TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja
raamatupidamise eriala Tutvumispraktika Ettevõttepoolne juhendaja :
Koolipoolne
juhendaja: Aime Põlluvee-JuurikTallinn
2010Sisukord1.Sissejuhatus 3
2.Ettevõtte kirjeldus 4
2.1.Ettevõtte organisatsiooniline struktuur 4
2.2.Ettevõtte ajalugu 5
3.Turundus 5
3.1.Ettevõtte
tarnijad ja kliendid 5
4.Personalitöö 6
4.1.Personalitöös kasutatavad dokumendid 6
4.2.Väljaõppe ja täiendõppe võimalused 7
5.Raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus 7
6.Raamatupidamisdokumentide koostamine ja säilitamine 8
7.Raamatupidamise sise-eeskirjad 10
8.Rahaliste vahendite arvestus 11
8.1.Pangakontod ja nende arvestus 11
8.2.Välisvaluutatehingud 12
8.3.
Kassatehingud 13
9.Erinevate varade allesoleku kindlustamine ja kontroll 14
9.1.Varade arvestus 15
9.2.Varude allesoleku kindlustamine 15
10.Kokkuvõtte 19
Lisa 1 Komandeeringu aruanne Sissejuhatus
Praktika temaatika sisaldab
ettevõttega tutvumist, ettevõtte turundustegevuse uurimist,
personalitööga tuvumist, raamatupidamise töökorraldus ja
tööjaotus.
OÜ XXXX oli minu juhendajaks raamatupidaja , kes aitas mul oma teoreetilisi oskusi proovile panna
ning samas vajadusel mõista raamatupidamise reaalse tegevuse ning teoreetilise osa erinevusi. Kuna tegu oli minujaoks esimese reaalse
kokkupuutega raamatupidamisega , siis praktika käigus tekkis nii
mitmeidki jooksvaid küsimusi, kuid nendele sain lihtsa selgitusega
kiired vastused.
Praktika kestis kokku 5 nädalat.
Praktika ettevõttepoolne juhendaja oli raamatupidaja Mari Maasikas.
Ettevõtte kirjeldus
OÜ XXXX on suunanud oma tegevuse
andmeturbe- ja eritoodetele baseeruvate lahenduste väljatöötamisele
ja integreerimisele IT platvormidesse . 7 aasta jooksul on firma
püsinud enam vähem samades raamides. OÜ XXXX toimib põhiliselt
läbi edasimüüjatevõrgustiku . Edasimüüjad on kõikides
Baltimaades ja enamus Põhjamaades.
Ettevõtte peakontor asub
Tallinnas XXX tee XXX.
OÜ XXX suurimaks saavutuseks
baseerudes eelnevatele teadmistele on haiglate ja
operatsioonisaalide juhtimislahenduse ORNet väljatöötamine. ORNeti
ekspordidakse Euroopasse ja Põhjamaadesse. 2009 aastal eksporditi
ORNeti 77% välisriikidesse.
OÜ XXXX iseloomustab kiire
areng ja oma ala spetsialistid .
Ettevõtte organisatsiooniline struktuur
Ettevõtte omanikud on kõik
ettevõttes ka töötajad ning seetõttu omavad nad ülevaadet kogu
ettevõtte tegevusest.
Kokku on hetkel OÜ XXXX tööl
8 töötajat kes jagunevad järgmiselt:
- Tootemüügijuhid
- Müügijuht
- Raamatupidaja
- Turundusjuht
- Tootearendusjuht
- Tehnilised spetsialistid
Vajadusel värbab firma
lisatööjõudu nt. Andmebaaside puhastamiseks, praktikante suveks.
Ettevõtte ajalugu
XXXX OÜ on asutatud 2003 aastal.
Ettevõtte tegevusalaks on :
arvutite ja välisseadmete hulgimüük, infokaitsesüsteemide
arendamine ja rakendamine ning muud arvutiteenused. Ettevõte
laiendas ka koheselt peale firma loomist oma tegevust Soome ja
Rootsi.
Ettevõtte põhiliseks turuks
ongi Baltiriigid ja vähesel määral Eesti .
2009 aastal oli ettevõtte käive
8 miljonit krooni, millest 1,4 miljonit oli kasum.
Turundus
Ettevõtte tarnijad ja kliendid
Suurimateks klientideks AS Eesti
Loto, AS Elcoteq Tallinn, OÜ Kermon, OÜ Abloy Eesti Filiaal jne.
Samuti on ka edasimüüjad nende potensiaalsed kliendid. Kõiki
kliente ei saa avaldada konfidentsiaalsuse tõttu.
Kuna ettevõttel on suurem osa
turust Baltiriikides ja Põhjamaariikides, siis on Eestis on neil
turgu vähem.
OÜ XXXX on Black Box Network Servic ametlik esindaja Baltimaades, WatchGuard – maailma ühe
hinnatuima tulemüüri maaletooja. WatchGuardi tulemüüri müüakse
läbi edasimüüjate. Samuti pakub OÜ XXXX järgmiste kaubamärkide
tooteid ja teenuseid: Gefeni audio ja videotooteid, millele on nemad
maaletoojaks, Blackmagic Desing – profitasemega videokaardid
pilditöötluseks ( kasutati näiteks Nato kongressil), Safenet, AJA
jne.ornet
Ettevõtte konkurendid
ORNet on nii innovatiivne toode,
et Eestis täiusliku konkurenti sellele tootele ei ole.
OÜ XXXX on paljude tuntud
toodete ja teenuste maaletooja , seega ei leia firma , et Eestis
suudaks neile keegi piisavalt konkurentsi pakkuda.om konkurente
teiste brändide all...
Personalitöö
Personalitööga tegeleb OÜ XXXX
juhataja. Töötajaid värbab juhataja.
OÜ XXXX toimub töötajate tööle
võtmine vastavalt vajadusele.
Alguses oli kaadrivoolavus
suurem, nüüdseks on see püsima jäänud.
Ettevõttes rakendatakse enamasti
neljakuulist katseaega, kuna selle ajaga selgub kas töötaja on
piisavalt pädev või mitte.
OÜ XXXX meeskonnas on nii
kogenud tegijaid, kellel
seljataga kümnetesse aastatesse ulatuv IT ala kogemus, kui ka noori,
otse koolipingist tulnud noori, et garanteerida värskete ideede
olemasolu ja pidev areng.
Enamus OÜ XXXX töötajad on
värbatud eelmistest töökohtadest, kus on koostööd tehtud ja enamusel neist on pikaajalised töökogemused it valdkonnas.
Personalitöös kasutatavad dokumendid
- Töö- ja töövõtulepingud ainult Eestis töötajatele
- Töösisekorra eeskirjad
- Ametijuhendid
- Tööraamatud
- Lähetusaruanded
- Isikukaardid
- Tööajaarvestuse tabel
- Palgalehed
- Ja materiaalse vastutuse leping
- Avaldus, mis lubab hallata tööalast elektronposti
- Tulumaksuvaba miinimumi avaldus
Väljaõppe ja täiendõppe võimalused
Väljaõppet ja täiendkoolitusi
viivad läbi oma ala spetsialistid. Ettevõte on oma töötajaid
koolitanud ka võõrkeelte õppmisega, nt.soome keele, inglise keele koolitused .
OÜ XXXX võib kõneleda oma
klintidega üheksas erinevas keeles.
Ettevõte on koolitanud oma
töötajaid nt. IMG koolituses ja Mats Soomre koolituses –
juhtimine ja müügiküsimused, ajahaldamine jne. Samuti on Mats
Soomre koolitanud OÜ XXXX-i kliente.
Raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus
Antud ettevõtte
raamatupidamisega tegeleb üks raamatupidaja.
Raamatupidaja tegeleb ostuarvete
sisestamise kontrolli ning tasumisega, pearaamatupidaja ülesanneteks
on palgatabelite arvestus ning laekumiste ja müügiarvete kontroll.
Ülejäänud ülesanded jagunevad
vastavalt töökoormusele.
Ettevõttes
kasutatakse majandusarvestuse programmi Hansaworld SBE, võimalik on
6 kasutaja üheaegne programmi kasutamine. Kasutajatel on erinevad
õigused vastavalt oma tööülesannetele, kõik õigused k.a
paranduste tegemine on raamatupidajal.juhatajal.
Palka arvestatakse
raamatupidamisprogrammis tehakse vastavalt kanded .
Kindl.määr tasu,
Puhkusereservi kohta peetakse
arvestust exeli tabelis. Raamatupidamisprogrammis võetakse
puhkusereserv üles aasta lõpu seisuga.
Puhkuste ajakava koostatakse I
kvartali jooksul, vastavalt vajadustele tehakse muudatusi avaldusega. Puhkusetasu arvestatakse viimase kuue kuu keskmise päevapalga järgi.
Komandeeringu aruanne esitatakse
juhile, kes kontrollib nende õigsust ja seejärel edastab need
raamatupidajale, kes arvestab ja kannab üle päevarahad. Majutus ja
sõidupiletid on tööandja poolt.
Arvestusel kasutatakse
alljärgnevaid dokumente:kassadokumendid, pangadokumendid,
arved , saatelehed,
laosissetulekud, laomahakandmised, sularahaarved, palgadokumendid.
Raamatupidamisdokumentide koostamine ja säilitamine
Raamatupidamise jaoks on ülimalt
oluline algdokumendi õige vormistus ning üldse selle olemasolu.
Algdokumentidel peavad olema alljärgnevad rekvisiidid : kuupäev,
dokumendi number, tehingu sisu lühike kirjeldus ja tehingu alus,
tehingu kogus, hind ja summa, tehingu teiste poolte nimed ja asukoht,
allkirjad, kes vastutavad algdokumentidel märgitud andmete õigsuse
eest. Pärast raamatupidamisarvestusest läbikandmist peab
algdokumentidel olema registreerimisnumber .
Raamatupidamisdokumentide
liikumine antud ettevõttes on erinevate dokumentide korral erinev.
Toon näiteks ostuarvete ja müügitegevuse dokumentide liikumise.
Ostuarved :
- Ostuarved tuuakse ostujuhile;
- Ostujuht kontrollib need üle, vajadusel konsulteerib inimesega kes on kauba või teenuse tellija ning kirjutab dokumendile peale mis objektiga on tegemist;
- Seejärel teeb ta vajadusel laosissetuleku kande programmmi laomoodulis;
- Peale kande tegemist antakse ostuarve edasi raamatupidamisse;
- Raamatupidaja sisestab ostudokumendid läbi vastava mooduli programmi;
- Raamatupidaja paneb arved kronoloogilises järjekorras kaustadesse, mida hoitakse kuni majanduaastaaruande kinnitamiseni raamatupidamisosakonnas;
- Peale aruande kinnitamist viiakse dokumendid teise ruumi, kus säilitatakse neid vastavalt vajadusele 7 või rohkem aastat.(Juhul kui leping on pikemaajalisem kui 7 aastat on ette nähtud ka sellega seotud dokumentatsiooni säilitamine kuni lepingu lõpptähtajani.)
-
Müügiarved:
- Müügiarveid koostavad müügimehed nii Tartus kui Tallinnas ise;
- Üle ühe päeva sisestab raamatupidaja laekumised programmi, selle protsessi ajal kontrollib ta ka müügiarvete lausendamise õigsust;
- Sularaha arvete korral teeb raamatupidaja Tallinna osakonna arvete puhul kassa sissetulekuorderi, Tartu osakonnas tehakse seda samuti ise;
- Müügiarved erinevad vastavalt osakondadele üksteisest numeratsiooni alusel: Tartu arved algavad 28***, Tallinna arved 28**** ning Soome arved 328***.
- Hiljem pannakse need arved mis on kontrollitud ja kinnitatud kolme eraldi ostuarvete kausta vastavalt eelpoolnimetatud liigitusele.
Müügiarvete koostamisele eelneb
mõningatel juhtudel müügipakkumist ning müügitellimiste dokumendid, ning suurel enamusel müügiarvetel käib kaasas ka
laoväljaminekuleht.
Raamatupidamise algdokumentide
säilitamise kohustus on sätestatud raamatupidamise seaduses § 12.
Kõiki algdokumente, lepinguid,
raamatupidamisregistreid ja muid äridokumente tuleb säilitada seitse aastat. Kõiki aruandeid säilitatakse paberkandja cd
-pearaamat. Majandusaasta aruandeid koos tõendava dokumentatsiooni
ja raamatupidamisregistrite väljatrükkidega säilitatakse aastate
lõikes eraldi kaustades
Raamatupidamise sise-eeskirju
tuleb säilitada seitse aastat pärast nende muutmist või
asendamist.
Dokumente, mis kajastavad
töötajate andmeid, tuleb säilitada 50 aastat.
Raamatupidamisregistreid
säilitatakse arvutikettal. Iga päev varukoopiad, mis edastatakse
serverisse.
Raamatupidamise sise-eeskirjad
XXXX OÜ-l on õigus ja kohustus
pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes
eeskirjast.
Raamatupidamise sise-eeskirja
kinnitab juhtkond ettevõttes kehtestatud korras.
Raamatupidamise sise-eeskirju
muudetakse ja asendatakse ettevõtte omanikega kooskõlastatult
majanduslikel kaalutlustel , töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt
Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja
metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja
maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel. Juhul kui
raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida,
mida on parandatud või täiendatud (osa, punkti, lõiku või
peatükki). Muudatus lisatakse sise-eeskirjadele koos XXXX OÜ
juhatuse vastavasisulise otsusega.
Kui sise-eeskirjad uuendatakse
täies mahus , tuleb see märkida uutes sise-eeskirjades ning lisada
juhtkonna otsus.
Rahaliste vahendite arvestus
Pangakontod ja nende arvestus
Pangaarvelduste teostamiseks
kasutatakse internetipanka, peamiselt elektroonilisi pangaprogramme,
mille kaudu sooritatakse elektroonilisi ülekandeid.
Ülekanded sisestab, kinnitab ja
teostab juhataja.
Ettevõte kasutab kahes pangas
arveldusarvet ( Swedbank ning Nordea Pank ).
Välisvaluutas arveldused
toimuvad eraldi kontol. Välisvaluutas laekumisi ei konverteerita
eesti kroonidesse. Konverteerimised teostab vastavalt vajadusele
juhataja, kasutades selleks panga teenuseid.
Liikumisi arvelduskontodel jälgib
iga päev nii juhataja kui ka raamatupidaja.
Pangatehingute liikumised
(klientide tasumised ja tarnijatele maksmised) kirjendatakse
raamatupidamisprogrammis iga nädala tagant.
Pangakontode kasutamisel on
hetkel tehtud ettevõttele üks üldine kasutajatunnus, millega
saavad ligi pangale ettevõtte juhataja ning raamatupidaja.
Pangakaartide tehingute aruandeid
kontrollib raamatupidaja ja kinnitab juhataja.
Pangaintresside laekumisi
kajastatakse muudes ärituludes. Pangateenuseid kajastatakse
tegevuskuludes.
Pangakontode
numbrid on järgmised: 10121 – 10131
Kõikide pangaarvete kontode
igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani
lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele.
Kanded pearaamatus:
1. Kliendi summa laekumine:
Deebet 10121(EEK) – pank
Kreedit 1031 – ostjate tasumata
summad
2. Tarnijale maksmine:
Deebet 2131 – võlad tarnijale
Kreedit 10121 (EEK) – pank
3. Arveldusarve jäägi
ümberarvutamine bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga toimub
järgmiselt.
Kahjumi tekkimise korral:
Deebet 10122(USD) – pank
Kreedit 3204 – kasum
valuutakursi muutustest
Kasumi tekkimise korral:
Deebet 4204 – kahjum
valuutakursi muutustest
Kreedit 10122(USD) – pank
Välisvaluutatehingud
Kõik välisvaluutas teostatud tehingud kirjendatakse Eesti kroonides Eesti Panga kursiga
Kui välisvaluutas fikseeritud
nõude laekumisel konverteeritakse välisvaluutas laekunud summa kohe
Eesti kroonideks, kirjendatakse raha laekumist laekumise päeva
kommertspanga vahetuskursiga, vastasel juhul aga kirjendatakse
laekumist laekumise päeva Eesti Panga kursiga. Kui välisvaluutas
fikseeritud võlgnevus tarnijale tasutakse Eesti Vabariigis
ametlikult kehtivas vääringus, kirjendatakse see väljamakse
ülekandepäeva kommertspangakursiga. Kui välisvaluutas fikseeritud
kohustus või kulu tasutakse välisvaluutas, kirjendatakse
majandustehingut arvelevõetud välisvaluuta kursi alusel.
Nõude
laekumisel või võlgnevuse tasumisel valuutakursi muutusest tekkinud
kasumit või kahjumit kajastatakse muude ärikuludena või muude
ärituludena.
Arveldusarve jääk välisvaluutas
arvutatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga.
Valuutakursi muutuseid kajastatakse finantstuludes või -kuludes.
Kassatehingud
Sularaha
nõuetekohase arvestuse, hoidmise, dokumentide vormistamise eest
vastutab juhataja ning müügimees.
Iga
sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku
dokument, mille allkirjastab ja kinnitab juhatuse liige.
Sularaha
hoidmine toimub seifis ja vastutavaks isikuks on juhataja.
Sularaha
arvestus toimub raamatupidamises 1011 -10111 kontol ning vahekontona
kasutatakse kontot 1013.
Sularahaarveldusi
võib ette tulla ka EUR- ides .
Kanded
pearaamatus:
1.
Sularaha laekumine kassasse:
Deebet
1011 – kassa
Kreedit
*****– pank, ostjate tasumata summad, sularahamüük, arveldused
aruandvate isikutega jne.
2.
Sularaha väljamaksed.
Deebet
*****– pank, võlad tarnijatele, võlad aruandvatele isikutele,
võlad töövõtjatele jne.
Kreedit
1011 – kassa
Erinevate varade allesoleku kindlustamine ja kontroll
Inventeeritakse varasid, nõudeid,
kohustusi, tulusid ja kulusid. Inventuurid on korralised ja
erakorralised.
Korralised
inventuurid on järgmised:
1.ndl
korra inventuurid:
- pank;
- nõuded ostjate vastu;
- tarnijate võlgnevused;
- maksuvõlad, ettemaksed ;-korra kuus
- aruandvate isikute nõuded ja kohustused;
3.
Kord aastas toimuvad inventuurid:
- lepingud;
- ladu
- põhivara;
- laenud ja intressinõuded ja/või kohustused;
- investeeringud ;
- võlakohustused;
- puhkusereserv, töötasude ja maksude arvestus;
- väikevara;
- eraldised, potentsiaalsed nõuded ja kohustused.
Majandusaasta lõpus
inventeeritakse kõik varad ja kohustused, tulud ja kulud ning
koostatakse inventuuriaktid.
Varade arvestus
Põhivaradeks loetakse varad,
mille soetusmaksumus on üle 10000.- EEK ühiku kohta ja kasutusaeg
rohkem kui üks aasta. Varad alla 10 000.- EEK ühiku kohta kantakse
kohe kuluks.
Nende töövahendite remondiks,
mis ei kajastu põhivaradena, kulunud summad kantakse samuti otse
kulusse.
Põhivara amortisatsiooni
arvestatakse :
* kui põhivara soetatakse
1.-15.kuupäevadel, arvestatakse käesoleva kuu kulumit ;
* kui põhivara soetatakse
16.-31.kuupäevadel, siis käesolevas kuus kulumit ei arvestata,
vaid hakatakse arvestama kasutusele võtmise kuule järgnevast kuust;
pv amort norm määratakse iga objekti hinnates eraldi.
Kasutatakse alljärgnevaid
amortisatsiooninorme serverid, tulemüürid, arvutid 33,33%, tarkvara
20% .
Amortisatsiooni arvestamine
lõpetatakse põhivara mahakandmisele järgnevast kuust.
Põhivara kantakse maha firma
juhataja poolt kinnitatud akti alusel.
Varude allesoleku kindlustamine
Varade
inventuurid on järgmised:
1.
Kassainventuur.
Kassainventuuri
puhul loetakse kõik rahatähed üle ja märgitakse inventuuriakti
rahatähtede ühikud koos rahatähtede arvuga. Sularahajääk kokku
kajastatakse aktis nii numbrite kui sõnadega.
2.
Pangakontode ja hoiuste inventuur .
Inventuuriaktile
lisatakse kõikide pangakontode väljatrükid, .inventuur koostatakse
pangakontode väljatrüki alusel, mille kinnitab juhatus.
3.
Varude inventuur.
Varude
inventuur koostatakse järgmistele varudele:
Varude
inventuurilehed trükitakse välja laoprogrammist. Kõik varud laos
loetakse üle tükiviisil ja märgitakse inventuurilehele tegelikud
andmed. Kui laos on varusid, mida inventuurilehel pole, tehakse nende
kohta õiendid, selgitused.
Kui
laos pole tooteid, mis on kirjas inventuurilehel, koostatakse
selgitused, mahakandmisaktid.
Kõiki
laovarusid võrreldakse raamatupidamisandmetega (tükid,
soetushinnad, müügihinnad, kuludesse kandmise meetod).
Kui
kaupu, materjale, tooteid on vajadus maha kanda, koostatakse
mahakandmisakt.
Mahakandmisaktile
märgitakse järgmised andmed:
- ettevõtja nimi, aadress, registrikood;
- kuupäev;
- kaubakood;
- kauba lühiiseloomustus;
- mõõtühik;
- kogus;
- hind ühele mõõtühikule;
- summa;
- mahakandmise põhjus, selgitus;
- koostaja nimi(nimed) ja ametikoht (ametikohad);
- allkirjad.
4.
Põhivarade inventuur.
Põhivarade
liigitus:
- investeeringud;
- materiaalne põhivara;
- immateriaalne põhivara.
Põhivarade
inventuurid viiakse läbi kord aastas majandusaasta lõppedes.
Põhivarade
kohta koostatakse nende arvestuse tabelid või trükitakse
väljatrükid raamatupidamisprogrammist.
Inventuuriaktil
põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised:
- põhivara nimetus;
- põhivara arvele võtmise kuupäev;
- soetusmaksumus;
- akumuleeritud kulum;
- jääkmaksumus;
- õiglane väärtus (turuväärtus);
- asukoht;
- kasutaja või vastutaja nimi.
Inventuuriaktile
lisatakse põhivara müügiaruanded, mahakandmisaktid või
ümberhindlusaktid (kasuliku eluea , kulumi jm kohta), väärtuse
testid, hindamisaktid, õiglasesse väärtusesse ümberarvutamise
meetod ja muud dokumendid, aruanded .
5. Nõuete inventuur.
Nõuete
liigitus:
- nõuded ostjate vastu;
- nõuded laenusaajate vastu;
- intressinõuded;
- muud nõuded.
Nõudeid
ostjate vastu inventeeritakse iga kuu. Nõudeid hinnatakse
individuaalselt vaadates igat nõuer eraldi. Lootusetuks kantakse
nõue kui ettevõte on läinud pankrotti jne...või ei ole võimalik
ettevõttega ühendust saada. Kande alusdokumendiks on juhatuse
otsus ja raamatupidamise õiend.
Majandusaasta
lõppedes saadetakse välja saldoteatised kõikidele klientidele
kellel on ettevõttega saldo seisuga 31.12.
Inventuuriakt
nõuete kohta koostatakse pärast majandusaasta lõppemist ning
sellele lisatakse raamatupidamisregistrist vastavate kontode
väljatrükid ja/või andmebaasist klientide maksmata arvete aruanne.
Nõuded
laenusaajatele ja intressinõuded vaadatakse kriitiliselt iga aasta
lõpus üle ja inventeeritakse iga majandusaasta lõppedes.
Laenugraafikutes või lepingus märgitud tingimuste alusel
arvutatakse tekkepõhised intressid , mis lisatakse inventuuriaktile
koos vastavate kontode väljatrükkidega pearaamatust.
Muud
nõuded võivad olla puhkusenõuded ja avansid aruandvatele
isikutele. Nende kohta koostatakse aktid ja allkirjastatakse nõude
saaja poolt.
Kokkuvõtte
Praktika jooksul tutvusin
organisatsiooni struktuuri, ajaloo ning tegevusvaldkondadega
teoreetiliselt ning iseseisvalt lähtudes infost mis on toodud XXX
OÜ-i aastaaruannete tegevusaruande osas ning samuti ka kodulehel.
Tutvusin raamatupidamise
korraldamisega nii ettevõtte tarnijate kui ka klientide osas.
Tarnijate poolelt oli otsene kokkupuude ostuarvete töötlemise,
säilitamise ning korrastamise juures. Omaltpoolt abistasin
ostudokumentide arhiveerimisel nende kronoloogilisse järjestusse
panemisel ning jälgisin kuidas toimub ostudokumentide kajastamine
raamatupidamisprogrammis.
Müügipoolega oli mul võimalus
tutvuda läbi müügiesindajate töö jälgimise. Kuna samas kohas,
kus asub XXX OÜ raamatupidamise osakond on ka müügikontor siis nii
mõnigi klient pöördus ekslikult ostusooviga ka minu poole. Leidsin
lahenduse sellele läbi nende õige inimese juurde suunamise.
Raamatupidamisdokumentide käive
toimub ettevõttes läbi mitme erineva isiku ning otseselt oli mul
võimalik jälgida müüügiosakonna, varustusosakonna ning
finantsosakonna tööd.
Käesolev praktika oli väga
informatiivne nii raamatupidamise poolelt kui ka ettevõtte üldise
tegevuse jälgimise tulemusel. Oluliselt on võimalik eristada eri
osakondade tööd ning näha kuidas toimub raamatupidamise korraldus
keskmisest suuremas ettevõttes.
Tutvumispraktika läbisin edukalt
nii enese täiendamise mõttes kui ka praktikajuhendaja arvamuse
järgselt.
Lisa 1
Kinnitan
KOMANDEERIMISARUANNE
Nimi (Nimed) …………………………
………………………...
……………………….....
.........................................
Mineku päev, kellaaeg ……………………………………….
Tuleku päev, kellaaeg ……………………………………….
Kom. koht,
objekt. ……………………………………….
Kulud:
a) piletid : ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
Piletid maksis: XXXX OÜ
b) muud kulud:
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
Aruande koostas:
Nimi:
Kuupäev:
21
aitäh
Kõik kommentaarid