Õiguslik Arvamus. Praktiline Töö (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Eesti Vabariigi Siseministeerium
Siseministrile
27. novembril 2012
ÕIGUSLIK ARVAMUS
15. novembril esitatud A.A. kaebuse kohta Politsei- ja Piirivalveameti otsusele

ARVAMUSE EESMÄRK

Käesoleva arvamuse eesmärgiks on anda õiguslikku hinnangut Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) toimingute seaduslikkusele, mis leidsid aset kirjas nr 12/145 (12. maist 2010) A.A.-le Eesti kodakondsust andmast keeldumise kohta, ning ettekirjutuses nr 14 (17. septembrist 2012) A.A. riigist väljasaatmise kohta.

Kindlaks määrata PPA üle järelvalve teostamise õiguspärasust Vabariigi Valitsuse seaduse alusel.

ASJAOLUD

A.A. taotles Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras. A.A. ei ole Eestis sündinud, kuid ta on rahvusest eestlane ja elab Eestis juba 1970.-st aastast. Tema isa on eestlane, mida A.A. tõestab isa sünnitunistusega väljaantud Eesti Vabariigis 1943. aastal. A.A. ema on Volga sakslane aga ta sündis Eestis, Abruka saarel Eesti kodanikuna nimi W.A., kuid dokumendid ema kohta A.A.-l puuduvad.

PPA keeldub A.A.-le Eesti kodakondsust andmast, viidates sellele, et A.A. ei ole Eestis sündinud ning sellele, et A.A. vanemad on alates 1930-ndatest aastatest Eestist lahkunud.

PPA poolt olid A.A. ema päritolu kohta andmed tunnustatud ning see, et A.A. ema vanemad ei olnud Eesti kodanikud.

PPA tunnustas A.A. illegaaliks ja alustas A.A. suhtes väljasaatmise Venemaale, kus elab A.A. tädi T.T. PPA saatis 17. septembril 2012 A.A.-le ettekirjutuse nr 14, milles palusid tal riigist lahkuda. Ettekirjutuse tähtaeg saab läbi 15. detsembril 2012.

Tänapäeva seisuga on A.A. abielus Eesti kodaniku K.A.-ga. A.A.-l ja K.A.-l on kaks ühist last, kes on ka Eesti kodanikud.

A.A. palub nõu antud probleemi lahendamisel, tühistada PPA otsusi kodakondsuse mitte andmise ja väljasaatmise kohta, ning teostada järelvalvet PPA üle Vabariigi Valitsuse seaduse alusel.

ÕIGUSLIK ANALÜÜS
Eesti kodakondsuse andmast keeldumine

Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse1 §-le 8 Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab Kodakondsuse seadus2 (edaspidi KodS ).

Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saamise tingimused on sätestatud KodS §-s 6. KodS §6 järgi ei pea Eesti kodakondsust taotlev isik olema sündinud Eestis, ning tema vanemad ei pea ka olema Eesti elanikud ega kodanikud.

Kui A.A. Eesti kodakondsuse saamiseks sooviavaldus ja KodS §-s 17 loetletud dokumendid olid menetlusse võetud, siis võib eeldada, et KodS §-s 6 sätestatud tingimused olid A.A. poolt täidetud.

Eesti kodakondsuse andmisest või taastamisest keeldumise tingimused on sätestatud KodS §-s 21. Selles paragrahvis ei ole sätestatud, et Eesti kodakondsuse andmisest või taastamisest keeldumise põhjuseks võib olla Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras taotleva isiku sünnikoht väljaspool Eestist, ning ei või ka põhjuseks olla taotleva isiku vanemate sünni- ja elukoht.

Kuna A.A. on alates 1970-ndatest Eestis elanud, võib pidada A.A.-t Eesti püsielanikuks, ning seda, et A.A.-l on isiku ja riigi vaheline püsiv seos, mis on eelduseks Eesti kodakondsuse saamiseks (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-42-083)

A.A. poolt esitatud kaebuses väljatoodud põhjenduste ja andmete järgi võib eeldada, et A.A. taotles Eesti kodakondsust mitte naturalisatsiooni korras, vaid soovis taastada Eesti kodakondsuse mis oli omandatud sünniga vastavalt KodS §-s 5 lg 1 sätestatud korrale.

KodS §5 lg 1 järgi sünniga Eesti kodakondsuse omandab laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses.

Vastavalt A.A. poolt esitatud andmetele (isa sünnitunnistus ja andmed ema sünnikohast) ei ole A.A. vanemad kunagi Eesti kodanikud olnud. Isa oli sündinud ENSV -s 1943-ndal aastal ja võis omada ainult NSVL kodakondsust. Sama kehtib ka A.A. ema kohta.
A.A. Eestist väljasaatmine

Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust taotlemise juhul peab A.A. omama Eestis elamiseks pikaajalist elamisluba ning vastavalt KodS §6 p 21 peab olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viimased viis aastat püsivalt.

A.A. elab Eestis 1970-ndast aastast. Lähtuvalt sellest võib eeldada, et A.A.-l on Eestis elamiseks elamisluba olemas. Vastastikus korras ei võtaks PPA esindus A.A. Eesti kodakondsuse saamiseks sooviavaldust ja KodS §-s 17 loetletud dokumente menetlusse.

Välismaalasele Eestist väljasõidukohustuse ning Eestisse sissesõidukeelu kohaldamise alused ja korra ning välismaalase Eestist läbisõidu korra sätestab Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus4 (edaspidi VSS).

Riigist lahumiseks ettekirjutuse olemust ning nõutavad põhjendused on sätestatud VSS §-tes 7 ja 71. Kui A.A.-l on Eestis elamiseks elamisluba olemas, siis puudub PPA-l õiguslik alus teha Eestist lahkumiseks ettekirjutust.

Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-le 27 on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. A.A. on abielus Eesti kodaniku K.A.-ga. A.A.-l ja K.A.-l on kaks ühist last, kes on ka Eesti kodanikud, siis vastavalt Välismaalaste seadusele5 (edaspidi VMS) on A.A.-l õigus vähemalt tähtajalise elamisloa saamiseks. VMS §137 lg 1 sätestab, et tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele elama asumiseks Eestis püsivalt elava Eesti kodanikust abikaasa juurde või elamisloa alusel ja vähemalt kaks aastat Eestis elanud välismaalasest abikaasa juurde.
Järelvalve teostamine PPA üle

Ministri teenistusliku järelevalve pädevust sätestab Vabariigi Valitsuse seadus6 (edaspidi VVS).

VVS §95 lg 1 alusel minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

VVS §95 lg 2 alusel minister võib tunnistada kehtetuks ministeeriumi kantsleri, osakonnajuhatajate, ametite ja inspektsioonide peadirektorite ja teiste ministeeriumi ametiisikute, samuti muude käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riigiasutuste juhtide akte ja toiminguid , mis ei ole vastavuses põhiseaduse, muude seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning ministri määruste ja korraldustega.

ARVAMUSE JÄRELDUS

Juhul, kui A.A. taotles Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras, siis puudub õiguslik alus Eesti kodakondsuse andmast keeldumiseks.

Juhul, kui A.A. soovis taastada Eesti kodakondsuse, mis oli omandatud sünniga vastavalt KodS §-s 5 lg 1 sätestatud korrale, siis on PPA-i otsus A.A.-le Eesti kodakondsust andmast keeldumisest on õigustatud.

PPA-i ettekirjutus nr 14 (17. septembrist 2012) A.A. riigist väljasaatmise kohta on vastuolus Põhiseaduse §-ga 27 ning Välismaalaste seaduse §-ga 137 lg 1, sest A.A. on õigus saada Eestis elamiseks elamisluba kuna ta on abielus Eesti kodaniku K.A.-ga.

Ministril on õigus tunnistada kehtetuks PPA otsus nr 12/145 (12. maist 2010) A.A.-le Eesti kodakondsust andmast keeldumise kohta, ning ettekirjutus nr 14 (17. septembrist 2012) A.A. riigist väljasaatmise kohta.
Lugupidamisega

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nokian73 Õppematerjali autor

Praktiline TööÕIGUSLIK ARVAMUS15. novembril esitatud A.A. kaebuse kohta Politsei- ja Piirivalveameti otsusele1.ARVAMUSE EESMÄRK1.1Käesoleva arvamuse eesmärgiks on anda õiguslikku hinnangut Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) toimingute seaduslikkusele, mis leidsid aset kirjas nr 12/145 (12. maist 2010) A.A.-le Eesti kodakondsust andmast keeldumise kohta, ning ettekirjutuses nr 14 (17. septembrist 2012) A.A. riigist väljasaatmise kohta.1.2Kindlaks määrata PPA üle järelvalve teostamise õiguspärasust Vabariigi Valitsuse seaduse alusel.

Õiguslik Arvamus Praktiline Töö

Sarnased õppematerjalid

docx

Õigusalane kirjutamine: Arvamus A.A. kaebuse kohta

Adressaat: Siseminister Siseministeerium Kellelt: 5.12.2012 Arvamus A.A. kaebuse kohta Analüüsisin A.A. kaebust ja algatasin menetluse A.A. avalduse alusel. Kaebuse on esitatud Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale, mille kohaselt keelduti AA-le andmast kodakondsust ja tehti ettekirjutus riigist väljasaatmiseks. Ajaolud 1.Kaebuses A.A avaldas: 1.1 . Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus andmast talle kodakondsust naturalisatsiooni korras (PPA 12.05.2010 kiri nr 12/145). Keeldumist põhjendati asjaoludega, et A.A. ei sündinud Eestis ja, et A.A. vanemad on 1930-ndatel aastatel lahkunud Eestist. A.A väitis, et ta on eestlane ja, et ta on elanud alates seitsmekümnendatest aastatest Eestist. Avaldaja selgitas, et ta isa on eestlane ja, et isa on s

Õigusalane kirjutamine

doc

ERAELU PUUTUMATUS

TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia AKOM- 13 ERAELU PUUTUMATUS Ettekanne Üliõpilase nimi: Anastassia Malõseva Mari-Liis Reidi Õppeaine: Avaliku õiguse magistrikursus Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2014 Asjassepuutuvad põhiseaduslikud normid Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 26, mille kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 26 esimeses lauses sätestatu ei tähenda, et perekonnaelu ja eraelu riived ei ole üldse võimalikud. Perekonna- ja eraelu võib rii

Avalik õigus

pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

7) Riigikogu erakorralised valimised valitsuse moodustamise nurjumise korral (PS § 89 lg 6) Vabariigi Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumise või surma korral; 3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel. 8.5. Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemine ja tema õiguslik seisund Ministri volitused lõppevad: 1) tema tagasiastumisel; 2) tema surma korral; 3) peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel; 4) talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 5) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 6) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel. VV liikme õiguslik seisund: Ametite ühitamatus (PS § 99). Eesmärk vältida huvide konflikti, korruptsiooniohtu.

Õigus

doc

Riigiõigus

Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon, mis oleks allutatud indiviidi huvidele. Paraku tuleb teatud erakorralistes situatsioonides (sõda) seada isiku õigustele erakorralised piirangud

Õigus

docx

Inimene ja õigus

· · 1920. aasta põhiseaduse preambul: Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevatele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu kaudu järgmise põhiseaduse: Eesti Vabariigi põhiseadus on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument. Põhiseadust või konstitutsiooni võib mõista nii formaalses kui ka materiaalses tähenduses. Formaalses tähenduses on põhiseadus põhiseadusandja poolt antud riigi kõrgeima õigusjõuga akt, mille muutmine on seadusega võrreldes raskendatud. Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi

Inimeseõpetus

docx

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

09.2006.a. määrusega nr 209. Lisaks sellele, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõuga olid ettenähtud ka järgmiste määruste vastu võtmist: Rahvusvahelise kaitse saaja kohalikku omavalitsusüksusesse elama asumisel tekkivate kulude katmise tingimused ja kord, (seaduse § 73 lg 6); Eestist alaliselt lahkuvale rahvusvahelise kaitse saajale toetuse maksmise tingimused ja kord (seaduse § 75 lg 4). Nimetatud määrused pole aga käesoleva töö tegemise ajal veel kehtestatud ja seda võib selgitada sellega, et hetkel pole Eestis välismaalasi, kellele oleks antud rahvusvahelist kaitset uue seaduse alusel ning samuti neid, kes sooviksid pöörduda tagasi oma päritoluriiki. Ilmselege, et siiski nimetatud määrused tuleks vastu võtta lähemal ajal ja vältida võimalikke ootamatuid olukordi kui vastav taotlus esitatakse. 2.2 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse rakendamiseks olid

Õiguse entsüklopeedia

docx

Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused

2). avaliku võimu tegevuse ettearvatavus: a). eaduslikkus (seaduse ülimuslikkus, põhiõiguste piiramine ainult seaduse alusel ja täitmiseks, halduse seaduslikkus; õigussegus; salajase õiguse keeld); b). ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld (mh nullum crimen, nulla poena sine praevia lege poenali), õiguskindlus (õiguspärane ootus, usalduse kaitse) 3). isiku põhiõiguste kaitse: a). kohtute sõltumatus, igaühe õigus seadusjärgsele kohtualluvusele, erakorralise kohtu keeld, praktiline võimalus kohtusse pöörduda; b). õiguslik võrdsus (kedagi ei tohi diskrimineerida; c). süütuse presumptsioon, sama teo eest kahekordse karistamise keeld, õigus teada vabaduse võtmise põhjust ning end kaitsta jpm; d).proportsionaalsus (legitiimne kaalukas eesmärk ja selle saavutamiseks sobivaist kõige leebem piirang). 6. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a Põhiseadust muudetud?

Õiguse alused

doc

Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta

Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise korral põhiseaduse teksti ja mõttega kohaldatakse põhiseadust. Põhiseaduse suhtes ülimuslik on rahvusvaheline õigus osas, millega Eesti ühinenud on rahvusvaheliste

Õigus

Rohkem sarnaseid