loomulikult ka treeningute väliselt. Tasa ja targu püüdleb ta oma ihaldatuimate unistuste poole, kaaslasteks enesusk, sihikindlus ja ausus. Sport on iseloomuomadus või isegi eluviis, mis avab inimese parimaid külgi ning aitab jõuda eneseteostuseni. Samuti arendades oskust mõelda, võidelda ja järgida reegleid. See tähendab, et tegemist on keha ja vaimu vahelise harmoonia kehastusega. (http://noorteajakiri.com/2012/04/23/aus-mang-ja-vaartused-spordi/) 1. Aus mäng (fair play) Mis on aus mäng? Kas sõbrakäsi suusarajal kukkunule, kohtunikule märkamatuks jäänud vea tunnistamine palliplatsil või lihtsalt konkurentide austamine? Rahvusvahelise Spordi- ja Kehakultuuri Nõukogu (ICSPI) Ausa Mängu Deklaratsiooni kohaselt on aus mäng käitumisviis, mis põhineb endast lugupidamisel ja hõlmab ausust ning lugupidamist nii meeskonnakaaslaste kui ka vastaste suhtes. Peale selle ka kohtuniku otsuste vaieldamatut aktsepteerimist
1. Kujuta skemaatiliselt Eesti spordi organisatsiooniline struktuur ja seosed Riiklik sektor Spordiorganisatsioonid Kultuuriministeerium EOK Haridusministeerium Kaitseministeerium Spordialaliidud, Spordiühendused Sotsiaalministeerium Maavalitsused Maakondlikud ja linnade spordiliidud Kohalikud omavalitsused Spordiklubid 2. Nimeta ja kirjelda, millised on eetilised juhised tööks lastega 1. Tuleb kohelda lapsi võrdselt vaatamata nahavärvile ja usutunnistusele 2. Tuleb arvestada nende arengutaset ja võimeid 3. Tuleb pakkuda turvalist ja tervislikku keskkonda 4. Lasta lapsel olla laps, tunda lõbu ja nautida sportimist 5. Kohelda lapsi väärikalt 6. Anda lastele võimalus püüelda
kirjutamata reeglid!). Termin „aus mäng“ hõlmab kahte osa olümpiavannetest – jälgimine, et võistlustel käitutakse reeglite kohaselt (kohtunikud) ja võistlemine sportlikus vaimus (sportlased). Ausa mängu põhimõtete kohaselt on spordil eetiline siht – see ei sisalda vägivalda, petmist, keelatud ainete tarbimist vms Kirjutamata reeglid: Sportlaste hoiakud ja vaimsus /meelestatus Austus teiste inimeste vastu Aus mäng on eelkõige inimese isiklik panus Rahvuslikud spordiorganisatsioonid - koolitused treeneritele, kohtunikele, arstidele ning ametnikele Koolid – vastutavad vastava hariduse ja hoiakute kujunemise eest Lapsevanemad Pealtvaatajad ning massimeedia 5. Millega tegeleb CIPF? Komitee annab välja auhindu (viimastel aastatel medaleid) sportlasele või võistkonnale, kes ohverdas võimaliku võidu ausa mängu põhimõtete nimel. 6
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . .
isikutest. Peale nende on olümpialiikumisse kaasatud ka teised ROK-i poolt tunnustatud organisatsioonid ja institutsioonid. Oma tegevuses lähtub olümpialiikumine olümpismi põhimõtetest. Hendrik Madison G2D Pärnu Ühisgümnaasium Aus mäng Aus mäng on olümpiaideaal, mis hõlmab eneses ausust, austust nii meeskonnakaaslaste kui ka konkurentide vastu ning kehtestatud võistlusreeglitest kinnipidamist. Ilma ausa mängu põhimõtte järgimiseta ei ole sport enam täisväärtuslik võimalus sportlaste eneseteostuseks, omavaheliseks suhtlemiseks ega ka elukvaliteedi parandamiseks. Ausa mängu peamine demonstreerija on võistleja. Ennekõike tähendab see, et võistluses osaleja peab vankumatult kinni kirjapandud reeglitest. Olümpiaharta
moodustavad sotsiaalse struktuuri. See varustab spordi ilmeksimatu identiteedi ja autonoomiaga. Sport on samuti eraldatud enda sotsiaalsest ümbritsevast, millega ta omab spetsiifilist seost saades ühelt poolt kasu teistest sotsiaalsetest süsteemidest ning andes teisalt omapoolset kasu teistele. Seos spordi ja ühiskonna vahel. On täiesti selge, et vaja on välja selgitada seos spordi ja ühiskonna vahel Sport kui privaatne tegevus ja sport kui sihipärane mäng on kôige üldisemad môisted, mis on kaasnenud spordiga aastakümneid. Sport paiknes teiste ühiskonna 10 oluliste gruppide seas suhteliselt vabal ruumil. See ruum oli kiivalt kaitstud teiste sotsiaalsete nähtuste, eriti poliitika eest. See idee on ka tänapäeva spordis domineeriv, eriti tippsportlaste/profisportlaste seas. Viimased môistavad sporti kui
Liidu suusatajatele. Nüüdseks on Itaalia murdmaasuusatajad muutunud rahvusvahelisel areenil üheks domineerivaks jõuks ja harva pöördutakse suurvõistlustelt koju medaliteta. Tollal ei osatud itaallastelt võitu veel oodata, kuigi neil oli juba mitmeid märkimisväärseid saavutusi. MÜNCHEN 1972 Olümpiamängude maskott taksikoer Waldi. Skandaalse värvingu omandas Münchenis pronksmedalimäng Nõukogude Liidu ja Saksa DV vutimeeste vahel. Jalgpalliturniiri tähtsuselt teine mäng kujunes täielikuks farsiks. Normaalaeg oli lõppenud viigiga 2:2. Lisaaja 30 minuti jooksul ei üritanudki nõukogude ja saksa jalgpallurid väravaid lüüa. Nad kasutasid ära olümpiaturniiri reglemendi punkti, mille järgi viigi korral esi- või kolmanda koha mängus antakse medalid mõlemale meeskonnale. Milleks siis riskida? Palli veeretatigi keskväljakul, võimalikult kaugel väravatest. Nii Nõukogude Liit kui ka Saksa DV said mõlemad pronksmedali. 5
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista
Kõik kommentaarid