Immanuel Kant (0)

sissejuhatus

Valisin oma referaadi teemaks saksa filosoof Immanuel Kanti , tema eluloo ja tähtsama teooria. Algul põhiliselt seepärast, et filosoofil on äärmiselt huvitav eesnimi. Hilisemal tutvumisel filosoofi eluloo ja tõekspidamistega leidsin, et nii mõnigi temapoolt öeldu ja erinavate aurorite poolt väljatoodu kirjeldab ka mind ennast.
Lisaksin leidsin ühe mulle huvitava fakti. Nimelt Tartu Ülikooli kunstimuuseum tähistas eelmisel aastal oma 209. aastapäeva üritusega Rääkivad pead, kus muuseumi varasalvedest toodi välja tõeline pärl – Immanuel Kanti surimask, mida on maailmas vaid kaks tükki ( http://forte.delfi.ee/news/teadus/tu-kunstimuuseum-toob-aastapaeval-valja-haruldase-surimaski.d?id=64263785 ). Sellele oleksin tahtnud isegi pilku heita.
Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, kuid seda, millest ta kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks ning keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade kohta tuleneb meelte poolt saadud andmetest. Keegi pole suutnud seda probleemi lahendada ( http://et.wikipedia.org/wiki/Immanuel_Kant#Tunnetus ).
Ma olen nõus kuulsa filosoofiga , et kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie silmadel on kindlad ja väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem. Kõrvad suudavad täita mitut tähtsat funktsiooni, mida silmad ei suuda. Maitsmismeel võimaldab aistida asju, mida ei suuda aistida ei meie silmad ega kõrvad. Meie aju suudab tajud korraldada lugematuks hulgaks erinevat liiki asjadeks.

Immanuel Kant ( 1724 -1804)

Immanuel Kant oli saksa filosoof. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. See maalib meile slime ette pildi lühikesekasvulisest targast mehest, kellest lasusa õhkub teadmisi ja elutarkust.
Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk ja põdur. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapäraste eluviiside ja pedantsete harjumustega; königsberglased võisid nende akna alt oma igapäevasel jalutuskaigul mööduva Kanti järgi kelli seada. Kuigi ta hindas head seltskonda ja võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks. Ta ei olnud abielus ja tema isiklik elu oli sündmustevaene. Aga erak ta ei olnud. Tal oli ustav sõpradering ja ta oli ülipopulaarne loengupidaja. Talle oli omane ajastu kasvav vabaduskirg koos sügava lugupidamisega isetusest ja kohusetundest, mis oli tingitud tema kasvatusest .
Tema seisukohad eetikas on samuti kuulsaks saanud. Moraalses mõttes õigeks teeb meie käitumise kohusetundest lähtumine. Üldjuhul on meie tegudel palju motiive. Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad (moraalsed selle sõna kitsamas tähenduses) teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata ( http://www.hot.ee/i/indrme/filosoof.ht m).
Nagu juba öeldud elas Immanuel Kant terve oma elu Köningsbergis Ida- Preisimaal . Olnud mitu aastat koduõpetaja, naasis ta kodulinna ülikooli ning temast sai lõpuks professor. Vaatamata raskele õppekoormusele on tema kirjatööde maht suur ja mõned tema tööd kuuluvad kõige tähtsamate teoste hulka, mis iial kirjutatud. Ta oli väga huvitatud 18.sajandi Euroopa vaimuelust ja temast endast sai silmapaistev mõtteteadlane (Palviste- Kerner 1996).
Nii on võrdlemisi lühidalt antud kuulsa filosoofi eluloost ülevaade raamatus Kolm kuulsat filosoofi. Võrdluseks toon sama filosoofi elulookirjelduse raamatust Uusaja filosoofia.
Kant oli saksa filosoof, kelle tunnetusteooria osutus pöördeliseks filosoofilise mõtte ajaloos. Temast on raske aru saada, kuid me ei peagi taotlema täieliku mõistmist.
Teiste filosoofidega võrreldes võib suuremat huvi pakkuda Kanti isik. Tema kohta arvatakse, et nagu Sokratesegi puhul moodustasid tema elu ja filosoofia terviku, st ei vastanud teineteisele. Kant elas filosoofielu ega mugandunud võimudega.
Kanti soontes voolas šotlase verd. Tema isa oli sadulsepp kes pidas end šotlaseks ning ema kaudu oli Kant saksa päritolu. Immanuel oli peres neljas laps. Tal oli kolm venda ja seitse õde, kuid ellu jäi vaid üks vend ja kolm õde. Teised surid varases nooruses. Pere elu oli väga kombekohane: siin ei nähtud midagi sündsusetut ega kuuldud midagi kõlvatut.
Varases nooruses oli Kant häbelik ja hajameelne, mis takistas tema õppetööd Friedrichi kolleegiumis. Alles vanas eas sai Kant lahti häbelikkusest, kuid see muutus tagasihoidlikkuseks. Ühelegi koolikaaslasele poleks pähegi tulnud, et temast saab filosoof ( Meos 1999).
Täites ema soovi (ema suri, kui Kant oli 13aastane), asus Immanuel õppima ülikooli usuteaduskonda. Hiljem veendudes, et tal puudub kutsumus selle elukutse suhtes, kuulas ta lisaloenguid matemaatika-, filosoofia-, ja füüsikaloenguid. Tema kaaslastele jäi arusaamatuks, mis elukutseks Kant valmistub.
Raamatust lähtub, et isegi tema geniaalsuse kohta oli tõendeid napilt. Kanti on võrreldud Newtoniga, kes arenes välja ka alles suhteliselt vanas eas ning oli tuntud oma hajameelsuse poolest.
Pärast ülikooli lõpetamist töötas Kant üheksa aastat koduõpetajana mitmes peres, muuhulgas ka krahv Keiserlingi juures. Olles saanud suurteks sõpradeks krahvinnaga, omandas ta selles peres peenemad kombed.
Hiljem kutsuti Kant Königsbergi ülikooli filosoofiakateedrisse kus ta oli siis mittekoosseisuline õppejõud, kelle töötasu moodustasid tudengite maksud .
Kant oli selline õppejõud, kellele ei meeldinud kui tema loengutes kõik üles kirjutati. Ta hoolitses loengutes selle eest, et temast aru saadaks ning seetõttu tuli ta sageli öeldu juurde tagasi ja selgitas raskemaid kohti veelkord . Tuupimine oli tema arvates kahjulik (Meos 1999).
Loengutes valis Kant tavaliselt välja mõne lähedalistuva kuulaja ning otsustas selle näo järgi, kas räägitu jõuab pärale võiu mitte. Kanti häirisid igasugused lüngad, olgu siis nööbi- või hammastereas. Teda ärritas inimene, kel puudus mõni hammas. Ükskord esines ta halvemini kui tavaliselt ning tunnistas pärast, et keskendumist olevat seganud otse tema ees istunud tudeng, kelle kuuel puudus üks nööp.
Tema kui lektori ainus puudus oli nõrk hääl aga tudengid arvetasid seda ning istusid vaikselt . Kanti päev algas hommikul kell viis ja lõppes õhtul kell kümme (Meos 1999).
Kant suri oma kodulinnas 1804. aastal, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees".

Kõlblus ja usk ning tunnetusteooria

Moraalifilosoofid ei ole uute kõlblusideede apostlid . Nad ei piirdu kirjeldamise ja analüüsimisega. Neile on oluline vaadete järjekindlus. Kant polnud erand . Ta väitis, et tema doktriini kesksed mõisted – hea tahe ja kohus - on olemas juba terves ja loomulikus mõistes.
Kanti jaoks on eetika põhimõtetele kuuletumise küsimus, mille kehtivus ja siduv jõud on sõltumatud nende järgimise tulemuste väärtusest. Tähtsaim ei ole reaalne eesmärk, vaid tahtlikult ja eetiliselt tegutsemine, maksku see mis maksab. Ja ometi peame järeldama, et Kanti eetika jääb deontoloogiliseks. Eetiline käitumine ei pea tema meelest olema suunatud mingi loomuliku ega üleloomuliku eesmärgi poole. Kui ma olen kõlbeline, pean lootma, et mu voorus saab lõpuks tasu. Selleks et oleksin vooruslik – juhinduksin heast tahtest -, ei tohi mu tahe olla mõjutatud tasulootusest (Palviste-Kerner 1996).
Empiirikud väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid olid veendunud, et kõik tõelised teadmised tulenevad mõistusest endast. Mina arvan aga, et tegelikult tulevad teadmised nii kogemustest kui õpitust ning lisaks inimese sisemusest. Kui loeme üles kõik oma võimed, siis nende piiresse mahtuv ongi kokku see, mida me võime tunnetada. Öeldu ei tähenda, et midagi muud pole olemas, kuid kui see miski, ükskõik mis, ka olemas on, siis ei suuda me seda haarata.

Kokkuvõte

Saksa luuletaja Heinrich Heine on kirjutanud, et Kanti elulugu on raske kirjutada, kuna tal polnud ei elu ega lugu ( http://et.wikipedia.org/wiki/Immanuel Kant#Elulugu).
Indrek Meos ütleb oma raamatus Uusaja filosoofia, et Immanuel Kanti arvates on olemas objektiivne maailm, mille kohta me ei saa midagi koonkreetset väita. See on asi iseeneses. See tundmatu asi iseeneses mõjutab inimese meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda kuidas asi iseenesest meile nähtub, nimetab Kant ajsaks meie jaoks. Tunnetada saabki ainult nähtumusi, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud.

KASUTATUD MATERJAL

Palviste, J. Kerner, G. (1996). Kolm kuulsat filosoofi Mill, Kant, Startre. AS Kuldsulg.
Meos, I. (1999). Uusaja filosoofia. AS Koolibri.
Hot.ee. Kasutamise kuupäev: 01.11.2013, allikas, http://www.hot.ee/i/indrme/filosoof.ht m
Wikipedia. Kautamise kuupäev: 01.11.2013, allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Immanuel_Kant#Elulugu .
Delfi. Kasutamise kuupäev: 03.11.2013, allikas http://forte.delfi.ee/news/teadus/tu-kunstimuuseum-toob-aastapaeval-valja-haruldase-surimaski.d?id=64263785 .
Wikipedia. Kasutamise kuupäev:09.11.2013, allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Immanuel_Kant#Tunnetus .
7