Euro, maksekaardid (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Kristel Tilk
021K
KASSATÖÖ
Iseseisev töö
Juhendaja : Vaike Habicht
Tallinn 2010
I OSA
Prisma
Arveldusviisid on seal head. Saab sulas kui ka maksekaardiga maksta. Praktiliselt iga kaardiga , mis eestis leidub saab maksta. Müüjad räägivad nagu peab eesti keelt, tervitavad ja tänavad kui lahkuda, nimetavad summa, küsivad sente või raha et paremini tagasi maksta jne. On viisakad . Tšekil on firma andmed, info sellest mida ostsid, kellaaeg , kuupäev, aadress. Hea on see, et tšekkidele ei topita reklaami.
Reimani tänava jalatsiparandus
Arveldatakse ainult sularahas . Kaup vaadatakse üle ja öeldakse summa. Saadakse žetoon ja minnakse järgmine kord järgi. Maksad ära, kaup käes. Tervitatakse, suhtutakse sõbralikult. Tšekki ei anta .
Hesburger
Arveldatakse nii sulas kui kaartidega. Suhtutakse vahel sõbralikult, vahel üleolevalt. Palju töötajad ei räägi eesti keelt! Mõni tervitab ja on viisakas, aga neid on vähe, vähemalt lasnamäel on nii. Samas on hea see, et saab kaasa osta ka. Mina ei mäleta, et seal tšekke antaks, aga ema ütles, et antakse. Kuna mul pole tšekki, ei saa ma öelda mis seal on. Seal on võimalik ka kupongide alusel saada odavamalt või mitu rooga kahekordselt ühe hinnaga.
Kohvik Komeet
Arveldada saab samuti sulas kui kaardiga. Teenindajad on väga viisakad, isegi kokad tervitavad. Teenindajad saadavad su lauda, valid mida soovid tellida , esitad tellimuse. Sööd ära ning maksad arve seal samas lauas , nii kuidas soovid. Tšeki saab samuti. Tšekil on kõik, mis peab olema ning reklaami pole, mis on hea.
Opera Pizza
Arveldatakse nii kaardi kui sulaga. Teenindajad on vahel viisakad, vahel mitte. Koht ise on super . Enamasti tulles tervitatakse. Sisened, lähed leti äärde, esitad tellimuse, tuuakse lauda ja maksad leti ääres. Midagi halvustavat öelda pole, kõik on nõuetekohane. Tšekil on ainult suur oranž silt .. Turvamehed on ka.
II OSA
EURO
Euro kasutuselevõtt
1. juulil 1987 sõlmiti Euroopa Liidu leping, mille sihiks oli Euroopa Majandus- ja Valuutaliit.
7. veebruaril 1992 allkirjastati Maastrichti leping, mis nägi ette, kuidas seda liitu 1999. aastani ette valmistada, ning määras lähenemiskriteeriumid, mis iga liikmesriik peab enne euroalasse astumist täitma.
1993. aasta algusest jõustus Euroopa siseturg.
1. jaanuaril 1994 asutati Frankfurdis praeguse Euroopa Keskpanga eelkäija Euroopa Valuutainstituut.
1995.a. detsembril otsustas Euroopa Liidu Nõukogu Madridis euro kasutusele võtta 1999. aastal.
1998. aasta lõpuks oli selge, et alguses osalevad valuutaliidus EL 15 riigist 11. Teised kas polnud kriteeriume täitnud (Kreeka) või ei olnud osalemisest huvitatud ( Suurbritannia , Taani, Rootsi).
1. jaanuarist 1999 võeti euro sularahata arvelduses kasutusele Austrias , Belgias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes. Selleks ajaks olid rahvuslike valuutade vahetuskursid euro suhtes muutumatutena kindlaks määratud.
1. jaanuaril 2002. a. tuli euro ringlusse sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank .
1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi.
1. jaanuaril 2001 Kreeka
1. jaanuaril 2007 Sloveenia
1. jaanuaril 2008 Küpros, Malta
1. jaanuaril 2009 Slovakkia .
Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks minna eurole üle 1. jaanuarist 2011.
Euroga liitumise kriteeriumid:

Inflatsiooni tase ei tohi ületada euroala kolme kõige väiksema inflatsioonitasemega riigi inflatsioonitaset rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra.

Vähemalt kahe aasta jooksul enne euroala astumist peab riik kinni pidama Euroopa valuutasüsteemi vahetuskursimehhanismi lõtkupiiridest, kusjuures valuutat ei tohi mõne teise liikmesriigi valuuta suhtes devalveerida.

Riigi avalik finantsolukord peab olema jätkusuutlik: 1) riigivõla kasv ei tohi ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust; 2) koguvõlg ei tohi ületada 60% sisemajanduse kogutoodangust.

Pikaajaline intressimäär ei tohi pikka aega olla üle 2 protsendipunkti võrra kõrgem kui kolmel kõige väiksema inflatsioonitasemega riigil.
Vahetuskursid
18. oktoobril 2008 oli euro vahetuskurss tähtsamate valuutade suhtes järgmine:
1 euro = 1,3507 USA dollarit
1 euro = 135,91 Jaapani jeeni
1 euro = 0,78265 Suurbritannia naela
1 euro = 1,5294 Šveitsi franki
1 euro = 15,6466 EEK
Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks. Tema lühend on EUR, tähis €.
Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus- ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse. Langenud tehingukulude tõttu Euroopa kapitali- ja rahaturgudel on eurokäive kasvanud, nii et ta on saanud rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineerivaks põhi- ja emissioonivaluutaks. Eurot kasutab üle 300 miljoni inimese Euroopas.
Müntidest on kasutusel 1 , 2 , 5 , 10 , 20 , 50 euro sendised ning 1 ja 2 euro mündised.
Paberrahast on kasutusel 5 , 10 , 20 , 50 , 100 , 200 ja 500 eurot.
TURVAELEMENDID
MÜNDID
Euro müntidesse on paigaldatud väga turvalised masinloetavad turvaelemendid. Münte saab kasutada kõigis euroala liikmesriikide müügiautomaatides olenemata sellest, kus riigis need on käibele lastud.

• 1- ja 2-eurose mündi valmistamisel on kasutatud kõrgtasemel bimetall- ja kihttehnoloogiat.
  
• 10-, 20- ja 50-sendise mündi valmistamisel on kasutatud ainulaadset sulamit ( Nordic Gold), mis on raskesti sulav ja mõeldud ainult müntide valmistamiseks.
  

Võltsimise eest kaitsevad 2-eurose mündi servatekst ning 10-, 20- ja 50-sendise mündi koostises kasutatav ainulaadne metallisegu.
1, 2 ja 5 euro sendised on vaskset tooni, koostis vasetatud teras, serv sile kuid 2 sendisel on serv sile ja soontega ning nende paksus on kõigil 1,67mm. Läbimõõt ja kaal on erinev.
10, 20 ja 50 sendised on värvuselt kuldsed , koostis Nordic gold, 20 sendisel serv sile ja ta on kujult “ Hispaania lill”. 10 ning 50 sendised on ümmargused ja serv on stiliseeritud rihveldus. Kaal, läbimõõt ja suurus on erinev.
1 mündine on värvuselt kuldse äära ja hõbedase keskosaga. Mündi äär: nikkelpronks. Keskosa: kolmekihiline - kupronikkel, nikkel , kupronikkel. Serv: vahelduv rihveldus.
2 mündine on värvuselt hõbedase ääre ja kuldse keskosaga. Mündi äär: kupronikkel. Keskosa: kolmekihiline- nikkelpronks, nikkel, nikkelpronks. Serv: servatekst, peen rihveldus.
Euro müntide ühised küljed on erineva kujundusega:
*2 ja 1 eurosel ning 50, 20 ja 10 sendisel kujutatakse Euroopa Liitu enne 1. mail 2004 toimunud laienemist . Alates 2007. aasta 1. jaanuarist emiteeritavatel müntidel kujutatakse Euroopa geograafilist kaarti . Itaalias, Austrias ja Portugalis emiteeritud müntidest on hilisema kujundusega vaid 2008. aastal või pärast seda käibele lastud mündid.
*5-, 2- ja 1-sendisel kujutatakse Euroopat maailmakaardil Aafrika ja Aasia suhtes.
PABERRAHA
Pangatähte vastu valgust hoides on näha vesimärk, turvaniit ja katkendlik number. Need kolm turvaelementi on nähtavad ehtsate pangatähtede esi- ja tagaküljel. Euro pangatähed on valmistatud puuvillpaberist, mis katsudes tundub krobeline ja tugev (mitte pehme ja sile).
Pangatähe esiküljel paiknevad reljeeftrükis põhimotiiv, kiri ja nimiväärtus on muust pinnast kõrgemal või tihedamad.
Reljeeftrükki on tunda, kui libistada sõrmedega või tõmmata küünega õrnalt üle pangatähe pinna. 200-eurose rahatähe alumisel serval ja 500-eurose rahatähe parempoolsel serval on lisaks veel sõrmega kombitavad turvamärgid vaegnägijaile.
Pangatähe mõlema külje ülemisse nurka trükitud katkendlikud turvamärgid moodustavad nimiväärtuse tervikliku kujundi. See on nähtav, kui vaadata pangatähte vastu valgust.
Vesimärk saadakse, kasutades erinevat paberi paksust. Märki võib näha pangatähte vastu valgust vaadates. Kui asetada pangatäht tumedale pinnale, muutuvad vesimärgi heledamad osad tumedamaks. Seda muutust saab väga hõlpsalt jälgida nimiväärtust kujutaval vesimärgil.
Turvaniit on peidetud rahapaberi sisse. Pangatähte vastu valgust vaadates on turvaniit nähtav tumeda ribana. Turvaniidile on väikeses kirjas trükitud sõna „EURO” ja rahatähe nimiväärtus.
Vaata pangatähte vastu valgust. Hologrammil on näha punktiirkirjas euro sümbol ja väikeses kirjas rahatähe nimiväärtus.
Pangatähte kallutades ilmuvad sõltuvalt kaldenurgast nähtavale nimiväärtus ning akna või värava kujutis ja muutub rahatähe nimiväärtuse trükivärv tagaküljel lillast oliivroheliseks või pruuniks .. Tagapõhjal on kujutatud vikerkaarevärviline mikrokiri, mis liigub kontsentriliste ringidena fooliumpinna keskmest serva suunas.
Pangatähtedel on kohati kasutatud mikrokirjas teksti, nt sõnas „EYPΩ” (EURO kreeka keeles) pangatähe esiküljel. Selle nägemiseks on vaja suurendusklaasi. Kiri on selgelt nähtav, mitte hägune.
mikrokiri ÕIGE VALE
Ultraviolettvalguses
Rahapaber ise ei helenda. Nähtavale ilmuvad paberis olevad punased, sinised ja rohelised kiud. Paistab Euroopa Liidu lipp rohelisena ja selle tähed oranžina. Muutub EKP presidendi allkiri roheliseks. Hakkavad suured tähekesed ja väikesed ringid pangatähe esiküljel helenduma. Maakaart , sild ja nimiväärtus pangatähe tagaküljel muutuvad kollaseks või roheliseks.
ÕIGE VALE
Euroala liikmesriikide keskpangad vahetavad välja kahjustatud või rikutud (nt osaliselt põlenud, katkilõigatud või lagunenud) euro pangatähed, mis vastavad teatavatele kriteeriumidele . Tahtlikult rikutud või kahjustatud pangatähti välja ei vahetata.
Väljavahetamine toimub põhimõtteliselt tasuta. Tasu nõutakse selliste pangatähtede väljavahetamise eest, mida on kogemata kahjustatud vargusevastaste seadmetega.
III OSA
MAKSEKAARDID
Maksekaart on nii kliendi kui ka kaupmehe jaoks mugavaks võimaluseks sularahata arveldada. Eesti maksekaartide ajalugu ulatub 1994. aastasse ja iga aastaga on oluliselt kasvanud nii maksekaarte vastuvõtvate kaupmeeste kui ka kaardiomanike arv.
Kõige enam kasutatakse Eestis maksete teostamiseks deebetpangakaarte. Alates 01.09.2000 kõik Eesti pankade poolt väljastatavad maksekaardid kannavad rahvusvaheliselt tunnustatud maksekaartide logosid, st. et kui kaupmees aktsepteerib näiteks Visa Elektron ja Maestro maksekaarte, siis ta aktsepteerib kõiki kaarte, mis kannavad vastavat logo (nii erinevate Eesti pankade poolt väljastatud kaarte kui ka välismaa pankade poolt väljastatavaid vastavaid kaarte). Võrreldes deebetkaartidega on Eestis veel suhteliselt vähe krediitkaarte, kuid välismaalaste hulgas on eelkõige levinud just VISA ja Eurocard/ MasterCard krediitkaardid.
Välismaal on väga levinud ka erinevate mitte pangandusasutuste poolt väljastatavad maksekaardid. Eestis hetkel Diners Club , American Express ja JCB maksekaartide vastuvõtmise võimaluse tagab Pankade Kaardikeskus.
Tunnused: logo, hologramm, kaardi number, kehtivus, valdaja nimi, magnetriba, kiip , allkirjapaneel, kontrolljärk
KLIENDIKAARDID KUI LOJAALSUSKAARDID
Kliendikaardid jag. oma põhimõtteliselt funktsionaalsuselt:

Ettemaksu e. prepayd kaardid (nt osa Neste kütusekaarte)

Discount kaardid e. allahindlust andvad kaardid (nt Ehitusmaailma kliendikaart ja paljud teised)

Krediitkaardid (näiteks osad Stockmanni kliendikaardid)

Punktikogumise kaardid (nt Shell Plus boonuskaart, Ehitusmaailma kliendikaart)

Ühitatud funktsioonidega e. co-branded kaardid (nt Statoili- Hansapanga Extra kaart)
Kliendikaart on eelkõige kaardi väljaandja identiteedi kandja. Tehniliselt on kaart ainult info kandja, kaardi ülesanne määratakse infosüsteemis ja neid saab muuta või täiendada. Tehnoloogiliselt teostuselt on kliendikaart tavaliselt magnetribaga kaart, mis võimaldab klienti personaliseerida, on ühilduv pangakaartide töötlemiseks vajaliku riistvaraga ja on samas suhteliselt odava omahinnaga. Kuid kliendikaart võib olla ka ilusa kujundusega firmat iseloomustav plastikkaart, mis sobib ainult allahindluse andmiseks.
Kliendikaardil võib korraga olla ka mitu erinevat ülesannet.
Võimalik on ka kliendikaartide ristkasutus. Sageli kasutatakse seda kaubakeskustes, kandmaks mitte niivõrd konkreetse kaupmehe identiteeti kuivõrd konkreetse kaubakeskuse identiteeti. Sellega muudetakse atraktiivsemaks kaubakeskuse müügipind ka väiksematele kaupmeestele.
Ettemaksu (prepayd) kaarte kasutatakse klientide hoidmiseks, pakkudes sellise kaardi omanikule teenust või kaupa odavama hinnaga. Eelkõige kasutatakse seda kütuse müügil ja kaardilepingu sõlmijateks on suuremalt jaolt firmad. Tehnilise realisatsiooni poolelt vajavad need kaardid reaalajas autoriseerimist. Kaardi väljaandjale on väärkasutuse riskid keskmise suurusega.
Allahindlust võimaldavad kaardid on klassikalised kliendikaardid. Allahindlust on võimalik eristada eri kaardiseeriate ja eri kaubagruppide osas. saavad töötada ka kasutades kassasüsteemi lokaalset andmebaasi. Kaarditüübi ja kaubagrupi kohased allahindlusprotsendid on salvestatud kassasüsteemi serveris või lihtsamal kujul kassatöökoha arvutis ning kassasüsteem sooritab ka kõik allahindluse jaoks vajalikud arvutused. Kaardi väljaandjale on väärkasutuse riskid minimaalsed.
Krediitkaardi omadustega kaarte väljastavad suured kontsernid ja kaardiomanikeks on küllalt rangete reeglite põhjal valitud kliendid. Kuna ostude eest tasumine toimub perioodiliste maksetena, siis on kaardi väljaandja poolsed riskid arvestatavad. Põhimõtteliselt konkureerivad sellised kaardid pankade poolt väljastatavate maksekaartidega.
Punktikogumise kaardid on levinud pikemaajaliste kliendisidumise projektide puhul. Iga kaubagrupi puhul muudetakse kliendi ost boonuspunktideks. Boonuspunktid akumuleeritakse ja teatava perioodi möödudes või kindlaksmääratud punktisumma saavutamisel on kliendil võimalus oma boonuspunktid ühel või teisel meetodil "kätte saada". Nad ei vaja reaalajasidet - piisab kassasüsteemi või POS terminali oskusest vastava kaardi andmed salvestada ning seostada konkreetsete tehingutega.
Väärkasutuse riskid on kaardi väljaandjale minimaalsed.
Co-branded kaardid on pankadega ühistöös turustatavad kaardid, mille puhul kaart kannab maksevahendi ülesannet (kliendi pangakontoga seotud deebet - või krediitkaart) ja samal ajal annab konkreetse kaupmehe juures tehingut tehes allahindlust või kogub boonuspunkte. Kliendi jaoks annab kaart lisaks allahindlustele ka lisamugavust (mitme kaardi asemel üks) ning kaardi väljaandjale on väiksemad kaardi tootmise ja turustamise kulud. Kuna reeglina on kaardi lepinguliseks väljastajaks pank , siis väärkasutuse riskid on kaupmehe jaoks samad, nagu mistahes muu maksekaardi puhul.
Kliendikaartide põhieesmärk on kaupmehele sobiva kliendi profiili kindlakstegemine . Koos akumuleeritud punktidega või allahindluse tegemise käigus säilitatakse ka info kliendi poolt sooritatud ostude kohta ning selle info põhjal selgitatakse, millised on lojaalse kliendi eelistused üksikute kaupade või kaubagruppide osas. Omades klienti iseloomustavaid andmeid, saab luua ka seoseid kliendigruppide ja kaubagruppide vahel. Põhiline rõhuasetus mahukate kliendikaardi süsteemide puhul on klientide grupeerimine ja kliendigruppide ostude analüüs. Vastavad päringud ja raportid võivad nõuda märgatavalt suuremaid infotehnoloogilisi ressursse kui on tavaliselt vajalik kassasüsteemi serverile.
MOBIILIMAKSED
Mobiilimaksed on Kaardikeskuse ja pankade koostöös pakutav makseteenus, mis on paljuski sarnane kaardimaksetele, kuid erinevusega, et maksevahendina kasutatakse mobiiltelefoni. Lisaks saab kauba eest tasuda ka ülekandeid tehes teisele mobiilimakse lepingu sõlminud isikule. Mobiilimakse tehingu algatab klient kõnega Kaardikeskuse maksesüsteemi teenusnumbrile, edastades kaupmehe koodi ja tehingu summa. Kaupmees saab tehingu toimumisest teada SMS'iga. Kliendi vabade ressursside kontroll toimub sarnaselt kaardimaksetele päringuga klienti teenindavasse panka. Ka rahade laekumine kaupmehele on sarnane kaardimaksete puhul kasutatavatele põhimõtetele.
Kaardikeskuse mobiilimaksete teenus toetab hetkel kõigi kolme Eestis tegutseva mobiiloperaatori liitumisi ning on avatud ka kõikidele pankadele. Toimib ka ristkasutus (kaupmees võib olla ühes pangas ja klient teises pangas).
Kasutatavad tehnoloogilised lahendused võimaldavad tehinguid algatada nii kliendil, kui ka kaupmehel ning realiseeritavad on enamus mõeldavaid maksetehingu liike, sealhulgas:

• Tavaline ostutehing muutuva summaga
  
• Ostutehing kaubakoodiga
  
• Piletimüügid, reserveerimised
  
• Automaatsete müügiautomaatide kaudu sooritatavad tehingud ning müügiautomaatide juhtimine
  
• Aja loendamisel põhinevad teenused
  
• Ülekanded ühelt mobiilimaksega seotud kontolt teisele kontole
  

MINU KASUTUS KOGEMUS
Ma pole kauem kui umbes 3-4 aastat kasutanud kaardimakseid, telefoniga mina ei riski maksta. Ma tean, et nii on paljudel äpardusi juhtunud, seega ma ei riski.
Enam juhtudel maksan poes kaardiga, sest mulle ei meeldi kui käes palju raha on. Mõni kroon võib veel olla, aga mitte üle 100 krooni.
Mul nagu neid kogemusi väga palju pole, kuid on olnud juhtumeid kus oleksin peaaegu kaardist ilma jäänud. Kord aasta tagasi umbes, kui olin äsja uue kaardi saanud. Läksin Prisma, et osta uued teksad . Jõuan kassa juurde, panen kaardi sisse, sisestan koodi aga vale, sisestan uuesti, ikka vale. Seega otsustasin, et ei osta, muidu läheb kaart lukku. Mul oli segamini läinud kood hoopis vana kaardi koodiga . Tuleb tähelepanelik olla!
Veel üks juhtum, kus jäingi kaardist ilma. See polnud küll millegi eest maksmine, aga siiski. Mul oli vaja raha välja võtta, aga automaat lihtsalt sõi mu kaardi ära.. Tuli välja, et automaat oli rikki . Ainus, mis puudus oli silt!
Ka välismaal oli juhtum. Olime emaga Saksamaal elektroonikapoes, et maksta. Aga ei saanud kuna seal nõuti ainult Maestro kaarti, meil oli Master..