Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? (1)

5 VÄGA HEA

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ?
Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi .
Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga . Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima .
Eestis saab rääkida sallimatusest kindlasti 20. sajandil, kui eestlased nägid suurt vaeva, et saada tagasi iseseisvus , mille oli meilt röövinud suur idanaaber Venemaa. Eestlase lemmik toit on teine eestlane, jätab mulje, et eestlased ei hooli mitte kellestki peale iseenda. Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on sallivus aina kasvav probleem. Eriti suureks probleemiks on sallivus heaoluriikidel ning diktatuuri riikides.
Sallivuses pole iseenesest midagi halba ja see on isegi hea, näiteks mustanahaliste võrdväärne kohtlemine valgete inimestega. Probleemide koht on aga tingitud globaliseeruvast maailmast tulenevalt. Rikka põhja kõrge elatustase ja head elutingimused ning koolid on väga ahvatlevaks võimaluseks vaesele lõuna rahvale. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda rikkasse põhja. Probleemseks kohaks on selle juures aga see, et vaesete hulk kasvab nii suureks, et riik ei tule enam toime ning põgenikud on nõus töötama väga vähese raha eest. See omakorda viib aga lihttööliste palgataseme nii madalale, et rikaste riikide kodanikud ei suuda enam makse maksta ja ära elada. Selline olukord tekitab sallimatust vaeste põgenike vastu
Maailmas on palju erinevaid inimesi kuid erinevused tekitavad ka probleeme Kas siis sel puhul saab sallivus olla ühiskonna eeliseks ning väärtuseks Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi uskumusi hoiakuid tavasid kombeid ideoloogiaid või kultuure üldse Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist kuid enamasti sisaldab austust Siinkohal võib näiteks tuua palju kõmu tekitavad samasooliste suhted geid ja lesbid Nende kohta on inimestel tundeid ja arvamusi palju – neid vihatakse pooldatakse austatakse põlatakse isegi kardetakse kuid on ka neid kellel ei ole ei sooja ega külma neist ehk siis on ka erapooletuid Ise leian ma aga seda et kui inimesed oleksid tolerantsemad geide ning lesbide vastu oleks meil kõigil kergem kuna nad ei trügi meie eludesse ja ei otsusta selle üle kas keegi meist tohiks abielluda või mitte samas aga teeme meie ju seda neile Usun et kui neil oleksid võrdväärsed võimalused elamiseks ei segaks ega tülitaks nad meid mitte mingil moel sest kõigega on võimalik harjuda Frederico Mayor UNESCO peadirektor on öelnud: Sallivus ei ole möönduste tegemine ega ükskõiksus Sallivus on erinevuste tunnustamine See on vastastikune lugupidamine vastastikuse mõistmise kaudu Inimene ei ole oma loomuselt vägivaldne sallimatus ei ole meie geenides Sallimatust tekitavad hirm ja teadmatus ning need kinnistuvad inimese teadvusesse varases lapsepõlves ” Nagu Frederico Mayori ütlusest loeme on sallimatuse tekitajateks hirm ning teadmatus see on ka enamasti põhjuseks miks vihatakse mõnda rahvust erakonda inimest elustiili või muud sellist.
Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga . Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda „ei vaju laiali“, aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma . Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes on traditsioonidel väga oluline roll. Traditsioonid annavad lastele mõista mida nende vanemad tähtsaks peavad, mida nad hindavad ja millesse nad usuvad. See on ka põhjus miks lastega peredes on traditsioone rohkem ja need on palju mitmekülgsemad. Üks levinud traditsioone on lastele õhtul mõni muinasjutt või midagi ette lugeda mis oli ka minu peres kunagi ja mulle väga meeldis. See aitas hästi maha rahuneda ja tegi tuju heaks sest muinasjutud lõppevad ju alati hästi. Veel meeldib mulle minu peres jõulude traditsioon kus saab tavaliselt 3 peret kokku: ema, mina, õde, kasuisa ja teine pere on isa, isa naine, ja seal peres kasvavad lapsed. Need lapsed on juba suured ja nende kaaslased on ka seal, kolmas pere on vanaema. Nii tuleb inimesi umbes 15ne ringis , koos ehitakse kuusepuud ja igaüks toob kodust kaasa midagi ise valmistatud, näiteks pirukad , piparkoogid, mandariinid , kommid jne. Me loosime nädal enne pühasi kõigile ühe nime kellele ta kingi peab tegema, aga muidugi võid veel teistele ka teha. Lepime kokku ühe kindla summa et asi liiga ebavõrdne poleks. Jõulu juurde kuulub meil ka kirikus käimise traditsioon, tavaliselt jõuluõhtul 24 detsembril. Ja muidugi päkapikud, kuigi oleme suured siis emale see traditsioon meeldib. Tema arust on väga igav lihtsalt meile midagi magusat osta, üllatust teha on palju huvitavam. Väga rahvarohke ja lõbus traditsioon on suguvõsa kokkutulek mida minu suguvõsas on minu teada ette tulnud ainult kord, aga seda kohe mitu päeva järjest. Veel peetakse minu peres munadepüha, mil tavaliselt värvitakse mune, lüüakse neid kokku ja süüakse üks korralik eine koos. Ema ehib ka toa vastavalt, et oleks ikka pühade meeleolu. Kui väiksemad olime siis oli meil ka põnev mäng. Pühade jänes oli käinud ja mune kuhugi peitnud, munad polnud tavalised kanamunad vaid poest ostetud ðhokolaadist, oli ka ðhokolaadist jäneseid. Eriti olime me kinder suprise fännid, sest lisaks magusale ðokolaadile sai ka väikese mänguasja – kujukese. Kui mina olin piisavalt suur, et mänguasjast enam ei hoolinud, oh seda õe rõõmu siis, tema sai minu oma ka.Tavaliselt mina leidsin rohkem kui õde, sest ma jätsin alati meelde kus munad eelmine aasta olid olnud ja tavaliselt need kohad kordusid, leitud maiustusega võisid teha mis tahad , tavaliselt kippusime kohe ära sööma. Aga nüüd pole seda päris mitu aastat juba olnud, sest oleme juba suured. Nüüd on juba traditsiooniks kujunenud ka vanaema juures käimine pühade ajal, sest ta on juba vana ja meil on lihtsam sinna minna kui tal meile külla tulla ja nüüd oleme juba piisavalt targad, et ennem kodus ei söö kui vanaemale külla mineks, sest ta kipub väga palju erinevaid toidukraame peale suruma .
Empaatia sõna tuleneb kreekakeelsest pathos est e. tundest ja liide e(m) näitab selle väljapoole suunatust. Olen rohkem tuttav
kognitiivpsühholoogiaga ja empaatia kuulub selle mõistelisse põhivarasse.
Tänapäevases kasvatusteaduses mõistame empaatiavõime all inimese võimet teist inimest mõista iseendas kogetu kaudu: "ma mõistan küll, mida sa praegu tunned , mina olen sama tundnud ". Empaatiavõime ei ole kaasasündinud omadus, vaid kujuneb inimeses arengu ja eneseanalüüsi kaudu ja tugineb osaliselt identiteediotsimisele.
See tähendab, et empaatiakasvatuses on meetodiks üldistus e. süntees - leida teises inimeses endaga (või vastupidi - endas teise inimese või olendiga) ühiseid jooni, tundeid, aistinguid. Siin võiks seda pidada ka samastumisvõimeks. Kui selline kasvatus jääb lapsel puudu tema esimesel neljal -viiel eluaastal (teadvuse tekkeni), eriti selles osas, mis seotud negatiivsete aistingutega: valu tekitamise ja valu tundmisega, eseme teiselt äravõtmisega või ise sellest ilmajäämisega, hiljem ka solvamisega ja solvatusega jne, siis on seda hiljem tunduvalt raskem kasvatada.
Empaatial õigupoolest sama tüvega vastandmõistet polegi; ehk kõige enam on selleks apaatia - tuimus, ükskõiksus, hoolimatus, tundetus. Geneetikud on leidnud küll harvaesineva geeni - sadismigeeni - mille olemuseks on just see, et inimene naudib teisele valu tekitamist ja tal endal puudub võime seda enesekohaseks tajuelamuseks muuta.
Empaatia on kasvatatav ja seda polegi eriti raske teha - laps soostub päris kergesti elavana või siis tundelisena nägema nukke, mänguasju, loodust ja enamust teda ümbritsevat.
Empaatiakasvatuse mängud tuginevad nii varases kui hilisemas kasvueas sarnasuse otsimisele. Näiteks las lapsed otsivad, kui palju ja milliseid ühisomadusi nad suudavad leida inimese ja sipelga vahel. Ja kui nad kasvõi kolm-neli leiavad, siis nad talle peale enam ei astu. Alushariduse empaatiakasvatuse kohustuslikuks osaks on muusika - selle meloodiaosa on alati emotsionaalne, sunnivad lapse emotsionaalsusele, kaasaelamisele, kaasatunnetamisele ja seltkaudu kokuvõttes empaatiavõime arengule. Kunagi kuulus antropolog Lombroso väitis, et muusika on parim võimalus pidurdada pärilikku kuritegelikkust. Nüüd teadus kuritegelikkuse pärilikkusse ei usu, kuid empaatiavõime ja sadistliku käitumise seos on kinnitust leidnud.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 179 allalaadimist

Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas- #1

Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas- #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

179 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sander155 Õppematerjali autor

Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi.
Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima.
Eestis saab rääkida sallimatusest kindlasti 20. sajandil, kui eestlased nägid suurt vaeva, et saada tagasi iseseisvus, mille oli meilt röövinud suur idanaaber Venemaa. Eestlase lemmik toit on teine eestlane, jätab mulje, et eestlased ei hooli mitte kellestki peale iseenda. Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on sallivus aina kasvav probleem. Eriti suureks probleemiks on sallivus heaoluriikidel ning diktatuuri riikides.

sallivus traditsioonid mitmekesisus empaatia teadlikkus

Sarnased õppematerjalid

doc

Sallivus kui ühiskondlik väärtus

Arutlus: Sallivus kui ühiskondlik väärtus Maailmas on palju erinevaid inimesi, kuid erinevused tekitavad ka probleeme. Kas siis sel puhul saab sallivus olla ühiskonna eeliseks ning väärtuseks? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust.

Ühiskonnaõpetus

doc

Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas?

Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab see austust kaaslaste vastu. Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas, keda me sallime ja keda mitte? Eri kultuurides esineb sallivust erineval moel. Näiteks olen mina adventist, usun Jumalat, kuid ei mõista hukka neid kes ei usu, juba see on tolerantsus teiste vastu. Ma ei suru oma usku peale, näen enda kõrval teisi, kes minust erinevad. Kuid vastukaaluks on mul üks tuttav, samuti adventist, kes väsimatult püüab usku levitades rahu leida, ta pole rahul ühiskonnas toimuvaga ja loomulikult mitte ka inimestega.

Avalik haldus

docx

Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas?

Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on sallivus aina kasvav probleem. Eriti suureks probleemiks on sallivus heaoluriikidel ning diktatuuri riikides. Sallivuses pole iseenesest midagi halba ja see on isegi hea, näiteks mustanahaliste võrdväärne kohtlemine valgete inimestega. Probleemide koht on aga tingitud globaliseeruvast maailmast tulenevalt. ,,Rikka põhja" kõrge elatustase ja head elutingimused ning koolid on väga ahvatlevaks võimaluseks ,,vaesele lõuna" rahvale. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda ,,rikkasse põhja

Ühiskonnaõpetus

docx

Traditsioonid peres, kirjand

teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma. Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes on traditsioonidel väga oluline roll. Traditsioonid annavad lastele mõista mida nende vanemad tähtsaks peavad, mida nad hindavad ja millesse nad usuvad. See on ka põhjus miks lastega peredes on traditsioone rohkem ja need on palju mitmekülgsemad. Üks levinud traditsioone on lastele õhtul mõni muinasjutt või midagi ette lugeda mis oli ka minu peres kunagi ja mulle väga meeldis. See aitas hästi maha rahuneda ja tegi tuju heaks sest muinasjutud lõppevad ju alati hästi

Ühiskonnaõpetus

docx

Eestlase parim toit on teine eestlane

ahvatlevamad võimalused. Lihtsalt ära minna ja alla anda on kõige lihtsam. Meie ühiskonna probleemiks on tolerantsuse puudumine, aga seda on vaja riigi korrapäraseks toimimiseks. Minevik on näidanud, et tolerantsuse puudumisel valitseb kaos ja hukatus. Seega võib öelda, et arusaamine ja leppimine on üks olulisim isikuomadus, mis määrab inimese suhtumist ümbritsevasse ning teistesse kodanikesse. Mida arenenum ja demokraatlikum on ühiskond, seda suurem on sallivus teisitimõtlejate, eri kultuuride, elulaadide ja ka teiste rahvuste suhtes. Tolerantsus on tee efektiivselt toimivasse ühiskonda, kus teisiti mõtlemist ei käsitleta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid väärtust, mis võib rikastada. Sallivuse üle pole iialgi varem vaieldud niivõrd intensiivselt ja globaalselt kui viimastel aastatel. Põhjuseks on see, et puudub kogemus teistsuguste inimestega kokkupuutumisest. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest viitavad kasvavale

Eesti keel

docx

Sallivus ja sallimatus

Sallivus ja sallimatus Tere kallid kuulajad! Sallivus mängib suurt rolli meie ühiskonnas. Kindlasti on asju mida igaüks meist nii rohkem kui ka vähem sallib. Helen Keller ütles kord oma raamatus „Minu elu lugu“ nii: „Sallivus on suurim vaimuand; see nõuab ajult samasugust pingutust nagu jalgrattal tasakaalu hoidmine“. Minu arust vastab see täielikult tõele, sest sallida pole alati kerge. Aga mis on sallivus? Sallivus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivuse vastand on sallimatus. Sallimatus on üks suurimaid probleeme meie ühiskonnas, sest selle tõttu, et mõned inimesed üksteist ei salli võivad tekkida konfliktid mis võivad lõppeda suurte rahutuste, sõja või millegi muu halvaga.

Kõne ja väitlus

doc

Ühiskon ja selle liikmed, ühiskonna tasandid ja valdkonnad

Ühiskonna valdkonnad on: majandus; kultuur; haridus; tervishoid ja valitsemine Tööjaotus eri inimesed teevad eri asju. Näiteks põldu harivad põllumehed, vabrikus töötavad töölised, maju ehitavad ehitajad jne. Igal tegevusalal on veel omakorda tööjaotus. Tööjaotus teeb kõigi töö tõhusamaks, kuna tehakse seda, mida paremini osatakse. 3.Kellest koosneb ühiskond: mille alusel inimesi eristatakse, mõisted diskrimineerimine, sallivus e. tolerantsus, ülem-, alam-, keskklass ja asotsiaalsus; miks on vajalik tolerants, mille alusel jagatakse inimesi ühiskonnaklassidesse (lk 12- 15) Inimühiskond koosneb inimestest. On erinevaid etnilisi rühmi räägitakse erinevaid keeli, jälgitakse eri usukombeid, erinevused kultuuris ja tavades. Inimesed kuuluvad ka erinevatesse rassidesse, erinevused on nahavärvis, silmakujus jne. Diskrimineerimine-seadusevastane eelistamine ja õiguste piiramine rahvuse, rassi,

Ühiskonnaõpetus

doc

Inimene ja inimsuhted(põhimõisted)

nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Väärtushinnang on suhteliselt püsiv veendumus sellest, et teatud eesmärgid ja käitumisviisid on inimese jaoks isiklikult soovitatavad või sotsiaalselt eelistatavad (,,head" ja ,,õiged"). Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Suhtlemine - info vahetus. Toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine. Suhtlemistasandid (Berne´i teooria) Igas inimeses olemas kolm tasandit: 1. vanem (see käitumine võetakse üle oma vanematelt. Suheldakse teistega ülalt alla. Positiivne vanem kiitev, toetav, nõuandev. Negatiivne vanem kritiseeriv, käskiv). 2. täiskasvanu (asjalik, võrdne suhtlemine) 3

Eesti keel

Rohkem sarnaseid