Lepinguõigus (0)

Esindusõigus

Juriidilist isikut esindab seadusjärgne esindaja või volitatud isik. Volitatud isikule juriidilise isiku esindamiseks välja antud volikiri (mille on allkirjastanud seadusjärgne esindaja) võib olla nii kirjalikus- kui notariaalses vormis. ja seda on võimalik esitada nii EMT ja Elioni esindustes, anda üle kliendihaldurile või saata digiallkirjastatult e-posti teel. Lisaks on võimalik volitus mugavalt ja kiiresti vormistada Iseteeninduses, valides volituse andmisel, mis liiki toiminguteks esindajale õigus antakse. Kui on soov anda volitus juriidilise isiku esindamiseks ja tehingute tegemiseks ka EMT teenuste osas, palume pöörduda oma kliendihalduri poole.
Eraklient
Klient võib teha tehinguid esindaja kaudu. Eloni iseteeninduses või lähimas EMT ja Elioni esinduses on võimalik anda esindajale üldvolitus vastavalt Eloni poolt koostatud standardsele formaadile. Üldvolituse kehtivust saab Klient ise määrata, kuid maksimaalseks tähtajaks on 5 aastat alates volituse alguskuupäevast. Üldvolikirja alusel saab esindaja õiguse teostada esindatava nimel toiminguid ja teha tehinguid kõikide Elioni müügikanalite vahendusel, sh tellida , muuta ja lõpetada Elioni poolt osutatavaid teenuseid, sõlmida, muuta ja lõpetada Elioni teenuste kasutamise aluseks olevaid lepinguid ja akte , osta kaupu (v.a järelmaksuga), saada seadusega lubatud piires infot sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmete või arvete kohta.
Üldvolikiri ei anna esindajale õigust sõlmida esindatava nimel kliendilepingut ja järelmaksulepinguid, näha esindatava poolt kolmandatele isikutele antud volitusi ning muuta esindatava poolt talle antud volituse sisu ja kehtivust (v.a tema enda kontaktandmeid), anda esindatava nimel nõusolekut kliendi andmete turunduslikuks töötlemiseks ja seda tagasi võtta.
Kliendil on soovi korral võimalik esitada kirjalik volikiri kliendi enda poolt määratud ulatuses (näiteks üksnes teatud tehingu vormistamiseks). Sellisel juhul on esindajal võimalik tehinguid teha üksnes vahetus müügikanalis (nt EMT ja Elioni esindustes, tehniku visiidi käigus). Järelmaksu lepingu ja kliendilepingu sõlmimiseks on nõutav notariaalselt sõlmitud volikiri.

VÕS allikad

Võlaõiguse allikad on seadus ja tava (TsÜS §2 lg 1). Tava tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui pooled peavad seda õiguslikult siduvaks, kuid tava ei saa muuta seadust. §25 lg 1 alusel peavad majandus- või kutsetegevuses tegutsevad isikud järgima iga tava, mille järgimises on pooled kokku leppinud ning praktikat, mis on nendevahelises suhtes tekkinud. VÕS allikad on eelkõige seadused- TsÜS, VÕS, PäS, PeS, AÕS; rahvusvaheline õigus ( CISG ÜRO 1980 Viini rahvusvaheline kaubandusõiguskonventsioon) ja teiste riikide õigus (BGB, Austria ja Šveitsi tsiviilseadustikud) ning EU teisene õigus (PECL e. EU lepinguõiguse printsiibid ja UNIDROIT ning DCFR- Draft Common Frame of Reference )

Võlasuhe

Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ja võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhte sisuks võib olla ka ühe poole kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega (võlasuhe võib sellega ka piirduda).
Võlasuhe võib tekkida:

• Lepingust
  
• Kahju õigusvastasest tekitamisest
  
• Käsundita asjaajamisest
  
• Tasu avalikust lubamisest
  
• Alusetust rikastumisest
  
• Muust seaduses sätestatud alusest
  

Lepinguõigus

LEPING on tehing 2 või enama isiku vahel, millega üks pool kohustub või pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (tekib kohustus, mida tuleb täita kindlaksmääratud viisil). Tehing on toiming või omavahel seotud toimigute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (otsene- sõnaselge avaldus sooviga kaasa tuua õiguslikke tagajärgi; kaudne- tegu, millest võib järeldada soovi kaasa tuua õiguslikke tagajärgi või ka vaikimine /tegevusetus kui see tuleneb poolte vahelisest kokkuleppest või seadusest)
Võlaõiguslike lepingutega võetakse kohustus midagi teha, millegi tegemisest hoiduda või omandatakse nõudeõigused. Lepingu võib sõlmida misatahes vormis, kui seadusega ei ole sätestatud lepingule kohustuslikku vormi. Leping on täitmiseks kohustuslik (pacta sunt servanda).
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aksept) andmisega, kuid ka muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Leping on sõlmitud ajast, mil:

Pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai

Pakkumuse esitaja teost teada sai, kui nõustumus on kaudne tahteavaldus ehk tegu (v.a kui praktikast või kokkuleppest tulenevalt alates teo tegemisest)

Olulistes lepingutingimustes kokkuleppe saavutamisest (kui poolte kokkuleppe või taotluse alusel tuleb teatud olulistes tingimustes kokkuleppele jõuda)

Kohustuse rikkumine

Kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine ja täimtisega viivitamine st nii lepinguliste kui muude kohustuste rikkumine.
Tuvastamaks, kas tegu on kohustuse rikkumisega tuleb:

Määrata, mis on võlasuhte sisu ja millise kohustusega on tegemist:

Otsene/kaudne kohustus- otsese kohustus korral peab võlgnik saavutama konkreetse tulemuse, kuid kaudse kohustuse korral tegema kõik mõistlikult võimaliku (tegema mõistlike jõupingutusi).

Mittetäielik/täielik kohustus- mittetäielik kohustus on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist võlausaldaja ei saa temalt nõuda (nt hasartmängust v.a loteriist, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus või seadusest tulenev kohustus).

Mis on võlasuhte eesmärk ja selle saavutamise tõenäosust.
Kui tegemist on lepingulise kohustusega, tuleb lähtuda poolte tegelikust ühisest tahtest või sarnase mõistliku isiku tahtest.

Millises ulatuses vastutab kohustuse rikkumise eest võlausaldaja ehk mis ulatuses põhjustas kohustuse rikkumise võlausaldaja selles osas ei tohi õiguskaitsevahendeid kasutada.

Õiguskaitsevahendid

Võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel võib võlausaldaja nõuda (§101 lg 4):

Kohustuse täitmist

Oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda

Kahju hüvitamist

Öelda leping üles või lepingust taganeda

Alandada hinda

Rahalise kohustusega täitmisega viivitamisel nõuda viivist
Kahju hüvitamine- eesmärgiks on kahjustunud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu poleks esinenud .
Hüvitatava kahju liigid on varaline kahju ja mittevaraline kahju.

Lepingu ülesütlemine

Püsivad lepingud , mis on suunatud korduvate kohustuste täitmisele või püsvatele sooritustele (üürileping, rendileping, tööleping ).

Lepingust taganemine

Lepingust taganemine on võimalik, kui võlgnik on lepingulist kohustust oluliselt rikkunud §116 alusel nt asi ei vasta lepingutingimustele.
Müügileping: VÕS alusel peab müügilepingu esemeks olev asi vastama lepingutingimustele eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse, pakendi ja asja juurde kuuluvate dokumentide osas. Kui asi vasta lepingutingimustele on õigus kasutada ÕKVsid, seejuures eeskätt nõuda asja parandamist või asendamist. Taganemine on võimalik vaid juhul kui a) müüja keeldub parandamisest/asendamisest b) ei tee seda mõistliku aja jooksul c) parandamine/asendamine pole võimalik. Seega esmalt peab ostja teavitama mõistliku aja jooksul lepingutingimustele mittevastavusest teada saamisest/teada saama pidamisest (st lepingutingimustele mittevastavusest teavitamise aeg tuleb fikseerida nt e- maili teel). Seadus ei reguleeri mis on mõistlik aeg, kuid tarbijale müügi puhul on see reeglina kuni 2 kuud ajast, mil ostja sai teada/pidi teada saama mittevastavusest (kohtupraktika alusel on mõistlik alla 2 kuu, kuid pooled võivad müügilepingus näha ette ka lühema tähtaja). Majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab ostetud asja viivitamata üle vaatama või laskma üle vaadata st tähtaeg puudustest teavitamiseks hakkam kulgema koheselt. Kohtupraktika eristab tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudsi ja nn varajtud puudusi- ei pruugi ostjale koheselt nähtavad olla, mille puhul teavitamise mõistlik aeg hakkab kulgema hiljem. Lisaks lühemale tähtajale, peab ostja majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul mittevastavust pretensioonis täpselt kirjeldama (ostja peaks täpselt läbi mõtlema, milles seisneb asja puudus). Lisaks kui ostja soovib puudustega asja parandamist/asendamist peab ta üheaegselt puudustest informeerimise teatega või mõistliku aja jooksul teate esitamisest seda selgelt nõudma.
Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda . Seadus näeb ette küll ostja kaitseks ka erandeid (nt kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav või on müüja teadlikult varajanud puudusi), kuid vaidluste välitmiseks tuleks ostjal järgida seaduses või müügilepingus ettenähtud tähtaja- ja sisunõudeid.
Taganemine tähendab endise olukorra taastamist st ostja annab ostetud asja tagasi müüjale ja müüja kohustub ostjale tagastama raha. Seega peab esmalt nõudma puuduste kõrvaldamist st nt asja parandamist. Juhul kui müüja mõistliku aja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib ostja puudused ise kõrvaldada ning pärast nõuda müüjalt tehtud kulutuste hüvitamist. Kui müüja keeldub ka kulutuste hüvitamisest, on ostjal õigus pöörduda kohtusse kulutuste väljanõudmiseks. Kulutused peavad olema vajalikud, põhjendatud ja tõendatavad (tehtud kulutuste tuleb jätta alles tõendina dokumentatsioon , kulutused peavad olema vajalikud puuduste kõrvaldamiseks ja lepingutingmustele vastavuse tagamsieks ning põhjendatud st ei tohi olla liiga kulukad- tuleks võtta optimaalne maksumus ja ära põhejndada, et just selles summas oli vaja kulusi teha, et tagada puuduste kõrvaldamine).
Puuduste ise kõrvaldamise asemel on õigus ka lepingust taganeda, kuid alles pärast seda kui on selgunud , et puudusi ei kõrvaldata või pole see võimalik. Lepingust võib taganeda, kui ostja on mõistliku aja jooksul puudustest teavitanud, kuid pole asja parandamine/asendamine võimalik või ebaõnnestub või müüja keeldub asja parandamisest/asendamisest või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast lepingutingimustele mittevastavusest teatamist=sellisel juhul on tegemist müüjapoolse olulise lepingurikkumisega. Lepingust taganemine toimub vastava avalduse tegemisega mõistliku aja jooksul. Oluline on, et müüja näitaks initsatiivi lepingutingimustele mittevastavus ostjale heastada. Selguse huvides peaks müügilepingus alati ära märkima kõik asjal olevad puudused, sest vaidluses on määrav kas ostja teadis puudustest või mitte ning millistes tingimustes on kinnisasja müügis kokku leppinud. Selguse huvides võiks lisada ka dokumentatsiooni lepingu esemete nt kütteseadmete tehnilisest olukorrast, lepinguga ei saa välistada tuginemist puudustele, mida ei ole võimalik tuvastada tavapärasel ülevaatlusel (st varjatud puudused), isegi kui lepingus on punkt, et ostja kinnitab, et asjal pole puudusi ja asi vastab lepingutingimustele. Kui hiljem selgub, et asjal on puudused, millest müüja teadis või pidi teadma, kuid millest ostjale ei rääkinud või mida ostja ei saanud ise tuvastada, siis vastutab müüja. Müüja peab ostjat teavitama kõigist puudustest, millest ta on teadlik- siin tuleks vaadata kas müüja on hoolsuskohustust täitnud st kas korraldas asja ülevaatluse enne müüki eksperdi poolt ja mida on kinnitanud lepingus (nt rikub lepingut, kui kirjas et maja vastab lepingutingimustele elamiseks, ülendmis-vastuvõtmis akt on puhas, kuid majas on vamm). Müüja võib nõuda kahjusumma vähendamist §139 lg 1 alusel kui ka ostja on süüdi. Kahjusumma määratakse kohase ja mittekohase täitmise vahe järgi st tuleb määrata asja hind kohasel ja mittekohasel täitmisel.
Näide: eraisikust ostja võib müügilepingust taganeda, kui ostab maja elamiseks, kuid küttesüsteemid ei tööta ja müüja ei teavitanud ostjat puudustest. Ostja peab mõistliku aja jooksul (aeg võib olla sätestatud lepingus) teavitama puudustest ja nõudma, et müüja tagaks asja lepingutingimustele vastavuse, kui ta seda ei tee või see pole võimalik on ostjal õigus lepingust taganeda tehes avalduse mõistliku aja jooksul alates teada saamisest, et puudusi ei kõrvaldata.

Viivis

3-2-1-108: Krediidiasutuseks mitteolev isik ei või laenult intresse võtta (TsKMS §182). Ülemäära suurte viivise vähendamine TSKMS §194 lg 1. Igasuguste viiviste ja leppetrahvide nõudmine ei tohi kreeditorile muutuda sissetuleku allikaks ega asetada deebitori äärmiselt raskesse olukorda. Seadus ei piira intressimäära, suuruses lepivad kokku pooled v.a vastuolu heade kommetega TsÜS §66 (72% intressi nt 2a laenu eest+igakuise summa tagastamine koheselt).

Tingimused lepingus

Tüüptingimus= lepingutingimus, mis on välja töötatud tüüptingimustes kasutamiseks või mida lepingupooled pole muul põhjusel eraldi läbi rääkinud.

Kolmas isik lepingulises suhtes

Kohustuse võib võlgniku asemel täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea seaduse, lepingu või kohustuse olemuse alusel täitma isiklikult. Kui kolmas isik täidab võlgniku asemel kohustuse, siis võlgnik vabaneb kohustuse täitmise kohustusest. Kolmas isik võib kohustuse täita võlgniku asemel, ilma võlgnikult nõusolekut küsimata ning võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastu võtma, kui võlgnik täitmisele vastu ei vaidle. Võlausaldajal on õigus loobuda kohustuse vastuvõtmisest, kui:

Võlgnik vaidleb kohustuse täitmisele kolmanda isiku poolt vastu. Ei kehti kui kolmas isik täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist võlgniku eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses/ tal on muu õigus sellele asjale, mis muidu lõppeks.

Leping on seotud võlgniku isikuga, mida ei saa täita keegi teine.
Kolmas isik võib nõuda kulutuste hüvitamist või tal on tagasinõudeõigus, kui see tuleneb seadusest. Nt kohustusega ühinemisel kui uus võlgnik astub kohustuse ülevõtmisega samuti võlasuhtesse, tekib solidaarkohustus.
Leping kolmanda isiku kasuks- kui kohustus tuleb täita kolmandale isikule tulenevalt lepingulisest võlasuhtest (selge väljendus), siis võib kolmas isik nõuda kohustuse täitmist talle ja võib kasutada kohustuse rikkumisel õiguskaitsevahendeid, kuid ta ei pea seda nõudma. Kolmas isik ei pea lepingu sõlmimiseks olema isikuliselt määratud. Lepingut võib muuta/lõpetada ilma kolmanda isiku nõusolekuta ning võlgnik võib kolmanda isiku vastu esitada samu vastuväiteid, mis võlausaldaja vastu. Kolmas isik võib kohutsusest ka loobuda või tema õigused lõppeda ning võlausaldaja võib määrata uue isiku või nõuda kohustuse täitmisy endale.
Eristatakse: a. Kattesuhet- selle alusel annab võlgnik (lubaduse andja) ja võlausaldaja (lubaduse saaja) kolmandale isikule nõudeõiguse (nt kindlustusleping, kinge)
b. Valuutasuhe- suhe lubaduse saaja (võlausaldaja) ja kolmanda isiku vahel, mis näitab miks on nõudeõigus antud (nt soov teha kingitus, täita kohustus)
c. Täitmissuhe- kolmanda isiku ja lubaduse andja vaheline suhe,
7