Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa Liit (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida teeb Euroopa Ülemkogu?
  • Kes on ülemkogu liikmed?
  • Kui tihti tuleb ülemkogu kokku?
  • Kuidas teeb ülemkogu oma otsused?
  • Kuidas valib ülemkogu oma eesistuja?
  • Kui pikk on eesistuja ametiaeg?
Euroopa Liit
  • Kümme ajaloolist sammu


    1951: kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse
    1957: Rooma lepinguga luuakse ühisturg
    1973: ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted
    1979: esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised
    1981: esimene nn Vahemere piirkonna laienemine
    1993: ühtse turu väljakujundamine
    1993: Maastrichti lepinguga luuakse Euroopa Liit
    1995: Euroopa Liidu liikmete arv suureneb 15ni
    2002: käibele tulevad euro paberraha ja mündid
    2004: kümme uut riiki ühinevad ELiga
  • Liikmes riigid


  • Asutajaliikmed



  • Laienemine ja tänased liikmed

  • Eurotsooni liikmed 2010


    • Soome
    • Saksamaa
    • Holland
    • Belgia
    • Luksemburg
    • Iirimaa
    • Prantsusmaa
    • Portugal
    • Hispaania
    • Austria
    • Slovakkia
    • Sloveenia
    • Kreeka
    • Itaalia
    • Küpros
    • Malta

  • Schengeni viisaruumi riigid


    • Belgia
    • Holland
    • Luksemburg
    • Saksamaa
    • Prantsusmaa
    • Itaalia
    • Hispaania
    • Portugal
    • Kreeka
    • Austria
    • Island
    • Norra
    • Rootsi
    • Soome
    • Taani
    • Iirimaa
    • Suurbritannia
    • Eesti
    • Küpros
    • Leedu
    • Läti
    • Malta
    • Poole
    • Slovakkia
    • Sloveenia
    • Tšehhi
    • Ungari
    • Šveits
    • Bulgaaria
    • Rumeenia


  • Tähtsamad institutsioonid

  • Euroopa Ülemnõukogu


    • Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid . Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 sai Euroopa Ülemkogust institutsioon . Selle eesistuja on Herman Van Rompuy.

    • Mida teeb Euroopa Ülemkogu?
    • Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana.
    • Kes on ülemkogu liikmed?
    • Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kui päevakord seda nõuab, võib iga Euroopa Ülemkogu liige kasutada ministri abi ning komisjoni president komisjoni liikme abi.
    • Kui tihti tuleb ülemkogu kokku?
    • Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kaks korda poole aasta jooksul oma eesistuja kutsel . Kui olukord seda nõuab, kutsub eesistuja kokku Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise.
    • Kuidas teeb ülemkogu oma otsused?
    • Euroopa Ülemkogu teeb oma otsused tavaliselt konsensuse alusel. Mõnel juhul võtab ülemkogu oma otsused vastu ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega - olenevalt sellest, kuidas on aluslepinguga ette nähtud.
    • Kuidas valib ülemkogu oma eesistuja? Kui pikk on eesistuja ametiaeg ?
    • Euroopa Ülemkogu valib oma eesistuja kvalifitseeritud häälteenamusega. Eesistuja ametiaeg on kaks ja pool aastat ja teda võib tagasi valida ühe korra. Euroopa Ülemkogu kohtumised toimuvad tavaliselt Brüsselis, Justus Lipsiuse hoones . Ülemkogu abistab tema töös nõukogu peasekretariaat.

    • Paar sõna Euroopa Ülemkogu ajaloost
    • Euroopa Ülemkogu asutati 1974. aastal selleks, et luua mitteametlik foorum riigipeade või valitsusjuhtide vahelisteks aruteludeks. Sellest kujunes kiiresti organ, mis määras kindlaks liidu eesmärgid ja seadis kursid nende saavutamiseks kõikides ELi tegevusvaldkondades. Euroopa Ülemkogu sai ametliku staatuse 1992. aastal allkirjastatud Maastrichti lepinguga, milles on ette nähtud ülemkogu ülesanne: anda liidule selle arenguks vajalik tõuge ning määratleda arengu poliitilised üldsuunised. Alates 1. detsembrist 2009 on ülemkogu Lissaboni lepingu kohaselt üks Euroopa Liidu seitsmest institutsioonist.

  • Euroopa Liidu Nõukogu

    • Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid , eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel.
  • Ülesanded


    • Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine.
    • Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine .
    • Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel.
    • ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga.
    • ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika.
    • Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine

  • Euroopa parlament


    • Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Praegu (2007) on Euroopa Parlamendil 785 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud . Need lepingud , eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu.

    • Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused:
    • õigus anda seadusandlikke akte
    • rahandusalased volitused
    • järelevalve täidesaatva võimu üle
    • President, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid. Lisaks on tema ülesanne jälgida, et peetaks kinni Euroopa Parlamendi kodukorrast, ning tagada kogu institutsiooni ja selle organite korralik toimimine .
    • Juhatus on regulatiivne organ, mis vastutab parlamendi eelarve, haldus-, organisatsiooniliste ja personaliküsimuste eest. Lisaks presidendile ja 14 asepresidendile kuuluvad selle liikmete hulka ka viis kvestorit, kes osalevad liikmete haldus- ja finantsasjade ning põhikirjaküsimuste aruteludel nõuandva häälega. Juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks.
    • Esimeeste konverents on parlamendi poliitiline juhtorgan, mis koosneb parlamendi presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest. See koostab täiskogu istungite päevakorra, määrab parlamendi organite töö ajakava ja kodukorra ning parlamendi komiteede ja delegatsioonide töö lähtealused ja suuruse.
    • Liikmesriik
    • Kohti
    • Saksamaa
    • 99
    • Prantsusmaa
    • 72
    • Itaalia
    • 72
    • Suurbritannia
    • 72
    • Hispaania
    • 50
    • Poola
    • 50
    • Rumeenia
    • 33
    • Holland
    • 25
    • Belgia
    • Tšehhi
    • Kreeka
    • Ungari
    • Portugal
    • Rootsi
    • Austria
    • Bulgaaria
    • Taani
    • Soome
    • Slovakkia
    • Iirimaa
    • Leedu
    • Läti
    • Sloveenia
    • Küpros
    • Eesti
    • Luksemburg
    • Malta
    • 22
    • 22
    • 22
    • 22
    • 22
    • 18
    • 17
    • 17
    • 13
    • 13
    • 13
    • 12
    • 12
    • 8
    • 7
    • 6
    • 6
    • 6
    • 5


  • Euroopa Komisjon


    • Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa komisjon lood EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. Euroopa Komisjoni president oli 2004. aastani Romano Prodi. Praeguse Komisjoni ametiaeg kestab kuni aastani 2009. Komisjoni president on José Manuel Barroso.
  • Ülesanded

    • Uute õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. Euroopa komisjonil on vastavalt asutamislepingule õigusaktide algatamisõigus, seega on tema ülesandeks uute õigusaktide ettepanekute koostamine ja nende esitamine parlamendile ja nõukogule.
    • Euroopa Liidu poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. Komisjon vastutab parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud eelarve täitmise ja haldamise eest. Lisaks vastutab ta vastuvõetud poliitikate elluviimise eest.
    • ELi õigusaktide täitmise järele valvamine. Koos kohtu abiga on komisjoni ülesandeks tagada EL-i õiguse õiguspärane rakendamine liikmesriikides.
    • Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes. Komisjon on EL-i eestkõneleja rahvusvahelistes suhetes, lisaks on tema ülesandeks pidada Euroopa Liidu nimel rahvusvaheliste lepingute läbirääkimisi.
  • Euroopa Keskpank

    • EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank . EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja ühtlasi hindade stabiilsus euroalal. Euroala moodustavad need 16 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast võtnud kasutusele euro.




    • EKP president on Jean- Claude Trichet

  • Ametlikud keeled



    • Bulgaaria
    • Eesti
    • Hispaania
    • Holland
    • Iiri
    • Inglise
    • Itaalia
    • Kreeka
    • Leedu
    • Läti
    • Malta
    • Poola
    • Portugal
    • Prantsuse
    • Rootsi
    • Rumeenia
    • Saksa
    • Slovaki
    • Sloveeni
    • Soome
    • Taani
    • Tšehhi
    • Ungari



  • Tegevuspõhimõtted




  • Euroopa Liidu 3 sammast




  • Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus.
  • Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.
  • Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel.
  • Euroopa Liidu 4 põhivabadust



    • Inimesed..
    • Kaubad ..
    • Teenused..
    • Raha..

  • Tänase Euroopa Liidu eesmärk



    • Rahu ja turvalisus
    • Jõukus ja heaolu
    • Tugevus rahvusvahelisel areenil

  • Eesti esindajad EK-s ja EP-s



    • Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas, kelle töövaldkonnaks on alates 2010. aasta jaanuarist transpordiküsimused.
    • Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014) kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar , Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Reformierakonnast Kristiina Ojuland, Isamaaliidust Tunne Kelam ning üksikkandidaat Indrek Tarand.

  • Vasakule Paremale
    Euroopa Liit #1 Euroopa Liit #2 Euroopa Liit #3 Euroopa Liit #4 Euroopa Liit #5 Euroopa Liit #6 Euroopa Liit #7 Euroopa Liit #8 Euroopa Liit #9 Euroopa Liit #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kixsu Õppematerjali autor
    Euroopa Liitu ja EL-i organisatsioone tuvustav.

    Sarnased õppematerjalid

    Euroopa Liit-ÜRO-OSCE
    6
    doc

    Euroopa Liit, ÜRO, OSCE

    probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE=CSCE)Euroopa Julgeoleku- ja KoostööorganisatsioonEesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE, kuni 1995. aastani Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - CSCE) tegevuse põhivaldkonnaks on julgeolekualane koostöö riikide vahel. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki

    Ühiskonnaõpetus
    Euroopa Liit
    3
    docx

    Euroopa Liit

    Euroopa Liit Saamislugu ja lepingud 9. mail 1950 Prantsusmaa välisminister Schuman esitas idee Euroopa koostööühenduse loomiseks. 1951 (jõustus 1952) ­ Euroopa Söe ja Terase ühenduse leping ­ Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaad/Holland alustasid majanduskoostööd. 1957 (j. 1958) ­ nn. Rooma lepingud, millega asutati Euroopa majandusühendus. Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik. 1992 (j. 1993) ­ Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit. Määras ära toimimispõhimõtted ja pani aluse ühisrahale. 1997 (j. 1999) ­ Amsterdami leping ­ määrati Euroopa Parlamendi suurus ja otsustati luua kõrge välispoliitilise esindaja ametikoht. 2001 (j. 2003) ­ Nice/Nizza leping ­ suurendati Euroopa Komisjoni presidendi võimu. 2007 (j

    Ühiskonnaõpetus
    Euroopa Ülemkogu
    31
    odt

    Euroopa Ülemkogu

    Põltsamaa Ametikool K13K Euroopa Ülemkogu Referaat Juhendaja : Tiia Piir Koostaja: Grete Päärand Kaarlimõisa 2016 1 SISUKORD 1.Sissejuhatus .....................................................................................3 2.Tegevuspõhimõtted .........................................................................4 2.1. Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava.....................................5 3. Ajalugu............................................................................................6 4.Volitused ja funktsioonid..................................................................9 5. Koosseis.........................................................................................10 5.1. Eesistuja......................................................................................12 5.2

    Ühiskond
    Euroopa Liit
    38
    docx

    Euroopa Liit

    Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Ajalugu………………………………………………………………………………… ……………….3 1.2 Üldinfo………………………………………………………………………………… ……………….3-4 2 Laienemised 2.1 1958-

    Geograafia
    Rahvusvahelised organisatsioonid
    60
    pptx

    Rahvusvahelised organisatsioonid

    • NATO liikmesriigina on Eesti julgeolek tagatud kollektiivkaitse põhimõttega, mille kohaselt rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu alliansi ründamist (Põhja-Atlandi lepingu art. 5). • Eesti on osalenud sõjaväelistes operatsioonides: Bosnia ja Hertsegoviinas; Kosovo, Afganistan, Iraak. • Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud 2005 a.-st. • Kokku on erinevatel sõjaväelistel ja rahuvalve missioonidel osalenud 2000 Eesti sõjaväelast. Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon OSCE • Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon OSCE asutati 1975. aastal. • Asukoht: Viin • OSCE liikmete hulka kuulub 53 riiki, alates 1992. aastast kuulub sinna ka Eesti. • OSCE eesmärgid: • konfliktide ennetamine, • kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll • kaasaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele.

    Ühiskond
    Põhjalik ülevaade Euroopa liidust
    10
    docx

    Põhjalik ülevaade Euroopa liidust

    OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Euroopa Liit End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Selles referaadis on käsitletud Euroopa liitu ja kõike sellega seonduvat. Tegin kokkuvõtva ülevaate ettenähtud teemadest. Mõnusat lugemist! . Ajalugu 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa

    Euroopa liit
    Euroopa Liit
    17
    doc

    Euroopa Liit

    OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Euroopa Liit REFERAAT Koostaja: Sander Rau Juhendaja Endla Pesti OLUSTVERE 2013 Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu............

    Geograafia
    Euroopa Liit
    45
    docx

    Euroopa Liit

    OLUSTVERE TEENINDUS JA ­MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Euroopa Liit Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Minu Arvamus Mina arvan et Euroopa Liitu kuuluvad päris paljud riigid sellega ka Eesti kus meie elame. Euroopa Liidus on palju ilusaid linnasid ja riike kuhu tahaks kindlasti kunagi minna.Euroopas on põhimõtteliselt igas riigis euro kasutusele võetud aga mõnes üksikus riigis seda veel ei ole kasutusele võetud. Euroopa liit toetab riikisid mis sellese kuuluvad kui neil on pankrott nagu oli mingi aasta Kreekas. Euroopa Liidu kohta rohkem infot saate edasi lugedes. Ajalugu 1945­1958 9

    Geograafia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun