas: FAO
Tabel 3: Kcal tarbimine päevas elaniku kohta
Allikas: FAO
Tabel 4: Alatoitluse all 
kannatavate protsent 
elanikkonnast
Allikas: FAO
Tabel 5: Erinevate toidugruppide osakaal toidus
Allikas: FAO
Joonis 12: Proteiinide ja rasvade 
sisaldus toidus
 Allikas: FAO
Kasutatud materjalid
•  http://challengedkidsinternational.files.wordpress.com/2012/01/c
assava.jpg
•  http://extension.udel.edu/kentagextension/wp-content/blogs.d i
r/11/files/blogger/_8xC9bwq6AVU/ScixhavZ66I/AAAAAAAAHt0/r9WRD
Qzu0j0/s1600/soybean_planting-2x.jpg
•  http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/29/Cut_sugarca
ne.jpg
•  http://faostat.fao.org/site/339/default.aspx
•  http://dailycoffeenews.com/wp-content/uploads/2012/10/green-c
offee -beans-300x216.png
•  http://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_of_Brazil
•  http://koolielu.ee/waramu/view/1-55864f9f-5c87-4fd0-94a5-c997
5c234024
•  https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/
•  http://faostat.fao.org/site/377/default.aspx#ancor
Meil on nii hea meel, et kuulasite!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Loodusolude mõju põllumajanduse arenguks
  • Slide 7
  • Joonis 5: Sao Paulo kliimadiagramm
  • Joonis 7: Brasiilia temperatuuride kaart
  • Põllumajandusmaa kasutamine
  • Põllumajandusmaa kasutamine
  • Taimsed põllumajandussaadused
  • Loomsed põllumajandussaadused
  • Ekspordiartiklid
  • Põhjused
  • Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Kasutatud materjalid
  • Meil on nii hea meel, et kuulasite!
Vasakule Paremale
BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #1 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #2 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #3 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #4 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #5 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #6 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #7 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #8 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #9 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #10 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #11 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #12 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #13 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #14 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #15 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #16 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #17 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #18 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #19 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #20 BRASIILIA PÕLLUMAJANDUS #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Valge Õppematerjali autor
Põhjalik esitlus Brasiilia põllumajandusest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Brasiilia metsapoliitika ja -seadus
28
docx

Brasiilia metsapoliitika ja -seadus

.........................................................................................3 Brasiilia metsainfo......................................................................................................................5 Metsast saadav tulu.....................................................................................................................8 Brasiilia metsaseadusest ja poliitikast.........................................................................................9 Brasiilia metsanduse-õigusaktiga seonduvate muudatuste ja täienduste kronoloogia............9 Vihmametsade majandamisega seotud institutsioonid..............................................................10 Konfliktid..................................................................................................................................12 Brasiilia president Dilma Rousseff allkirjastas ümbertöötatud metsaseaduse......................12 Kokkuvõte..........................................

Geograafia
Saksamaa ja India põllumajandus ja toidukaubad
5
docx

Saksamaa ja India põllumajandus ja toidukaubad

Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800 mm, mägedes üle 1000 mm, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu selles kliimas saab vaid 1 saagi aastas PINNAMOOD Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. MULLAD Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Arvan, et mullad on piisavalt viljakad.

Geograafia
Põllumajanduse esitlus
54
ppt

Põllumajanduse esitlus

0 Koostaja: Ülle Liiber Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Põllud Hispaanias Ü. Liiberi Kas teate, et ... • põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st; • 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; • Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; • Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit.  Kas tulevikus nälgivate inimeste hulk kasvab või kahaneb? Kuidas mõjutab põllumajandus meie igapäevaelu?

Geograafia
Põllumajandus
27
ppt

Põllumajandus

0 Koostaja: Ülle Liiber Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi ,,Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Põllud Hispaanias Ü. Liiberi Kas teate, et ... · põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st; · 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; · Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; · Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Kas tulevikus nälgivate inimeste hulk kasvab või kahaneb? Kuidas mõjutab põllumajandus meie igapäevaelu?

Geograafia
Colombia põllumajandus
8
docx

Colombia põllumajandus

c) Miks neid kultuure kasvatatakse? Sest parasvöötme ala on paras just rapsile, kaerale, nisule jms ja Suurbritannias on selleks ka piisavalt viljakas mullad. Colombias kasvatakse kohvi jms, sest need taimed on soojalembelised ja vulkaaniline muld pakub nendele taimedele piisavalt toiteaineid D. Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses. Colombias on 17% rahvastikust hõivatud põllumajanduses ja see toodab 6,1 % SKP-st. Seega on põllumajandus riigis suhteliselt suur tööpakkuja ning samuti moodustab suure protsendi riigi SKP-st võrreldes Suurbritanniaga. Suurbritannias on tööhõive põllumajandus sektoris 1,5 % ja 0,62% SKP-st on põllumajanduse sissetulek, seega ei ole põllumajandus suurbritannias kõige tähtsam, aga on vajalik toiduallikas ja ka väike tööpakkuja maal elavatale inimestele.

Globaliseeruv maailm
Brasiilia referaat
19
docx

Brasiilia referaat

BRASIILIA Referaat Riigi üldiseloomustus 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Pindala: 8 547 404 km2 · Rahvaarv: 200 883 123 (21.05.2013) · Pealinn: Brasília · Pealinna elanike arv: 3.789 miljonit (2009) · Keel: portugali keel · Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit (lisa ka riigi kaart). Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana,

Geograafia
Põllumajandus ja toiduainetööstus
2
doc

Põllumajandus ja toiduainetööstus

Haritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike.INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus: Ekstensiivne: Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal Intensiivne: Veisekasvatus USA-s;Köögiviljakasvatus Nigeerias Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb

Põllumajandus
Brasiilia rahvastiku iseloomustus
7
doc

Brasiilia rahvastiku iseloomustus

Riigi rahvastiku iseloomustus ARVUTITUND 1. Iseloomusta riigi rahvaarvu. a) Brasiilias elab 202,656,788 inimest. b) Riik on rahvaarvu alusel maailmas 6. kohal. c) Enam-vähem sama palju inimesi elab ka:  Indoneesias 253,609,643  Pakistanis 196,174,380  Nigeerias 177,155,754  Bangladeshis 166,280,712 d) Riik on kindlasti rahvaarvult suur. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. a) Brasiilia rahvastiku keskmine tihedus on 23,50 in/km2 Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on ka:  Peruus 23,08 in/km2  Tšiilis 22,17 in/km2  Rootsis 22,05 in/km2 b) Joonis 1. Brasiilia rahvastiku tihedus Allikas: Britannica c) 50% Brasiilia rahvastikust elab riigi ida- ja lõunaosas, umbes 500 km laiusel alal rannikust sisemaa suunas. Seal on soe ja niiske kliima, mis on elamiseks sobiv

Rahvastik ja majandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun