TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse korralduse osakond Krista Joost AÜSR-3 ERALASTEAED ........LINNAS Äriplaan Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2015 SISUKORD Kokkuvõte.........................................................................................................................3 1. Üldandmed.....................................................................................................................5 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus.........................................................................5 1.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus.................................................................................6 1.3 Teenused..................................................................................................................8 1.4 Klient, turg, konkurents....................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................
investeerimisprojektide puudumisel võib aktsiaid üldse tagasi osta. 7. Pankrotiohu analüüs Firma pankrotiohu uurimine peaks olema vajalik nii aktsionäridele, firma juhtkonnale, kreeditoridele, äripartneritele ja konkurentidele. Pankrotti ohtu uurivad valemid peaksid andma üldise pildi firma võimalikust pankrotiohust. Pankrotiohtu on võimalik uurida järgmiste valemitega. Altmani pankrotikordaja k = 1,2 x1 +1,4 x2 + 3,3 x3 + 0,6 x4 + 0,999 x5 x1 = puhaskäibekapital / varad x2 = akumuleeritud kasum / varad x3 = kasum enne intresse ja makse / varad x4 = aktsiate turuväärtus / võlgnevus x5 = netokäive / võlad Nagu näha kõlbab antud valemit kasutada vaid nende firmade uurimisel mille aktsiad on väärtpaberiturul noteeritud. Kordaja väärtusi tuleks interpreteerida järgmiselt. Kui k väärtus on suurem kui 2,99 siis firma tõenäoliselt pankrotti ei satu, kui see väärtus on vahemikus 2,99 kuni 2,675 siis on edu tõenäosus suurem, kui pankroti tõenäosus
Materiaalne põhivara Maa ja hooned 0 4,000 4,000 4,000 Masinad ja seadmed 0 25,500 27,230 27,230 Kap. renditud masinad ja seadmed 0 20,000 47,000 Muu materiaalne põhivara 0 0 0 0 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) -2,683 -9,712 -22,141 Materiaalne põhivara kokku 0 26,817 41,518 56,089 Immateriaalne põhivara Patendid, litsentsid jm immateriaalne põhivara 0 0 0 Põhivara kokku 0 26,817 41,518 56,089
KEEMIATEHNIKA ALUSED 1. SISSEJUHATUS Keemiatehnika aine sisu: - Keemilis-tehnoloogiliste protsesside ja seadmete väljatöötamine, uurimine, kasutamine ja täiustamine - Tehnoloogilise protsessi läbiviimine selliselt, et oleksid tagatud ohutus, ökonoomsus ja kvaliteetne toodang Keemiatehnika (alused) on aluseks igale tehnoloogilisele protsesile, mis omab keemiaga seost. Neid on aga väga palju, alustades igapäevaste asjadega nt. joogivee ja heitvee puhastamine, elektri- ja soojusenergia tootmine lõpetades suurte tööstuslike rakendustega, nagu nafta- jm. kemikaalide tehastega, kuni kosmosetehnoloogiateni välja. Samuti kõiksugused biotehnoloogilised protsessid on ilma keemiatehnikaga mõeldamatud. Igat tervikuna suurt ja keerulist tootmisprotsessi saab jagada kompaktseteks osadeks, milleks on mingid väga konkreetsed protsessid ehk põhioperatsioonid. Põhimõisted: Põhioperatsioon...
Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtte aktsiad või osakud Pikaajalised nõuded tütar- ja emaettevõttele Sidusettevõtete aktsiad või osakud Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele Muud aktsiad, osakud, võlatähed Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku · Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumuses) Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku · Immateriaalne põhivara (jääkmaksumuses) Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne Firmaväärtus Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku · Põhivara kokku · Aktiva kokku · PASSIVA (kohustused ja omakapital) · KOHUSTUSED · LÜHIAJALISED KOHUSTUSED · Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused
Kokkuvõte: intressimäärade kõikumine ja hinna/palga paindlikkus tagavad kapitalistliku majanduse täistööhõive. Keinslik seisukoht: Vastandub klassikalisele väites, et kapitalismil ei ole mehhanismi täistööhõive tagamiseks. Töötuse põhjus on valed majandusotsused, täpsemalt säästmis- ja investeerimisotsused. Säästjad ja investorid on eri grupid, kes on erinevalt motiveeritud. Eitavad intressimäärade ühtlustuvat mõju. Panganduses teevad ilma akumuleeritud vahendid ja laenud teistelt pankadelt. Erasektori otsused võivad mõnikord viia ebaefektiivsuseni makromajanduslikes olukordades, seega soovitatakse avaliku sektori sekkumist läbi rahanduspoliitika, mida teostaks keskpank ja fiskaalpoliitika valitsus. Toetavad segamjandust, milles on põhiosa erasektoril, kuid mõjukas osa ka valitsusel ja valikult sektoril. VALITSUSE MAJANDUSFUNKTSIOONID I- Turumajanduse funktsioneerimiseks vajaliku seadusandluse loomine. II- konkurentsi säilitamine.
•põhivarade taastamismaksumus – kulutused põhivara taastamiseks nüüdisaegsetes tingimustes tootmiseks ja teenuste osutamiseks; •turuväärtus ehk realiseerimismaksumus – turuhind, millega saab põhivara müüa; •kasutusväärtus – vara kasutamisel müügituluna genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus; •bilansiline väärtus – netosumma, milles vara on bilansis kajastatud. See on soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused; •lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus – põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. 19 Mida nimetatakse käibevaradeks? Käibevarad on varad, mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on raha või mida saab lühikese ajaga kergesti muuta rahaks.
VAHENDID/AASTA aasta aasta aasta aasta aasta LAENUD 1. Pikaajaline laen 3000 Laenud kokku 3000 Laen perioodi lõpuks 2457,07 1887,00 1288,43 659,928 000,0 6 5 1 Omakapital 1. Aktsiakapital 2500 2500 2500 2500 2500 2. Akumuleeritud kasum 699,0 1957,1 3887,8 6413,6 9640,4 (fondid) 3199,0 4457,1 6387,8 8913,6 12140,4 Omakapital kokku Toote/teenuse nõudlust mõjutavate tegurite hindamine Jrk Tegurid, mis Mis Millis Kuidas Prognoo Hinnan . mõjutavad suunas ed mõõta s2 g Nr nõudlust mõjuta teguri tähtsust? + või - äriidee
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
168 000) D Müüdud kaupade kulud 240 000 K Valmistoodang 240 000 Koostada raamatupidamislausendid ja kanda summad kontodele. Kasutada järgmisi kontosid: Tooraine ja materjalid, Tootmise üldkulud, Mittetootmislikud üldkulud, Tarnijad, Tootmistööliste palk, Muu tootmispersonali palk, Sotsiaalmaks, Töötuskindlustus, Muud kreeditorid, Lõpetamata tellimused, Valmistoodang, Põhivarade akumuleeritud kulum, Müük, Nõuded ostjatele, oma valikul veel võla- või nõudekontosid Leida perioodi tulemus (kasum/kahjum) ja jäägid kontodel tooraine ja materjalid, Lõpetamata toodang, Valmistoodang Kalkuleerida tulemus nii täiskulu kui osakuluarvestuse põhimõttel Kasumiaruanne skeem 2 Täiskuluarvestus Müügitulu 400 000
Kool HIINA KIIRTOITLUSTUS SÖÖGIKOHT Äriplaan Juhendaja: Linn SISUKORD 1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ........................................................................3 2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE...................................................................................3 3. JUHTKOND JA PERSONAL............................................................................... 4 4.VÄLISKESKKOND...............................................................................................6 4.1. Väliskeskkonna mõjud ärile............................................................................6 4.2.Eesti majanduse hetkeseisund.......................................................................... 6 5.TEGEVUSE EESMÄRGID JA POLIITIKA..........................................................7 5.1.Tegevuse eesmärk ja ülesanded..................................
o Bilansi aktiva e VARAD Käibevara: Raha ja pangakontod Aktsiad ja muud väärtpaberid Nõuded ostjate vastu Valmistoodang Ettemakstud kulud Põhivara: Masinad ja seadmed Ehitised Akumuleeritud põhivara kulum Maa Muu vara: Investeeringud, Patendid Firmaväärtus o Bilansi passiva e KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused: Tasumata arved Tekkepõhised kulud Lühiajalised võlad (võlakirjad) Pikaajalised kohustused: Pikaajalised võlakirjad
FINANTSJUHTIMISE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.........3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta.....................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K KASSATÖÖ Iseseisev töö Juhendaja: Vaike Habicht Tallinn 2010 I OSA Prisma Arveldusviisid on seal head. Saab sulas kui ka maksekaardiga maksta. Praktiliselt iga kaardiga, mis eestis leidub saab maksta. Müüjad räägivad nagu peab eesti keelt, tervitavad ja tänavad kui lahkuda, nimetavad summa, küsivad sente või raha et paremini tagasi maksta jne. On viisakad. Tsekil on firma andmed, info sellest mida ostsid, kellaaeg, kuupäev, aadress. Hea on see, et tsekkidele ei topita reklaami. Reimani tänava jalatsiparandus Arveldatakse ainult sularahas. Kaup vaadatakse üle ja öeldakse summa. Saadakse zetoon ja minnakse järgmine kord järgi. Maksad ära, kaup käes. Tervitatakse, suhtutakse sõbralikult. Tsekki ei anta. Hesburger Arveldatakse nii sulas kui kaartidega. Suhtutakse vahel sõbralikult,...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku ...
19 Raha ja pangakontod Aktsiad ja muud väärtpaberid Nõuded ostjate vastu Valmistoodang Ettemakstud kulud Põhivara: Masinad ja seadmed Ehitised Akumuleeritud põhivara kulum Maa Muu vara: Investeeringud, Patendid Firmaväärtus o Bilansi passiva e KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused: Tasumata arved Tekkepõhised kulud Lühiajalised võlad (võlakirjad) Pikaajalised kohustused: Pikaajalised võlakirjad
Raha ja pangakontod Aktsiad ja muud väärtpaberid Nõuded ostjate vastu 19 Valmistoodang Ettemakstud kulud Põhivara: Masinad ja seadmed Ehitised Akumuleeritud põhivara kulum Maa Muu vara: Investeeringud, Patendid Firmaväärtus o Bilansi passiva e KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused: Tasumata arved Tekkepõhised kulud Lühiajalised võlad (võlakirjad) Pikaajalised kohustused: Pikaajalised võlakirjad
Raha ja pangakontod Aktsiad ja muud väärtpaberid Nõuded ostjate vastu Valmistoodang Ettemakstud kulud Põhivara: Masinad ja seadmed Ehitised Akumuleeritud põhivara kulum Maa Muu vara: Investeeringud, Patendid Firmaväärtus o Bilansi passiva e KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused: Tasumata arved Tekkepõhised kulud Lühiajalised võlad (võlakirjad) Pikaajalised kohustused: Pikaajalised võlakirjad
Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on alates 300 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku 5 amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse järgmistest kasuliku eluea vahemikest:
4. Põhivarade inventuur. Põhivarade liigitus: · investeeringud; · materiaalne põhivara; · immateriaalne põhivara. Põhivarade inventuurid viiakse läbi kord aastas majandusaasta lõppedes. Põhivarade kohta koostatakse nende arvestuse tabelid või trükitakse väljatrükid raamatupidamisprogrammist. Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised: · põhivara nimetus; · põhivara arvele võtmise kuupäev; · soetusmaksumus; · akumuleeritud kulum; · jääkmaksumus; · õiglane väärtus (turuväärtus); · asukoht; 16 · kasutaja või vastutaja nimi. Inventuuriaktile lisatakse põhivara müügiaruanded, mahakandmisaktid või ümberhindlusaktid (kasuliku eluea, kulumi jm kohta), väärtuse testid, hindamisaktid, õiglasesse väärtusesse ümberarvutamise meetod ja muud dokumendid, aruanded. 5. Nõuete inventuur.
Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud: Tütarettevõtjate aktsiad või osad ; Pikaajalised nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate ; Sidusettevõtjate aktsiad või osakud ; Pikaajalised nõuded sidusettevõtjatele ; Muud aktsiad ja väärtpaberid ; Muud pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara: Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) ; Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) ; Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) ; Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) ; Lõpetamata ehitised ; Ettemaksed materiaalse põhivara eest - Kokku Immateriaalne põhivara: Arenguväljaminekud ; Patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara ; Firmaväärtus ; Ettemaksed immateriaalse põhivara eest - Kokku Põhivara kokku PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused, Lühiajalised kohustused Võlakohustused: Lühiajalised laenud ja võlakirjad ;Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed
tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 5000.- kroonist ühiku kohta. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt arvestades kasulikku eluiga kuni 20 aasta jooksul. 3.7 Amortisatsiooni arvestus Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Kui
RATE(nper;pmt;pv;fv;type;guess) NPER perioodide arv (number of periods = NPER(rate;pmt;pv;fv;type) PMT perioodilise makse suurus ( = PMT(rate;nper;pv;fv;type) Type näitab, kas tehingud tehakse perioodi alguses (1) või lõpus (0) Page 33 5 Page 34 6 Panka on akumuleeritud 5000 krooni intressimääraga 3,5 % 6 kuu kohta. Seda raha hakatakse kulutama võrdsete väljam kuu lõpul nii, et 2,5 aasta möödumisel jääks panka veel 1000 krooni. Kui suur on iga väljamakse? Vastus: 920,93 kr nper fv rate pv type 5 ### 3.50% 5,000.00 kr 0 Page 35
Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 0 0 0 0 0 Varud 0 0 0 0 0 Kokku käibevara -106380 -141288 24888 215692 677980 Põhivara Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 0 0 0 0 0 Akumuleeritud kulud 0 0 0 0 0 Kokku Põhivara 0 0 0 0 0 Kokku aktiva (varad) -106380 -141288 24888 215692 677980 PASSIVA (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad 0 0 0 0 0
Finantsaruanded Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007. 5 6 7 Raha ja pangakontod 23 777,0 46 816,6 20 513,4 Aktsiad ja muud väärtpaberid 6 285,4 - - Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42 674,3 55 921,1 147 399,4 Mitmesugused nõuded 15,9 498,0 18,2 Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) ...
– tehnoloogia kasvu ei saa mõõta vaid tootlikkusega – tööstuse kasvu pikad lained – samuti rahanduses(Perez) Firmasid mõistetakse kui õppivaid organisatsioone, mis õppimist rakendavad (muudavad tehnoloogiad turundatavateks toodeteks) erinevates valdkondades. Firmad erinevad: • tehnoloogiliste ja turuvõimaluste poolest, mis neile avanevad • suutlikkuse poolest oma tegevuste tulemusi omistada (appropriate the benefits of their activities) • nende poolt akumuleeritud kompetentsi ja võimekuse poolest (competencies and capabilities) • nende spetsiifiliste otsimisrutiinide poolest, mis tuleneb nende teadmiste baasist Mis on peamised klassikalised lähenemised riigi rollile innovatsioonipoliitikas ja mis on olnud nende peamised avaldumisvormid ajaloolises perspektiivis? Neoklassitsistlik – riigi roll piiratud, tegeleb konkurentsi ja ettevõtluskeskkonna parandamisega. Vabakaubandusliku mõtlemise ideoloogia, eriti Inglismaal.
Käibevara kokku 89,27 100,04 322,64 584,04 852,36 128,01 411,10 701,70 5 5 5 5 5 5 5 Materiaalne põhivara 400 596,00 596,00 596,00 596,00 596,00 596,00 596,00 1 1 Akumuleeritud põhivara kulum 0 49,42 247,12 444,82 642,52 840,22 037,92 235,62 5 5 5 4 4 4 4 Materiaalne põhivara kokku 400 546,58 348,88 151,18 953,48 755,78 558,08 360,38 Muu põhivara 0 0 0 0 0 0 0 0
rekonstrueerimisel lisanduvad rekonstrueerimiskulud. _ põhivarade taastamismaksumus kulutused põhivara taastamiseks nüüdisaegsetes tingimustes tootmiseks ja teenuste osutamiseks; _ turuväärtus ehk realiseerimismaksumus turuhind, millega saab põhivara müüa; _ kasutusväärtus vara kasutamisel müügituluna genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus; _ bilansiline väärtus netosumma, milles vara on bilansis kajastatud. See on soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused; _ lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. Põhivarade juhtimise ülesanded jagunevad järgmistesse kategooriasse: _ põhivarade kasutamise efektiivsuse analüüs põhivarade käibesiduvus; Põhivara käibesiduvus= müügitulu / keksmine põhivara jääkmaksumuses
Raamatupidamiskanne 2. jaanuaril 20x1: D Masinad ja seadmed 20 000 K Raha 20 000 Juhtkonna hinnangul kasutatakse 2. jaanuari 20x1 soetatud sõiduautot 5 aastat ning jääkmaksumus kasutusajal lõpul on 11 000 eurot. 20x1. aasta depretsiatsioonisumma = (20 000 eurot 11 000 eurot) / 5 aastat (amortisatsioonisumma) = 1800 eurot/aastas Raamatupidamiskanne 31. detsembril 20x1: D (Depretsiatsiooni)kulud 1800 K Akumuleeritud kulum 1800 Ettelaekunud tulud ... kohustisena kajastatud raha laekumine, mis kajastatakse tuluna tulevastel perioodidel. Ettelaekunud tulusid nimetatakse ka avansstuluks, tulevaste perioodide tuluks, koolitus, konsultatsioon jne. Ettelaekunud tulu -näide 28. juunil 20x1 laekus rendimakse summas 3000 eurot ajavahemiku 1. juuli 20x1 30. juuni 20x2 eest. Raamatupidamiskanne 28. juunil 20x1: D Raha 3000 K Ettelaekunud renditulud3000 Korrigeerimiskanne 31. detsembril 20x1:
1.3 Maksude ettemaks 0 0 0 1.4 Tooraine ja materjal 2 343 12 580 50 468 1.5 KÄIBEVARA KOKKU 77 305 106 660 210 481 1.6 Masinad ja seadmed 14 400 19 400 24 400 1.7 Muu inventar, tööriistad, sisseseade 0 0 0 1.8 Akumuleeritud põhivara kulum 1 460 6 260 12 060 1.9 PÕHIVARA KOKKU 12 940 13 140 12 340 2.0 PASSIVA 87 038 114 588 236 627 2.1 Muud võlad 108 221 340 2.2 Hankijatele tasumata arved 17 208 19 161 21 053 2
Bilansid (EUR) 2015-2017 2015 2016 2017 AKTIVA (varad) Käibevara Raha 29078 47084 83111 Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 14540 23542 27703 Kokku käibevara 43618 70626 110814 Põhivara Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 10,000 60,000 60,000 19 Akumuleeritud kulum -2,000 -14,000 -26,000 Kokku 8,000 46,000 34,000 Kokku põhivara 8,000 46,000 34,000 Kokku aktiva (varad) 51618 70626 110814 PASSIVA (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed Võlad töövõtjatele 50400 56400 62400 Kokku 50400 56400 62400
5.5.4 INVESTEERIMISE VAJADUS (PROJEKTI FINANTSPLAAN) RAHALISED VAHENDID/AASTA I II III IV aasta aasta aasta aasta LAENUD 1. Pikaajaline laen 2. Lühiajaline laen Laenud kokku Laen perioodi lõpuks Omakapital 1. Aktsiakapital 2555 2555 2555 2555 2. Akumuleeritud kasum 14100 28100 37900 47500 (fondid) Omakapital kokku 16655 30655 40455 50055 Toote/teenuse nõudlust mõjutavate tegurite hindamine Toode/teenus: Lastehoiu teenus. Jrk Tegurid, mis Mis Millise Kuidas Korrigeerid Prognoos2 Hinnang . mõjutavad nõudlust suunas d mõõta a + või - äriidee Nr
oluliste kulude andmete mõõtmine ja analüüs. Näiteks toodete ja teenuste hinnakujundamine, kus nende põhikulud, nendele jaotatud tootmise lisakulud ning tegevuskulud on hinnakujunduse peamisteks teguriteks. Siinjuures ei saa muidugi alahinnata kasumikomponendi määratlemise olulisust nii investeeringute vajaduse kui ka ettevõtte omanike poolt nõutava tulunormi tagamise seisukohast, aga ka turukonkurentsist tulenevaid mõjusid. Vaid täielikult (kõikehõlmavalt) akumuleeritud (kogutud), sihipäraselt töödeldud ja ettenähtud (vajalikul) ajal juhtudele esitatud kuluinformatsioon on vastuvõetav juhtimisotsuste langetamiseks. Kuluarvestus ja plaanimine Kuluarvestuse üheks peamiseks ülesandeks on aruandeperioodi tegelike kulude arvestamine vastutuskeskuste lõikes, toodete ja teenuste tegelike kulude kalkuleerimine jne. Juhtimisel on vaja teada ka lähi- ja kaugema
Vara, mille soetusmaksumus on alla 1279 EUR, kantakse ostmisel kuludesse ja selle üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Erandjuhtudel võib vara, mille soetusmaksumus on alla 1279 EUR, käsitleda materiaalse põhivarana ja eeltoodud põhimõttest võib teha kõrvalekaldeid kontserni pearaamatupidaja loal. Materiaalne põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud igapäevase teenindamise kulud, akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud kogunenud kahjum. Soetusmaksumus hõlmab soetamisel makstud tasu, transpordi- ja paigalduskulusid ning muid varaga otseselt seotud kulusid. Soetatud materiaalne kinnisvara tuleb jaotada eraldiseisvateks märkimisväärsete soetusmaksumuste ja erinevate kasulike eluigadega varaobjektideks (komponentideks) (näiteks hoone katus, lift ja muud osad). 16
püsikulud). Muutuvkulud on näiteks kulud materjalile, tööjõule, kütusele, mis suurenevad iga tooteühiku lisandumisel. 5) Muutuvad püsikulud - Kuna tootmis- ja müügimahu olulisel muutumisel muutuvad ka püsikulud, siis nimetatakse neid ka tinglik- püsikuludeks. Need muutuvad astmeliselt. Näiteks uue tööpingi ostmisel kulud kasvavad selle maksumuse võrra ja jäävad siis püsima uuel tasemel. (?-ei tea kas sama asi) 6) Kulukate - müügikäive-kulud 7) Akumuleeritud kulukate – iga järgmise toote kulukattele liidetakse juurde eelmiste toodete kulukatted Põhimudelid Suhtekonseptsioon, suhteturundus, müügikonseptsioon, tehinguturundus, tooteturundus Tootmisettevõtte kujunemine teenindusettevõtteks Teised mudelid Pareto analüüs 1. Arvuta käibed ja kulud toodete lõikes 2. Leia kulukate* 3. Järjesta kulukatted kahanevalt 4. Leia akumuleeritud kulukatted 5
Miks on (paljud) taevakehad kerakujulised? Pindpinevuson pinna omaduskokku tõmbudaja väikseimat võimalikku pinda (st energiat) omandada. Eks ole olnud paljud taevakehad algselt vedelas olekus. TERMODÜNAAMIKA Jää on korrastatum kui vesi. Miks jää üldse eksisteerib? Miks üleüldse kõik ained pole suurima entroopiaga gaasilises olekus? Valemi vahena üleskirjutus iseenesest vihjab sellele, et mingi osa süsteemi energiast ei ole tööna kättesaadav. Miks? Sest see energia on akumuleeritud molekulide soojusliku (kaootilise) liikumise näol. Soojusenergiat aga pole võimalik100%-lt tööks muuta (Carnot). Niipea kui süsteemile energiat juurde lisatakse või ära võetakse ilmneb see vastavalt kas temperatuuri tõusuna või langusena. Võrreldes gaasidega on lahustes põrkesagedus vähemalt 3 suurusjärku suurem. Miks? Kas isoleeritud süsteemis on endotermiline reaksioon võimalik? On ikka, Universum on isoleeritud süsteem, eksotermilised reaktsioonid toimuvad ikka.
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 5 Raha on hea akumulatsioonivahend NB! Ootamatute kulutuste katteks. Raha on hea akumulatsioonivahend vaid stabiilsete või alanevate hindade korral. Juhul kui hinnad tõusevad, tõusevad siis raha ostujõud ja säästude tegelik väärtus vähenevad. Muul moel (väärtpaberitena (väärtpaberitena, kinnisvarana jne) akumuleeritud vara ei saa iga kord kaotusi kandmata rahaks vahetada. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 6 Raha ajalugu Maksevahendina on aegade vältel olnud kõige erinevamaid asju asju. Mõned neist on olnud loomset, mõned taimset, mõned mineraalset päritolu, kuid samas on mõned neist: · väärtuslik ka mitterahalises kasutuses
taseme langetamist. Glükagoon on aga vastupidise toimega - pidurdab nende ensüüümide sünteesi. Diabeedi puhul on vereplasmas insuliinitase madal ja glükagoonitase kõrge, st. glükolüütiliste ensüümide biosüntees on langenud. Anaeroobse glükolüüsi roll: * Anaeroobse glükolüüsi energeetiliseks sagiks on 2 ATP ühe glükoosimolekuli lõhustumisel laktaadiks. * Absoluutselt asendamatu ATP tootja hapnikuvõla tingimustes: ** Puhkeperioodil skeletilihaste rakkudesse akumuleeritud energiavarud (kreatiinfosfaat ja ATP) saavad otsa 10-20 sekundilise pingelise lihastööga. Tekkivas hapnikuvõlas muutub ATP tootjaks anaeroobne glükolüüs. Edasisel lihastöö jätkumisel laktaat kuhjub ja pärsib anaeroobse glükolüüsi. Energiavajaduse rahuldamiseks hakkab prevaleerima rasvhapete oksüdatsioon. ** Anaeroobne glükolüüs on hädavajalik ATP tootja neerupealiste säsiolluses, küpsetes erütrotsüütides, leukotsüütides, spermatosoidides, st
kasutamisest. Korrigeerimine toimub läbi ümberjaotuses valitsus kehtestab maksud ja annab toetusi) Parim ja õiglaseim jaotus sõltub riigi poliitikast. Selleks, et saavutada rohkem õiglust tuleb osa efektiivsusest ohevarada! Põhjused, miks sissetulekud isikute vahel erinevad: 1. Erinevused jõukuses – need isikud, kellel on kinnisvara või aktsiaid, saavad tulu ka oma varalt. 2. Erinevused inimkapitalis – suurem hulk akumuleeritud inimkapitali tagab suurema sissetuleku ehk talent lubab suuremat sissetulekut. 3. Erinev perekondlik taust – “õige perekond” võimaldab saavutada suuremaid sissetulekuid, kus õige ei tähenda ilmtingimata jõukust vaid ka perekonna võimet anda praktilisi nõuandeid ja inspireerida. 4. Erinevused töö hulgas – mõned inimesed töötavad rohkem kui Teised. 5. Sissetulekute erinevus võib sõltuda õnnelikust juhusest. 6. Erinevused võivad olla seotud diskrimineerimisega.
tuleb arvestada, kui kiiresti te oma tooted suudate maha müüa, pooltoodete all olev raha sõltub tootmisprotsessi pikkusest, tooraine hulk laos sõltub tarnetingimustest ning tooraine iseloomust. Põhivara. Summeerige kõigi ostetud seadmete, hoonete jm põhivara ostuhind. Akumuleeritud kulum. Igal aastal kahaneb põhivara väärtus kulumise arvel. Bilansis summeeritakse iga- aastane amortisatsioon. Põhivara jääkväärtus. Põhivara jääkväärtus võrdub tema ostuhind miinus akumuleeritud kulum. PASSIVA Lühiajalised võlgnevused. Koosnevad kreeditoridele tasumata arvetest, maksuvõlgadest, võlgadest töötajatele, laenudest, mille maksetähtaeg saabub järgneva aasta jooksul. Pikaajalised võlgnevused. Kõik laenud, mille makstähtaeg on pikem kui aasta. Pikaajalise laenu osa, mis tuleb tasuda järgneva aasta jooksul, arvestatakse lühiajaliseks võlgnevuseks. Omakapital. Omakapitali moodustab: omanike poolt firmasse paigutatud vara (firma põhikapital);
Mitmesugused nõuded Ettemaksed Tooraine varu 2 1 Valmistoodangu varu Käibevara kokku 815 2 906 5 108 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 0 0 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) 0 0 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 1200 1 200 1 200 Immateriaalse põhivara kulum -120 -240 Põhivara kokku 1200 1 080 960 AKTIVA KOKKU 2015 3 986 6 068
1. Ettevõtte kavandab aktsiaemissiooni. Planeeritakse väljastada 1 000 000 lihtaktsiat hinnaga a 10 EUR Ettevõtte bilansi passiva struktuur eelmisel aruandeperiodil: bilansi maht 16 000 000 EUR, sh kohustu aktsiakapital 2 000 000 EUR, eelmise perioodide kasum 6 000 000 EUR. Varasemalt oli emiteeritud 1 000 000 lihtsaktsiat nominaalginnaga a 2 EUR, mis moodustaski aktsiaka Leida sellle etevõtte aktsia hinna ja tulukuse suhe (P/E ratio). Kui valdkond on atraktiivne, kas investee varasemalt Kogus hind 1 aktsia Kogus 1,000,000 10 1,000,000 Bilanss 16,000,000 kohustused miinus 7,000,000 Aktsiakapital miinus 2,000,000 Eelm per kasum miinus 6,0...
Lisaenergiat ei vajata. Seda nimetatakse grupi translokatsiooniks. Sellisel juhul muudetakse imporditav või eksporditav molekul transportaabelseks molekuliks. Tuntuim on fosfotransferaasi süsteem suhkrute transpordiks, mille abil toimub erinevate suhkrute, näiteks glükoosi fosforulatsioon ensüümidega. Aktiivse transpordi puhul vajatakse energiat. Rakus võib olla näiteks laktoosi varu, kuid lisamolekulide saabumiseks mikroobirakku on vaja prootonites akumuleeritud energiat, nn. prootonjõudu. Vajalik energia saadakse prootonite väljutamisel rakust. Vesinikioonid tekivad raku ainevahetuses metaboliitide oksüdatsioonil, kus osalevad NADH või ATP. Transport toimub via symport, mis nõuab suhkru ja H2 molekulide kompleksi teket. See esineb eelkõige aeroobsetel bakteritel. Metalliioonide transport. Nende transport kujutab kombinatsiooni ülaltoodud mehhanismidest
Kuura (2013) 8 Mingi (äri)projekti rahastamiseks võib organisatsioon kasutada: · sisemisi allikaid vabu finantsressursse, mis on genereeritud ja akumuleeritud jätkuvate tegevuste ja/või teiste projektide poolt ja/või · väliseid allikaid projekti jaoks kaasatavaid krediite ja/või investeeringuid.
Kapitalirenti kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks ja kasutusrenti autode ostuks. Ettevõttel on nii kapitalirendi kui kasutusrendi lepinguid. Kulude kajastamise algdokumentideks on ostuarved. Ostuarved kantakse otse kuludesse, kui ei ole tegu põhivaraga. Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid soetusmaksumusega alates 1000€ ja mille kasulik eluiga on üle 1 aasta. Põhivara kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Põhivara arvestatakse lineaarsel meetodil ja igal bilansipäeval tuleb hinnata kasutatavate amortisatsioonimäärade , -meetodite ja lõppväärtuse põhjendatust. Ostuarvete kohta koostatakse kuu kaupa loendid ja lisatakse kausta. Koondite alla kuuluvad ka pangaväljavõtted. Pangaväljavõtted säilitatakse kuu kaupa. 11 Ostureskontros sisestatakse arved laekumise järjekorras ja nummerdatakse.
kus A = käibekapital / koguvara, B = jaotamata kasum / koguvara, C = intresside ja maksude eelne kasum / koguvara, D = aktsiakapitali turuväärtus / kohustused, E = netokäive / koguvara. A tähistab likviidsete vahendite osa ettevõtte varades ehk maksevõime näitaja; B on summaarse kasumlikkuse hinne aegade jooksul, näitab seda, missugune osa varadest on soetatud akumuleeritud kasumi arvel; C näitab ettevõtte kasumiloomise võime mõõtu maksu ja võimendusfaktoritest vabastatuna, varade rentaabluse näitaja; D annab hinnangu maksevõime suhtes talutava kaotusesuuruse kohta, koguvõlgnevuse osakaal ettevõtte väärtuses ning E varade käibekordaja (Rünkla 2003, lk 69; Teearu jt 2005, lk 34-35). Pankrotikoefitsendi võrrandi kasutamine ettevõtte analüüsil näitab, et võrrandi arvuline
akumulatsiooni kriitika. See võimaldavat tööliste ekspluateerimist. Siin on anarhistidel ühtne seisukoht marksistidega. Goodwini väitel analüüsis Proudhon ekspluateerimist varem kui Marx. Proudhon leidis, et tööandja maksab üksikule töölisele tema pingutuse eest, kuid ei maksa midagi kogu tööjõu kollektiivse pingutusega loodud väärtuste eest: just see kollektiivne lisa moodustab ülejäägi. Ta järeldas, et akumuleeritud kapital tuleks jagada kõigi vahel, sest keegi ei võivat pretendeerida teisi välistavale ainuomandusele. Marx on selgelt siit laenanud. Bakunin võtab omandi käsitlemisel kasutusele vallutuse mõiste ning leiab, et just vallutus on ainus alus omandi ja pärandi õigusele (seega omandit kritiseerides eitatakse ka pärandit), mis võimaldavad "masside ekspluateerimist väheste huvides, seaduslikustavad selle ning hoiavad masse viletsuses ja harimatuses" (Bakunin 1964: 143; Goodwin 1994: 577)
5. A pärast on tema väärtus 0. Tema väärtus kulub aastas 20 %. kuluminorm aastas 4000 (kui on siseeeskirjas öeldud, et arvutame kulumit kord aastas. Kuus 1,67% - kuus 333,33. Põhivara konto: masinad. Pank D K D K 20 000 1. 20 000 Põhivara amortisatsioon- numbriga 4422 D K 2. 4000 Põhivara akumuleeritud kulum D K 2. -4000 Inventeerimine · Inventuuriakt - varade arvestuse järeldusdokument · ettevõttes tegelikult olemasoleva vara allesoleku ja seisukorra kontroll · Inventuuri eesmärgiks on fikseerida vara kogus, kvaliteet, turukõlblikkus, kasutusiga jne. ning võrdlus raamatupidamisandmetega · Kõik puudu- ja ülejääkide põhjused peavad olema põhjendatud ja selgitatud materiaalselt vastutavate isikute poolt.
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
