menetlusega. Seaduse väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiume: 1) seaduse algatamine; 2) seaduseelnõu arutamine; 3) seaduse vastuvõtmine; 4) seaduse väljakuulutamine; 5) seaduse avaldamine Seadused Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse §59 kuulub Eestis seadusandlik võim Riigikogule ja §65 kehtestab, et Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid. Seadused kujutavad endast normatiivseid akte, otsused on aga mittenormatiivse iseloomuga. Seaduse vastuvõtuprotsessis eristatakse viite staadiumi: 1. Seaduse algatamine Seaduse algatamine on teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja otsustama, kas võtta seadus menetlusse või ei. See ei tähenda sugugi seda, et teistel ei oleks õigust
tõestas, et hakkas pääsema maalimise kunsti saladustesse. 1929. oli Adamson.Eric toonud nautimiseks rohkearvulise lõuendeid Eesti Kunstimuuseumisse Tallinnas. 1920. aastate lõpupoole oli Adamson-Ericu maalide valitsevaks zanriks natüürmort. 1930. aastatel hakkas Adamson-Eric tegelema vabaõhumaaliga. Ta maalis Hispaania, Baskimaa ja Kreeka maastikke. Näiteks 1934. aastal Kreekas maalitud maastikke on säilinud seitseteist. Neil aastatel maalis kunstnik palju akte (ka meesakte), nii looduses, linnavaatega ühendatult kui interjööris. 1931. aastal on Adamson-Eric ise kirjutanud: ,,Isa surm mõjus mulle raskelt. Kui ma lõpuks kurnatult ja õnnetult Pariisi tagasi jõudsin, jäin ma tõsiselt haigeks leetritesse. Kui olin tõvest lahti saanud, leidsid arstid, et see on avaldanud halba mõju mu niigi nõrgavõitu südame pääle, ja soovitasid täielikuks paranemiseks mäestikuõhku. Võtsin ja sõitsin Püreneedesse, selle
Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: reeglitest lugu pidamine, kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, vastastest lugu pidamine, anda igaühele võrdne võimalus osaleda ja säilitada enesevalitsemine Aus Mäng näitab suhtumist ja käitumist spordis, mis on kooskõlas uskumusega, et sport on eetiline toiming – see ei sisalda vägivalla, pettuse, medikamentide kuritarvitamise akte või ükskõik milliseid teisi väärnähtuste vorme, mis on ette võetud selleks et võita. Kui mainitud elemendid kaasnevad spordiga, kaob tõsine võitlusvaim ja spordile ei jää alles mingit eesmärki. Aus mäng ei tähenda vaid kirjapandud reeglitest kinnipidamist vaid pigem kirjeldab sportlase, treeneri, kohtuniku, spordijuhi, pealtvaatajate jt spordis osalejate õiget suhtumist ja õiget vaimsust, milles nad end teostavad, näidates üles austust teiste vastu ja hoolt omavabaduse
valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. 3.16. VVS §95 lg 2 alusel minister võib tunnistada kehtetuks ministeeriumi kantsleri, osakonnajuhatajate, ametite ja inspektsioonide peadirektorite ja teiste ministeeriumi ametiisikute, samuti muude käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riigiasutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses põhiseaduse, muude seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning ministri määruste ja korraldustega. 4. ARVAMUSE JÄRELDUS 4.1. Juhul, kui A.A. taotles Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras, siis puudub õiguslik alus Eesti kodakondsuse andmast keeldumiseks. 4.2. Juhul, kui A.A. soovis taastada Eesti kodakondsuse, mis oli omandatud sünniga vastavalt
Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades. Niimoodi saadud dokument on õigusakt. Kõige tähtsam õigusakt riigis on konstitutsioon (põhiseadus). Teised seadused reguleerivad ühiskonnaelu mitmesuguseid valdkondi. Nendes fikseeritud põhimõtteid sätestavad täpsemalt määrused ja otsused. Kirjalike normide alla kuuluvad ka eeskirjad nt liikluseeskirjad, kooli sisekorra eeskirjad. Õigustloovad akte ehk normatiivakte kehtestab riigiasutus, kellel on vastavad volitused. Kirjutamata normid tavad ja moraalinormid kujunevad välja aastakümnete ja sadadega. Neid on rahva kultuuris ja kommetes. Neid antakse edasi põlvest põlve. Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. On universaalseid tavasid (tervitamine, külalislahkus), aga ka teatud maale või kultuurile omaseid käitumismalle
teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, kuid sarnasuste ja ühiste joonte järgi liigitatakse neid suuremateks õ. süsteemideks. - *Mandri-Euroopa õ. süsteem /e. kontinentaalne e. romaani-germaani õ. kõik normid paigutatud terviklikesse seadustekogudesse e. koodeksitesse, jaotatud õigusharudesse/, *anglosaksi õ. süsteem /e. inglise, kehtib eeskätt ingliskeelsetes maades, õ akte palju, nad laiali pillutud, suulise tavaõiguse suur osa, rooma õ vähene mõju, kohus loob ise õigust oma otsustega, kriminaalõiguses vandemehed/ ja *islami õ. süsteem /e. sariaat kõik inimeste teod jagatud 5 liiki: kohustuslikud, soovitavad, ükskõikseks jätvad, ebasoovitavad, keelatud; reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikud kuni söömise, riietuse, laste kasvatamiseni jne; kriminaalõigus arhailine
1) Preisi üldine maaõigus 1794; 2) Code Civil, ka Code Napoleon – 1804; 3) Austria üldine tsiviilseadustik – 1811. Õiguseajalugu 19.saj Alles sel sajandil muutus seadus selle sõna kaasaaegses tähenduses ja mõttes tähtsamaks õgiuse loomise ja kujunadamise allikaks. Said aru, et kehtiv õigus peab olema avalik ja tuntud. Publitseerisid seaduslikke akte. Euroopa riikides kujunes seadusamdlik bülletäänide süsteem. Oli konstutsionalismi areng ja järjest kasvav parlamendi osakaal seadusandluse kujundamisel, ja kodifitseerimise areng. Euroopas 19.sajandil oli konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsionalismi areng 19 sajandil kulges eelkõige kahes suunas: 1) Põhiseaduste parlamentariseerumine; 2) Põhiseaduste demokratiseerumine.
Majanduslik krit: toimiv turumajandus, riik peab olema võimeline toime tulema konkurentsiga Võimelisus kanda kohustusi, administratiiv administratiivne suutlikkus, et strukruutid toimiksid, ülesehitus peab olema sarnane. Kuidas juhitakse e parlament, e ministrite nõukogu, komisjon. need on eksisteerinud küll kaua kuid roll on muutunud, e parlament- ei valinud kodanikud, suunati riikide parlamendist inimesed, siiani igariik valib ja saadab. FUNKT- seadusandlikke akte annab välja,(volitusi annab välja, nt eelarve),järvelvalve täidesaatva võimu üle, kuidas barrooso sai ametipostile, riigid valisid välja ja siis barrooso lepiti parlamenti peaks, ja siis barrooso palus igast riigist esindaja eestist siim kallas. kui barrooso esitab valitsuse parlamendile siis parlament kinnitab selle. Seal esindavad igaüks oma riiki. töö käib parteides või parlamentide vahel fraktsioonid. e rahvapartei(Rahvaliit) , e sotsdemo(sotsid), e liberaalide parteri(reform
Kirjeldav osa – esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise/vaidluse sisu Põhjendav osa – eritatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt Resolutiivosa – sõnastatakse vastuvõetud otsus Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse regulatiivseid ja jurisdiktsioonilisi akte Regulatiivsed aktid – määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega; nendega rakendatakse regulatiivseid norme Jurisdiktsioonilised aktid – kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega Akti välja andnud organite järgi eristatakse 1) Seadusandliku võimu akte (nt riigikogu otsus) 2) Täidesaatva võinu akte (valitsuse korraldus) 3) Kohtuorganite akte (kohtuotsus)
põhiseaduses ettenähtud põhiõiguste või tema põhiseadusliku struktuuri põhimõtetega (Euroopa Kohtu 17. detsembri 1970. aasta otsus kohtuasjas 11/70: Internationale Handelsgesellschaft, EKL 1970, lk 1125, punkt 3). Sellele tuleb lisada, et EÜ asutamislepingu artiklite 230 ja 234 (nüüd ELTL 263 ja 267) kohaselt kontrollib EL-i teisese õiguse õiguspärasust Euroopa Kohus ning üksnes Euroopa Kohtul on võimalik teisese õiguse akte kehtetuks tunnistada. Järelikult: EL-i õigusega oleks vastuolus, kui Riigikohus hindaks, kas EL-i teisese õiguse hulka kuuluv õigusakt on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. 2) Riigikohtu pädevuses ei ole üldjuhul ka Eesti õigustloova akti EL-i õigusega seotud sätte põhiseadusele vastavuse kontroll ja selle sätte kehtetuks tunnistamine, kui vastav säte on kooskõlas selle aluseks oleva EL-i õigusega.
· toote uuesti kasutamine (tagastatav ja uuesti täidetav taara) · esmane taaskasutamine(värviline klaas uuesti töötlusesse) · teisane taastootmine(vanadest ajalehtedest WC paber) · materjalile uue kasutuse leidmine(paberi kompostimine) Jäätmete kasutamine energiaallikana · Jäätmetest tahkkütuse valmistamine · Otsene põlemine · Biogaas Ehitustegevus ja keskkonnakaitse. Ökoehitus. keskkonna kaitseks on loodud mitmeid akte ja seaduseid, mille abil piiratakse ja üritatakse säästa loodust. Näiteks ei tohi sa igat puud aias maha võtta ega ilma ehitusloata ehitada. Samuti üritatakse üle minna ökoehitustoodete kasutamisele. Võimalik elada täielikus ökomajas.
Tõendid õiguse rakendamises Kõik faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta õiguse rakendamise põhistatuse nõue. 40. Õiguse rakendamise aktid. Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. Õiguse rakendamise akte annavad välja erinevad riigiorganid, aktidel on erinev sisu ning kannavad erinevaid nimetusi. Õiguse rakendamise aktid peavad sisaldama infot, mis annab teha järeldusi juriidilise jõu, kehtivuse kohta, kelle kohta akt käib, kohustuste ja õiguste iseloomu, muid andmeid, mis vajalikud, et aktis sisalduv realiseerida. Õiguse rakendamise akte liigitatakse: 1) reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi regulatiivsed (käskkirjad,
omama rea spetsiifilisi tunnuseid. Temas peavad olema selgelt väljendatud järgmised andmed: 1. Milline organ on välja andnud 2. Millal on välja antud 3. Millise konkreetse isiku kohta 4. Milles seisneb asja lahendamise olemus 5. Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb 6. Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud 7. Kus on välja antud Eksisteerib väga mitmesuguseid õiguse rakendamise akte. Õiguse rakendamine toimub kolmel juhul. Õigussuhte iseloomust tulenevalt on vaja rakendada õigust - on tegemist õigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel
konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega (rahvusvahelised lepingud) normatiivakt ehk õigustloov akt – tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm; normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid; neid akte võtavad vastu erinevad riigiorganid oma pädevuse piires; õigustloov akt on selline riigist lähtuv akt, mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele 28. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa täielikult eirata ka diktaatorlikud
3. Kohaliku omavalitsuse määrused 8.4. Määrusandlus kui kohaliku omavalitsuse õigusloome väljendus Määrus on õigustloov akt e seadus materiaalses tähenduses, mille volikogu või valitsus annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Oma sisult kujutab määrusandlus endast seadusandliku funktsiooni teostamist haldusorganite poolt. Määrusandlus kohaliku elu küsimuses väljendab kohaliku omavalitsuse annete täitmise õigusliku konkretuseerimise olulist eeldust. KOV õigustloovaid akte nimetatakse PS s 139 lg s 1. KOKS 7 lg 1 kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. Kohaliku omavalitsuse üksus on PS järgi nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandu riigielu küsimuse korraldamisel seotud seaduslikkuse põhimõttega, mistõttu tema isiku põhiõigusi riivaval tegevusel peab alati olema seaduslik alus. HMS sätted kehtivad või vastvalt ei kehti sõltuvalt sellest, kas määrusega reguleeritakse
29.04.2009 Eesti riigikogu. Sisukord Sisukord......................................................................2lk Sissejuhatus................................................................3lk Riigikogu ajalugu........................................................................46lk Sissejuhatus Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 1920. aasta põhiseaduse alusel o...
Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. · · Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle · President, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid. Lisaks on tema ülesanne jälgida, et peetaks kinni Euroopa Parlamendi kodukorrast, ning tagada kogu institutsiooni ja selle organite korralik toimimine.
Referaat Antiik Kreeka arhitektuur Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand eKr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis va...
nende käes olid kõik tähtsamad ametid ning 1/3 maavaldustest Generaalstaatide kokkukutsumine: -kutsuti kokku maksude kehtestamiseks -5.05.1789 Versailles's Revolutsiooni algus: -14.07.1789 -saadikute hulgas puudus üksmeel- vastuolud -asutav kogu pidi koostama prantsusmaa põhiseadused -loodi rahvuskaart (kodanikukaitse) -14.07.1789 Bastille'kindluse vallutamine Asutatava kogu ümberkorraldused: -õigus võtta vastu seadusandlikke akte -august 1789 ,,inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" -kaotati seisuslikud eesõigused -võrdsustati seisuste maksustamine -talupojad vabastati teotööst -kaotati kirikukümnis -võõrandati kiriku maad -1790 kaotati aadliseisus -1791 juunis kuninga põgenemiskatse Vabariigi väljakuulutamine: -rahvuskonvendi kokkukutsumine -22.09.1792 rahvuskonvent kuulutas prantsusmaa vabariigiks -juhtpositsioonil olid esijalgu zirondiinid -jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist -27
ühiskondlikku elu. 3. Iseloomusta ühte makrosotsiaalset teooriat. Makrosots. teooria on üldine, püütakse lahendada igapäevaelu. Struktuur-funktsionalism tunneb huvi ühiskonna kui tervikgrupi ja selle osade vastu. Põhi väide - kui tervikgrupp tahab säilida, siis iga tema osa peab täitma oma funktsioone. 4. Iseloomusta ühte mikrosotsiaalset teooriat. Mikrosotsiaalne teooria vaatleb inimkäitumise igapäevaseid akte, eesmärgiga teha nende kõrval üldistusi suuremate struktuuride kohta. Need teooriad lähtuvad kõik inimestevahelisest vastasmõjust. Dramaturgilise lähenemise korral vaadeldakse vastasmõju kui lühikesi teatrietendusi, püütakse teistega manipuleerida. In. mängivad erinevaid rolle, sest liiguvad päeva jooksul ühest keskkonnast teise. 5. Feministlik sotsioloogia. ... väidab, et positivism on loonud maailmavaate, mille autoriks on üldjuhul lääne
Kohaliku omavalitsus organid võivad anda otsuseid ja korraldusi. Nt annab välja koerte ja kassid epidamise eeskirju. Normatiivaktide kehtivus Õigusnormi kehtivust vaadeldakse: Ajalisest asbektist – piiritletud tema kehtima hakkamiseja kehtivuse lõppemisega. Ruumilisest asbektist – kõik rigid kehtestavad oma õigusaktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigus akte, millel on lokaalne tähendus – kehtib ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Personaalsets asbektist – ettenähtud teatavate isikute ringile. Reeglina kehtivad riigiseadused ja mud normatiivsed aktid kõigi selel riigi territooriumil asuvate isikute suhtes(kodanikud, kodakondsuseta isikud ehk apatriidid ja välismaalased). Erandijuhtudel võib mõni õigusakt olla määratud ainult teatud kategooria isikutele.
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Avalik võim- seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim. Territoorium-riigipiiriga piiratud maismaa,territoriaal-ja siseveed, õhuruum nende kohal,maapõu nende all,atmosfääris asuvad riigi lennu-ja kosmoseaparaadid,kauba-ja reisilaevad avamerel riigi lipu all,sõjalaevad. Rahvas- kodanikud,kodakondsuseta isikud. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia,vabariik. Persident on täidesaatva riiigivõimu tipuks,teine aga rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 3. Millised on riikliku korralduse vormid?unitaarriik,föderatsioon. 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse p...
Temas peavad olema selgelt väljendatud järgmised andmed: 1) Milline organ on välja andnud 2) Millal on välja antud 3) Millise konkreetse isiku kohta 4) Milles seisneb asja lahendamise olemus 5) Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb 6) Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud 7) Kus on välja antud Eksisteerib väga mitmesuguseid õiguse rakendamise akte. Õiguse rakendamine toimub kolmel juhul. Õigussuhte iseloomust tulenevalt on vaja rakendada õigust - on tegemist õigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel
Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nii nimetatud keskkonnanõukoguks. Nõukogu istungitel osalejad ja kohtumiste sagedus sõltuvad arutatavatest teemadest. Nõukogul on kümme koosseisu, mis käsitlevad kõiki ELi poliitikavaldkondi. Nõukogu on koos Euroopa Parlamendiga ELi seadusandja. Üldjuhul võib nõukogu võtta vastu seadusandlikke akte üksnes Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal. Nõukogu võib paluda komisjonil esitada kõik ettepanekud, mida ta peab otstarbekaks. Nõukogu tööd juhivad kordamööda kuue kuu jooksul kõik 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu parlament Iga 5 aasta järel ELi kodanike poolt otse valitavad Euroopa Parlamendi liikmed esindavad rahvast. Parlament on Euroopa Liidu Nõukogu (nõukogu) kõrval ELi peamine seadusandlik institutsioon. Parlament teeb ELi õigusaktide
Komisjonil on oluline roll ka ELi väliskaubanduslepingute sõlmimisel. 5. Mis on Euroopa Kohtu roll Euroopa Liidus? Euroopa Kohus on ELi kõrgeim õigusasutus ja tema ülesanne on kaitsta seadust ja õigust, tõlgendades ja kohaldades ELi lepingute sätteid. Terve hulk ELi õiguspõhimõtteid on välja kujunenud Euroopa Kohtu praktika kaudu. ELi koostöö eriomane joon on see, et tema institutsioonid saavad anda välja liikmesriikidele ja nende kodanikele vahetult siduvaid seadusandlikke akte. Seepärast on EL asutanud Euroopa Kohtu, mille pädevuses on vastavalt ELi õigusele lahendada liikmesriikide kohustustega seotud kohtuasju. Euroopa Kohus peab tagama, et ELi õigust järgitakse, tõlgendatakse ja kohaldatakse ühtemoodi kogu ELis, olenemata liikmesriigist, kus vaidlus tekib. Euroopa Kohus lahendab kohtuasju, mille osalisteks on liikmesriigid, ELi institutsioonid, äriühingud ja eraisikud.
Antud õigustloov akt sisaldas väga vähe autorile veel tundmatuid sõnu. Samuti ei esinenud liigselt viiteid teistele paragrahvidele, mis muutis teksti väga meeldivaks lugeda. Kõik paragrahvid olid lahti seletatud loogiliselt ning arusaadavas eesti keeles. Teiste õigustloovate aktidega võrreldes olid Postiseaduses esinenud laused väga lihtsad. Ei olnud kasutatud keerukaid lausekombinatsioone ning kui ka esinesid, olid need väga selged. Teisi akte lugedes tekkis kohati tunne, et poole lause peal kaob mõte ära, sest laused olid väga keerulise ülesehitusega ning oli viiteid kohtulahenditele ning sama akti teise paragrahvi kolmandale punktile, mis kõik muutis teksti raskeks jälgida ning arusaamatuks lugeda. Postiseaduses olid paragrahvide alapunktid enamasti lihtsa ülesehitusega laused ning teiste loetud aktidega võrreldes keeleliselt tunduvalt lihtsamad lugeda. 6.1 Kõige problemaatilisem õigustloov akt.
Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt. Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Riigi keskvõimu-organite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, st selliseid akte, mis kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas või piirkondades, mitte aga kogu riigi territooriumil (näiteks erakorralise seisukorra kehtestamiseks ühes või mõnes maakonnas või linnas, looduskaitseala moodustamine jms). Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil. Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille
) BIOLOOGILINE PUHASTUS: Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismideks on bakterid ja algloomad. Biotiigid looduses avatud tiigid,vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Märgalad ja nende kaitse. Biotiigid (vt.eelnevat küsimust)-kaitseks rakendatakse erinevaid akte, lepinguid jne. Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse.- kõige suuremad probleemid on pidevad naftareostused, kaitseks on igasuguseid lepinguid tehtud, kuid kõik hakkab pihta ikkagi nafta- lekete ärahoidmisest, kindla ohutuse tagamisest. Läänemere kaitse (HELCOM).- Helsingi komisjon ehk Läänemere (mere)keskkonnakaitse komisjon (HELCOM) on valitsustevaheline organ, mis ühendab kõiki üheksat Läänemereriiki (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu,
See ELi õigustiku osa hõlmab eekirju, mis käsitlevad tolliliitu, kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumist ning samuti konkurentsi. EL ja EMP EMP on assotsiatsioonileping ELi ja kolme EFTA riigi vahel, kelleks on Island, Liechtenstein ja Norra. Lepinguga lubatakse need EFTA riigid ELi siseturule, kus kaubad, teenused, isikud ja kapital saavad vabalt ringelda. ELi õigus ELi õigus koosneb erinevat liiki õigusaktidest. Tavaliselt eristatakse esmase õiguse akte ja teisese õiguse akte. Esmase õiguse aktiks on peamiselt ELi toimimise leping, mis algselt kirjutati alla 1957. aastal Roomas. Hiljem on seda muudetud mitmete lepingutega, näiteks ühtse Euroopa akti, Maastrichti lepingu, Amsterdami lepingu, Nice'i lepingu ja Lissaboni lepinguga ning 2 liikmesriikide ühinemislepingutega. Praegu kehtiv ELi toimimise leping on aluseks ELi
või saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. • Euroopa otsus on muu kui õigustloov akt, mis on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele. • Soovitused ja arvamused ei ole siduvad. Pädevuse liigid 1. Kui põhiseadus omistab liidule teatud valdkonnas ainupädevuse, võib juriidiliselt siduvaid akte menetleda ja vastu võtta ainult liit, liikmesriigid võivad seda teha ainult liidu volitusel või liidu õigusaktide rakendamiseks. Liidul on ainupädevus järgmistes valdkondades: tolliliit; nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro; ühine kaubanduspoliitika. 2. Kui põhiseadus omistab liidule teatud valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevuse, võivad nii liit kui ka liikmesriigid selles valdkonnas juriidiliselt siduvaid akte kehtestada ja vastu võtta
hilisemaid ärakirju, samuti tollal Läänemere-piirkonnas valitsenud poliitilist olukorda, ei saa välistada, et kroonikateksti tekkis aja jooksul viga ning esialgne vendade saabumise aasta oli sootuks 1239. Aastal 1234 saatis paavst Gregorius IX Riia piiskopile Nicolausele ning mõõgavendadele ja Riia kodanikele tsitatsiooni, mis käsitles piiskopi ja mõõgavendade õigusrikkumisi, tuginedes ilmselt legaat Alna Balduini andmetele. Tsitatsioon kritiseerib mõõgavendade veriseid akte Rooma kiriku vasallide vastu, ning Ojamaa kaupmeeste Eestisse toomist ja seega kohalike vastristitute maade ärajagamist. Tähelepanu väärib tsitatsioonis lõik, kus mainitakse, et mõõgavennad röövisid kodanike majakraami. Järelikult pidid Tallinnas olema mingid kodanikud ning see ongi ainus käesolevas dokumendis leiduv tõsine tõend linnalisest asulast Tallinnas. See aga tõendab, et Tallinnas oli kodanikkond enne Ojamaa kaupmeeste saabumist.
EGEUSE KUNST Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas här...
Seda on vaja selleks, et kui mingi aja pärast peaks midagi juhtuma trassiga, näiteks maalaune kanalisatsiooni toru lõhkeb, siis oleks teada kust ja kui sügavale kaevata, et see kätte saada vähese jõupingutusega. Samuti on ehitusjärgne dokumentatsioon vaja viia linna planeerimis ametisse või kohaliku omavalitsusse, et saada kasutusluba. Ehitajal on kohustus ka geodeetilised teostusjoonised korrektselt esitada linnale. Linn tahab alati saada geodeetiliste mahamärkimiste akte koos geodeedi allkirjaga ja kirjanurgaga. Kuna need lisatakse riiklikku geoportaali. Kõik teede ja platside geodeetilised joonised samuti. 10 4 Geodeetilistel töödel kasutatavad instrumendid 4.1 Teodoliit Teodoliit (vtJoonis 8 ) on läbi aegade olnud põhiliseks geodeetiliseks nurgamõõduinstrumendiks, millega saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur
Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luxembourg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. Euroopa Parlamendi volitused Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: 6 · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle Tavaline seadusandlik menetlus on kaasotsustamine. See menetlus viib Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühisaktide vastuvõtmiseni. Kaasotsustamist kasutatakse töötajate vaba liikumise, siseturu loomise, teaduse ja tehnoloogia arengu, keskkonna, tarbijakaitse, hariduse, kultuuri ja tervise probleemidega seotud küsimuste puhul.Kuigi
JUHTIMISE ALUSED 2 Ott Alemaa Tallinna Ülikool 2012 Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni Organisatsiooni keskkond MIKROKESKKOND: Vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk. Info annab tulevikueelise Kriis= oht x võimalus Olukorra muutmise 2 võimalust A) Muuta organisatsiooni B) Püüda muuta keskkonda Tooge näiteid! g Kohanemise strateegiad Info juhtimine: kliendid, ajakirjandus, luure Strateegia muutmine Ühinemised: uued turud või laie...
) 2) Kirjeldavas (konstateerivas) osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral vaidluse sisu. 3) Põhjendavas (motiveerivas) osas esitatakse õiguse rakendamise juriidline alus. 4) Resolutiivosas (resolutsioonis) sõnastatakse vastuvõetud otsus. 6.Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? Õiguse rakendamise akte liigitatakse erinevatel alustel. 1) Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi - regulatiivsed aktid (määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende normidega rakendatakse regulatiivseid norme) ; jurisdiktsioonilised aktid (aktid millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seonduvad õigusrikkumistega)
piir. Hiljem oli tänu sellele lihtsam ju piiri paika panna. Saime Eestimaa kubermangu. Pärast 1917 a reformi, esimest korda Lõuna-Eesti elanikkonna jaoks oli järsku kubermangu pealinn Tallinn. Kubermangu ajutine komissar oli Jaan Poska. Kõik see oli hiljem Eesti piiri paika panemisel abiks. -Akte on hästi palju. Mida uskuda, mis oluline? Kuna Eesti Vabariik õnnestus, õnnestus riigina ennast deklareerida, rahuleping sõlmida, de jure tunnustus saada teistelt riikidelt. Kõiki neid akte tuleb vaadata kogumina, mitte eraldi. Tervikuna on nad kõik olulised, sest nad juba andsid teatud eeldused riigi sünniks eraldi. *Hea oleks kui riik sünnib tühjalt kohalt. Normaalsel viisil riik aga sünnib millestki eelnevast. Esmakordselt sünnib laguneva Vene Impeeriumi osast. Kui tahad eralduda ja väljuda tuleb lammutada vana kord, lammutavad aktid. Samal ajal tuleb aga ka juba üles ehitada uut riiki. Uut riiki aga tuleb ehitada vana riigi tingimustes, ei saa tühja koha pealt
ETRUSKI KUNST Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitoolumi emahunt" Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad pemiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias. Enamik muid ehitisi oli tõenäoliselt puidust ega ole säilinud. Etruskid said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist. Omakorda laenas etruskidelt Rooma arhitektuur. RENESSANSS Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt ini...
Samuti ei seganud nad enam paletil värve, vaid kandsid selle lõuendile väikeste täppide või joontena. Taotletus visuaalne tervikmõju tekkis alles läbi optilise efekti vaataja silma võrkkestal. Kuigi impressionistid ülistasid kodanlikku elu, avaldas stiil van Goghile tugevat mõju ja et van Goghi vend Theo kauples ka impressionistide töödega, oli Vincentil lihtne selle suuna juhtivate kunstnikega isiklikult tutvuda. Eriti imetles ta Edgar Degas' akte ja Claude Monet' maastikke, kuid kõige märkimisväärsem mõju oli neoimpressionistide, näiteks Georges Seurat' töödel. Seurat' viljeldav puäntillism kujutas endast impressionismi poolteaduslikku edasiarendust ja tähendas imeväikeste punktikeste väga tihedat lõuendile kandmist, et suurendada seeläbi värvide intensiivsust. Pariisis võttis van Gogh uue maalimise viisi omaks ja katsetas kõikides zanrites. Kummatigi püüdis ta algusest peale impressionistlikest võtetest
NSV Liidu valitsus peab kategooriliselt vajalikuks ja edasilükkamatuks: 1. Et Eestis loodaks selline valitsus, kes suudaks ja tahaks Nõukogude-Eesti pakti ausalt ellu viia. 2. Et viivitamatult oleks kindlustatud Nõukogude sõjavägedele vaba sissepääs Eesti territooriumile nende paigutamiseks Eesti tähtsamatesse keskustesse küllaldases suuruses, et kindlustada Nõukogude-Eesti vastastikuse abistamise pakti elluviimine ja vältida võimalikke provokatsioonilisi akte Nõukogude garnisoni vastu Eestis. Noodis ei nõuta Eesti riigikorra muutmist ega Eesti liitmist Nõukogude Liiduga. 17. juuni varahommikul algas lisavägede sisenemine Eestisse. Eriprotokoll Punaarmee täiendavate väekontingentide sisselubamiseks allkirjastati Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri ja Leningradi sõjaväeringkonna ülema armeekindral Kirill Meretskovi poolt samal päeval kell 15 tagantjärele. Selle eesmärgiks oli Nõukogude Liidu soov
lepinguga võetud kohustusi ja mille tekkimine ei sõltu elektrisüsteemi tehnilises talitluses ,neid asjaolusid või sündmusi kas ei võinud ette näha ,kuid neid sai ette näha ei saanud vältida ega ületada. Määramatuks jõuks loetakse eeskätt loodusõnnetusi elektriliinide projekteerimisnorme ületavat äikest ,tuult ,tulekahjusid, majandusblokaadi, elektrisüsteemidega ühendatud riikide vahel ,streiki, diversiooni akte ja eriolukorra väljakuulutamist. Summaarsete katkestuste hulka ei arvestata ka plaaniliste hooldustega ja remontidega seotud katkestusi millest on tarbija eelnevalt teade kanalite(ajalehe, võrguettevõtja veebilehe jms) kaudu. Pinge kvaliteedi tagamisel lähtub võrguettevõtja Eestis kehtivast Euroopa standardist (elektrivõrkude pinge tunnussuurused.) see standard normib pinge olulisi tunnussuurusi tarbija elektripaigaldise võrguühenduse liitumispunktis normaaltalitlusoludes.
1 JUHTIMISE ALUSED 2 Ott Alemaa Tallinna Ülikool 2012 2 Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni 3 Organisatsiooni keskkond MIKROKESKKOND: Vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus 4 5 Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk. Info annab tulevikueelise 2 teed: muuta organisatsiooni või püüda muuta keskkonda Tooge näiteid! 6 Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = ris...
Tõendid õiguse rakendamises Kõik faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta õiguse rakendamise põhistatuse nõue. 3. Õiguse rakendamise aktid. Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. Õiguse rakendamise akte annavad välja erinevad riigiorganid, aktidel on erinev sisu ning kannavad erinevaid nimetusi. Õiguse rakendamise aktid peavad sisaldama infot, mis annab teha järeldusi juriidilise jõu, kehtivuse kohta, kelle kohta akt käib, kohustuste ja õiguste iseloomu, muid andmeid, mis vajalikud, et aktis sisalduv realiseerida. Õiguse rakendamise akte liigitatakse: 1) reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi regulatiivsed
7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses oli...
arhiivihalduse toimingutele: dokumentide loomine ja saamine- jah registreerimine, liigitamine ja säilitustähtaegade määramine- jah säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu koostamine ja asjaajamise korraldamine- Ülikooli asjaajamise eest vastutab rektor. Ülikooli asjaajamist korraldab rektoraadi büroo. Struktuuriüksuse asjaajamise eest vastutab struktuuriüksuse juht, kes oma tegevuses juhindub asjaajamiskorrast. Ülikooli struktuuriüksuste asjaajamise eest
Teooria väidavab kui tervikgrupp nt perekonnasüsteem tahab säilida, siis iga tema alaosa peab täitma oma funktsioone. III. Võimuvõitlus on normaalne. Stabiilsus on olukord mis vajab muutmist. IV. Uuritakse konfliktide kontrollimise tehnikaid, ebavõdrusust vanemate ja laste vahel, naise ja mehe vahel, kuidas see mõjutab intiimelu V. MIKROSOTSIOLOOGILISED TEOORIAD:NEED VAALTEVAD INIMKÄITUMISE IGAPÄEVASEID AKTE EESMÄRGIGA TEHA NENDE PÕHJAL ÜLDISTUSI, SUUREMATE STRUKTUURIDE KOHTA.Ka neid teooriaid on palju, kuid ühiseks jooneks on seee, et nad lähtuvad inimestevahelisest interaktsioonist e vastasmõjust. VI. Näide: Dramaturgiline lähenenemine.Inimestevahelist vastasmõju vaadeldakse kui lühikesi teatrietendusi, kus inimesed otsivad ennast, püüavad teistega manipuleerida, kaitsta oma identiteeti ja luua reeglid. Päeva jooksul
märgata tagasiliikumist rahva suveräänsuse suunas. Riigivanem põhjendas seda seisukohta sellega, et kõik teised võimud on seadustega seotud, kõrgeim võim aga mitte, sest muidu ei saaks ta põhiseadust muuta. Samas ei saanud ka 1938 aasta põhiseadus kuigi kaua kehtida, sest juba 1940 aasta juunis läks võim Eesti üle NSVL poolt määratud ametikandjatele. Tulenevalt okupatsiooniperioodist ei ole 1940 - 1980 vastuvõetud riigiõiguslikke akte vajalik põhjalikumalt vaadelda. Olgu mainitud, et kuigi Eesti NSV-l oli küll kirjalik põhiseadus, mis muu hulgas garanteeris ulatuslikke põhiõigusi, siis reaalselt õiguslikku jõudu sellel dokumendil ei olnud. Eesti Vabariigis praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992, seda on hilisemalt korduvalt muudetud. 11 KOKKUVÕTE
manipuleerimine, vastutustundetus ning sageli vägivaldne ja agressiivne käitumine. (Traat, 2000). Nad ei suuda mõista teiste inimeste emotsionaalseid seisundeid, väljaarvatud intellektuaalseid tundeid. Kui tavaline inimene näeb kedagi valu kannatamas või kurvastuses, siis ta tunneb instinktiivselt kaastunnet ja kurbust. Psühhopaat aga ei tunne seda kunagi. Seega suudavad psühhopaadid toime panna julme ja halastamatuid akte, sest neid ei takista ükski ebameeldiv reaktsioon ohvri kannatamisel. Nad tahavad näidata enda mitteinimlikke tundeid enda ohritele. (Ramsland, 2005). Psühhopaadid ei tunne emotsioone nii sügavalt kui tavalised inimesed, aga nad ei ole täiesti emotsioonitud, lihtsalt nende emotsioonitunnetus on väga madal. Valu tunnetamine ega süütunne ei kutsu neis esile emotsioone. Psühhopaatidel puudub hirmutunnetus. See muudab neid veel eriti julmadeks ja riskivabadeks
poolt koostatud standardsele formaadile. Üldvolituse kehtivust saab Klient ise määrata, kuid maksimaalseks tähtajaks on 5 aastat alates volituse alguskuupäevast. Üldvolikirja alusel saab esindaja õiguse teostada esindatava nimel toiminguid ja teha tehinguid kõikide Elioni müügikanalite vahendusel, sh tellida, muuta ja lõpetada Elioni poolt osutatavaid teenuseid, sõlmida, muuta ja lõpetada Elioni teenuste kasutamise aluseks olevaid lepinguid ja akte, osta kaupu (v.a järelmaksuga), saada seadusega lubatud piires infot sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmete või arvete kohta. Üldvolikiri ei anna esindajale õigust sõlmida esindatava nimel kliendilepingut ja järelmaksulepinguid, näha esindatava poolt kolmandatele isikutele antud volitusi ning muuta esindatava poolt talle antud volituse sisu ja kehtivust (v.a tema enda kontaktandmeid), anda esindatava nimel nõusolekut kliendi
ee Veebiaadress: http://www.tlu.ee/ Kas asjaajamiskord sisaldab nõudeid ja protseduure järgmistele dokumendi- ja arhiivihalduse toimingutele: dokumentide loomine ja saamine- jah registreerimine, liigitamine ja säilitustähtaegade määramine- jah säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu koostamine ja asjaajamise korraldamine- Ülikooli asjaajamise eest vastutab rektor. Ülikooli asjaajamist korraldab rektoraadi büroo. Struktuuriüksuse asjaajamise eest vastutab struktuuriüksuse juht, kes oma tegevuses juhindub asjaajamiskorrast. Ülikooli struktuuriüksuste asjaajamise eest vastutavad struktuuriüksuste töötajad, kellele töölepinguga on pandud vastav kohustus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
