Õiguse õpetus (0)

Õigus on loomu poolest sotsialne kord, kuna reguleerib inimeste omavahelisi suhteid
Objektiivses mõttes- kehtiva õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest(норма поведения)
Subjektiivses mõttes- õigussubjektile objektiivsest ehk kehtivast õiguskorrast tulenev ja õgussubjektile kuuluv õigustus(nõuda, käituda). Käituse normid(исходя из действующих правовых актов)
Huviteooria - on seotud Rooma riigi huvidewga, eraõigus on see, mis on seotud üksikisuku kasuga (autor-Rooma jurist ulpianus)
Subjektiteoria
Eraõiguses-õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdsed seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.
Avalikus õiguses- õiguse subjektide õugussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted.
Õiguse aljalugu 12. saj
Kõik oli seotud kirikuga( Koraan , piibel ja ne). Õigus ja usk oli üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja instutsioonid.
Autonoomsus
Oli usu- ja õiguselus omane dualism , mis on oma alguse saanud antiigist . Kristlik kirik õpetas, et keegi ei saa olla ühekorraga ´´kuningas ja preester ´´ , keisri võim ja riik ei olnudd üks ja seesama. Õigus oli ka Lääne kultuuris autonoomne ka poliitilise võimu valdajate suhets, seda iseloomustab valitsev suhtumine võimusse. Valdasid Rooma hilised juristid, et õigus peab kontrollima ka poliitikat. Õigusel on õius olla autonoomne.
Kirjalikkus
Õigus pidi olema järjepidev ja kirja pandud. 343.a oli koostatud Lääne kiriku kanoonilise õiguse kogumik. Kui kirik tegi endali kirjaliku õiguse, Euroopa valitsejad ka hakkasid seda tegema. Varakeskajal koostatud germaanlaste hõimuõigused said oma kirjaliku kuju suuresti tänu katoliku kirikule. Õiguse esmane kirjapanek on igas õiguskultuuris sügav murrang, kuid ühtlasi peegeldab ta olulisi muutusi ühiskonnas tervikuna .
Läänelikku traditsioonid ja tunnused
Hakkasid kujunema õigustraditsiooni tunnused. USA õigusajalooalse H. Bermani hinnangul kõige olulisemad:

Õiguslik pluralism (ühel ja samal territooriumil, ühiskonnas kehtib ja konkureeru´ib omavahel samaaegselt mitu erinevat õigussüsteemi. Sellele huhtuti negatiivselt)

Süvenev vahetegemine mitmesuguste õguslike instituutide vahel ühel poolt ja mitmesuguste teist tüüpi

Õugusasutuste tegevuse juhtimine usaldatakse järjest enam spetsiaalse inimeste kätte, kes tegelevad õigustoimingutega professionaalselt, nendele see oli põhitöö

Need spetsialistid said õiguse haridust ja neil oli oma kirjandus ja prof .koolid

Õigus hakkas sisalduma teadust õigusest. Teaduse abil sai võimalikuks õiguse analüüs ja hindamine. Juriidilised normid, terminid, protseduurid ja otsused, asutused muutusid õigus uuriva teaduse andmeteks . Kogutud ja süstematiseeritud andmeid ja teadmisi hakati tajuma osana õigusest
Hakkasid kujunema ülikoolid .
Rooma õiguse retseptsioon
Sede nimetatakse taolist Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi.
Retseptsioon on sotsiaalne protsess, mis seisneb ka traditsioonilise või võõra kultuuri ülemõtmises ja läbitöötamises uute kultuurikandjate poolt. Mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õigusliku fenomeni ülevõtmist uues õiguslikus keskkonnas.
Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe.
Etapid:

Glossaatorite koolkond – 12.-13. saj;

Konsiliaatorite koolkond – 14.-15. saj;

Humanistlik jurisprudents – 16. saj;

Usus modernus pandectarum – 17. saj;

Ratsionalistlik loomuõigus – 18. saj;

Ajaloolina koolkond – 19. saj.
Loomuõigus
Loomuõigus on põhimõtteliselt inimeste ühiskondliku elu õiglase korralduse üldkehtivate ja muutumatute printsiipide kogum koos õiguste ja kohustustega riigi ja teiste inimeste suhtes, kuusjuures õigluse mõõt pärineb loodusest, st nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest.
Ratsionalistlik loomuõigus.
Ratsionalistliku loomuõiguse enda nime kajastub viide 17. sajandil toimunud ja 18. sajandil üldiselt valitsevaks saanud ratsionalistlikule mõtlemisviisile, mille teket laiemalt seostatakse R. Descartes’i ( 1596 – 1650 ) nimega. R. Descartes’ i teadusteooria loobus seniste autoriteetide ja valitsevate seisukohtade tingimusteta tunnistamisest. Uurija võis usaldada ainult oma mõistust, kõiges varemöeldus tuli kahelda, see vajas ratsionaalse mõistuse abil ülekontrollimist. Teadusliku mõtlemise eeskujuks pidi saama matemaatika . Järelikult pidi uurija kahtlema nii skolastikute kui ka humanistide poolt eeskujuks seatud antiigi saavutustes.
Rooma õigus jäi püsima, kuid loomuõigus, st loomuõiguslikel seisukohtadel olevad ja ratsionalistlikult mõtlevad juristid andsid loomuõigusele uue kehtivusaluse. Loomuõigus ei aktsepteerinud Rooma õigust enam tema autoriteedi ega ajaloolise traditsiooni tõttu, vaid seetõttu, et Rooma õiguse normid vastasid loomuõiguse printsiipidele. Rooma õigus jäi püsima tänu uuele põhjendusele.
Kodifitseerimisidee
Kodifitseerimine – õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses, nende ühendamine terviklikuks seaduste koguks ( koodeks ). Seisneb õigusnormide vastastikuses kooskõlastamises, vasturöökivuste kõrvaldamises, lünkade täitmises, vajaduse korral ka uute normidega täiendamises.
Loomuõiguslased olid suurel määral kujundanud ka saksa, prantsuse rahvusliku õiguskeele, andes seega juristidele võimaluse hakkama saada ilma ladina keeleta . Võib öelda, et sel perioodil olid õiguse kodifitseerimine ja õiguse rahvuslikustamine omavahel lahutamatult seotud.
Õiguse kodifitseerimisel võibki eristada kahte motiveerivat jõudu:

loomuõigust ,

arusaamõigusnormi kohustuslikkuse sidumisest seadusega
Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni:

Preisi üldine maaõigus 1794;

Code Civil , ka Code Napoleon – 1804;

Austria üldine tsiviilseadustik – 1811.
Õiguseajalugu 19.saj
Alles sel sajandil muutus seadus selle sõna kaasaaegses tähenduses ja mõttes tähtsamaks õgiuse loomise ja kujunadamise allikaks.
Said aru, et kehtiv õigus peab olema avalik ja tuntud. Publitseerisid seaduslikke akte . Euroopa riikides kujunes seadusamdlik bülletäänide süsteem.
Oli konstutsionalismi areng ja järjest kasvav parlamendi osakaal seadusandluse kujundamisel, ja kodifitseerimise areng.
Euroopas 19.sajandil oli konstitutsiooniline monarhia .
Konstitutsionalismi areng 19 sajandil kulges eelkõige kahes suunas:

Põhiseaduste parlamentariseerumine;

Põhiseaduste demokratiseerumine.
Põhiseaduse parlamentariseerumine tähendas seadusandliku kogu kompetentsi laienemist , võimu kontsentreerumist järjest enam parlamendi kätesse ning protsessi kajastumist kirjutatud põhiseadustes.
Demokratiseerumusest rääkides on kindlasti esikohal valimisõiguse pidev laienemine.
Sotsiaalne norm- käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides

• Keeld, käsk või luba midagi teha ja see on esitatud pöördumisena individi, sots.gruppi või ühiskonna poole
  
• Formaalsed (законодательные) ja Mitteformaalsed normid(сформированные в обществе)
  

NORMID
Õigusnoormid Õigusvälised
Karakteristikud :

Kasulikus

Ühiskondlik vajadus

Kohustuslikkus

Faktiline realiseerumine inimeste käitumises
Funktsioonid:

Reguleeriv

Koordineeriv

Stabiliseeriv

Sotsialiseeriv
Sotsiaalne kontroll – kogum, mis on suunatud inimeste sellise käitumise tagamisele, mis on vastavuses antud sots.gruppi, klassi, ühiskonna huvidega .
Funktsioonid:

Sots.gruppi liikmete solidaarsuse tugevdamine

Üksikisiku ühiskonnas kasvatamine .
Meetodid:

isolatsiooni kohaldatakse eesmärgiga kõrvaldada käitumishävik teiste inimeste juurest ( vangistus );

hälviku eraldamine teistest eesmärgiga piirata tema kontakte teiste inimestega, kuid mitte taotledes tema täielikku isolatsiooni ühiskonnast(дать возможность вернуться в группу)

rehabilitatsioon , tänu millele hälvikud võivad valmistuda normaalse elu juurde tagasi tulema ja täitma oma rolli ühiskonnas(anonüümsed alkoholikud)
Sotsiaalse kontrolli vormid- on eri tasemel erinevad. On olemas sots.kontroll formaalsed(paseerutavad reeglina form.sots.norm.) ja mitteformaalsed(põhinevad mitteformaalsetel normidel )

• Mitteformaalne kontroll eeldab “mitteametlikkust” ja tavaliselt kohaldatakse seda väikestes gruppides.
  
• 1) sotsiaalsed autasud – nt naeratused, heakskiit ;
  
• 2) karistus – nt kriitilised märkused;
  
• 3) veenmine – nt treener убеждение
  
• 4) normide ümberhindamine переоценка норм
  

• Formaalne kontroll – assotsieerub ametlikkusega ja tavaliselt teostatakse seda suurtes organisatsioonides
  

Sots.kontrolli staadiumid:

Loetakse normi isiksustamist ehk personifitseerimist. Возможность самому действовать, использование субъективного права

• Selles staadiumis antakse õiguse subjektile võimalus oma subjektiivsete õiguste kasutamiseks ja kohustuste täitmiseks.
  

Õigusnormi eiramise ennetamine. Нейтрализируетя поведение человека

Õigusrikkumiste faktide selgitamine ja konkreetsete õigusvastaseid tegusid sooritanud subjektide kindlakstegemine

Sooritatud teo analüüs ja hinnang õiguspäarane käitumine

Sanktsioonide rakendamine õigusvastane käitumine
Page 3