Ehitusmõõdistamise referaat (0)

1 
SISSEJUHATUS.  
Geodeesia  on teadus, mis käsitleb Maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvälja määramist ning tegeleb Maa 
pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil. Geodeesia on 
üks  maailma  vanimaid  teadusi,  mida  kasutatakse  nii  era-  kui  ka   riiklikul   tasandil  maakaartide, 
asendiplaanide,  krundi  piiride  ja  muu  sellise  määramisel.  Ükski  asi  ei   seisa   püsti  ilma  aluseta. 
Geodeetiliste  tööde aluseks on geodeetilised põhivõrgud. Põhivõrkudel on täita suur osa. Siia kuulub 
nii  satelliidipõhiselt  määratav  riiklik  geodeetiline  põhivõrk,  riigi  kõrguslik  alusvõrk,  asulate 
geodeetiline põhivõrk. Et viia läbi neid töid, vajatakse Maa kuju täpset tundmist, mille  määramiseks  
kasutatakse  tänapäeval  geodeetiliste  täppissatelliitide  abi.  Maa-ameti  geodeesia   osakond  
http://www.maaamet.ee .  
 Mina käsitlen siin referaadis enamjaolt ehitiste välismõõdistamisega seonduvat. Töötades ühes Eesti 
ehitusettevõttes  olen   kaudselt   kokku  puutunud  geodeetiliste  töödega  majade   ehitamisel .  Referaadis 
toon  näiteid  ………..  ettevõttes  tehtud  töödest.  …………..  tellib   geodeetilisi   töid  väljaspoolt 
ettevõttes. Oma ettevõttes geodeete pidada ei ole otstarbekas. 
 
 
2 
Ehitusest üldiselt. 
Meie ettevõtte  teostab  väga erinevaid ehitustöid, sadama  ehitused , kaubandus-, äri-, tootmispindade 
ehitus.  Suuremamahulised   renoveerimistööd   samuti  teede  ja  trasside  ehitus.  Ning  omaeete  suur 
osakaal  on  kinnisvaraarendusel  ja  elundkondlikul  ehitusel.  Ükski  ehitus  ei  toimu  ilma  geoteetilist 
tööd  tegeva  ettevõtetta. Eestis on väga palju ettevõtteid, kes pakuvad geodeetilisi töid kuid meil on 
väljakujunenud üldjuhul omad  partnerid  keda me usaldame ja kelle töö on läbi aegade tuntud. 
 
 
 
 
2 
3 
Etapid 
Üldjuhul kõige tihedam koostöö geodeesia  firmaga  toimub ehituse alguse  staadiumis . Rääkides just  
majade  ehitamisest.  Majade  ehitamisel  geodeetilisi  sisemõõdistamisi  jällegi  väga  ei   tehta .  Kui  just 
hoone  ei ole teatud spetsiifiline, et seda  nõuda.  Näiteks mõni renoveeritav  hoone, kus on vaja sees 
uuesti  mõõdistada,  kuhu  tulevad  täiesti  uued  ruumid,  täidetakse  põrandaid  või  tehakse  uusi 
vahelagesid  ja n.e Välis mõõdistusi tehakse just alguse staadiumis ja just selle tõttu, et mahamärkida 
maja asukoht, trasside asukohad, teede ja välisvalgustuse paiknemine ja muu selline. 
3.1 
Geodeetiline alusplaan, ehk  geoalus  
Geodeetiline alusplaan e. geoalus on kõikvõimalike projektide alustamise nn vundamendiks. 
Geodeetilise  alusplaani  tegemiseks  mõõdistatakse  kõik  maa  peal  nähtavad  objektid  (puud,  hooned, 
teed  jne),  kõlvikud  (põld,  mets,  kraav  jne)  ning  samuti  maa-alused  objektid  ( maakaablid ,  vee-  ja 
kanalitrassid jne). 
Mõõdistustulemustest  koostatakse  mõõtkavaline  plaan,  kuhu  on  peale   kantud   kõik  mõõdistatud 
objektid  koos  kõrgusarvudega.    Seejärel  liigub  plaan   projekteerija   kätte,  kes  lisab  plaanile  uued 
ehitised, rajatised ja kommunikatsioonid ning seejärel võib alata uute objektide ehitus.  
3.2 
Ehituse algus. 
Enne  üldse  kui  midagi  hakatakse  ehitama  või   kaevama ,  kutsutakse  kohale   geodeet .  Alustatakse 
sellest,  et  mõõdistajale  edastatakse  arhitekti  poolt   vormistatud   asendiplaan.  Asendiplaanil  arhitekt 
määrab ära hoonete nurgad ja muud tähtsad punktid. Geodeet vastavalt sellele joonisele märgib need 
 
 
 
3 
punktid  maha.  Nende  punktidena  sobivad  puidust  maavaiud,  või  asfaldinaelad  kui  ka   terastorud , 
vardad. Puidust maavai võiks olla ca 30cm olenevalt  pinnasest  ja 3-5 cm läbimõõduga puittikk. Selle 
otsale  tavaliselt  tõmmatakse  rist,  et  leida  punkti   kese .  Selleks,  et  looduses  antud  punkt  üles  leida 
lüüakse  maa  sisse  punkti  kõrvale  teine  vai,  nimetatakse  seda  numbrivaiks,  mida  on  selgelt  näha  ja 
mille peale märgitakse mingi number või kokkuleppeline märgistus. 
Teine  tähtis  töö  on  kõrgusmärgi  leidmine  ja   mahamärkimine .  Selleks  paigaldatakse  ajutine  kuid 
samas  püsiv,  see  tähendab,  et  ehitse  lõpuni  püsiv,   reeper .  Näiteks  majareeper,  (vt  Joonis  1)  kui 
ehituse  kõrval  asub  mõni  maja.  Võib  ka  markeriga  märgitsada   reeperi   kõnnitee  servale.  Või  ka 
näiteks mõnele valgustuspostile. (vt Joonis 3) Märgitakse üldjuhul absoluutne 0 merepinnast. Millest 
siis lähtutakse ehitamisel. Kuid see pole reegel võib märkida ka muu kõrguse ja sealt liita lahutada. 
(vt Joonis 2) 
 
Joonis 1. Seinareeper 
Allikas: Erakogu 
 
 
 
4 
 
Joonis 2. Markeriga tehtud reeper 
Allikas: Erakogu 
 
Joonis 3. Valguspostile märgitud absoluutne 0. 
Allikas: Erakogu 
 
 
 
5 
3.3 
Vundamendi töödel geodeetilised tööd 
Esmalt geodeet märgib  telgede  ristumispunktid, olenevalt hoone keerukusest võidakse märkida maha 
ka teljed ise. Tegesid märgitatakse spetsiaalse nööriga mis tõmmatakse ühest telje punktist teise telje 
punkti. (vt Joonis 4)  
 
Joonis 4.Tegede mahamärkimine 
Allikas: ……………… kogust 
Kui tegemist on suure objektiga. Näiteks kortermaja millel on ka maaalused korrused garaaži näol, 
siis  geodeet  on  ehitusplatsil  väga  tihe  külaline.  Minimaalselt  kaks  korda  nädalas  tuleb  geodeet 
objektile .  Iga  kord  kui  on  parasjagu  midagi  ära  valatud   betooniga ,  osa  seinu  või   tugipostid ,  tuleb 
geodeet kohale ja teeb tehtud töö teostusmõõdistuse, mida teeb näiteks selgelt nähtava markeeringuga 
 
 
 
6 
betoonpindadele  (vt  Joonis  5)  ja  samas  ka  märgib  juba  tulevased  märgid  maha.  Märgib  näiteks 
postid . Ümarpostide puhul märgib maha posti tsentri, kandiliste postide puhul aga posti nurgad.  
 
Joonis 5. Teostusmõõdistuse  märgistused  
Alliakas: ……………… kogust 
Samuti olenevalt projektist, teeb geodeet tellitud metallosade ja metallkonstruktsiooni mõõdistamisi. 
Näiteks metalltalade paigaldamisel märgib mõõdistaja nende asukohad ja peale paigaldamist ja  talade  
pingutamist  tehakse  teostusmõõdistus.  Teostusmõõdistamisel  kontrollib  mõõdistaja  üle, kas näiteks 
betoonpostis on valatud õigesti, märgib ära  hälbed  ja koostab teostusjoonise.  (vt Lisa )Sama lugu on 
põrandavaluga. Põrand valatakse vastavalt märgistustele ja peale valu tuleb mõõdistaja ja mõõdistab 
teostuse  ära,  kui  on  vigu,  siis  vaadatakse  mida  teha  annab.  On  olemas  normid  kui  suur  tohib  olla 
kõrvalekalle  
olenevalt 
ehitatava 
hoone 
klassist. 
Näiteks 
sellistes 
hoonetes 
kus 
 
 
 
7 
kandekonstruktsiooniks  on  postid,  on  ülitähtis,  et  iga  korruse  valmisvalatud  postid  geodeed  üle 
mõõdistab ja esitab teostusjoonise. Teostusjoonisel näidatakse kõrvalekalle. Kui kõrvalekalle on liiga 
suur  siis  tuleb  maha  lõhkuda  ja  uuesti  teha.  Kui  kõrvalekalle  on  piiripealne,  siis  on  vaja  esitada 
joonised konstruktorile ja saada tema nõusoleks. 
Välitööde  puhul  ja  trasside  ehitamisel  märgib  geodeet  samuti  ära  kõik   kaevude ,  valgustipostide 
asetused,  kõnniteede  ja  muude  teede  servad  ja  kõrgused.  Seda  võib  teha  täiesti  lihtsa  puuvaiuga, 
lüües see kindlalt maa sisse ja kokkuleppe värvidega tähistada kaevude asukohad, valgustuspostide 
asukohad ja ka  asfaldi  algus joon. Samale vaiule märgitakse ka kaevude ja asfaldi kõrgus. (vt Joonis 
6) Hiljem seotakse need andmed linna geoportaaliga. 
 
Joonis 6. Kergliiklustee Ehitus 
Allikas: …………….. kogust 
 
 
 
8 
3.4 
Kameraaltöö 
Lisaks  objektil  käimisele  ja  mõõteriistadega  töötamisele  on  ligi  pool  tööajast  geodeedil  kulub  ka 
kameraaltööks. Kameraaltööks nimetatakse enamjaolt arvuti taga töötamiseks. Peale objektil tehtud 
ülesvõtteid  märkimisi  peab  mõõdistaja  kõik  andmed  seadmest  saama   arvutisse   ja  neid   töötlema . 
Kameraaltööna  valmivad   teostusjoonised .  Peale  objektil   käiku   umbes  2-3  tööpäeva  jooksul  peaks 
laekuma ehitajale teostusjoonis geodeedilt. Iga objekti külastamise järel täiendatakse joonist. Samuti 
iga töö liigi kohta on eraldi  joonas  nt konstruktiivne joonis, mida täiendab geodeet ja märgib sinna 
õiged kõrgused. 
3.5 
Jooniste  vormistamine 
Joonistel peavad olema kindlad andmed. Objekti nimi ja aadress, teostamise kuupäev, kes mõõdistas, 
kes  joonestas,  mis   formaadis   on  tehtud,  mis   programmis   on  koostatud  ja  mis  koordinaatidel  ja 
millised kõrgused on akuseks võetud. Kindlasti peab olema  original  allkiri. (vt Joonis 7) 
 
Joonis 7.  Kirjanurga  näidis 
Allikas: ………….. dokumentide arhiiv 
 
 
 
 
9 
Objekti  lõpus  esitab  geodeet  tellijale   koond   teostusjoonised,  (vt  Lisa)  tavaliselt  sisaldab  see 
teostusjoonist kuhu peale on kantud kõik honed ja nende nurga  koordinadid . Plaanile kantakse kõik 
honed, kaasa arvatud näiteks sellised honed kui  alajaam , prügimaja, kõrvalhooned, kuurid. Kantakse 
ka teed ja  plastid , parkimisplatsid ja muud, kõnniteed ja  äärekivid  ning nende kõrgused. Kõik trassid 
näiteks  kanalisatsiooni  ja  vee  trassid,  elektri  kaablite  paigutus   maas   ja  n.e.    Pinnapealsed   liinid  
näiteks  kõrgepingeliinid,  tänavavalgustus  ja  igasugune  muu  oluline  info.  Kõikidele  objektidele 
lisatakse sügavus kõrgus ja kõik muud vajalikud  parameetrid . Seda on vaja selleks, et kui mingi aja 
pärast peaks midagi juhtuma trassiga, näiteks maalaune kanalisatsiooni toru lõhkeb, siis oleks teada 
kust ja kui sügavale kaevata, et see kätte saada  vähese jõupingutusega.  
Samuti  on  ehitusjärgne   dokumentatsioon     vaja  viia  linna  planeerimis  ametisse  või  kohaliku 
omavalitsusse, et saada kasutusluba. Ehitajal on kohustus ka geodeetilised teostusjoonised korrektselt 
esitada linnale. Linn tahab alati saada geodeetiliste mahamärkimiste  akte  koos geodeedi allkirjaga ja 
kirjanurgaga. Kuna need lisatakse riiklikku geoportaali.  Kõik teede ja platside geodeetilised joonised 
samuti. 
 
 
 
 
10 
4 
Geodeetilistel töödel kasutatavad instrumendid 
4.1 
Teodoliit  
 
Teodoliit  (vtJoonis  8  )  on  läbi  aegade  olnud  põhiliseks  geodeetiliseks  nurgamõõduinstrumendiks, 
millega 
saab 
mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja 
horisontaalnurka , 
niitkaugusmõõtur 
võimaldab joonepikkuste mõõtmist. 
 
Joonis 8. Teodoliit FET500 
Allikas: www.asterek.ee 
 
 
 
 
11 
Horisontaalnurk on maastikunurga horisontaalprojektsioon horisontaaltasandil. 
Vertikaalnurk  on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Kui sihipunkt 
asub  instrumendi ( teodoliidi ) horisontaalteljest  kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt 
asub  teodoliidi  horisontaalteljest  madalamal,  siis  on  vertikaalnurk  negatiivne.  Seega  mõõdetakse 
vertikaalnurka horisontaaltasandi suhtes, lisades alati märgi "+" või "-". 
Konstruktsioonilt eristatakse: klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite. 
Lihtteodoliidil on limbi võimalik pöörata limbi asendi muutmise spetsiaalse kruvi abil. 
Kordusteodoliidil on nn kahekordne telgede süsteem, mis võimaldab pöörata  alidaadi  limbi suhtes ja 
pöörata limbi teodoliidi aluse suhtes, samuti on kordusteodoliidil limbi  kinnitus - ja peenliigutuskruvi. 
Limbi servale on kantud kraadijaotised päripäeva 0–360 kraadi. 
Alidaad  on  teodoliidi  liikuv  osa,  millele  on  kinnitatud  on  viseerimisseadis  (pikksilm), 
lugemisseadised 
(läätsede ja prismade süsteemi 
abil 
projitseeruvad 
limbi 
lugemid 
lugemimikroskoopi, mille  okulaar  asub  pikksilma  okulaari kõrval) ja vesilood. 
Igal  suuremal  ehitusettevõttel  on  olemas  teodoliit.  Meie  ettevõttes  on  see  igapäevane  riist,  mida 
kasutatakse  kõrguste  mõõtmisel  ükskõik  milliste  tööde  tegemisel.  Näiteks  on  geodeedi  märgitud 
seinareeprist võetav kõrgus  mingite  avade  lõikamisel , või podestide paigaldamsiel, kasutatakse ikka 
oma ettevõttes oelmas olevat teodoliiti. 
4.2 
Nivelliir  
Nivelliir (vt  Joonis  9  )  on   instrument ,  mis  tööasendis  tagab   horisontaalse   viseerimiskiire  (niitristi 
keskmine  horisontaalniit).  Sõltuvalt  konstruktsioonist  võib  eristada:  elevatsioonikruviga  ehk 
silindrilise  vesiloodiga nivelliir  ja kompensaatoriga nivelliir.  Nivelleerimislattidelt  tehtud  lugemite 
vahe (erinevus) annab maastikupunktide (latipunktide) kõrgusliku erinevuse ehk kõrguskasvu. 
Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga. Need võimaldavad automaatset lugemite 
tegemist  koodlatilt,  kõrguskasvu   arvutust   ja  salvestamist.  Lisaks  saadakse  ka  kaugus  instrumendist 
latini, samuti on võimalik automaatne projektkõrguste väljamärkimine. 
 
 
 
12 
 
Joonis 9. Nivelliir  Bosch  GOL 26 D 
Allikas: www.tooriistamaailm.ee 
4.3 
Tahhümeeter 
Kaasaegsed ettevõtted kasutavad aga enamasti tahhümeetrit. 
Tahhümeeter (vt Joonis 10) on seade, millega mõõdetakse punkti  asukohta  ruumis. Tahhümeetris on 
ühendatud teodoliit,  nivelliir  ja  kaugusmõõtja.  Tahhümeetri  andmete  põhjal  on  võimalik  luau  3D 
mudeleid .  
 
 
 
13 
 
Joonis 10. Tahhümeeter Leica TS12 
Allikas: www.ivaleon.ee 
 
Tahhümeeter on  üks  peamistest   geodeedi tööriistadest.  Tahhümeetrilise  mõõdistamise  põhimõte 
seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus. Seda saab teha, kui on teada 
kaugus  instrumendist  kuni  punktini,  instrumendi  punkti  maastikupunktiga  ühendava  joone  suund 
maastikupunkti   kõrguskasv   pikksilma  pööramistelje  suhtes.  Kaugus  määratakse  kaugusmõõturiga, 
suuna  saame  horisontaalringilt  ning  kõrguskasvu  saab  arvutada  maapinna  kaldenurga  ja  kauguse 
kaudu. Sellist kõrguskasvu määramist nim trigonomeetriliseks nivelleerimiseks. 
( Tahhümeetriline   mõõdistamine  –  kiirmõõtmine.  Tah.  Mõõdist.  Jaamades  mõõdistatakse 
polaarkoordinaatide  meetodil.  Määratakse  mõõdistavate  punktide  kõik  koordinaadid  (x;y;z). 
Lõpptulemuseks on topograafiline plaan.) 
Tahhümeetritel on spetsiaalne seade mis  korjab  signaali sateliitidelt. Kõik see tehnika teeb selle riista 
väga kalliks. Peaaegu kõik meie objektide  mõõdistamised  on teostatud selle aparaadiga. 
 
 
 
14 
5 
Kokkuvõtte 
Seoses kiiresti areneva nõudlusega uute ja innovaatiliste hoonete ja ehitiste järele ei saa kuidagi üle 
ega ümber geodeetilistest töödest selle juures. Ehitus ja geodeesia on omavahel väga tihedalt seotud. 
Ei  saaks  ehitada  kui  ei  oleks  võimalik  kasutada  geodeeti.  Geodeedi  töö  kasutajate  hulgas  on  väga 
palju  erinevate  valdkondade  esindajaid  ka  peale  ehitajate.  Näiteks  kaardistajad,  hüdrograafid, 
maakorraldajad, geograafid ja palju teisi. Kõik need on väga erinevad valdkonnad kuid kõikide jaoks 
on endiselt väga tähtis roll geodeetilistel andmetel. 
 
 
 
15 
Kasutatud kirjandus 
1.  Riigi  Teataja  (2014)  Geodeetiliste  tööde  tegemise  ja  geodeetilise  märgi  tähistamise  kord, 
geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa  taotlemise  kord. 
Määrus (2013) Kättesaadav:  https://www.riigiteataja.ee/akt/103072013014 
2.  Rääk, A. (2012) Ehitusmõõdistamine konspekt 
3.  Vikipeedia (2014) Mõõteriistad. Kättesaadav:  http://et.wikipedia.org/wiki/Teodoliit 
 
 
 
 
16 
6 
Lisa 1 
 
 
 
 
 
 
 
17