Eksami spikker (1)

Toit-Toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul
Toiduaine-Taimne või loomne (üksikutel juhtudel ka mineraalse päritoluga) saadus või toode, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida
Toitaine -Toidu koostisosa , mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesimiseks, energia tootmiseks, aga ka struktuursetel, katalüütilistel ning regulatoorsetel eesmärkidel
Makrotoitained- Valgud , rasvad , süsivesikud ja vesi
Mikrotoitained - Vitamiinid , mineraalained , mikroelemendid
Toidulisand -Toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks
Toidu lisaaine -Loodusliku või sünteetilise päritoluga keemiline ühend, mida tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks
GMO-Organism, kelle pärilikkusetegurid on tänapäeva biotehnoloogia abil muundatud viisil, mida looduses ei esine
PAV- Energiakulu indiviidil, kes lamab täielikus kehalises ja vaimses rahuolekus termoneutraalses keskkonnas ca 12 t pärast eelmist toidukorda.
Minimaalne energiahulk, mis kulub rahuolekus kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame, näärmete ja silelihaste tööks
PAL-Koefitsient, mis iseloomustab organismi kogu energiakulu ööpäevas ning on antud võrreldes põhiainevahetuseks vajaliku energiakuluga
KMI-Keha mass (kg) jagatud pikkuse ruuduga (m2)
Sööma peame selleks, et saada eluks vajalikku energiat
Söömine kui tegevus annab meile meeldivaid aistinguid ja seob meid teistega , samuti on see kui rituaal , mis käib kaasas paljude meile tähtsate sündmustega
Seedimine on toidu lõhustamisprotsess => toit lõhustatakse seedeensüümide toimel väiksemateks ühikuteks, mis imenduvad limaskestade kaudu lümfi või verre
1)Valgud lõhustatakse aminohapeteks 2)Rasvad lõhustatakse rasvhapeteks ja monoglütseriidideks 3)Süsivesikud lõhustatakse monosahhariidideks
Imendumine on toitainete organismi sisekeskkonda absorbeerimine
Toiduenergia põhilised allikad on süsivesikud ja rasvad
Päevane toiduenergia saamine peab katma : 1)Organismi põhiainevahetuse energiakulu
2)Toidu seedimise ja omastamise energiakulu 3)Kehalise aktiivsuse energiakulu
Kehamassi saab normaliseerida, kui piirata toidu ja jookidega saadava energia hulka ning suurendada kehalist koormust
Kehamass võib suureneda ka päriliku eelsoodumuse, teatud haiguste ja/või perekonna halbade toitumistavade tõttu
Toiduenergia on vajalik: Põhiainevahetuseks, Soojustekkeks, Kehaliseks tegevuseks, Vaimseks tegevuseks
Toiduenergia saadakse

• Süsivesikutest 1g => 4 kcal
  
• Valkudest 1g => 4 kcal
  
• Rasvadest 1g => 9 kcal
  

Soovitused vedeliku tarbimiseks -Organismi veevajadus on 28-35 ml kehakaalu kg kohta,
Suurtes kogustes mineraalvee tarbimisel on oluline jälgida vee min. ainete sisaldust,
Vee liigne tarbimine on koormav neerudele ja südamele
Soovitused valkude tarbimiseks - Valguvalik on täisväärtuslikum, kui taimseid valke tarbida koos loomsete valkudega või kombineerida erinevaid taimseid allikaid vastavalt nende aminohappelisele koostisele, Valguvajadus sõltub kehakaalust, soost, vanusest , terviseseisundist, kehalisest koormusest ja lihaste massist, Vähese kehalise koormuse korral on keskeas inimese valguvajadus valgu kvaliteedist sõltuvalt 50-90 g/p, Valkudega on soovitav katta 10-15% toiduenergiast
Soovitused toidurasvade tarbimiseks- Toidurasvad peaksid kandma 25-30% toiduenergiast
Ei soovitata , et toidurasv annaks alla 20% toiduenergiast, sest probleemseks võib muutuda nõutava koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine.
Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa, ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda

• Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide näol
  
• Kolesterool on tsükliline alkohol , mida saadakse loomse toiduga (loomsete rasvadega), kuid mida suudavad sünteesida ka inimese koed , eelkõige maks, aga ka aju
  

Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast

• 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas )
  
• 30% saadakse toidust (normaalse, tervisliku toitumise korral)
  
• 
  

Valkudele kuulub tähtis roll organismi ehituses ja talituses
Valkudega on seotud kõik organismi elutähtsad funktsioonid: toitumine, hingamine , kasvamine, pärilikkus, paljunemine jne.
Inimene ei omasta otse valke, vaid sünteesib toiduga saadud valkudest endale vajalikud ühendid => Valku saab organism ainult toidust ja valgud on toidus asendamatud
Valgud moodustavad täiskasvanu kehamassist 15%
Palju on valke luude (13-17%), naha (23-26%), lihaste (17-21%), vere (8%) ja peaaju (12%) koostises
1 g valke annab 4 kcal
Päevasest energiavajadusest peaksime valkudest saama ca 10-15%
Vähese kehalise koormuse korral on keskeas inimese valguvajadus valgu kvaliteedist sõltuvalt 50-90 g/p
Meestel 70-100 g
Naistel 50-75 g
Suure füüsilise koormuse korral on valkude vajadus suurem
Palavaga on valkude vajadus väiksem, külmaga suurem
Rasvad e. lipiidid on heterogeensed ühendid, mis ei lahustu vees
Lipiidide hulka loetakse rasvhapped, neutraalrasvad, fosfolipiidid, vahad, steroidid jne.
Lipiidid on nii taimse kui loomse päritoluga toiduainetes
Lipiide leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub kehaehituslikust tüübist, soost, vanusest
1 g rasva annab 9 kcal => suure koguse energiat saab väikesest kogusest rasvasest toidust
Süsivesikud e. sahhariidid on looduses kõige enam levinud orgaaniliste ühendite klass
Taimede massist moodustavad süsivesikud 75-90%, inimorganismi koostises on ca 1,5% süsivesikuid
Süsivesikuid leidub organismis laialdaselt: maksas, lihastes, luudes jne.
Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis 1 g süsivesikuid annab 4 kcal
Kuna toit sisaldab alati ka mitteomastatavaid süsivesikuid, siis on täiskasvanu ööpäevane vajadus 300-400 g
Soovitused süsivesikute tarbimiseks

• Pärast süsivesikud sisaldava toidu söömist algab seeduvate süsivesikute lõhustumine monosahhariidideks, põhiliselt glükoosiks, ning nende imendumine verre
  
• Glükoos on parimaks energiaallikaks peaaegu kõikidele keharakkudel
  
• Vere glükoosisisalduse tõusule reageerivad maks ja pankrease hormoonid, hakates seda talletama ja kasutama
  
• Nii saavutab vere glükoosisisaldus peaaegu esialgse taseme ca 2-3 t möödudes
  

Soovitused kiudainete tarbimiseks

• Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses
  
• Toidukiudained on süsivesikute osa, mis ei seedu ja väljuvad enamasti täpselt samal kujul, kuid on väga vajalikud organismi normaalseks seedetegevuseks
  
• Kiudained suurendavad toidukördi mahtu, kiirendavad selle edasiliikumist peensooles ja soodustavad lima eritumist jämesooles
  
• Kiudainerikka toidu osakaalu menüüs peab suurendama pikkamööda ning seejuures peab organism saama piisavalt vett
  
• Kiudaineid leidub ainult taimedes: köögi- ja puuviljades, täisterades, pähklites, kaunviljades
  

Vee ülesanded organismis

• Vesi on universaalne lahusti, mis moodustab vesikeskkonna, milles toimub toitainete lahustumine, nende transport, omastamine e. seedimine, imendumine, struktuuride uuenemine, jääkainete väljutamine
  
• Vesi loob tingimused teiste protsesside toimumiseks organismis ja säilitab normaalse pH taseme
  
• Vesi säilitab normaalse vererõhu ja reguleerib organismi soojusrežiimi ( higistamine , ülekuumenemine
  

Vesilahustuvad vitamiinid

• B1, tiamiin
  
• B2, riboflaviin
  
• B6, püridoksiin
  
• B10, 11, folaadid , foolhape, folatsiin
  
• B12, (tsüaan) kobalamiin
  
• C, askorbiinhape
  
• PP, niatsiin , nikotiinhape, nikotiinhappe amiid
  

Rasvlahustuvad vitamiinid:

• A, retinool
  
• D, kaltsiferool
  
• E, tokoferool
  
• K, füllokinool
  
• Vitamiinid on mikrotoitained, mis ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks
  
• Vitamiinid tagavad ainevahetuse õige kulgemise (sisalduvad ensüümide koostises), kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest, reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd
  

• Antioksüdantideks on vitamiinid A, E, C, karoteenid, flavonoidid , tsink, vask ja seleen
  
• Antioksüdandid kontrollivad ja reguleerivad oksüdatiivsete stressorite tööd ja kaitsevad rakumembraane oksüdatiivsete kahjustuste eest
  
  • Nii endogeensed kui ka toidus sisalduvad antioksüdandid pidurdavad vabade radikaalide teket, eemaldavad kahjustatud molekulid ja parandavad oksüdatiivseid kahjustusi
    
• Kõige suurem risk antioksüdantide puuduse tekkimiseks on neil kes
  
  • järgivad madala rasvasisaldusega dieeti
    
  • piiravad tarbitavat energiahulka
    
  • piiravad puu- ja juurviljade tarbimist v. loobuvad neist täielikult
    
  • samuti suitsetajatel, alkoholiga liialdajatel ning saastunud piirkondade elanikel
    

Mineraalained

• Organismis on üle 70 erineva keemilise elemendi, neist üle 20 bioelemendi vajadus on määratletud
  
• Makroelemendid
  
  • Sisaldus kehas on üle 0,01%
    
  • C, O, H, N, S, P, Ca, Na, K, Mg, Cl
    
• Mikroelemendid
  
  • Sisaldus kehas on alla 0,01% (osadel alla 0,00001%)
    
  • Inimkeha normaalseks funktsioneerimiseks on kindlaks tehtud 16 vajalikku elementi
    
  • Fe, Zn, Cu, Mn, Se, J, F, Co, Cr, Si, V, Ni, Sn, B, As, Mo
    
• Toidulisandi eesmärk on vajadusel meie tavatoitu täiendada
  
• Toidulisandid on toitainete või muude ainete kontsentreeritud allikaks ja neid müüakse kindlate annustena (nt. kapslid, tabletid , pulbrikotikesed) või pakendis, mis võimaldab toodet tarbida väikeste mõõdetud kogustena (nt. tilgutuspudel
  

Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet: tasakaalustatus , mõõdukus, vastavus vajadusele ja mitmekesisus
Südamesõbralik toit sobib kõigile täiskasvanuile südameveresoonkonna ja teiste toitumisega seotud krooniliste haiguste ennetamiseks
Südamesõbralik toit ei ole mõeldud üksnes haigestumisriskiga inimestel, vaid kuulub tervisliku toitumise üldiste põhimõtete hulka
Südame tervisele hea toidu põhimõte on

• Vähe rasva
  
• Vähe soola
  
• Rohkesti kiudaineid
  
• Kõvade rasvade asendamine pehmetega
  

Toidupüramiid annab piltliku ülevaate päevas vajalikest toiduainete kogustest ja vahekorrast toidurühmade kaupa
Tinglikult on püramiidi alumistes osades on need toiduained, mida tuleb rohkem süüa, keskele jäävad mõõdukalt ja tippu vähem süüa soovitatavad toiduained
Portsjonite suuruse arvestamisel on aluseks võetud toiduaine energia- ja rasvasisaldus, kasutades toiduainete keemilise koostise tabeleid
Eesti toidusoovitustes on aluseks toidupüramiid
Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil
Lisaaineid kasutatakse nt. toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne.
Diabeet e. suhkruhaigus on erinevatel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire
Vere suhkrusisaldus püsib pikka aega kõrge ja esinevad häired süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuses
Diabeet on tingitud kas süsivesikute kasutamiseks vajaliku hormooni – insuliini -vähesusest, selle toime nõrgenemisest v. neist mõlemast
Insuliin on hormoon , mis aitab veresuhkrul imenduda rakkudesse ning aitab maksas kaasa kalorite muutmisele säilitusaineteks