asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev ratsionalism Teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism. sensualism Tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. 2 fenomenoloogia Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad.
asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev ratsionalism Teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism. sensualism Tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. 2 fenomenoloogia Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad.
me neid leiame iseseisvalt, mõeldes ja juureldes. Teiste teadmisi uurimata omaks võttes targaks ei saa. Pealegi surutakse neid meie mällu meilt luba küsimata. See probleem on aktuaalne ka tänapäeval (just hariduse andmisel). 3. Mõistuse sündides puhas tahvel (ladina keeles Tabula rasa) Teadmised hakkavad sinna kogunema kogemusest. Inimese suhe ümbritsevaga on vastasmõju suhe, ja teadmisi hangib ta reaalsust vaadeldes. Kogemus võib olla kahesugune: väliste meelte kaudu saame aistinguid ja sisemise meele ehk enesevaatluse abil saame teadmisi iseendast ehk reflektsiooniideid. Kogemus räägib meile vaatluse abil, asjad sünnitavad meis ideid, mis neid asju esindavad. Sp nimetatakse tema õpetust ka esindusteooriaks. Immanuel Kanti pööre tunnetusteoorias Kanti püüdis ületada ratsionalismi ja empirismi puudusi. Esimene alahindas kogemust ja teine mõistust. Tema arvates on olemas objektiivne maailm, mille kohta me aga midagi öelda ei saa, sest ta
12. klassi kunstiajaloo konspekt Impressionism Impressionismi 1. näitus oli 1874. aastal. Viimane, kaheksas näitus oli 1886.aastal. Sel ajal oli võimul Napoleon III. Impressionism sai alguse Pariisist ja ametlik kunstiinstitutsioon oli SALON (salong, kuhu pandi üles kuulsamad tööd). Saloni mitte vastuvõetud tööd pandi kunstnike poolt üles "Hüljatute salongi". *hakatakse maalima tunnetust ja aistinguid *valguse ja hetkeseisundi maalimine (kiired liigutused) *piirjooned hägused *erivärvilised värvilaigud. Eduard Manet pärit jõukast kaupmeeste perekonnast; mässaja tüüpi; hariduse sai Prantsuse Kunstiakadeemiast; hea suhtleja, organiseerija; suur tähelepanuvajadus; tuntuks sai alles elu lõpupoole (1871.aastal) Tema töid: Olympia, Eine roheluses, Keiser Maximiliani hukkamine, Rõdul, Baar Folies Bergere'sis
Spikker 20.sajandi muusika 20. Sajand jättis muusikalukku erandliku jälje.Varasemal muusikal on olnud kindlad, ühiskonnaelu traditsioonide, domineeriva maailmavaate ning vaimukultuuriga tervikuna seonduvad stiiliraamid. 20. Sajandi alguses eksisteeris korraga 3-4 erinevat muusikavoolu: hilisromantism, impressionism neoklassitsism ja ekspressionism.Samuti on keeruline piiritleda 20. sajandi muusikat geograafiliselt. Hilisromantism. Avaldus peamiselt Saksa ja Austria heliloojate loomingus,Richard Wagneri eeskujul.Kuulsamad esindajad Gustav Mahler ja Richard Strauss. Gustav Mahler (1860-1911) Sündis Böömimaal (praegune Tsehhi), elas Saksamaal,Viinis ja elu lõpul Ameerikas. On öelnud kibestunult: "Olen kolmekordne kodutu: böömlasena Austrias, austerlasena Saksamaal ning juudina terves maailmas."Mahler oli ennekõike kuulus dirigent, ol...
Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor, allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline süsteem oma erinevate osadega. Piklikaju kontrollib kraniaalnärvide kaudu eluliselt olulisi reflektiivseid tegevusi- hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine ja aevastamine. Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Väikeaju tähelepanu suunamisega kuulmis- ja nägemisstiimulitega, ka sensoorse ajataju ja rütmi tabamisega. Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel. Hüpotalamus on väike ajuosa ajupõhimikul talamusest allpool ning tegeleb motiveeritud käitumise reguleerimisega, näiteks söömine, joomine, uinumine, temperatuuri regulatsioon ja seksuaalsus. Otsaju koosneb kahest ajupoolkerast, mis
luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistinguid. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis tegeleb väliskeskkonnast ja organismist tulenevate ärrituste analüüsi ja sünteesiga. Analüsaator koosneb kolmest osast: · Retseptoritest ehk tundenärvilõpmetest võtavad vastu ärritusi ja muudavad ärritusenergia närviimpulsideks · Närvikiududest - toimetavad edasi närviimpulse
1.Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. 2. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi . Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3. Aistingute põhidimensioonid Intensiivsus Et aisting üldse tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. Ärrituse minimaalselt toimivat tugevust nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärrituse maksimaalset intensiivsust, mille korral tekib veel samalaadne aisting nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve k...
· Liikumist vajavad ka kehaliselt aktiivse elukutse esindajad. · Küsi vajadusel liikumisretsepti arstilt. 4. Liikumine ja hea enesetunne. Liikumine on ainus harjumus, millel on kindel seos hea enesetundega. Seosed on nõrgemad võrreldes regulaarse kehalise aktiivsuse mõjuga füüsilisse võimekusse, üldisesse heasse vormi ja haiguste bioloogilistesse riskifaktoritesse. Liikumine vähendab kehast lähtuvaid ebameeldivaid aistinguid ja tekitab heaolutunnet, erksust ja lõõgastunud olemist nii liikumise ajal kui ka mõni tund selle järel. Liikumise omadus tekitada meeldivaid elamusi on individuaalne. Liikumisest põhjustatud enesetundemuutused avalduvad ja tugevnevad liikumisega kohanemisel. Need soodustavad liikumise soovi ja aitavad niiviisi säilitada motivatsiooni liikumiseks. Mõni algaja katkestab või lõpetab liikumisharrastuse sellega seotud ebameeldivate elamuste tõttu.
märgata piiratud intellektuaalse potensiaaliga isikute kõiki tugevaid ja nõrku külgi, et esimestele toetudes teisi arendada. Paljud kerge intellektipuudega isikud on elus hästi läbi löönud. Nõuandeid Oluline on turvaline, rahulik miljöö, et poleks väliseid segajaid. Juhendamisel kasutada näitlikustamist, 5 meele (nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine) kaudu õpetamist ja kinnistamist. Anda võimalus kokku puutuda erinevate materjalide, esemetega; saada erinevaid aistinguid. Tegevuste astmestamine, etapiviisilisus igapäevatoimingute õpetamisel. Oluline on tegevuste, päeva struktureeritus. Igapäevarutiin ja rütm. Tähtis on järjepidevus, kordamine. Praktiliste- ja igapäevaoskuste, sotsiaalsete- ja tööoskuste õpetamine. Muusika, liikumine, rütmika mõjub hästi. Sotsiaalne kaasamine, suhtlemine kogukonnas erinevate inimestega. Anna aega; kiida, tunnusta. Premeeri edusamme. Arvestada koormuse taluvust, töö-puhkuse vahekorda.
me ootaksime ja sooviksime. Siis oleks vaja teadmisi, et probleem õigel ajal ära tunda ja abi otsida. Kõigepealt peaks pöörduma perearstile, kes teab, kuhu edasi suunata. Kõige esimese etapina veendutakse, et lapse jaoks oleks loodud igati toetav kõnekeskkond. Seejärel uuritakse, et lapsel oleks kõik kõnelemiseks vajalik füüsiliselt olemas: keel, huuled, suulagi jne. Edasi saab uurida juba aistinguid: nt kui väikelapsel puudub lalin/koogamine, võib see hoopis viidata kuulmispuudele. Tihti võib aga halb kõne või kõne puudumine olla sekundaarne, hoopis põhidiagnoosist lähtuv. (nt ATH lastele on sageli juurde vaja ka teistsugust ravi). Abi saamiseks pöördutakse ka logopeedi poole, kui puudub mõni häälik või häälikuühendite hääldamine pole korrektne. Häälduspuude korral tehakse erinevaid harjutusi huultele ja keelele, et nende lihased muutuksid tugevamaks
olekuga ennast koormab, nii et ta võib alguses teadlikult, hiljem aga harjutamise tulemusena alateadlikult neile vastu astuda. Paranenud kehatunnetus ei tohiks piirduda ainult ajaga, mis veedetakse istudes ja mediteerides. Juba päris meditatsiooniga tegelemise alguses tuleks harjuda sellega, et tõustakse pärast mediteerimisseanssi padjalt või toolilt püsti kiirustamata. Tuleks püüda käia samamoodi, lõdvestunult ja kiirutamata ning tunnetada jätkuvalt keha ja selle aistinguid. Alguses võib niisugune kõrgenenud kehatunnetus kesta vaid mõne minuti, kuid harjutamisega jõutakse selleni, et see saadab inimest ärkveloleku ajal järjest kauem, mitte pealetükkivalt, vaid taustana kõigile toimingutele. 10 Seda protsessi saab kiirendada, kui püüda täieliku kehatunnetuse seisundit päeva jooksul võimalikult palju kordi taastada, eriti siis, kui viibitakse pingelises keskkonnas
• aistingud moodustavad igasuguste teadmiste esmased ehk algandmed - ei saa aga öelda, et ainuüksi nendest moodustub teadmine. • teadmised ei saa enne eksisteerida, kui esmalt ei ole kogutud tunnetatavaid, sensoorseid tõendeid – seega, empiiriku jaoks algab teadmiste kogumine aistingutest. • kõik järgnevad intellektuaalsed protsessid, mille abil väidetakse midagi maailma kohta, peavad keskenduma ainult aistingutele. Enamik filosoofilisi lähenemisi kasutab aistinguid ühe osana oma seletustest teadmiste päritolule; empiiriku jaoks omavad aistingud aga ülimat tähtsust. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene kui masin – Hobbes leidis, et inimesi võib vaadelda masinatena, funktsioneerimas suuremas masinas – universumis, ning analoogiliselt selle suurema masinaga. Kõik, mis eksisteerib, koosneb ainest, mateeriast. Kuna kõik olemasolev on mateeria ja liikumine, oli Hobbesi jaoks absurdne väita mittemateriaalse vaimu olemasolu, nagu tegi Descartes.
tekke põhjused ja seega võtta meetmeid väsimuse vähendamiseks ja haiguste vältimiseks. Et inimene töötaks efektiivselt ega rikuks oma tervist, tuleb nii diskomforti kui ka väsimust kvantitatiivselt hinnata ja vähendada. Diskomfordi ja väsimuse mõõtmine Enesetunde hindamise lihtne meetod on paluda uuritaval kirjeldada oma diskomforti või paluda tal vastata küsimustikule. Oluline on teada saada, 1) kus aistinguid on tunda, 2) mida nad meenutavad, 3) millal nad esinevad, 4) kui tugevad nad on. Uuritav hindab oma aistinguid, märkides skaalal kahe pooluse vahel punkti, mis vastab tema enesetundele, kusjuures skaala otsad on tähistatud neid iseloomustavate nimetustega (nt täiesti värske - tugevasti väsinud). Euroopas ja Jaapanis on väsimuse hindamiseks välja pakutud mitmeid inimkeha piirkondade skeeme, mis enamasti jaotavad keha 10-20 piirkonnaks. Tallinna
SISSEJUHATUS Inimene on alati püstitanud küsimuse enda arengu kohta. Juba lapseeas inimest huvitab mõistatus: kust me oleme pärit? Mis on kogemus? Kuidas me areneme? Need küsimused on fundamentaasled ning nendele püüakse leia vastuse juba muinasajast. Kuna esimeseks teaduseks peetakse filosoofiat, siis on arvatavasti just filosoofid olid esimesed, kes püüdis vastata nendele põhjapanevatele küsimustele. XIX. sajandilt toimusid suured sotsiaalsed ja majanduslikud muutused tekisid vajaduse inimese arenguprotsesside parem tundmaõppimise järele. Sellest ajast pakkus eriti huvi uus teadus - psühholoogia . Juba 1920. aastateks teiste psühholoogia distsipliinide kõrval kujunes arengupsühholoogia, mis saanud elujõuline iseseisev distsipliin. Niisiis, enne seda aega arvati, et vastsündinud laps on pelgalt refleksidele allutatud organism abitu, motoorselt ebaküps ning väga kehva nägemise ja kuulmisega. (Butterworth, Harris: 1994) Eelarvamu...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava SKISOAFEKTIIVNE HÄIRE Veronika Litovtsenko Õde 3, rühm 1 Tartu 2009 Skisoafektiivse häirega patsiendi haiguslugu 34- aastane naispatsient. Haiglasse saabudes on patsient elevil ja kärsitu. Vestluse ajal tõuseb korduvalt püsti ja kõnnib ruumis ringi. Kirjeldab, et avastas nädalad tagasi endal võime diagnoosida ja ravida haigusi, mida tavameditsiin veel ei võimalda. Samas on tekkinud hirm, et tema annet võidakse kurjasti ära kasutada ning, et on inimesi, kellele tema eriline anne pinnuks silmas on päästjaks. Viimastel päevadel on püüdnud abivajavaid inimesi aidata, viibides nende leidmiseks kaubanduskeskustest, bussijaamas jt rahvarohketes paikades. Enda tervislikku seisundit peab heaks, samuti meeleolu. Haiglasse jäätmist peab oluliseks, kuna tunneb ennast siin turvaliselt ja samas mainib...
5 KOKKUVÕTE Saksa luuletaja Heinrich Heine on kirjutanud, et Kanti elulugu on raske kirjutada, kuna tal polnud ei elu ega lugu (http://et.wikipedia.org/wiki/Immanuel Kant#Elulugu). Indrek Meos ütleb oma raamatus Uusaja filosoofia, et Immanuel Kanti arvates on olemas objektiivne maailm, mille kohta me ei saa midagi koonkreetset väita. See on asi iseeneses. See tundmatu asi iseeneses mõjutab inimese meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda kuidas asi iseenesest meile nähtub, nimetab Kant ajsaks meie jaoks. Tunnetada saabki ainult nähtumusi, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. 6 KASUTATUD MATERJAL Palviste, J. Kerner, G. (1996). Kolm kuulsat filosoofi Mill, Kant, Startre. AS Kuldsulg. Meos, I. (1999). Uusaja filosoofia. AS Koolibri. Hot.ee. Kasutamise kuupäev: 01.11.2013, allikas, http://www.hot.ee/i/indrme/filosoof.htm Wikipedia
teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Ta jõudis järelduseni, et see mida mu mõistus ütleb maailma kohta, see ongi tõde. Tunnetus Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses" , kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks". Me tajume maailma ajas ja ruumis, kuid tegelikult on see meie mõistuse iseärasus, et me maailma sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie erinevad meeled tajuvad asju täiesti erinevalt. Silmadel on kindlad ja samas väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem
Edastades informatsiooni esemetest või nähtustest, aktiviseerivad aistingud kogu psüühhilist tegevust, aidates organismil muutustega ümbritsevas keskkonnas kohaneda. Välikeskkonna aistingud - kui retseptorid puutuvad kokku välikeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Sisekeskkonna aistingud - retseptorid asuvad siseorganeis, näärmeis, lihastes, kõõlustes (nälja, kehatemp, tasakalu jmt aistingud ) Aistingute liigid - aistinguid saab ligitada erinevatel alustel: 1)kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte: a)kontaktne ja taktiilne retseptsioon (kompimine, maitsmine, puudutus) b)deistantne retseptsioon (nägemine, kuulmine, haistmine) 2) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: a)ekstereptsoptiivne aisting - retseptorid keha pinnal b)interetsoptiivne aisting - retseptorid ksiseorganeis ja näärmeis
Minimaalne energiahulk, mis kulub rahuolekus kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame, näärmete ja silelihaste tööks PAL-Koefitsient, mis iseloomustab organismi kogu energiakulu ööpäevas ning on antud võrreldes põhiainevahetuseks vajaliku energiakuluga KMI-Keha mass (kg) jagatud pikkuse ruuduga (m2) Sööma peame selleks, et saada eluks vajalikku energiat Söömine kui tegevus annab meile meeldivaid aistinguid ja seob meid teistega, samuti on see kui rituaal, mis käib kaasas paljude meile tähtsate sündmustega Seedimine on toidu lõhustamisprotsess => toit lõhustatakse seedeensüümide toimel väiksemateks ühikuteks, mis imenduvad limaskestade kaudu lümfi või verre 1)Valgud lõhustatakse aminohapeteks 2)Rasvad lõhustatakse rasvhapeteks ja monoglütseriidideks 3)Süsivesikud lõhustatakse monosahhariidideks Imendumine on toitainete organismi sisekeskkonda absorbeerimine
III osa ,,Guerantes'i pool" - armunud hertsoginna de Guermantes'i. IV osa ,,Soodom ja Gomorra" - Guerm. padruni hr de Charlus'i pederastlikud kalduvused, Dreyfusi afäär. V osa ,,Naisvang" M hoiab oma kihlatud Albertine'i kiivalt ,,vangina" oma hoole ja valve all. VI osa ,,Kadunud Albertine" - A põgeneb Marceli eest teise linna ja saab õnnetult surma. VII osa ,,Taasleitud aeg" - küpsesse ikka jõudnud M Pariisis tunneb lapsepõlvega samastunud aistinguid. FUTURISM - XX saj varaseim modernistlik vool. Sai alguse Itaalias, tõusis oluliseks modernvooluks Venemaal ja levis Itaaliast ja Venemaalt ka teistesse maadesse. Üldise kriisi väljendus teaduses, eetikas, poliitikas, majanduses, esteetikas ning samaaegselt reaktsioon selle vastu. Dünaamikaotsing. Võitlus vana ja traditsioonilise vastu kunstis ja kirjanduses. Filippo Tommaso Marinetti, Vladimir Majakovski, Velimir Hlebnikov, Aleksei Krjutsjonõhh, David Burljuk.
Vales kontekstis võib mõjuda labase ja pinnapealsena. Kui sa tundud endale närtsinu ja kahvatuna, siis ära püüa oranzi abil reipamat välimust saada, kui sooviksid ise meelsamini üksi olla. Oranz on väga hea hoiatusvärv. Sobib ideaalselt sedalaadi tähelepanu tõmbamiseks, nagu vajavad näiteks teetöölised või jalakäijad pimedal ajal. Kui inimene väldib Oranzi, näitab see tema kartust elu ees. Oranz mõjub optiliselt heledana, lähedasena ja säravana. Tekitab aistinguid soojast, kuivast, kohevast ja esiplaanil olevast. Mõjub rõõmsalt, ergutavalt, liikumapanevalt, aktiviseerivalt, elujõudu andvalt. Oranziga seondub emotsionaalsus, elavus, joviaalsus, sõprus, heldus, ülevoolavus, tundlikus, glamuur. Oranzis peituvad vabanemisvõimalus ja uurimisvõime. Oranziga seotud assotsiatsioonide vastandlikkust kinnitavad nii Saksamaal kui ka Eestis läbi viidud uuringud: neljandikule küsitletuist on see soojuse ja seltsivuse värv, sama paljud peavad
12.2011 selle saame me aru jala ravimise tähtsusest. See omadus võib samas meid eksitada nagu Laggenhageri katse näitas ning võib olla ka üks põhjustest, miks inimesed kogevad kehaväliseid kogemusi. Tihti elatakse astraalrännakuid läbi püühilise või füüsilise trauma korral nagu näiteks infarkt või insult. Selliste traumadega kaasneb ka sensoorne deprivatsioon, sest ajule edastatakse väga väikses koguses stabiilseid väliskeskkonna aistinguid. Sensoorse deprivatsiooni tagajärjel tekivad inimestel tihti hallutsinatsioonid ja väga elavad kujutluspildid (Sireteanu, Oertel jt. 2008). Kehavälised kogemused võivad olla ühed nendest hallutsinatsioonidest. Sensoorse deprivatsiooni korral genereerib aju kujutlusi. Susan Blackmore (1987) kinnitas seda hüpoteesi katsega, kus ta palus kehaväliseid kogemus kogenud inimestel ning testgrupil hinnata enda kujutlusvõimet. Katsest selgus, et elavama kujutlusvõimega inimesed kogevad
protsessid" ja seetõttu ei ole ka mingit mõtet neid kaht omavahel konjungeerida või disjungeerida (Gilbert Ryle, lk 1678 ). Seega ei saa vaadelda keha ja vaimu kahe iseseisva nähtusena, sest nad eksisteerivad üksteise koosmõjul. Filosoofilisi argumente, mis pooldaksid dualismi ei leia ka filosoof Jack Smart. Vastandudes Descartesile, väidab ta, et nimene on füüsikaliste osakeste suur kogum, kuid ei leidu aistinguid või teadvusseisundeid, mis oleksid sellest midagi enamat või eraldiseisvat ( Jack Smart, lk 2 ). Smarti arvates toob dualism enesega kaasa suurel hulgal veidrat laadi taandumatuid psühhofüüsilisi seadusi millesse tuleb lihtsalt uskuda ning mida on raske omaks võtta ( Jack Smart, lk 9 ). Biheivioristid² üritavad näidata, et Descartes'ilik kontseptsioon vaimust ja kehast kui eri substantsidest põhineb fundamentaalset laadi arusaamatusel ( Gilbert Ryle 1996 )
Lähte Ühisgümnaasium STREET WORKOUT'I TÕHUSUS XXXX NÄITEL Uurimistöö Autor: xxxxxx Juhendaja: xxxxxx Lähte 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 MIS ON TÄNAVATREENING............................................................................. 4 2. JÕUTREENING............................................................................................. 5 2.2. Kerelihaste treenimine.........................................................................6 3. UURINGU KORRALDUS..............................................................................11 3.1. Uurimistöö kava.................................................................................... 12 3.1.1. Esimene treeningnädal.............................
Lähte Ühisgümnaasium HALLUTSINATSIOONID Referaat Koostaja: Reelika Soo Lähte 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna see teema pakkus antud töö autorile kõige enam huvi. Sõna ,,hallutsinatsioonid" tuli kasutusele 16.sajandil. Tol ajal tähendas see niinimetatud uitavat meelt. Prantsuse psühhiaater Jean Etienne Esquirol pani 1830. aasatel sellele sõnale tänapäevase nimetuse. Sõna täpne definitsioon võib erineda, sest piir hallutsinatsioonide, väärtaju ja illusioonide vahel ei pruugi alati väga selge olla. Üldiselt võib hallutsinatsioone defineerida kui aistinguid, mida tajutakse ilma igasuguse välise ärrituseta. Hallutsinatsioonid on sageli hirmutavad. Mõnikord võib põhjuseks olla mingi teatud objekt nagu näiteks ämblik. Tavalisi kujutluspilte, nagu näiteks nelinurka, sõbra nägu või Eiffeli torni silme et...
Seal võib ollatunne, et see ei nõua rohkem ega vaja , see keskendub ainult teema huve. Kuid see ei ole nii , sest ilmatäiskasvanud laps ei osata võimalusi inimtoiduks teemad. Lapse kognitiivne areng Selles vanuses areneb taju, mõtlemist, mälu ja kõne. Seda protsessi iseloomustab verbalization kognitiivsed protsessid ja tekkimist nende omavõim. Arengu taju määratakse kolm parameetrit : tajutav meetmed ( ausus objekt) , sensoorne standardid ( tekkimine standardid aistinguid : heli , valgus, maitse , puutetundlikud , haistmis ) ja tegevus viide . Teisisõnu, protsess taju ekstrakti kõige olulisemadkonkreetse objekti või situatsiooni , omadused , omadused , omadused, juhtides nende alusel teatud viisil ; seos kujutise andmete standardite objektide maailmas. Nii laps õpib jagada teemadel klassidesse : nukud , autod, pallid , lusikad jne. Aastast hakkab aktiivselt arendada õppimise protsessis maailma kohta. Laps vanuses 1-2 aastat,
iseendas kogetu kaudu: "ma mõistan küll, mida sa praegu tunned, mina olen sama tundnud". Empaatiavõime ei ole kaasasündinud omadus, vaid kujuneb inimeses arengu ja eneseanalüüsi kaudu ja tugineb osaliselt identiteediotsimisele. See tähendab, et empaatiakasvatuses on meetodiks üldistus e. süntees leida teises inimeses endaga (või vastupidi endas teise inimese või olendiga) ühiseid jooni, tundeid, aistinguid. Siin võiks seda pidada ka samastumisvõimeks. Kui selline kasvatus jääb lapsel puudu tema esimesel neljalviiel eluaastal (teadvuse tekkeni), eriti selles osas, mis seotud negatiivsete aistingutega: valu tekitamise ja valu tundmisega, eseme teiselt äravõtmisega või ise sellest ilmajäämisega, hiljem ka solvamisega ja solvatusega jne, siis on seda hiljem tunduvalt raskem kasvatada. Empaatial õigupoolest sama tüvega vastandmõistet polegi; ehk kõige enam on selleks apaatia
pidurdava stimulatsiooni summast 29. Loetle peaaju osad (näita pildil). Nimeta, mida nende funktsioonidest tead . Tagaaju · piklikaju (medulla), seljaaju jätk, kontrollib reflektoorseid tegevusi (vigastamine lõpeb surmaga) · ajusild - Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusild ja piklikaju moodustavad retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. · väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) umberlulitamine Eesaju · otsaju · vaheaju talamus (Enamus sensoorsest sisendist kulgeb otsajju läbi talamuse.), hüpotalamus (tegeleb mot. käitumise reg.-a, näiteks söömine, joomine, uinumine,
vägivald, rahulolematus või kodune vägivald. Tihti tekib neil seetõttu ka soov ise kakelda ja vaid 42% poistest soovib aidata ohvrit ja tunneb talle kaasa. Ropendamine on poiste jaoks viis, kuidas emotsioone maandada ja suhelda omavahel. Arvatakse sageli, et ropendamine muudab neid mehelikumaks. 7 KOKKUVÕTE · Tüdrukud võtavad vastu suurema hulga aistinguid kui poisid, kuuldes, haistes ja tunnetades kompimismeele abil ümbrust neist paremini. · Tüdrukud hakkavad varem rääkima, sest nad on verbaalsemalt võimekamad, kuna emad räägivad tüdrukutega rohkem kui poistega. · Tüdrukute sõprust ühendavad emotsioonid ja füüsiline lähedus, poistel on tähtsamal kohal tegevused ja huvid. · Loominguliselt pole poistel ja tüdrukutel vahet: nad kõik on andekad (joonistavad ja kleebivad- loometöö, laulavad ja mängivad)
värv päikese värvina püha. Tiibeti ja mongoli laamad kannavad kollaseid rõivaid. Kollane värv sümboliseerib kulda ja rikkust üleüldiselt. Euroopas sümboliseerib kollane värv viljaküllust. Paljudel Aasia rahvastel sümboliseerib kollane leina ja surma. Kollane on ka reetmise värv. Juudas oli pärimuse järgi Kristuse reetmise hetkel kollasesse rõivastatud. Kollase optiline mõju Kollane mõjub optiliselt heledana, lähedasena või säravana, tekitab aistinguid soojast, kohevast, kergest ja kuivast, aga pikaajalisel vaatamisel väsitab silmi. Kollane aitab tõsta meeleolu, üle saada depressioonist ning taastada tasakaalukust, lootust ja optimismi. Mõttetegevusele mõjub kollane ergutavalt, sest äratab tähelepanu ja suurendab aktiivsust. Pikka aega kollases ruumis viibides väheneb keskendumisvõime. Kollasest soovitatakse hoiduda ärritatud seisundis või kui esineb südamepekslemist. Negatiivselt mõjub see ka palaviku ja põletuste puhul
· D arvates sarnaneb filosoofia puuga, kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja puu oksad rakendusteadused · D arvates pole tarkus mitte paljuteadmises, vaid mõistmises · Ohud tunnetuse teel või eksimuse allikad tekivad lapsepõlve eksiarvamustest, mõistuse kiirest väsimisest, sõnade ebatäpsusest ja meelte väheusaldatavusest. D arvates ei saa välistada, et kuri deemon tekitab meis aistinguid, ilma et mingit välismaailma oleks üldse · D on mures, kas saab välistada olukorda, et kogu elu on vaid uni · Ainus meetod kõikidest eksimustest vabaneda on kahelda kõiges (mädased õunad korvis näide) · Descartes'i arvates saab olla kindel vaid kolmes asjas, need on kolm ilmselget tõde · 1. ma mõtlen, järelikult olen ma olemas (cogito, ergo sum) · 2. Jumal on olemas · 3
Rajaja oli Gustav Theodor Fechner, kes uuris sensoorset tundlikkust. 36) Psühhofüüsika seadus S=k x log R: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis. 37) Millised olid Wundti teened psühholoogia ees? · Teaduse organisaator, lõi psühholoogialabori Leipzigi ülikoolis · Laboris püüdis mõõta teadvuse osiseid: aistinguid, reaktsiooni kiirust jne. · Kaks psühholoogiat: füsioloogiline ja kultuuripsühholoogia. 38) St. Hall Ameerika psühholoogia rajaja teened · USA psühholoogia aluspanija · Avas esimese psühhofüsioloogia labori USAs · Võttis magistrauuri naisitudengeid, rahvusvähemusi, afroameeriklasi, välismaalasi. · Arengupsühholoog 39) James Catteli teened · Proovis ära kõik narkootikumid
k. osake, tükike), mis eksisteerivad ajas ja ruumis. Universaalidest saab mõtelda, konkreetseid ojekte aga meeltega tajuda. Näiteks on laud klassis konkreetne objekt, mida saab näha ja käega katsuda, kuid samas võib ju rääkida lauast üleüldse. Kõigil laudadel on midagi ühist. Universaalide probleemi suhtes kujunesid 11.-12. sajandil kolm seisukohta realism, nominalism ja kontseptualism. idee Uusajal tähistas sõna idee mõtteid, mõisteid, kujutlusi, aistinguid jms. John Locke nimetas ideeks kõike seda, mida hing vahetult tajub (näiteks aistingud, kujutlused, mõtted). Sarnases tähenduses kasutasid seda sõna René Descartes, Leibniz, ja Berkeley. David Hume eristas ideed muljetest: mulje on aisting (ja aistingute kompleks), idee aga selle peegeldus (kujutlus, mõte jms). Tavatähenduses on idee arusaam või mõte. kategooriline imperatiiv (Kanti moraalikäsitluse mõiste) Immanuel Kant nimetas
Ockham oli üks Aquinase filosoofile ja religioonile lähenemise peamisi oponente. Tema väitel pole võimalik demonstreerida mõistuse abil selliseid usudoktriine nagu jumalike atribuutide loomus, loomine ja eriti hinge surematus. Sellised uskumused toetusid üksnes ilmutusele. Ta oli üks peamisi ja võib-olla suurim nominalismi kaitsja, eitades universaale - s.t omaduste eksistentsi sõltumatust neid omavatest asjadest. Me ei vaja selliseid asju, seletamaks maailma ja meie aistinguid sellest, järelikult (Ockhami habemenoa järgi) ei peaks me neid oma teooriatesse hõlmama. Nagu enamiku taoliste vastuolude puhul, ei eitanud Ockhami realistidest vastased loomulikult Ockhami habemenuga, nende arvates lihtsalt on sellised asjad nagu universaalid maailma mõistmiseks vajalikud. Kontseptualism Nominalistide ja realistide vahele kujunes ka nn vahendusvool, mis püüdis siduda mõlemat äärmust. Nad tunnustasid koos realistidega, et üldmõiste moodustab iga eseme tõelise
vahel) 5. Müstilise kogemuse omadused ja tüpoloogiad. - raskestisõnastatav, väärtuslik elukogemus, lühiajaline (mõnest hetkest mõne minutini), inimene on passiivne (provotseeritav aga mitte juhitav) - Oates: loomulik müstika (kogemuslike piiride kadumine mina ja ümbritseva keskkonna vahel), ühtesulav müstika (kõiksusega ühtesulamine, minast vabanemine), platooniline müstika (saavutatakse kehalisi aistinguid taandavate vaimsete praktikate kaudu), kristlik müstika (ollakse teadlik iseendast, leitakse oma identiteet), praktiline müstika (argine omandab igavikulise mõõtme). - Stace: väljasuunatud müstika (ühtekuuluvus olevaga, hõlmatust pühast) spontaanne, sissesuunatud müstika (ajatus, oma mina kadumine, sisemine vaikus ja tühjus) vastavad harjutused, praktika 6. Usulise orientatsiooni mõiste ja liigid. - uskumise või religioosne-olemise viis
tunnetuses. Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul ,,kopernikliku pöörde". Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. 2.2 Tunnetus Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, ,,asi iseeneses", kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib ,,asi meie jaoks". Tunnetada ainult saabki nähtumusi nagu nad meile meie meeleorganite läbi on antud, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Näiteks me tajume maailma ajas ja ruumis, kuid tegelikult on see meie mõistuse iseärasus, et me maailma sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid maailm ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Seda, millest Kant kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks: keegi ei ole suutnud näidata,
Nii nagu on vajadustel oma hierarhia, on seda ka aistingutel. Mõneti on aistingu mõiste abstraktsioon. Aisting kui lihtsaim meeleise tunnetuse vorm, on keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganite mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aitstinguga antakse välismaailma esemetele ja nähtustele algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn jne. Reaalses olukorras aga ühte aistingut ühel hetkel ei ole. Inimestel on tegelikkuses sadu ja tuhandeid aistinguid. Ühest saab rääkida vaid siis, kui tekitame uurimise jaoks olukorra, et sensoorset süsteemi uurida. Huvitaval kombel kõige lihtsam ja elementaarsem protsess on eraldatud tunnetuste hulgast. Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Aistingute kaudu jõuavad meie maailma kvaliteedid ehk sisu. Aisting on justkui lävepakk maailma. Kuna
edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabuva info töötlemine. Aistingud tekivad samamoodi kõikides meeltes. Aistingu dimensioonid ja seaduspärasused a) Intensiivsus – stiimuli tugevus. Minimaalne vajalik tugevus aistingu tekkeks e. alumine lävi ja stiimuli maksimaalne tugevus samalaadse aistingu tundmiseks (nt kuulmisaistingu muutus liiga valju heli korral valuaistinguks) e. ülemine lävi; b) Kvaliteet - Omavahel ei saa võrrelda erinevaid aistinguid, aga saab võrrelda sama aistingu eri kvaliteete, nt. kollane vs sinine värv; c) Aeg – aistingu kujunemise kiirus; d) Ruum – aistingute abil saab leida ärritaja asukohta; e) Adaptatsioon –ärritajaga kohanemine; f) Kompensatsioon – ühe aistinguliigi korvamine teisega; g) Sünesteesia – teisese aistingu teke. Taju: peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Loob aistingutest saadud informatsioonist tervikstruktuuri. Taju omadused.
· kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Tagaaju: · piklikaju (medulla), seljaaju jätk, kontrollib reflektoorseid tegevusi (vigastamine lõpeb surmaga) · ajusild - Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusild ja piklikaju moodustavad retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. · väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Keskaju: sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) umberlulitamine Eesaju: · otsaju hüpotalamus (tegeleb mot. käitumise reg.-a, näiteks söömine, joomine, uinumine, temp regul-,
Skulptuuri esindab George Segal. Mõjurikkam popkunstnik oli Andy Warhol ,,Kakskümmend viis Marilyni" Abstraktsionism 1960: nö maalilisejärgne maalikunst, lakooniline laad. Ellsworth Kelly, A3 Held. Ameerika kunstnikud teadvustasid ja arendasid tendentsi äärmuseni. Minimalism: 60-te lõpp. Teoste loomine nappide vahenditega. Donald Judd, Robert Morris. tehti olid teosed ajutised, kindla ruumiga seotud installatsioonid. Op-kunst: tajumiskogemuse rikastamine aistinguid tekitavate teostega.. Kuulasaim esindaja Victor Vasarely "Vega per", Bridget Riley ,,Paus". Kineetiline: sai alguse Bauhausis. Teosed esitavad reaalset liikumist. Nicolas Schöffer ühendas liikumisega valgus- ja heliefektid. Aleksander Calder ,,Neli punast süsteemi". Sündmused ja etendused: (häppening ja performance), 60-te lõpp. Happening improviseeritud etendus, millel puudub kindel plaan ja tekst, mis püüavad kaasata publikut ja kustutada piiri elu ja kunsti vahel
8. Millised on arvu mõiste 3 tasandit? Too näiteid. Miks neid tuleb eristada? Arvu mõiste 3 tasandit on: hulk-arvsõna-number. Näiteks: Huka saab õpetada arvukaardiga (O O O), arvsõna sõnakaardiga ( kolm) ja numbrit numbrikaardiga (3). Aga ma ei saa eriti sellest küsimusest aru... . Miks neid tuleb eristada? Kas sellepärast, et hulgad on konkreetsed aga arvsõna ja number on abstraktne ja lastel raske mõista alguses kahte viimast.... või hulki saab õpetada eri aistinguid kasutades ( võrreldes, modelleerides?) arvsõnu- suuliselt ja kirjalikult ning numbrit visuaalselt õpetada... või hoopis midagi kolmandat... 9. Too 2 näidet rühmitamise tegevustest lasteaias. Rühmitamine on nii käeline kui ka sõnaline tegevus. Laps oskab näha ümbritsevates esemetes ja nähtustes ühist Laps oskab ühist sõnaga tähistada. Ajas orienteerumisel toetutakse päevakava järgimisele, eile, täna ja homme nende seos nädalapäevadega, ööpäev, nädal, kuu ja aasta
Füüsika I 1.Selgita sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust. Maailma on lai mõiste. Maailmaks võib pidada Maa ja tema elanikke, ainult inimkonda või universumit. Maa mõiste all saab paigiutada kõik, mis on olemas. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist, valguse muundumist. Uurib seda, mis on inimese teadvusest sõltumata. Kõike seda, mis on väljaspool teadust ja sellest sõltumatud reaalselt olemas nim. Looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene, kui bioloogiline objekt. Loodus uurib ka inimeste poolt loodud ehitisi, aparaate, saasteaineid. Kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime nim. Looduseks. Füüsikaliseks maailmaks on loodus. 2.Selgita erinevust looduse ning vaatleja kujutluste vahel Kogemuslikku teavet saame looduse kohta vaatelmise teel. Selleks, et vaatleja saaks loodusest füüsikalist vajalikku infot, peab tal olema meeled (võime ...
Asjad sünnitavad meis ideid, mis neid asju esindavad, siit tema teooria nimetus esindusteooria. Imanuel Kanti pööre tunnetusteoorias Püüdis ületada empirismi ja ratsionalismi puudusi, sest esimene alahindab mõistuse osa tunnetamisel ja teine alahindab kogemust. Arutluskäik: ta väitis, et on olemas "asi iseeneses" objektiivne maailm, mille kohta ei saa midagi konkreetset öelda, sest ta on tunnetamatu. "Asi iseeneses" mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda kuidas "asi iseeneses" meile aistingute kaudu nähtub on "asi meie jaoks" ja tunnetada saabki "asja meie jaoks" e nähtumusi. Tunnetuses eristab kahte aspekti: 1. tunnetuse mateeria aistingud, mida tekitab "asi iseeneses" 2. tunnetuse aprioorne vorm (aprioorne kogemuse eelne või väline, kogemusest sõltumatu) meie mõistus korrastab aistinguid ja selle tagajärjel tekivadki teadmised.
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõh...
tavainimeste igapäevaelu, kui argiajaloo fookus lähtub eelkõige uuritava subjektiivsest kogemusest, siis mikroajaloo fookus käsitleb uurimisainest küll detailselt, kuid siiski objektiivselt. 11. Mida tähendab, et tunded on kultuuriliselt konstrueeritud? [Kultuuriajalugu, lk 151] Seda, et tunded ja tajud pole ainult bioloogilised nähtused, mida saab analüüsida vaid neurokeemiliste protsessidena. Aistinguid tajutakse ja tundeid tuntakse eri aegadel ja eri kultuuriruumides erinevalt, nende väärtustamine, tõlgendamine ja neist hoolimine on ajalooliselt muutuv. Igal ajastus valitseb oma “tunde-ja tajurežiim”, mille raames võtame vastu, mõtestame, näitame välja ja tõlgendamine oma emotsioone ja aistinguid erinevalt. KULTUURIFILOSOOFIA 12. Milles seisneb filosoofia ajaloolisuse ja kultuurisõltelisuse probleem? [Kultuurifilosoofia, lk 52–53]
ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde. 2) ,,On olemas jumal" Jumala idee allikaks saab olla ainult Jumal ise, sest inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest. 3) ,,Materiaalne maailm on olemas" Meie aistingud põhjustavad materiaalsed asjad. Aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, sest me ei saa omal soovil aistinguid tekitada. Miski mõjutab meie meeli. Seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm puud, majad, inimese keha jms. Descartes oli dualist uskus kahe maailma olemasolu ehk kahte substantsi: mõtlevat hinge ja materiaalset keha. PIERRE ABELARD Eluaeg: 1112. Saj Rahvus: prantslane Tsitaat: ,,Naist ihaldada pole patt, patt on sellele ihale järele anda."
Analüütiliselt tõene on selline otsustus, mille eitamine viib vasturääkivusele. Sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid (`kogemusel põhinev') ja aprioorseid (`enne kogemust, kogemusest sõltumatu') otsustusi. Asi iseeneses ja asi meie jaoks- Das Ding an sich Kanti arvates on olemas objektiivne maailm, mille kohta me ei saa midagi konkreetset väita. See on asi iseeneses (Ding an sich). See tundmatu asi iseeneses mõjutab inimese meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseeneses meile nähtub, nimetab Kant asjaks meie jaoks (Ding für uns). Tunnetada saab ainult nähtumusi, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Miks? Asi on selles, et tunnetuses eristab Kant kaht aspekti: 1. Tunnetuse mateeria aistingud (neid põhjustab asi iseeneses). 2. Tunnetuse aprioorne vorm inimese mõistus vormib (korrapärastab) tunnetuse mateeria. Tunnetuse mateeria ei sisalda endas mingit korrapärasust. Nähtustele annavad korrapära
rolli tunnetuses. Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul "kopernikliku pöörde". Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Tunnetus Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses", kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleelundeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks". Tunnetada saabki ainult nähtumusi nagu nad meile meie meeleelundite kaudu on antud, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Näiteks me tajume maailma ajas ja ruumis, kuid tegelikult on see meie mõistuse iseärasus, et me maailma sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid –ehk siis maailm mis on asi iseeneses, seda ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Seda, millest Kant kõneles, nimetatakse filosoofia
Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992). NÕUANDEID Oluline on turvaline, rahulik miljöö, et poleks väliseid segajaid. Juhendamisel kasutada näitlikustamist, 5 meele (nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine) kaudu õpetamist ja kinnistamist. Anda võimalus kokku puutuda erinevate materjalide, esemetega; saada erinevaid aistinguid. Tegevuste astmestamine, etapiviisilisus igapäevatoimingute õpetamisel. Oluline on tegevuste, päeva struktureeritus. Igapäevarutiin ja rütm. Tähtis on järjepidevus, kordamine. Praktiliste- ja igapäevaoskuste, sotsiaalsete- ja tööoskuste õpetamine. Muusika, liikumine, rütmika mõjub hästi. Sotsiaalne kaasamine, suhtlemine kogukonnas erinevate inimestega. Anna aega; kiida, tunnusta. Arvestada koormuse taluvust, töö-puhkuse vahekorda. Mitte kasutada piltlikku kõnet, metafoore
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
