ergutas omakorda N.H. Abelit ja C.G.J. Jacobit (1804-1851) eriti viljakale uurimistööle analüüsi osas. Jacobi ja hiljem Pointcare rikastasid isegi Lagrange'i analüütilist mehaanikat, mida praegugi veel moodsaks peetakse. Lagrange'i variatsioonarvutuse alastele töödele, mis ikka jäävad klassikalisteks ja vajalikeks, andis K.Th.W Weiestrass (1815-1897) XIX sajandi teise poole ranges loomingulises vaimus uue vormi, mida tänapäeval taas laiendatakse ja uuendatakse. Augustin Louis Cauchy, esimene prantsuse matemaatikutest, kelle saavutused kuuluvad otsustavalt nüüdisaega, sündis 21. Augustil 1789 Pariisis. Bastille'i vallutamisest oli möödunud vaevalt kuus nädalat. Revulutsiooniaja lapsena kannatas ta alatoitluse all ja ainult tänu isa elutarkusele ning osavusele elas näljaaja üle. Matemaatikuna oli Cauchy erakordselt ideederikas. Viljakuselt ületasid teda ainut Leunhard Euler ja Arthur Cayley (1821-1895) . Tema töö oli bagu tema aegki revolutsiooniline.
,,Pihtimused" ja ,,Üksildase uitaja mõtisklustes." Denis Diderot(1713-1784) Diderot oli väga tark ja väga mitmekülgne inimene. Ta tegeles näiteks nii filosoofia kui ka romaani-ja näitekirjandusega. Ta aitas koostada esimest prantsuse entsüklopeediat. Tema kuulsad teosed on ,,Vallaspoeg" ja ,,Perekonnapea." Diderot' arvates oli just teater see, mis pidi harima ja õigele teele juhatama. Ta pidas oluliseks voorust ja loomulikkust. Pierre Augustin De Beaumarchais(1732-1799) Beaumarchais kirjutas satiirilisi päevakajalisi pamflette. Üks kuulus selline kirjutis on tema kirjutatud ,,Mälestused." Eelkõige on Beaumarchais tuntuks saanud kahe komöödia kirjutamisega: ,,Sevilla habemeajaja" ja ,,Pöörane päev ehk Figaro pulm." 5 Inglise valgustuse eripära Inglismaal pääsesid valgustusideed mõjule eelkõige proosas, juhtuvaks zanriks kujunes romaan
TC. R. Jakobsoni nim. Torma Põhikool Jacques Louis Davidi elu ja looming. Koostaja: Ats Hanst Torma 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Elulugu...................................................................................................................4 Maalid ja teosed ...................................................................................................9 "Horatiusete vanne".......................................................................................10 "Sabiinitarid"...................................................................................................11 "Liktorid toovad Brutusele tema poegade surnukehad"...........................12 "Tapetud Marat".................................................................
2010 Sisukord 1. Sissejuhatus Teen referaadi prantsuse füüsikust ja matemaatikust André-Marie Ampére'ist. Valisin selle teema, sest valikute seas oli see üks tuttavaid nimesid, kuna tema järgi on saanud nimetuse ka elektrivoolu tugevuse ühik. Töö eesmärk on rohkem tema kohta teada saada ja enda silmaringi avardada, esmavaatlusel tundub, et tegu oli väga targa mehega juba lapsest saati. Kuna eesti keeles pole tema eluloo kohta internetis midagi leida, on referaat inglise keelest tõlgitud. 2. Elulugu André-Marie Ampére sündis Hill Valley's Prantsusmaal 20. jaanuaril 1775. aastal. Ta isa Jean-Jacues oli edukas mees, omades maja Lyonis ning suvilat Poleymieuxis. Kuni André-Marie seitsmeseks saamiseni veetis pere enamuse aastast Lyonis, väljaarvatud suvekuud, mis veedeti Poleymieuxis. 1782. aastal sai suvilast Poleymieuxis pere peamine residents, kuna isa soovis rohkem aega pühendada André-Marie õpetamisele
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 8. klass Rünno luhaväli NAPOLEON BONAPARTE Referaat Õpetaja: Tanel Mazur 2011 Narva Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Napoleon I................................................................................................................................... 3 Haridus.......................................................................................................................
Sisukord Elulugu..................................................................................3 ja 4 Matemaatika..........................................................................5 Füüsika..................................................................................6 Filosoofia...............................................................................7 Leiutised................................................................................8 Lisa........................................................................................9 Kokkuvõte.............................................................................10 Elulugu Blaise Pascal sündis Clermont'is, kus tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane, vanem õde Gilberte kuuene ja noorem õde Jacqueline mõnekuune. Étienne P
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli jälgida taevak
Kõik kommentaarid