Vaesus Eestis (0)

b> Vaesus Eestis

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
VAESUS 4
SUHTELINE VAESUS AASTAL 2013 4
VAESUSE PÕHJUSED 5
VAESUSE TAGAJÄRJED 6
MEESTE JA NAISTE PALGAOOTUSED 6
KASUTATUD ALLIKAD 9

SISSEJUHATUS

Vaesus on tavaliselt määratletud seoses raha ja omandiga. „Mõõdupuuna“ kasutatakse inimeste sissetulekut ja jõukust. Vaesus ei ole ainult majanduslik probleem.
Arengumaades valitseb tavaliselt absoluutne vaesus, mis tähendab toidu, riiete ja eluaseme puudumist või puudulikku olemasolu. Vaesus on sageli seotud alatoitluse, nälja ja haigustega. (4).
Arenenud riikides valitseb peamiselt suhteline vaesus. Suhteline vaesus on inimese või grupi ebavõrdsem sotsiaalne staatus võrreldes teistega. See on võimetus saavutada midagi, mida ühiskonnas üldiselt eeldatakse, minimaalset elatustaset, mis tavaliselt tähendab keskmist elatustaset ühiskonnas. Arusaamine minimaalsest elatustasemest on erinevates ühiskondades ja erinevatel aegadel erinev (4).

VAESUS

Ilmselt on iga inimene oma elus vähemalt korra kogenud, et raha on otsas või siis pole seda
piisavalt igapäevaste oluliste rahaliste kohustuste täitmiseks. Kuigi enamasti tähendab
vaesus raha puudumist või ebapiisavust, ei saa ajutist rahaprobleemi lugeda vaesuseks.
Vaesus iseloomustab ka vaese inimese positsiooni ühiskonnas ja seetõttu võib vaesteks
lugeda ühiskonna sotsiaal-majandusliku hierarhia kõige madalamatel kihtidel asuvad
inimesed, sõltumata nende sissetulekutest või vajaduste rahuldatusest. Analoogiliselt võib
vaesusena määratleda sotsiaal-kultuuriliste normide alusel defineeritud hälbekäitumist ja
(või) asotsiaalsust, mis võimaldab vaesteks lugeda alkoholi kuritarvitajad, uimastisõltlased,
kodutud , kurjategijad jne (6)
Absoluutne vaesus on olukord kus inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vasuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks (6).
Suhteline vaesus olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega (3).

SUHTELINE VAESUS AASTAL 2013

Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% Eesti elanikkonnast ehk 288 600 inimest ja absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest.
2013. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 358 eurot ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 205 eurot. 2013. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 6,6 korda. Suurim on vanima vanuserühma ehk vähemalt 65-aastaste suhtelise vaesuse määr. 2013. aastal oli vähemalt 65-aastaste suhtelise vaesuse määr 31,8%. Keskmine vanaduspension on suhtelise vaesuse piirile lähedal ja seetõttu ei ole pensionäride vaesus sügav. Vanemaealiste sügava ehk absoluutse vaesuse määr oli 2,2%.
Laste (0–17-aastased) suhtelise vaesuse määr oli 2013. aastal 20,2%. Lapsed elavad võrreldes vanemaealistega sügavamas vaesuses – nende absoluutse vaesuse määr oli 10,1%. Laste vaesus on seda suurem ja sügavam, mida rohkem lapsi on peres – kui pere ainukese lapsena kasvavatest  lastest elas suhtelises vaesuses 21% ja absoluutses vaesuses 9%, siis vähemalt kolme lapsega peredes kasvavate laste samad näitajad olid vastavalt 28% ja 16%.
Vaesusest on rohkem ohustatud töötud inimesed, kuna töö puudumine on kõige suurem vaesusriski tekitaja . 2013. aastal elas 59% töötutest suhtelises vaesuses ja 39% absoluutses vaesuses. Töötavate inimeste samad näitajad on tunduvalt madalamad (vastavalt 12,1% ja 5%).
Kõige kõrgem oli suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus Ida-Viru maakonnas (33,7%) ja kõige madalam Harju maakonnas (17,4%). Absoluutses vaesuse määr oli kõrgeim Ida-Viru ja Võru maakonnas (14%) ning madalaim Järva, Saare ja Harju maakonnas (kõigis 6%) (2).

VAESUSE PÕHJUSED

Ühiskondlike ehk strukturaalsete vaesuse põhjuste seas on olulisim ühiskonna ebavõrdsus.
Mida ebaühtlasem on hüvede jaotus, seda rohkem on ühiskonnas vaeseid. Hüvede jaotus
arvestab eelkõige jõukamate ühiskonnaliikmete huve ning vaestel on siin vähe sõna- ja
mõjuõigust.
Vaesed on ka rohkem sõltuvad ja mõjutatud ühiskonnas aset leidvatest sündmustest tootmismahtude või tööhõive vähenemisest, sotsiaalkaitse , tervishoiu- või hariduskorralduse põhimõtete muutumisest, kaupade ja teenuste hindade muutumisest jne. Vaeste üle domineerivad teised ühiskonnakihid , st vaestel on vähem võimu ja kontakte ning
nad ei saa eriti mõjutada ühiskonnas tehtavaid otsuseid (6). Ma arvan, et Eesti riigis valitseb vaesus on see, et Eesti riigis on maavarasid vähe, millega saaks turul müüa teistele riikidele hea hinnaga maha müüa.
Vaesus on harimatuse tagajärg, aga vaesuse põhjuseks võib olla ka vilets kommunikatsioonisüsteem, nõrk kooperatsioon, lünklik infrastruktuur, vähene turvalisus ning ebaõigluse, kuritegevuse, alkoholismi, narkootikumide, prostitutsiooni, salakaubanduse ja muu nn hõlptulu saamiseks vajaliku vohamine, mis võõrutab tööst, ühiskonnast ja kultuurist, lõhub perekonna- ja kogukonnasuhteid. Vaesus võib olla dispositsioonide süsteemi toime, hoiak, mis ei soosi tahtelist tegevust eneseületamiseks. Õpitud abitus, eduelamuste puudumine, negatiivsed kogemused jms võivad põhjustada minnalaskmise meeleolu
Inimesed võivad end leida ekstreemses mängusituatsioonis või ka ohtlikus absurdisituatsioonis, häbiväärses sundsituatsioonis, millest väljapääsu keegi ei tea või ei avalda (4). Miks ma arvan, et alkohol viib inimese vaesuseni, sest alkohoolikud joovad oma palga või mis iganes raha ära ja nad ongi pärast joomist vaesed ja ei suuda end üleval pidada.

VAESUSE TAGAJÄRJED

Eestis on küll miinimum 390€ mida palju saavad ja kuidagi ära elavad siin Eestis. Paljud hakkavad kohe nurisema selle palga üle, et mina küll ei saa sellise raha summaga ära elada kuna korteri üür on juba ~150€ ja pluss sellele peab maksma korteri kommunaalid mis on ka oma ~100€ oleneb aasta ajast. Ja järele jäänud rahaga mis on 140€-ga ei toida tervet pere ära. Seejärel hakkavad noored inimesed välja rändma, kas Soome või Austraaliase. Soomes saadakse ~3x paremat palka sama töö juures mis sa teed Eestis miinimum palgaga. Austraalias saad ka paremat palka kui Eestis, kuid paljud lähevad ka sinna, et seal on soe ilm.

MEESTE JA NAISTE PALGAOOTUSED

Statistikaameti 2014. aasta tööjõu-uuringu andmetel olid naised valmis uue töökoha vastu võtma, kui selle brutokuupalk oli keskmiselt 729 eurot, mehed aga 914 euro eest. Seega oli naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3% (1).
Joonis 1. Palgaootus hõivestaatuse järgi 2014 aastal.
Haridustaseme tõusuga suureneb reeglina ka palgasoov ning seda igati põhjendatult. Kuid kas naised ja mehed hindavad tööturul oma oskusi ning täiendavaid teadmisi ühtviisi (vt joonis 2)? Olenemata konkreetsest haridustasemest ootavad mehed kõrgemat palka kui samaväärse haridusega naised. Kõrgeima hariduse omandanud naiste ja meeste oodatava töötasu lõhe oli 2014. aastal 24,5%, mis oli haridustasemete võrdluses väikseim. Suurim oodatava töötasu lõhe oli madalaima haridusega naiste ja meeste vahel, kelle palgaootused erinevad 39,4%. Kuigi on levinud arvamus, et palgaerinevuste taga on naiste ja meeste erinevad haridusvalikud, näitavad Statistikaameti „Edukus tööturul“ andmed, et peaaegu kõikidel haridustasemetel ja erialadel olid mehed kõrgemalt tasustatud kui naised. Näiteks bakalaureusetaseme lõpetanud tehnikaalade naiste ja meeste palgalõhe oli 2013. aastal 19,7% ning arvutiteadustes 19,5% (magistritasemel vastavalt 27,6% ja 11,4%)(1).
Joonis 2. Palgaootus haridustaseme järgi.

KASUTATUD ALLIKAD

Meeste ja naiste palgaootus [20.Märts 2015]
https://statistikaamet.wordpress.com/tag/uksikvanemad/

Suhteline vaesus aastal 2013. [08. Märts 2015]
https://statistikaamet.wordpress.com/2015/01/29/suhtelises-vaesuses-elas-2013-aastal-iga-viies-elanik/

Suhteline vaesus. [08. Märts 2015]
http://et.wikipedia.org/wiki/Suhteline_vaesus

Vaesus ja arengukoostöö. [08. Märts 2015]
http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/inimoigused/vaesus-arengumaades/vaesus-ja-arengukoostoo/

Vaesus tekitab vaesust. [07. Märts 2015
http://www.eesti.ca/ulo-vooglaid-vaesus-tekitab-vaesust-maaleht/article7960

Vaesus Eestis [07. Märts 2015]
http://ec.europa.eu/ewsi/UDRW/images/items/docl_14594_843249939.pdf