Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Lähte Ühisgümnaasium
STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL
Uurimistöö
Autor: xxxxxx
Juhendaja : xxxxxx
Lähte 2017
SISUKORD



SISSEJUHATUS 3
MIS ON TÄNAVATREENING 4
2. JÕUTREENING 5
2.2. Kerelihaste treenimine 6
3. UURINGU KORRALDUS 11
3.1. Uurimistöö kava 12
3.1.1. Esimene treeningnädal 12
3.1.2. Teine treeningnädal 14
3.1.3. Kolmas treeningnädal 15
3.1.4. Neljas treeningnädal 16
3.1.5. Viies treeningnädal 17
3.1.6. Kuues treeningnädal 19
3.2. Tulemuste analüüs 20
4. KOKKUVÕTE 22
KASUTATUD ALLIKAD 23

SISSEJUHATUS


Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Street Workout’i(tänavatreeningu) tõhusus Renaldo Loosi näitel’’. Uurimistöö teemat valides teadis autor, et soovib testida Street Workout’i treeningkava tõhusust.
Käesolevas töös uurib autor Street Workout’i tõhusust ning püstitas järgmise hüpoteesi: suudan oma kehalist võimekust Street
Vasakule Paremale
STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #1 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #2 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #3 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #4 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #5 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #6 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #7 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #8 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #9 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #10 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #11 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #12 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #13 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #14 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #15 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #16 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #17 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #18 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #19 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #20 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #21 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #22 STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Loosrenaldo Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
doc

Kulturism ja jõu arendamine

Sisekaitseakadeemia Kulturism ja jõu arendamine Sven Veek RS-130 Tallinn 2014 2 Jõu arendamine Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega v

Kulturism
thumbnail
248
pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

Sport
thumbnail
28
pdf

Jooksukiirus ja selle arendamine

Kose Gümnaasium Liisbet Estra 8. A klass Jooksukiirus ja selle arendamine Uurimustöö Juhendaja: Sander Prits Kosel 2016. a SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................... 5 1.1. Kiirjooksu määratlus ............................................................................................. 5 1.2. Reaktsioonikiiruse arendamine ............................................................................. 7 1.3. Stardikiirenduse arendamine ................................................................................ 7 1.4. Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamine .............................. 8 1.5. Kehalised võimed ja k

Treeningu analüüs
thumbnail
106
pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

Tallinna Reaalkool Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina Uurimistöö Karl Erik Rabakukk 11. B Juhendaja: õp Rain Vellerind Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...........................................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia........................................................................

Suusatamine
thumbnail
34
doc

Sportlase lihashooldus konspekt

SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaaz

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
26
docx

Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud

TREENING JA SOOLISED ISEÄRASUSED 1. Kirjeldage lühidalt soolisi erinevusi maksimaalses hapnikutarbimise võimes ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17–12% piiri. Suur risk am

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime
thumbnail
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on aluseks tead

Füsioterapeut
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun