Finantsjuhtimise praktikaaruanne (0)

1 HALB

FINANTSJUHTIMISE PRAKTIKA
Praktikaaruanne
Õppejõud:
Mõdriku
2019

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a. 3
1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR 4
2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID 5
2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente 5
2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid 5
3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 6
3.1 Majandusaasta 6
4. ASUTUSE PÕHITEGEVUSE ANALÜÜSIMINE TOOTE/TEENUSE LÕIKES 7
XXXX linn kui kohalik omavalitsusüksus lahendab inimeste probleeme linna tasandil ja sellega vähendab tunduvalt riigi võimuaparaadi koormust. XXX linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevuse aluseks on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevate ülesannete täitmine: korraldada linnas sotsiaalabi- ja sotsiaalteenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, linna teede ja tänavate korrashoidu. Samuti korraldab linn linna territooriumil asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, kultuuri- ja spordiasutuste majandamist ja ülalpidamist. XXX linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohtla-Järve linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 7
4.1 Lühiajalise maksevõime hindamine 7
4.2 Bilansi horisontaalanalüüs 9
4.3 Tulemiaruande horisontaalanalüüs 10
4.4 Rahavoogude aruande horisontaalanalüüs 11
5. ASUTUSE KULUDE STRUKTUURI ANALÜÜS 12
6. ASUTUSE JAOKS PROBLEEMSETE KOHTADE VÄLJA TOOMINE 14
7. TEGEVUSTULUD 15
8. TEGEVUSKULUD 16
9. TULUDE JA KULUDE PROGNOOS 17
10. KOKKUVÕTE 19

SISSEJUHATUS
Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.

Praktikaaruanne on jaotatud peatükkideks ja alapeatükkideks. Esimene peatükk tutvustab asutust ja selle struktuuri. Teine ja kolmas peatükk annab ülevaate raamatupidamise korraldusest ja algdokumentidest. Neljandas peatükiks analüüsib autor põhitegevust ning tegi bilansile, tulemiaruandele ja rahavoogude aruandele horisontaalanalüüsi. Viiendas peatükis uuris autor asutuse kulude struktuuri. Seitsmendast kuni üheksanda peatükini autor tõi välja tegevus kulud ja tulud ning prognoosis neid. Kümnendas peatükis autor teeb kokkuvõtte.

ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR

XXX töötab 88 teenistujat. Linna raamatupidamisarvestust korraldab finantsosakond, kuhu kuuluvad linnavalitsuse kantselei , hariduse, kultuuri ja majanduse struktuuriüksus. Hallatavate asutuste raamatupidajad alluvad linnavalitsuse finantsosakonna abilinnapeale raamatupidamisarvestuse ja aruandluse küsimustes. Finantsosakonna koosseis on järgmine: 2 eelarve spetsialisti, peaspetsialist eelarve täitmise ja raamatupidamise alal, peaspetsialist raamatupidamise alal, pearevident, revident , hariduse finantseerimise vanemspetsialist, kultuuri finantseerimise vanemspetsialist, kantseli vanemraamatupidaja, kultuuri vanemraamatupidaja, linnamajanduse vanemraamatupidaja, 9 raamatupidajat ja referent -raamatupidaja.

KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID

Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente

Pangakontode väljavõtted
Kassa sissetulekuorderid
Vara üleandmis-vastuvõtmis aktid
Varade või kohustuste ümberhindamise ja inventeerimise aktid
Müügiarved ja muud tulude algdokumendid
Raamatupidamiseõiendid

Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid

Pangakontode väljavõtted
Hankijate ja teenuste osutajate arved
Palgaarvestuse ja maksude aruanded
Avansi - ja kuluaruanded
Varade mahakandmise, allahindluse, ümberhindluse ja inventeerimise aktid
Raamatupidamiseõiend

RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS

XXXX linna raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise- eeskiri ) eesmärgiks on XXX linna raamatupidamise ja finantsaruandluse ühtse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine. Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamise tavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning riigi raamatupidamise üldeeskirjast.
Linna majandusaastaks on eelarveaasta .
Kohtla-Järve Linnavalitsus korraldab raamatupidamist tsentraliseeritult.
Raamatupidamisarvestusest korraldatakse nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine eelarve täitmise finantsseisundi ja majandustegevuse kohta, lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast.
Raamatupidamisarvestust peetakse tekkepõhiselt. Majandustehingute kirjendamine toimub vastavalt tehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas tehingu eest raha on laekunud või üle kantud .

Majandusaasta

Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
Linn koostab majandusaasta aruande riigi raamatupidamise üldeeskirjas ettenähtud korras. Majandusaasta aruande koostab linna tegevjuhtkond ja selle kinnitab linnavolikogu . Aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja audiitori hinnangust linna majandusaasta aruandele. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, tulemiaruandest, rahavoogude aruandest, netovarade aruandest, eelarve kassalise täitmise aruandest, arvestusmeetodite ja hindamisaluste kirjeldusest.

ASUTUSE PÕHITEGEVUSE ANALÜÜSIMINE TOOTE/TEENUSE LÕIKES

XXXX linn kui kohalik omavalitsusüksus lahendab inimeste probleeme linna tasandil ja sellega vähendab tunduvalt riigi võimuaparaadi koormust. XXX linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevuse aluseks on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevate ülesannete täitmine: korraldada linnas sotsiaalabi- ja sotsiaalteenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, linna teede ja tänavate korrashoidu. Samuti korraldab linn linna territooriumil asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, kultuuri- ja spordiasutuste majandamist ja ülalpidamist. XXX linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohtla-Järve linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse.

Lühiajalise maksevõime hindamine

Puhaskäibekapital : käibevara -lühiajalised kohustused

2013. aasta – 5546-5859=-313 (3,13)
2012. aasta – 4614-4249=365 (3,65)
2011. aasta – 4673-5065=-392 (3,92)

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: käibevara/lühiajalised kohustused

2013. aasta – 5546/5859=0,95
2012. aasta – 4614/4249=1,09
2011. aasta – 4673/5065=0,92

Happetest ehk likviidsuskordaja : käibevara-varud- ettemaksed /lühiajalised kohustused

2013. aasta – 5546-57/5859=0,94
2012. aasta – 4614-58/4249=1,07
2011. aasta – Ei saa arvutada kuna asutusel puuduvad varud ja ettemaksed

Rahaliste vahendite tase: raha-lühiaajaline finantsinvesteering/lühiajalised kohustused

2013. aasta – 2089/5859=0,36
2012. aasta – 2303/4249=0,54
2011. aasta – 1801/5065=0,35
Likviidsuse analüüsi tehakse bilansi andmetel ning see kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil , st selle kuupäeva seisuga, mil see koostati.
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja näitab mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajalistest kohustustest.
Happetesti peetakse heaks kui happetesti väärtus on 0,9 meil on 0,94. Happetest näitab, mitu korda likviidse käibevara maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat.
Maksevalmiduse kordaja näitab kui suure osa lühiajalistest on ettevõte võimeline tasuma kohe. Meil on antud näitaja 2013. aastal 0,36 siis on hea.

Bilansi horisontaalanalüüs

Tuhandetes eurodes
Kirjeldus
AKTIVA
2013
2012
Muutus
Protsent %
Käibevara
Raha- ja pangakontod
2089
2303
-214
-9,30%
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded
1614
1470
144
9,80%
Muud nõuded ja ettemaksed
1843
841
1002
119,2%
Varad Kokku
5546
4614
932
20,2%
Põhivara
29617
30501
Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes
2797
2796
1
0,04%
Osalused tütar- ja sidusettevõtjates
121
167
-46
-27,5%
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded
1
1
Materiaalne põhivara
26589
27357
-768
-2,8%
Immateriaalne põhivara
3
6
-3
-50%
Kinnisvara investeeringud
49
116
-67
-57,8%
Muud nõuded ja ettemaksed
57
58
-1
-1,7%
AKTIVA KOKKU
35163
35115
48
0,20%
PASSIVA
Lühiajalised kohustused
Saadud, maksude, lõivude ja trahvide ettemaksed
6
4
2
50%
Võlad hankijatele
1320
769
551
71,6%
Võlad töövõtjatele
1661
1509
152
10,1%
Muud kohustused ja saadud ettemaksed
2002
1039
963
92,7%
Laenukohustused
870
928
-58
-6,3%
Lühiajalised kohustused KOKKU
5889
4249
1640
38,6%
Pikaajalised kohustused
15867
11412
4455
39%
Laenukohustused
15867
11412
4455
39%
Netovara
Aruandja omanikule kuuluv netovara
13437
19454
-6017
-30,9%
Reservid
19
19
Akumuleeritud ülejääk (puudujääk)
19489
23746
-4257
-17,9%
Aruandeperioodi tulem
-6071
-4311
1760
40,8%

Tegevustulud
34 324
31 672
2652
8,40%
Maksud
16 948
15 193
1755
11,60%
Tulumaks
16 771
15 050
1721
11,40%
Omandimaksud
165
132
33
25%
Maksud kaupadelt ja teenustelt
12
11
1
9,10%
Kaupade ja teenuste müük
3 150
2 842
308
10,85%
Riigilõivud
25
24
1
4,20%
Tulud majandustegevusest
3 125
2 818
307
10,90%
Saadud toetused
14141
13547
594
4,40%
Muud tulud
85
90
-5
-5,6%
Kasum- kahjum PV ja varude müügist
17
5
Muud tulud varadelt
54
61
-7
-11,5%
Eespool nimetamata muud tulud
14
24
10
41,7%
Tegevuskulud
-40159
-35756
4403
12,3%
Antud toetused
-7173
- 5934
1239
-20,90%
Sotsiaaltoetused
-1497
- 1681
-184
11%
Muud toetused
-5676
-4253
1423
33,5%
Tööjõukulud
-16426
-14525
1901
13,1%
Majandamiskulud
-10685
-9703
982
10,1%
Muud kulud
-2319
-1787
532
29,8%
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus
-3556
-3807
-251
6,6%
Aruandeperioodi tegevustulem
-5835
-4084
1751
42,8%
Finantstulud- ja kulud
-236
-227
9
3,9%
Intressikulu
-196
-221
25
11,30%
Tulem osalustelt
-45
-11
Tulu hoiustelt
1
1
Muud finantstulud- ja kulud
4
4
Aruandperioodi tulem
-6071
-4311
1760
40,80%
Tulemiaruande horisontaalanalüüs

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruande horisontaalanalüüs

Tuhandetes eurodes
2013. a
2012. a
Muutus
Aruandeperioodi tegevustulem
-5 835
-4 084
1751
-42,90%
Korrigeerimised
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus
3 556
3 807
-251
-6,60%
Käibemaks põhivara soetuseks
544
230
314
136,50%
Kasum-kahjum põhivara müügist
-17
-5
Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
-1 505
-581
924
159,05%
Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
4 160
2 549
1611
63,20%
Korrigeeritud tegevustulem
903
1 915
-1012
-52,80%
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus
-249
54
Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus
726
186
Kokku rahavood põhitegevusest
1 380
2 155
-775
-36%
Rahavood investeerimistegevusest
-5 809
-2 864
2945
102,80%
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus
-1 775
-1 096
679
61,90%
Laekunud põhivara müügist
30
16
14
87,5%
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
137
1 109
-972
-87,60%
Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
-4 206
-2 898
1308
45,20%
Laekunud intressid
5
5
Rahavood finantseerimistegevusest
4 215
1 211
3004
248,1%
Saadud laenud
5 325
3 638
1687
46,40%
Laenude tagasimaksed
-928
-2 215
1287
58,2%
Makstud intressid
-182
-212
30
-14,15%
Puhas rahavoog
-214
502
288
-57,40%
Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses
2 303
1 801
502
27,90%
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus
2 089
2 303
-214
-9,30%
Raha ja selle ekvivalendi muutus
-214
502
288
-57,40%
Horisontaalanalüüs – analüüsitakse erinevate aruandekirjete dünaamikat mitmete perioodide lõikes. Horisontaalanalüüsis saame vaadata, millised teised aruandekirjed on nende muutustega seotud.
Horisontaalanalüüs bilansis näitab, et konto muud nõuded ja ettemaksed on kõige enam suurenenud ja seda 119 % võrra ning ka konto muud kohustused ja saadud ettemaksed. Konto võlad töövõtjatele suurenenud 10% see võib tähendada seda, et asutus on uusi teenistujaid tööle võtnud .
Tulemiaruandes on suurenenud konto maksud see võib tähendada seda, et üksikisiku tulumaksu on laekunud 2013. aastal rohkem kui 2012. aastal.

ASUTUSE KULUDE STRUKTUURI ANALÜÜS

Asutus kajastab finantsarvestuses oma tulusid ja kulusid vastavalt tulemiaruande skeemile.
Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastavad maksu ja lõivud sealhulgas käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel muud tegevuskulud.
Asutuse püsikulud on järgmised:

Palgakulud
Elekter
Majandamiskulud (elekter, vesi jne)

Asutuse muutuvkulud on järgmised:

Kütus

2013. aastal moodustab põhilise osa kuludest tööjõukulu ja majandamiskulud.
Antud toetused: 7173
Tööjõukulud: 16 426
Majandamiskulud: 10 685
Muud kulud: 2319
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus: 3556
2012. aastal moodustab põhilise osa kuludest samuti tööjõukulu.
Antud toetused: 5934
Tööjõukulud: 14 525
Majandamiskulud: 9703
Muud Kulud: 1787
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus: 3807
Sotsiaaltoetuste eraldamine on 2013. aastaga väiksemaks läinud võrreldes 2012. aastaga samas aga ülejäänud kulud aga suurenenud

ASUTUSE JAOKS PROBLEEMSETE KOHTADE VÄLJA TOOMINE

Linnavalitsuse finantsalast nõustamist, ettepanekute esitamist linna majanduspoliitika kujundamiseks ning eelarvepoliitika elluviimist tagab ja korraldab linnavalitsuse finantsteenistus. Igapäevategevuses korraldatakse linna rahavoogude juhtimist, eelarve koostamist ja muudatuste teostamist, kontsernraamatupidamist ning finantsinfosüsteemide arendamist .
2013. aastal teeniti linnale finantstulu linna vabade vahendite paigutamisest ööpäeva deposiitarvele 1, 260 tuhat eurot.
Laenude arvelt saadud vahendeid kasutatakse ainult investeeringuteks. 2013. aasta alguseks oli kogu laenuportfell 16 737,198 tuhat eurot ehk 47,8% põhitegevuse tuludest.
2013. aastal võeti laenu 5 327, 182 tuhat eurot, millest 4 066,695 tuhat eurot SA-lt KIK projekti „XXX piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine “ rahastamiseks; 636,727 tuhat eurot teede renoveerimiseks 623,76 tuhat eurot muu linnavara renoveerimiseks. Laenu on tagastatud 927,712 tuhat eurot, sh sildfinantseerimise laen 105 847 tuhat eurot. Laenud on võetud aasta lõpus soodsatel tingimustel, millest 2013. aastal tekkis intressikulu väiksem kui 2012. aastal.
2011. aastal oli sätestatud kohalikele omavalitsustele piirang laenude võtmisel. KOFS -i mõistes oli 2013. aasta lõpuks laenukoormus 47,8% eelarve põhitegevuse tuludest.
Konsolideeritud grupi laenukoormus oli 2013. aasta alguseks 16,9% ja aasta lõpuks 31,8% eelarve põhitegevuse tuludest.
Konsolideerimisgrupi osas on liisingukohustused ja laenud lisaks linnale veel SA-l Ida-Viru Keskhaigla.

TEGEVUSTULUD

Maksutulude üle peetakse arvestust tekkepõhiselt ja kajastatakse hetkel, kui on võimalik usaldusväärselt hinnata nõudeõiguse suurust. Maksudeklaratsioonide alusel kogutavate maksude nõuded kajastatakse deklaratsiooni laekumise hetkel, näidates maksutulu selles perioodis , mille kohta deklaratsioon on esitatud. Riiklike maksude laekumisi kajastatakse laekumisel kassapõhiselt ja kuu lõppedes tehakse tekkepõhised korrigeerimiskanded Maksu- ja Tolliametilt saadud sellekohase teatise alusel.
Lõivude –ja trahvitulude arvestus toimub analoogiliselt maksutulude arvestusele. Väikeste lõivusummade korral (kuni 200 eurot) tehingu kohta kajastatakse lõivutulu kassapõhiselt laekumisel. Enne tehingu teostamist kontrollib teostaja, kas lõiv on tasutud.
Teenuste müük ja muud tegevustulud on:

teenuste eest saadav tulu võetakse tekkepõhiselt arvele koostatud arve alusel nagu arved koolitusteenuste eest teistele kohalikele omavalitsustele;

tulu teenuste osutamisest võetakse arvele teenuse osutamise ja raha laekumise perioodis.
Finantstuluna kajastatakse investeeringutelt teenitud intresse, mis kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest intressi arvestatakse.

TEGEVUSKULUD

Tegevuskulusid kajastatakse vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjas esitatud korrale. Tegevuskulude kannetel kasutatakse tegevussuuna tunnuseid, mis eristavad milliste vahendite arvel kulud tehakse:

tunnus 11 - kohaliku omavalitsuse omavahendid;

tunnus 12 – riigieelarve vahendite arvel;

tunnus 13 – majandustegevusest laekuvate vahendite arvel;

tunnus 14 – sihtfinantseerimise vahendite arvel.
Tööjõukulusid arvestatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu arvestati.
Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest kulu arvestati. Kinnipeetud maksud kajastatakse kohustusena selles perioodis, millises tekkis maksukohustus.
Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasu kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruande aasta lõpu seisuga. Puhkusetasude eraldise suurenemine kajastatakse aruandeperioodi kuluna (vähenemine kulu vähenemisena). Andmed kasutamata puhkusepäevade kohta esitatakse personalitöötaja poolt raamatupidamisele hiljemalt aruandeaastale järgneva jaanuari kuu 10 kuupäevaks .
Tegelikult arvestatud puhkusetasu ja sellega seonduv maksukulu jaotatakse nendesse kuudesse, mille eest see oli arvestatud.
Hüvitis töölepingu lõpetamisel kajastatakse kuluna töö- ja teenistuslepingu lõpetamise hetkel, sõltumata sellest, millal tegelikult hüvitis välja maksti.

TULUDE JA KULUDE PROGNOOS

Riigieelarve on ühtlasi valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves , kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust. Kohaliku omavalitsuse põhiline tululiik on üksikisiku tulumaks. Tulumaksu laekus linnaeelarvesse 2013. aastal 16 626 160 eurot.
Põhitegevuse kulud hakkasid kasvama 2011. aastal ja 2012. aasta põhitegevuse kulud olid 2007. aasta tasemel. 2013 aasta põhitegevuse kulud olid 31 tuhat 378 503 eurot, 7,8 % suuremad kui 2007 aastal. 2013 aastal tõusid tunduvalt soojuse- ja elektrikulud seoses tariifide tõusuga. Kohtla-Järve linna eelarve põhitegevuse tulem 2009. aastal tekkepõhises arvestuses oli negatiivne, mis on tingitud likviidsete varade suurenemisest. Kasutamata eelnevatel aastatel sihtotstarbelised rahalised vahendid olid suunatud kulude katteks. Alates 2010. aastast põhitegevusetulem on positiivne.
Netovõlakoormus 2008. aastal oli 17,84% ja on olnud järgnevatel aastatel kasvutrendis.
2013. aasta lõpuks netovõlakoormus oli 15 641 130 eurot – 47,8% põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormus suureneb ka järgnevatel aastatel seoses kahe suure investeerimisprojekti (Kultuurikeskuse hoone renoveerimine ja veetrasside renoveerimine) teostamisega.

KOKKUVÕTE

Praktika oli väga edukas. Enamus praktikale seotud eesmärgid ja küsimused said vastuse. Praktika kogemus raamatupidamises aitas mõista, et ainult koolis õpitu ei vii kuigi kaugele, enamus teadmised ja oskused tulevad siiski kogemusest. Viibides õiges töökeskkonnas tulevad vajalikud teadmised erinevates olukordades vägagi kasuks. See praktika oli minu teine reaalne kokkupuude raamatupidamisega, sain palju uusi teadmisi.
XXXX oli minu juhendajaks peaspetsialist eelarve täitmise ja raamatupidamise alal, kes aitas mul oma teoreetilisi oskusi proovile panna ning samas vajadusel mõista raamatupidamise reaalse tegevuse ning teoreetilise osa erinevusi. Praktika käigus tekkis nii mitmeidki jooksvaid küsimusi, kuid nendele sain lihtsa selgitusega kiired vastused. Praktika käigus sain väga palju juurde uusi kogemusi, teoreetilisi teadmisi ja jäin väga rahule.

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 236 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

236 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristinomm123 Õppematerjali autor

laen maksud lõiv omavalitsusüksus ettemaksed majandusaasta konto tööjõukulu käibevara linnavalitsus finantstulu kohalik omavalitsusüksus

Sarnased õppematerjalid

doc

Praktika aruanne, aastaaruande koostamine

Konsolideeritud netovara muutuste aruandes kajastatakse netovaras toimunud muutusi. Lisaks aruandeperioodi tulemile kajastatakse siin muid liikumusi, mis ei kajastu läbi tulemiaruande, (kajastatakse siin aruandes eraldi real akumuleeritud tulemi veerus), arvestuspõhimõtete või selgunud vigade tõttu eelmiste perioodide akumuleeritud tulemis tehtud korrigeerimised. KOV´i eelarve koostatakse Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) alusel kassapõhisel põhimõttel konsolideerimata KOV kohta, ning see peab olema jaotatud viite ossa, mille toon välja alljärgnevalt:  põhitegevuse tulud;  põhitegevuse kulud;  investeerimistegevus;  finantseerimistegevus;  likviidsete varade muutus. Eelarve täitmise aruande eesmärgiks on võrrelda eelarvet selle tegeliku täitmisega. 16 4

Majandusarvestus

docx

Raamatupidamise alused

FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab:  info identifitseerimist;  mõõtmist;  registreerimist;  töötlemist;  analüüsimist;  edastamist;  säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuv

Raamatupidamine

docx

Raamatupidamise alused

docx

MINIUURING

Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Birgit Rool BILANSI JA SELLE LISADE VASTAVUS KEHTIVATELE NÕUETELE RIMI EESTI FOOD AS NÄITEL Miniuuring Õppejõud: Malle Kasearu Mõdriku 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. MAJANDUSAASTA ARUANDE BILANSILE JA SELLE LISADELE KEHTIVAD NÕUDED.................................................................................................5 2. RIMI EESTI FOOD AS 2018 .A MAJANDUSAASTA ARUANDE BILANSI JA SELLE LISADE VASTAVUS NÕUETELE...............................................................11 KOKKUVÕTE.............................................................................................................

Kategoriseerimata

pdf

Finantsarvestuse konspekt

Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................

Ettevõtlus alused

pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), loengukonspekt raamatupidamise alused

TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed

Raamatupidamise alused

pdf

Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale

Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale Finantsarvestuse korraldus Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkond annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Majandusarvestuse koostisosad · Finantsarvestus ehk raamatupidamisarvestus · Maksuarvestus · Juhtimisarvestus- ja kuluarvestus Finantsarvestus · Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik · Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, IAS, IFRS ) Mõisteid Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutes

Majandusarvestus

docx

Sise-eeskirja koostamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajastamine, varade arvestus,

Finantsraamatupidamine

Rohkem sarnaseid