teha Leeduga ühise sõjaliidu, millega isegi Maapäev oli algul nõus, kui aga sõjaks läks, leedukaid polnud. Pletenbergi väe puhkes taud, mistõttu sõjapidamine katkestati.1502. alustati taas sõda Pihkva all. Oli Smolino lahing, mis pmst lõppes viigiga. Liivimaa poliitiline ajalugu XVI saj: Reformatsiooni mõju Liivimaa poliitilisele organisatsioonile. Läänemaa kodusõda. Samuti seot kodadjuutoritega. Vaenuse põhjuseks oli Saare-Lääne piiskopi Reinholdi tüli oma alamate, eeskätt mõnede Läänemaa vasallidega, kes kutsusid 1532. aasta sügisel endale uueks piiskopiks koadjuutor Wilhelmi. Wilhelm suutis end kehtestada aga vaid piiskopkonna mandriosas, samas kui saared jäid Reinholdi kontrolli alla. Neli aastat väldanud konflikt lõppes Reinholdi võiduga, Wilhelm pidi oma taotlustest loobuma ning tüli peasüüdlasteks tehti Läänemaa vasallid. Koadjuutorivaenus. Koadjuutorivaenus oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset
ja mõrvarlikele talupoegade jõukudele". 4. Augsburgi usurahu 1555 a) Saksamaa lõhestatus usuküsimusest: · Uuendusi taotlevad protestandid protestisid katoliku kiriku katse vastu jätta kõik vanaviisi. · Teise leeri moodustasid uuenduste vastased, kes asusid protestantidega isegi relvakokkupõrgetesse. b) Augsburgi usurahu: · Mõlemale leerile tagati võrdsed õigused. · Kehtis põhimõte" kelle võim, selle usk", alamate usuvaliku määras nende valitseja. c) Tagajärjed: · Saksa riikide jagunemine 2 leeri katolik Lõuna-Saksamaa ja protestantlik Põhja-Saksamaa. · Luterluse seadustamine katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. · Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui enne. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon 1. Kelvinismi kujunemine Sveitsis
elutegevusega Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes Blastotsüst - imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele Calvini tsükkel - fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule Daltonism - punarohepimedus on inimestel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Desoksüribonukleiinhape - DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostis
midagi kannatusi valmistada. (Nikom.eetika, 2007: 90-91) Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat - 10 - Vahepealset seadumust iseloomustab ka viisakus. Viisakale inimesele on omane rääkida ja kuulata seda, mis kuulub korraliku ja kasvatatud inimese juurde. Lõbutsemise juures on ju selliseid asju, mis sobivad sellisel inimesel ütelda ja kuulata ning kasvatatud inimese lõbu erineb alamate inimeste omast, samuti ka õpetatud inimesel õpetamata inimese omast. Seda võib näha ka vana ja uue komöödia põhjal: esimeste puhul tehti nalja sõimamisega, teiste puhul pigem peenema väljenduslaadiga: sündsuse poolest pole erinevus nende vahel sugugi väike. Kas siis tuleks määratleda head pilkamist kui sellist kõnet, mis ei lähe lahku kasvatatud inimese omast või sellist, mis lõbustab ega haava kuulajat? Või ei saagi seda määratleda
Araabia õpetlaste vahendusel puututakse kokku ka muistsete kreeka autorite teostega. Seisuste esinduskogud. Kuninga ning vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.sajandil vajadus seisuste esinduse e. parlamendi järele. Keskaegse arusaama järgi ühendas senjööri ja vasalli vandega antud kokkulepe, mis määras mõlema osapoole õigused ning kohustused. 1215. aastal võetakse feodaalide mässu tulemusel vastu "Magna Charta Liberatum", millega kinnitatakse alamate õigused. Mäss jätkub, mistõttu kutsutakse kokku seisuste esinduskogu, e. kuningriigi parlament. Kaks koda: 1) ülemkoda: surfeodaalid, kõrgvaimulikud 2) alamkoda: alamaadel, alamvaimulikud, linnade esindajad Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest, osalus oluliste küsimuste arutamises. · Prantsusmaal kutsub kuningas Philippe IV 1302. aastal kokku generaalstaadid, eesmärgiks
76. Kirpvähilised elavad magevees, meres 77. Jõe kirpvähi keha on dorsoventraalselt lamenenud vale 78. Kirpvähilised on kalade toiduks 79. Alamvähkide hulka kuuluvad seltsid 1) O. Copepoda aerjalgsed 2) O. Branchiopoda lõpusjalgsed 80.Aerjalgsed ja lõpusjalgsed vähid on kalade toiduks, ülemvähkide toiduks 81.Aerjalgsete vähkide keha jaguneb kokkukasvanud pearindmikuks ja tagakehaks 82. Aerjalgsetel vähkidel on 1 silm 83. Alamate vähkide suurus on 0,4 - 1,3 mm 84. Laiussi vaheperemees on Mesocyclops sp. 85.Vesikirbud toituvad vett filtreerides vetikatest, laguainest ja ainuraksetest 86. Ämblikulaadsetel on 8 jalga ja 2 paari suiseid 87. Ämblikulaadsete keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks 88. Enamus ämblikulaadseid on röövtoidulised õige 89. Kõikidel ämblikulaadsetel on emased suuremad, isased väiksemad vale 90. Ämblikulaadsete klassi kuuluvad seltsid: 1. O. Araneae ämblikulised 2. O
Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes Blastotsüst - imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele Calvini tsükkel - fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule Daltonism - punarohepimedus on inimestel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Desoksüribonukleiinhape - DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostis
mingeid õigusi teiste rahvaste üle. Kuna kõik religioonid olid seotud ainult selle riigi seadustega, mis neid ette kirjutas, ei saadud rahva usku muuta teisiti, kui teda alistades; vallutajad olid tollal ainsad misjonärid. Kui vaadelda religiooni seost ühiskonnaga, mis on kas üldine või üksik, siis näeme, et ka religioon võib jaguneda kaheks liigiks – inimesereligiooniks ja kodanikureligiooniks. Õigus, mille ühiskondlik leping annab suveräänile alamate üle, on piiratud üldise kasuga. Seega peavad alamad suveräänile oma vaadete kohta aru andma ainult neis küsimustes, mis omavad tähtsust kogu ühiskonna jaoks. Nüüd, kus enam ei ole ega saagi olla puhtalt rahvuslikku religiooni, tuleb sallida kõiki teiste suhtes tolerantseid usundeid, kui vaid nende dogmad ei käi vastu kodanikukohustustele. Autor on oma raamatuga välja toonud riigiõiguse tõelised põhipritsiibid,
Kunn on Jumala poolt saadetud, võim on Jumala and-> valitseja vastutav Jumala ees, peaülesandeks rahu. Personaalne suhe alamatega. Kuningas on vooruste kehastus ja tagaja(eeskuju alamatele) 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Hobbes: need monarhid, kes meile ei meeldi on türannid. 17. saj Inglise vabariiklased: kõik monarhid on türannid. A.Thomas: korrumpeerunud monarhia on türannia. Ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust. Külvab oma võimu nimel tüli. Monarh on vooruslik, kes on hästi kasvatatud. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Absoluutse monarhia argument Piibli toel: kuna jumal andis maailma Aadamale valitseda, siis peaks tema järglaste valitsus olema ainuõige, millest tuleb ka pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond=riik. Riigivalitseja on kui pereisa. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse, loomulikku vabadust ja võrdsust pole. 6
Võrreldes eraõigusega ja karistusõigusega on noor õigusvaldkond. Tekkis riigiõigusega enam-vähem samal ajal, sest tegemist on konkretiseeritud riigiõigusega (sõltub suuresti riigi põhikorrast, st põhiseadusest) 17. ja 18. sajandil politseiriikliku halduse periood Lääne-Euroopa riikides kujunesid absoluutsed monarhiad arenenud riigiasutuste süsteemi ja rohkearvulise ametnikkonnaga. Haldus oli kõikehõlmav ja tähendas valitseja igakülgset „hoolitsust" oma alamate eest. Valitseja tahe on kõrgeim seadus. Valitseja oli õiguslikult vähe piiratud. Alamad polnud valitseja tegevuse vastu üldjuhul kaitstud põhiõiguste või muude subjektiivsete õigustega. 19. sajandi ja 20. sajandi alguse liberaalne õigusriik Konstitutsioonilised monarhiad, haldusaparaadi tegevust piiratakse seadustega. Halduse sekkumist inimeste ellu ei kiideta heaks. Ei tunnustata sooritus ja katisepõhiõigusi. Tekib haldus tänapäevases tähenduses, st on vaja tegeleda
Prantsusmaa. Inglismaa. Saja-aastane sõda. Neis mõlemas riigis kujunes kõrgkeskajal hästi toimiv tsentraliseeritud monarhia. Prantsusmaa 9 ja 10 saj oli feodaalselt killustatud. 987 läks kuningatroon Hugues Capet'le, ta rajas Kapetingide dünastia. Algselt piirdus nende võim omaenda domeeniga, targa ja ettevaatliku poliitikaga aga laiendasid järk-järgult oma alasid. 1302. a kutsus kuningas Philippe IV kokku generaalstaadid, sest tal oli maksude kehtestamiseks vaja alamate nõusolekut. Kuningas kutsus generaalstaate kokku ka edaspidi, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel jäi suhteliselt väikeseks. 1358 toimus Prantsusmaal talurahva ülestõus kuninga vastu. Pärast Saja-aastast sõda ühendas kuningas Louis XI Prantsusmaa täielikult. Inglismaa Tugev kuningavõim sai alguse, kui Normandia hersog William I Vallutaja tungis Prantsusmaalt Inglismaale ja purustas Haistingsi lahingus 14. okt. Inglise kuninga väe, mille järel krooniti ta kuningaks
Valitsusvormid 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Platon: "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. On vaja autoriteetset, sümboolset liidrit. Demokraatia toidab ambitsioone. Aristoteles: demokraatia on n-ö halbadest valitsusvormidest parim, sest kaitseb paljude huvisid, andes võimaluse enamuse türanniaks. Demokraatia on masside valitsus ilma seadusteta. Demokraatia on valitseja suhtes halb valitsusvorm. Lavalleerid: alamate nõusolek võimuga on võimu seaduslikkuse oluline alus. Kuna seadused puudutavad kõiki kodanikke ja kodanikud on ratsionaalsed, peavad kõik seaduseloomes valimiste kaudu osalema. Valimistelt puudumine on võrdne orjusega. Tänapäeval peetakse demokraatiat ideaaliks, kuid tõelist demokraatiat pole olemas. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: parim valitsemisvorm on selline, kus valitsemine on jäetud filosoofidele, sõdimine sõdalastele, töötamine töölistele
Tarbeesemetest on leitud rohkelt kudumis- ja põimtöid, kullassepakunsti tooteid ning tarbe- ja sõjariistu. Puuvillakangaid maaliti, kooti sisse laama ja alpakavilla. Palju leitud riideid on tehtud troopiliste lindude säravatest sulgedest. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 2.3.KULTUURI SEOS USUGA: Vana-Ameerika riigid olid enamasti totalitaarsed ja ainuvalitseja kätes oli alamate elu. Usundis domineerisid eurooplaste arvates sünged ja võikad jooned- ei tuntud mingeid lunastusmüüte, ega usutud ka hinge surematust. Kolonisaatorid- hispaanlased on kirjutanud inim-ohvritest, mida oma jumalatele tõid niihästi inkad kui ka asteegid. Kahtlemata on kogu see omapärane maailmavaade mõjutanud ka kunsti üldilmet- sageli on kujudel karm näoilme ning väga harva kohtame midagi rõõmsat euroopalikus mõttes. Siiski oleks vale vanade indiaanlaste kunsti rõõmutuks pidada
Kui ebavõrdsus oli juba tekkinud, arendas ülemkiht oma seisundit tugevdades ja kindlus- tades järk-järgult välja range riikliku korralduse. Ka kirjeldatud seisukoha pooldajad tunnistavad, et riiklik korraldus, mille abil alamrahvast senisest rohkem tööle sunniti, tuli lõppkokkuvõttes kasuks kogu ühiskonnale. Kuid kõik toimus alamkih tide heaolu arvel. Selle vaatepunkti järgi on riik eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks ja majanduslikuks ekspluateerimiseks (nende töö vilja omastamiseks). Kumbki esitatud lähenemisviis pole teadlaste seas leidnud üldist heaks- kiitu. Vaidlusi on ajendanud ka kõik nende raames esitatud konkreetsed oletused tsivilisatsiooni ja riigi tekke põhjuste kohta. Seetõttu arvavad paljud teadlased, et tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe kõikehõl- mava põhjusega. Vastupidi, just mitme soodsa teguri kokkulangemine
Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 46. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused. Mullatekketeguriks on bioloogiline faktor. Tingimused, mis mõjutavad mullatekkeprotsesse: -kliima -lähtekivim -reljeef -aeg, maakoha vanus. Mullatekkeprotsess on maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede ning nende jäänuste laguproduktide poolt kõigi füüsikalis- geograafiliste tingimuste mõjutusel ja osavõtul. Mulla tekkimine sai alata alles hetkest kui tekkis elu. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. 47. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast
Taani Rootsi Prantsusmaa Sõda on võidukas katoliiklastele Sõda kurnab mõlemaid pooli (Joonis 1.1) 1.3 Vestfaali rahu Saksamaa kaotas rahulepinguga suuri maa-alasid. Vaatamata pikka aega kestnud heitlustele usulisi piire sõda ei muutnud. Vestfaali rahuuuendas eelmisel sajandil Augsburgi usurahu. Maaisandatele jäi endiseltõigus oma alamate usku määrata. Vestfaali rahu võeti Saksamaa vastu suurte lootustega, rahvas usukus, et õigusetuse ja vägivalla asemele astub nüüd rahu ja kord. Saksamaa edasise arengu jaoks tähendas Vestfaali rahu olulist ajaloolist pöördepunkti, kinnistades enam kui kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 iseseisvaks väikeriigiks. 17. sajandi teisel poolel oli Euroopas sõjaliselt tugevaim riik Prantsusmaa. Päikesekuningas,
ümberorganiseerimin - sõdurite ülestõus e - võitlus ühiste õiguste eest Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust, teadmiste allikaks olevad meeled ja kogemused, pooldas kuninga ja parlamendi võimu John Milton türannid olevat saatanast, trükivabadus on inimõigus, valitseja vastutab alamate eest, kaitses vabariiki. Teosed ,,Kaotatud paradiis" ja ,,Tagasivõidetud paradiis" Thomas Hobbes pooldas absolutismi, rahu ja julgeolek põhivajadused, eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu, inimest on vaja valitseda. Teos ,,Leviathan" John Locke kõrgeim võim parlamendile, kaitseb omandit, üks liberalismi rajajaid Ptk. 5: Valgustusajastu algus, valgustus Prantsusmaal Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes.
Kui ebavõrdsus oli juba tekkinud, arendas ülemkiht oma seisundit tugevdades ja kindlus- tades järk-järgult välja range riikliku korralduse. Ka kirjeldatud seisukoha pooldajad tunnistavad, et riiklik korraldus, mille abil alamrahvast senisest rohkem tööle sunniti, tuli lõppkokkuvõttes kasuks kogu ühiskonnale. Kuid kõik toimus alamkih tide heaolu arvel. Selle vaatepunkti järgi on riik eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks ja majanduslikuks ekspluateerimiseks (nende töö vilja omastamiseks). Kumbki esitatud lähenemisviis pole teadlaste seas leidnud üldist heaks- kiitu. Vaidlusi on ajendanud ka kõik nende raames esitatud konkreetsed oletused tsivilisatsiooni ja riigi tekke põhjuste kohta. Seetõttu arvavad paljud teadlased, et tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe kõikehõl- mava põhjusega. Vastupidi, just mitme soodsa teguri kokkulangemine
a. toimus konverents Maroko küsimustes, kus otsustati: Säilitada Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus. Kõigil suurriikidel on võrdsed võimalused majanduslikuks suhtlemiseks Marokoga. · NB! Maroko kriis oli esimene 20.sajandi konflikt, mis näitas suure sõja puhkemise võimalikkust. · Teine Maroko kriis (1911.a.): · 1911.a. puhkes Marokos ülestõus. Prantsusmaa reageeris sellele Maroko pealinna okupeerimisega; ettekäändeks oli Prantsuse alamate kaitsmine. · Saksamaa kasutas ära Prantsusmaa tegevust ja saatis Maroko rannikule oma suurtükipaadi "Panter" ("Saksamaa pantrihüpe") avaldamaks prantslastele survet. · 1911.a. toimusid Maroko küsimuses Prantsuse-Saksa läbirääkimised; kus Saksamaa nõudis endale kompensatiooniks Maroko Prantsusmaa alluvusse mineku eest Prantsuse Kongot. · Inglismaa lubas võimalikus sõjas Prantsusmaad toetada; seepeale on sakslased
Teiselt poolt põhjustavad paljud seened põllumajandustaimede haigusi. Suurt kahju rahvamajanduseke tekitavad puitulagundavad seened. Mõned seened põhjustavad inimeste ja loomade haigusi, aga ka mürgitusi. Seened parasiteerivad happelise reaktsiooniga organismide kehas, kus enamik patogeenseid baktereid vastu ei pea. Süstemaatika. Seened jagatakse kuude klassi: tagaviburseened, munaseened, seigseened, kottseened, kandseened, teisseened. Kolme esimese klassi esindajad kuuluvad alamate seente hulka, neil on rakkudes jagunemata mütseel või see hoopis puudub. Ülejäänud klasside esindajad arvatakse kõrgemate seente hulka, nende mütseel koosneb rakulistest hüüfidest. Riik ja Hk. Limaseened Myxophyta. Liike u. 700. Tallus on hulktuumaline rakkudest eristumata ja kindla kujuta liikumisvõimeline tsütoplasmamass- plasmoodium. Tallus võib olla üsna suur, läbimõõduga kuni mitukümmend sentimeetrit. Limaseened on heterotroofsed, peamiselt saprofüüdid, harvem parasiidid
Suurbritanniast sai Ühendatud Kuningriik. 3. Valgustusajastu Valgustuse juhtmõte oli usk mõistusesse Immanuel Kant. Valgustus leidis tuge nii Prantsustmaal ratsionalismist kui ka Inglismaal empirismist. Tekkis deistlik lähenemine Jumalasse, keda vaadeldi kuu loojana, kes edasisse maailma korraldusse ei sekku. Thomas Hobbes kinnitas, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Kuningale koondus küll nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim kuid ta pidi kindlustama ka alamate julgeoleku. Vastasel juhul on alamatel õigus valitsejale vastu panna. John Locke pidas oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Selle tasakaalustamises ei tohtinud ükski seadus jõustuda ilma kuninga kinnituseta, maksude kehtestamine pidi aga jääma vaid parlamendi hooleks. Samuti pidas ta vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist. Montesquieu elutööks sai ,,Seaduste vaimust", milles eristas ühiskonnast sõltumatuid ja kirjutatud seadusi
Kogu keskaja kunsti läbivaks teemaks oli kirik ja usk. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst") 2.1. Varakristlik kunst Kunstistiili nimigi, varakristlik, ütleb, et tegemist on ajaga, kus siis kristlus on tekkimas ja alles vähe haaval levimas, tegemist on keskaja algusega. Kristluse tekkimise ajal oli see vastumeelt valitsejatele just oma põhimõtete pärast, mis väitsid, et kõik on Jumala ees võrdsed ning valitsejad kartsid alamate ülestõusu ja mässu kui see usk oleks levinud. Sel samal põhjusel kiusati kristlasi taga keskaja alguses. Tagakiusamine oli ka põhjus, miks nad pidid salajas tegutsema ja selleks, et kohtuda kasutati erinevaid renditud kohti kui ka katakombe. Viimastesse uuristati ka matmiskohti lisaks oli seal veel söögi-ja koosolekuruumid, kabelid ja ka kohad magamiseks. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst")
probleeme. Olgu siis põhjuseks laienenud territoorium, edasiarenenud relvastus suurenenud rahvaarv. Vaja jõude, mis talitseksid kui pole võimalik vägivallaga kohal olla. Luuakse võimukuvandid kirjutatud teksti ümber (reeglid, seadused, käitumiskoodeksid, väärtus- ja aukoodeksid). <-- vägivalla täiendid, mis peaksid tekitama valitsejale täiendava kontrolli oma alamate üle. Mida ressursimahukamaks muutub valitsejale vägivald, seda laialdasemaks ja tugevamaks muutub sõna- ja kirjatähega valitsemine. Aegade alguses leidus vähe valitsejaid kes oskasid lugeda ja kirjutada. Umbes 15. sajadis muutub Lääne Euroopas tavaliseks see, et kogu valitsev eliit oskab lugeda. Umbes 16. 17. sajandis muutub üldiseks, see, et valitsev eliit oskab ka kirjutada. Tol ajal valitsejatele piisas absolutismiajastul, kui aadelkond, vaimulikud ja
Ees- ja tagaots, ülemine ja alumine kehapool, peegelpildis parem ja vasak külg, paaris elundid. Alates "ussidest": lameussid, putukad, kalad jne. 11. Lülistumine (ka segmentatsioon või metameeria): nähtuse esinemine, mis rühmades esineb, näiteid Lülistumine ehk metameeria ehk segmentatsioon. Korduvad elundid reas. Äärmisel juhul tervete moodulite (lülide ehk segmentide) kaupa, nagu ka paljudel taimedel (nt väheharjasussid), esineb alamate usside (paeluss, jõhvuss jne.) rühmas. Loeng: käsnad 12. Käsnad (Porifera): koht süsteemis, nende ehitus võrreldes ainuõõssetega ja viburloomadega, põhirühmad, näiteid Alamriik kõrvalhulkraksed (Parazoa, ka Enantiozoa) Hõimkond käsnad (Porifera, Spongiae), kolme klassiga: Klass lubikäsnad (Calcarea, Calcispongiae) Klass klaaskäsnad (Hexactinellida,Hyalospongiae) Klass päriskäsnad (Demospongiae) Ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite
vilju. Tekkis omand. Riigi ja valitsuse ülesanne on tema arvates omandi, isikuvabaduse ja julgeoleku kaitse. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Kaitstes vabadust, pooldas Locke täielikult usuvabadust. Valgustus oli kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. Tänapäeva maailmale on see ajastu palju kaasa andnud. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Tänapäeva ühiskonnaski tuleb ette palju küsimusi seoses teaduse, universumi, usu ning riigi valitsemise kohta. Paljudele valgustusaja küsimustele ei ole vastust leidud, omakorda on arenenud need nüüdisajaprobleemideks, näiteks milline on tegelikult universum ning kuidas ei ole kujunenud välja ideaalset riigikorraldust, kus kõik pooled oleksid eluga rahul
Tollane Inglise parlament koosnes 2st kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ning alamkojast, mis ühendas alamaadli, alamvaimulike ja linnade esindajaid. Parlamendi eesmärk oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. *Prantsusmaal kutsus 1302.a seisuste esindused e generaalstaadid kokku kuningas Philippe IV (12851314), kellel oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut. Kuningad kutsusid tähtsamate küsimuste arutamiseks kokku generaalstaate ka edaspidi, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel jäi inglise parlamendiga võrreldes väiksemaks. Generaalstaatide eripära oli, et kõik esindatud seisused vaimulikud,aadlikud,linlasedkogunesid ja hääletasid eraldi. 8.Kapetingide dünastia rajamine * Dünastiale pani aluse Pariisi krahv Hugues Capet 987.a
Tähtsamad dünastiad Egiptuse Ptolemaioste, Aasia Seleukiidide ja Makedoonia Antigoniidid põlvnesid Aleksander Suure väejuhtidest. Nende teoreetiliselt piiramatu võim tugines kreeklastest ja makedoonlastest sõduritel, kelle hulka hakati võtma aja jooksul üha rohkem kohalikku päritolu mehi. Teisalt taotlesid kuningad ka hellenistlikke linnade toetust, tegid neile rikkalikke annetusi ja pakkusid kaitset vaenlaste vastu. /.../ Kuningas oli idee poolest eelkõige väejuht, oma alamate kaitsja ja heategija. Alamatelt oodati valitseja kultuslikku austamist. /.../ Valitsejate kultus, mis oli hellenistlikes linnades üsna hästi levinud, ei tähendanud tingimata valitseja otsest jumalikustamist. Kuid viimanegi polnud tundmata. Juba Aleksander Suur oli nõudnud enda austamist Theos Aniketos`ena (Võitmatu Jumalana). Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas C
Katoliku missa asemel oli emakeelne lihtne jumalateenistus; seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud; hüljati kirikute väline hiilgus ning pühakute kultus; kiriku pea ei ole paavst vaid riigivalitsejaProtestantluse kaitseks sölmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531 Schmalkaldeni Liidu. Järgnevalt pidas liit keisriga kaks söda. Pärast keisri lüüasaamist teises söja sölmiti 1555 Augsbusrgi usurahu, millega iga vürst määras oma alamate usu. Tagajärjeks oli Saksa riigi jagunemine kahte rühma: 1) katoliiklikud riigid (Habsburgide pärusmaa, Beieri ja Frangimaa, vaimulikud vürstkonnad Reini äärees, Loode-Saksamaa jm) 2) protestantlikud riigid (Pöhja- ja Kesk-Saksamaa....) Kuigi usutülid jätkusid, oli luterlus seadustatud. Martin Luther suri aga varem, kui see juhtus 18.02.11546 ja maeti Wittenbergi lossikirikusse. Philipp Melanchthon tegeles elu löpuni peamiselt ajalooga ja ta suri 19.02
MÕISTETELEHT Antigeen mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Eukarüootne rakk (päristuumne rakk) on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist. Eukarüootsetel rakkudel on
Ainult sõjaasjanduse ja rahanduse korraldamine jäi kreeklaste ja makedoonlaste kätte. Neis küsimustes usaldas kuningas Aleksander üksnes oma helleneid. Järgneva kolme aasta jooksul korraldas Makedoonia Aleksander sõjaretki praeguse Afganistani, Kesk-Aasia ja Põhja-India territooriumile. Pärast seda õiendas ta lõplikult arved Pärsia riigiga, mille põgenev kuningas Dareios III langes lõpuks omaenese satraapide käe läbi. Tõsi küll, suur väejuht mõistis Pärsia valitseja alamate taolise teo hukka, sest ta soovinuks Dareiost näha oma "auvangina". Järgnes Aria, Drangiana, Arachosia, Baktria ja Sogdiana vallutamine. Neist kahes viimases kohtasid vallutajad kohalike elanike ja valitsejate visa vastupanu. Baktria ja Sogdiana vürstid oma sõdalastega varjusid hästi kindlustatud paleedesse, mille tormijooksuga vallutamine põhjustas ründajaile suuri kaotusi. Makedoonia sõjavägi ületas isegi Iaxartese jõe ja tungis sküüdi nomaadide maadele
Kaanon ühe linna alamaastme vaimulike nimekiri Toomkapiitel oli 12st vaimulikust koosnev piiskopi abistav kogu Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel Piiskopi ülesanded: · Preestrite ametisse pühitsemine · Kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine · Altarile pühitsemine · Kirikute ja kabelite sisse õnnistamine · Verevalamisest rüvetatud paikade pühitsemine · Kontrollis alamate vaimulike tööd Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia preester ning mis peavad usklikele edasi andma jumalaarmu, nt. Armulaud Missa pidulik jumalateenistus 1.7 Araabia ja Muhamedi kultuur Islami kultuuriallikatest Pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhamed 610a. läkituse jumal Allah. Muhamedist sai Allahi prohvet. Tekkis uus usk islam ehk alistuma. Islam tugineb viiele sambale:
Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1...
tsaditsiooni lasi ta koostada pea kõiki eluvaldkondi hõlmava seadustekogu ja püstitada see kivisse raiutuna kõigis oma riigi tähtsamates linnades. Vana-Babüloonia riik purustati hetiidi sissetungijate poolt 1595 eKr. Mesopotaamia suurriikide korraldus Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgem seadusandja ning kohtumõistja. Tema võim oli põhimõtteliselt piiramatu tugevale valitsejale pidid kuulekalt alluma ka kõige kõrgemad aukandjad. Samas lasus kuningal vastutus alamate heaolu ees ja tal tuli alati arvestada mõjuka aristokraatia soovide ja meeleoludega. Nõrka ja edutut kuningat, kes riigi julgeoleku tagamisega toime ei tulnud, võis alati ähvardada suurnike vandenõu ning vägivaldne võimult kõrvaldamine. Kuningavõim seisis Mesopotaamia rahvaste meelest jumaliku kaitse all. Riigi ülempreestrina tuli valitsejal täita ka olulisi religioosseid ülesandeid. Babüloonias näiteks
Jihadi ajal oli moslem vabastatud kigist kohustustest. See tstis moslemi sdurite tahet sdida. Samuti lubas islam tema eest surma saanud sdurile kohe paradiisi psemist, tavalised moslemid pidid ootama alles viimsepevani, kui nad vivad le katsumuste silla ja viimsekohtu minna paradiisi vi sattuda prgusse. Abu Bakri ja jrgnevate kalliifide valitsemine ei erinenud millegi poolest Muhamedi valitsemisest, neil oli vaja lisaks usu kuulutamisele, uute alade ja alamate vrbamisele ka riigikassat tita. 2.2 Umar Enne oma surma nimetas Abu Bakr oma uueks jrglaseks Umari. Umar ti kohe uue miste kaliifi thendusele. Kaliif ei ole mitte ainult islamistide poliitiline liider, vaid ka vaimne juht. Uus kaliif hakkas kohe energiliselt riigi piire laiendama. 635. a langes Damaskus, liideti Sria. Jeruusalemm, mis oli siiani olnud kristlaste ja juutide pha keskus, langes 637. aastal. Et kiirendada islami levikut, vabastas Umar
Loe kindlasti: http://www.slideshare.net/madlimaria/soda MÕISTED Antant (Entente Cordiale)- 1904.a. Aprillis. Leping inglismaa ja prantsusmaa vahel (südamlik leping). 2 osa: avalik, salajane. Avalikus osas lubas Prantsuse valitsus Suurbritannia tegevusse Egiptuses mitte takistada. Briti valitsus teatas, et Prantsusmaa saab nö järelvalve rahu üle Marokos, ning kohustus teda abistada pmst kõikides reformides. Prantsusmaa lubas mitte muuta Maroko poliitilist olukorda. Salajases osas oli aga esindatud nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmise võimalused. Tähendas okupeerimist ja kolooniaks muutmist. Pmst oli leping maade ja rahvaste jagamine. Sõjalisi kohustusi ei võetud. Oli imperialistlik poliitika, seega oli see pmst liidu tegemine. Keskriigid- Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia lepinguline ühenduvus. Wilhelm II Hohenzollern- Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Wilhelm von Hohenzollern (18591941) Nikolai II Ro...
Ega niisama öeldud, et silk on vaese mehe heeringas. Kala osa talurahvatoidus sobib lõpetada nii- kala ütleb: ,,Jumal hoidku mu liig rikka ehk üle aru vaesekätte saamast: vaene sööb silmä pääst, rikas nüllib naha sälläst." Silk palunud taevataati: ,,Ära anna mind vaese mehe kätte, sees sööb mind pää ja luudega, ära anna mind rikka kätte, see nüllib naha, annab paraja kätte." 5 6 Kalade bioloogiast Kalad kuuluvad alamate selgroogsete hulka. Nad on kõigusoojased, mis tähendab, et nende kehatemperatuur on enamasti võrdne ümbritseva vee temperatuuriga. Parasvöötmes, kus veekogude temperatuur aasta jooksul tunduvalt muutub, olles talvel jää all nulli lähedal ja suvel (olenevalt veekogust) 15-25 soojakraadi, on temperatuuri mõju kalade elutegevusele eriti ilmne. Temperatuuri suhtes on parasvöötme kalade hulgas sooja- ja külmalembelisi liike.
ainult abstraktse ülimuslikkuse. Baieris realiseeris võimu mitte monarh, vaid riiklik bürokraatia- nõrga kuninga Ludwig II ajal rohkem kui kunagi varem. Ludwig tundis hästi prantsuse ajalugu ning teadis, et revolutsiooni vältida, peab kuningas asuma koos rahvaga aadli vastu reformiliikumise etteotsa. Ta tahtis jääda pigem ministerkuningaks kui saada rahvakuningaks. Ta pelgas kontakti rahvahulgaga, jälestas isegi oma andunud alamate ,,ovatsioonikisa". Kõik, mis puudutas pööblit, oli talle vastumeelt- rahva allaheitlikkus oma kuninga ees, veelgi enam aga valitseja miilustamine rahvaga. 7 Mida enam ta jälitusmaania küüsi langes- seda peeti paranoia sümptomiks- , seda suuremaks muutus tema hirm sotsialistide ja anarhistide ees, kes kõik näisid talle vennad ühe mütsi all, jakobiinide mütsi all.
kodaniku esimene voorus poliitikas on kohusetunne ja kuulekus Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes inimesed soovivad kõige enam võimet uusi, tekkivaid ihasid rahuldada võimu võimu annavad füüsiline tugevus, rikkus, teenrid, sõbrad, reputatsioon, au sõprus on vahend võimu saavutamiseks sõprus ja poliitika põhinevad omahuvil sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga alamate hirm valitseja ees sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik Mandeville omahuvi on kõigi inimsuhete alus riik on kunstlik ja põhineb hirmul riigis tekib iseeneslikult sellest eristuv ühiskond ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise huve 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust inimesed on loomupäraselt sotsiaalsed sõprus on sotsiaalsuse parim tõestus
CO2 ; 19. Lämmastiku ja väävli ringe LÄMMASTIKU RINGE- so. lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu ka süsinik ja lämmastikuringe ongi peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. Lämmastiku (N) ringet tagavatest protsessidest on olulisemad õhulämmastiku (ca 78% õhu koostisest) keemiline sidumine, bakterite ja alamate seente poolt sidumine ning orgaaniliste jäänuste (valkude jt lämmastikühendite) lagunemine. Taimed saavad lämmastikku kasutada nitraatide või ammooniumsoolade kujul, valmistades nende baasil kehaomaseid valke jm lämmastikühendeid. Loomsed organismid omastavad lämmastikühendeid, peamiselt valke toitudes. Väljaheited, uriin ja surnud organismide jäänused lagundatakse bakterite ja seente poolt taas taimedele
Kohtukoja otsused, mis ta tegi II astme kohtuna, olid lõplikud ning nende peale võis edasi kaevata vaid Riigikohtule kassatsiooni korras. Eesti Vabariigi kõrgeimaks kohtuorganiks oli Riigikohus. Eelkõige oli ta kassatsioonikohus. Riigikohtu otsused olid lõplikud. Riigikohtus toimus töö üldkogus ja kolmes - tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade - osakonnas. Riigikohtu üldkogu pädevusse kuulusid : 1) kohtu kõrgem administratiivvõim; 2) järelevalve alamate kohtute tegevuse järele; 3) kohtute asjaajamise eeskirjade kinnitamine ja muutmine; 4) küsimuste lahendamine, mis olid kohtuasutustes mitut viisi otsustatud või tegelikkuses lahkarvamusi tekitanud; 5) kohtu ja valitsusasutuste, v.a. jaoskonnakohtute ja alamate administratiivasutuste vaidluste ja alluvusvaidluste lahendamine; 6) asjade üleviimine ühest kohtuasutusest teise seaduses ettenähtud juhtudel;
kriminaalosakond. Kohtukoja otsused, mis ta tegi II astme kohtuna, olid lõplikud ning nende peale võis edasi kaevata vaid Riigikohtule kassatsiooni korras. Eesti Vabariigi kõrgeimaks kohtuorganiks oli Riigikohus. Eelkõige oli ta kassatsioonikohus. Riigikohtu otsused olid lõplikud. Riigikohtus toimus töö üldkogus ja kolmes - tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade - osakonnas. Riigikohtu üldkogu pädevusse kuulusid : 1) kohtu kõrgem administratiivvõim; 2) järelevalve alamate kohtute tegevuse järele; 3) kohtute asjaajamise eeskirjade kinnitamine ja muutmine; 4) küsimuste lahendamine, mis olid kohtuasutustes mitut viisi otsustatud või tegelikkuses lahkarvamusi tekitanud; 5) kohtu ja valitsusasutuste, v.a. jaoskonnakohtute ja alamate administratiivasutuste vaidluste ja alluvusvaidluste lahendamine; 6) asjade üleviimine ühest kohtuasutusest teise seaduses ettenähtud juhtudel;
· Rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust, kaubanduse rolli · Õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni · Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga John Milton (1608-1674) · Inglise luuletaja · ,,Kaotatud paradiis", ,,Tagasivõidetud paradiis", ,,Areopagitica" · Seisukoht, et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka · Seisukoht, et türannide võim on saatanast rahval on õigus türannile vastu astuda · Rõhutas, et valitseja vastutab alamate eest, talt võib nõuda aruandmist ja tema üle võib kohut mõista · Pamflettid riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks · Astus välja vabariigi kaitseks · Rõhutas, et võim peab kuuluma rahvale · Teosed seotud poliitilise võitlusega, mis puhkes kuningas Charles I hukkamise ja vabariigi kehtestamise ümber Thomas Hobbes (1588-1679) · Kaitses absolutistlikku kuningavõimu · ,,Leviathan"
: keel määrab inimese mõtlemise. 7. Võrrelge ideoloogia ja hegemoonia mõisteid ning tooge näiteid nende rakendamisvõimaluste kohta praegusest Eesti elust. Ideoloogia kui valitseva klassi survevahend ühiskonnale, eriti marksistlikus käsitluses. See tähendus hindab ideoloogiat enamasti halvustavalt või väärtustab seda üleminekunähtusena: ideoloogia on ebaloomulike ühiskondlike suhete toimimise viis, mis on ohtlik ja mida pruugitakse enamasti alamate klasside represseerimise eesmärgil. Praktikas viis ideoloogia klassiiseloomu rõhutamine kommunistlike riikide oma alamaid ja välismaailma kurnavale ideloogilisele võitlusele. Hegemooniateooria kohaselt on inimesed võimule allunud vabatahtlikult ja leiavad, et sellised ongi kogu ühiskonna huvid, mida teatud juhtiv rühm on paika pannud. Ühiskonnas saavutab hegemoonia nö liikuva tasakaalu. Kui enamus saadakse
· John Maata ja Magna Charta: 13.saj algul puhkes Inglismaal vastasseis kuninga ja tema vasallide vahel. Kolmandas ristisõjas (1189-1192) silma paistnud Richard I Lõvisüdame noorem vend John I Maata (valitses 1199-1216; Plantagenettide dünastia 1154-1485) oli 1215 vasallide mässu ajal sunnitud allkirjastama ,,Suure vabaduskirja" (lad k ,,Magna Charta Libertatum"), millega vähendati kuninga võimuvolitusi ning kinnitati kuninga alamate õigused. Magna Charta määras, et ükski isik, ei kuningas, aadlik ega ka lihtne kodanik ei saa üle olla seadustest ning on võrdsed Jumala ja kohtuniku ees. Magna Chartat uuendati hiljem korduvalt (nt tegid seda Tudorite ja Stuartite dünastiad) ning see mõjutas tugevalt Inglismaa, aga ka teiste riikide (nt USA) seadusandlust. · Parlamendi kujunemine Inglismaal: 13.saj keskpaigas kujunes Inglise kuningas Henri III (valitses 1216-1272) ja
2.2. John Maata ja Magna Charta: 13. saj algul puhkes Inglismaal vastasseis kuninga ja tema vasallide vahel. Kolmandas ristisõjas (1189-1192) silma paistnud Richard I Lõvisüdame noorem vend John I Maata (valitses 1199-1216; Plantagenettide dünastia 1154-1485) oli 1215 vasallide mässu ajal sunnitud allkirjastama ,,Suure vabaduskirja" (lad k ,,Magna Charta Libertatum"), millega vähendati kuninga võimuvolitusi ning kinnitati kuninga alamate õigused. Magna Charta määras, et ükski isik, ei kuningas, aadlik ega ka lihtne kodanik ei saa üle olla seadustest ning on võrdsed Jumala ja kohtuniku ees. Magna Chartat 3 uuendati hiljem korduvalt (nt tegid seda Tudorite ja Stuartite dünastiad) ning see mõjutas tugevalt Inglismaa, aga ka teiste riikide (nt USA) seadusandlust. 2.3. Parlamendi kujunemine Inglismaal:
§13 Riigivõim 1. Euroopa keskvõimu nõrgenemise põhjused: - Suurfeodaalid omandasid oma läänides aina rohkem õigusi ja muutusid kuningavõimust üsna sõltumatuks - Kuningas hakkas oma maavalduse kahanedes sarnanema tavalise krahvi või hertsogiga 2. Keskaja riigi erinevused tänapäeva riigist: - Keskajal puudusid riikidel kindlad territooriumid - Riiki ei ühendanud mitte maa ala ega rahvas vaid valitseja isik (nt. abielu kaudu oli võimalik mitu riiki liita) - Alamate heaolu sõltus valitseja isikuomadustest - Valitsusaparaati ei moodustanud vastava hariduse saanud professionaalid vaid mõjuvõimsad ülikud Keskaegse esinduskogu erinevused tänapäeva parlamendist: - Otsuse tegemisel pidid oma jah sõna andma kõigi kolme klassi esindajad, põhimõte: "Sellel, mis puudutab kõiki, peab olema kõigi heakskiit". Tänapäevaparlamendis loetakse iga üksikisiku häält 3. Kuningas ei saanud ilma esinduskoguta valitseda, sest:
Seadus reguleeris kõiki suhteid, sh ka kuninga ja alluva omi. Kuningas pidi õiglaselt valitsema, kuningas ei saanud minna vastuollu tavades juurdunud õigustega ega ka oma eelkäijate kehtestatud seadustega. Seadus ei kohelnud inimesi võrdselt, vaid andis igale mehele õigused ja vabadused vastavalt tema staatusele. Kuningal oli seetõttu loomupäraselt eriline staatus. Kuningast suuremat võimu ei tohtinud olla kellelgi. Keskaeg eeldas järjepidevat koostööd kuninga ja alamate vahel. Keskaegne kuningriik polnud tsentraliseeritud ei teoorias ega ka praktikas, kuningas polnud riigipea, inimesed ei teadnudki midagi riigist kui mõttelisest suurusest. Valdavaks ideeks oli et kuningatrooni kas päritakse või kuningaid valitakse, kuid kuningad valitsesid alati Jumala armust. Need kolm asja ei pruukinud vastanduda, võisid olla ühe asja 18
Tsölibaat kadus. Kloostrid ja Ordud kaotati. Luter abiellus ühe endise nunnaga, kes sünnitas terve hulga lapsi. Kirikupeaks oli kohalik valitseja. Kirikuvarad riigistati. Luteri usu peaseisukohad pandi kirja Augsburi usutunnistuses(1530.a.). Samas tõi kaasa usupuhastuse levik ususõjad. Katoliku vs. Luteri. Ususõjad lõppesid Augsburgi usurahuga a. 1555. Augsburgi usurahu põhimõte on Cuius regio, eius religio. "Kelle võim, selle usk." Lepiti kokku, et valitseja määrab oma alamate usu. Seega, kui valitseja oli läinud Luterlusse, siis loeti kõik alamad luterlasteks. Kui valitseja oli Katoliiklik, seega olid alamad ka katoliiklased. Usupuhastus levis Luterlikul kujul põhjamaadesse, toimus Kuningareformatsioon, eeskätt valitseja eestvedamisel. Teine piirkond oli Eestimaa ja Läti(Põhja). Reformatsioon Sveitsis ja Inglismaal Ulrich Zwingli kaudu sai alguse Sveitsis. Zwingli võttis eeskujuks Lutheri, jutustas Luterlikus
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonna...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut HALDUSKOHTUMENETLUS Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Halduskohtu pädevus..................................................................................................... 4 2. Haldusasja algatamine kohtus........................................................................................6 2.1 Kaebuses esitatud taotlus..........................................................................................6 2.2 Halduskohtusse pöördumise õigus....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
