20.sajandi muusika (6)

Spikker
20.sajandi muusika
20. Sajand jättis muusikalukku erandliku jälje.Varasemal muusikal on olnud kindlad, ühiskonnaelu traditsioonide, domineeriva maailmavaate ning vaimukultuuriga tervikuna seonduvad stiiliraamid. 20. Sajandi alguses eksisteeris korraga 3-4 erinevat muusikavoolu: hilisromantism, impressionism neoklassitsism ja ekspressionism .Samuti on keeruline piiritleda 20. sajandi muusikat geograafiliselt.
Hilisromantism. Avaldus peamiselt Saksa ja Austria heliloojate loomingus, Richard Wagneri eeskujul. Kuulsamad esindajad Gustav Mahler ja Richard Strauss .
Gustav Mahler (1860-1911) Sündis Böömimaal (praegune Tšehhi), elas Saksamaal,Viinis ja elu lõpul Ameerikas. On öelnud kibestunult: “Olen kolmekordne kodutu: böömlasena Austrias, austerlasena Saksamaal ning juudina terves maailmas.”Mahler oli ennekõike kuulus dirigent , olles oma karjääri tipul Viini Riigiooperi muusikadirektor. Teda on selles ametis nimetatud “raudrusikaga diktaatoriks”,kuid tegelikult soovis Mahler vaid vabaneda “halbadest traditsioonidest” ooperiteatris.Tema loomingu tippteoseks on 8.sümfoonia, mida nimetatakse ka tuhandete sümfooniaks.Gustav Mahler nimetas end ka suveheliloojaks. Tema loomingu põhiosa moodustavadki sümfooniad ja laulutsüklid.Ta on olnud eeskujuks A. Schönbergile, A. Schnittkele
ja D. Šostakovitšile.
Impressionism.Sõna “ impressioon ” tähendab muljet.Stiilinimetus tuli Monet maalist “Impressioon. Tõusev päike”.Impressionistidele oli omane, kirgliku ja äärmusliku eneseväljenduse ja värvide asemel, eelistada peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu.Kirjanduses avaldus impressionistlik tunnetus sümbolismina –Baudelaire’i, Verlaine ’i ja Mallarme loomingus. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele.Kindlate piirjoontega muusikaline teema võis asenduda vaid kooskõladega ning selgepiiriline teoste vorm “vabalt voolava vormiga”, mis omakorda võis isegi läheneda improvisatsioonile.Kuulsamad impressionistid olid Claude Debussy ,Maurice Ravel ja Ottorino Respighi.
Claude Debussy (1862-1918).Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 elas Roomas, seoses Rooma preemiaga, 1887. aastast kuni surmani elas Pariisis.Tähtsamad teosed:Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi). Ooper "Pelleas ja Melisande " (Maeterlincki järgi)
1892-1902 – ajastu peateos, väljapaistvaim impressionistlik ooper.Debussyga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähtsuse. 20. saj algul on kõik heliloojad temast mõjutatud.
Maurice Ravel (1875-1937).Isa prantslane , ema hispaanlane, mistõttu Ravel huvitub väga palju Hispaania kultuurist ja muusikast.Juba 14-aastaselt astub Pariisi Konservatooriumisse.Hoolimata avalikust tuntusest jäetakse kolmel korral ilma Rooma preemiast, millele järgneb avalik skandaal. Loomingus esikohal klaveri- ja sümfooniline muusika.Klaveripala “Vetemängud”, 2 klaverikontserti (D-duur kontsert vasakule käele, sõjas parema käe kaotanud Paul Wittgensteinile). Sümfooniline looming – “Hispaania rapsoodia”, “ Boolero ” (algselt mõeldud tantsu saateks Ida Rubinsteinile).Lavamuusika – ballett “Daphnis ja Chloe ”, ooper “Hispaania tund” .
Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920.-ndatel aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts , Eino Tamberg ja Eduard Tubin.Neoklassitsistlikku muusikat kirjutanud heliloojaid Bela Bartok, Erik Satie, Igor Stravinski.Igor Stravinski (17. juuni 1882 – 6. aprill 1971 ) oli vene helilooja .Igor Stravinski on kirjutanud seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat jpm. Ooperid :Le rossignol (1914), Renard (1916), Mavra (1922) .Balletid:" Tulilind " (1910), "Petruška" (1911), "Kevadpühitsus" (1913), Pulcinella (1920).
Rühmitus Kuuik .Prantsusmaa heliloojate rühmitus Kuuik kuhu kuulusid Artur Honegger , Darius Milhaud , Freancis Poulenc, Louis Durey , Georges Auric ja Germanie Tailleferre.Nimi saadi ajakirjanduses artikli põhjal.Heliloojaid ühendasid neoklassitsistlikud lähtekohad protest Debyssy stiili vastu.Mehhaaniline liikumine ja linna tõtlik rütm.
Ekspressionism. Muusikas avaldusid ekspressionistlikud tendentsid juba G.Mahleri sümfooniates ja R Straussi ooperites. (salomes, elektras), kui täielikult pääses ekspressionism mõjule alles A. Schönbergi loomingus. Arnold (Franz Walter ) Schönberg [Schoenberg] (13. september 1874 Viin – 13. juuli 1951 Los Angeles ), juudi soost austria helilooja , elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20.sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed teosed on kirjutatud romantistlikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia .Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi aspekte ning võttis sõna muusikaelu korralduse teemadel .Arnold Schönberg oli üks oma aja väljapaistvamaid heliloomingu õppejõude, kelle tuntumate õpilaste hulka kuuluvad Anton Webern ja Alban Berg .Lisaks muusikale huvitus Arnold Schönberg intensiivselt teistest loomevaldkondadest. Schönbergi maale võib pidada väljapaistvateks sümbolismi ja ekspressionismi näideteks. Paljudele oma vokaalteostele kirjutas Schönberg ise teksti. Schönberg tegutses ka leiutajana, kelle loomingut on patenteeritud. Atonaalsus on muusikas tonaalsuse vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse puudumist.Mõiste ‘atonaalsus’ kasutamine on vahel seotud märkimisväärsete lahknevustega põhisõna tähendusest. Erinevusi esineb harmoonia (muusika vertikaali) või meloodia (muusika horisontaali) ning nende muusikateoreetilistes määratlustes, kuulamise rollis võrreldes nooditeksti visuaalse analüüsiga, käsitustega mõistes sisalduvast negatsioonist ning mõiste taustal olevate muusikaesteetiliste ja üldteoreetiliste ettekujutustega, esmajoones ülemhelide fenomeni tähenduse ning sellega seoses looduse kui ajaloo vastandmõistega.
Avangardism. Avangardne muusika ei kijutanud mingit ühtset stiili vaid oli ühisnimetus mitmetele uuenduslikele kompositsioonitehnikatele, nagu serialism, aleatoorika , pointillism, elektronmuusika .John Cage (5. september 1912, Los Angeles – 12. august 1992) oli USA avangardistlik helilooja, pianist , publitsist, kelle looming on avaldanud mõju paljudele 20. sajandi heliloojatele.John Cage sündis Los Angeleses. Arnold Schönbergi juhendamisel algasid tema katsetused atonaalsuse ja dodekafooniaga. Ta tundis suurt huvi löökpillide vastu ja 1938. aastal organiseeris oma esimese löökpilliorkestri, millele kirjutas ka hulga teoseid. Sellest perioodist pärineb ka tema üks menukamaid ja enim järgimist leidnud leiutisi – ettevalmistatud klaver (prepared piano ), mis tähendab pilli kõlavõimaluste muutmist klaveri keeltele või keelte vahele asetatud mitmesuguste esemetega, olgu need siis metallpoldid, klaasitükid, kummiribad vms.Tähtsamad teosed:"4´33´´" – (võib esitada ükskõik mis pill või pillikoosseis), " Credo in Us" – (klaver, konservikarbid, elektrikell, raadiovastuvõtja) , Water music" – (muusikaline-lavaline etendus).
Seriaalne meetod on muusika kompositsioonimeetod, milles muusika loomiseks kasutatakse üht algset seeriat või seeriate kompleksi ning loodavat või uuritavat muusikat vaadeldakse võimalikult paljudest erinevatest parameetritest ( Stockhausen 1970).Seriaalse meetodi voorusteks on universaalsus ja täpsus. Universaalsus väljendub võimes kohalduda kõigile muusikalistele parameetritele, täpsus aga võimes selgelt eritleda algse seeria või seeriate kompleksiga suguluses olev muusikaline materjal. Seriaalse muusika loomise protsess kahe tööfaasi – otsustamise ja automaatikaga – ei erine oluliselt traditsiooniliste kompositsioonimeetodite abil loodava muusika tööprotsessist. Erinevus on automaatika suhteliselt suur osatähtsus, mis on põhjustatud seriaalse meetodi eesmärgist “kirjeldada kõiki võimalikke kõlasündmusi ja -aistinguid” (Heininen 1992) võimalikult paljudest parameetritest. Muidu äärmiselt töömahuka automaatika faasi puhul on seriaalse meetodi abil muusikat kirjutavad või analüüsivad inimesed leidnud endale suure abilise järjest tormilisema kiirusega arenevas infotehnoloogias.
Minimalism muusikas tekkis 1960-ndate alguses ja tähendab oma ehedas vormis üksikute muusikaliste ideede (järk-järgulist, astmelist ) kordamist pika aja jooksul.Tuntuim minimalismi esindaja ja üks loojatest on Steve Reich . Ta kasutas esimesena eksperimentaalseid tehnilisi võtteid, kus lasi linditsüklitel omavahelisest faasist kergelt välja libiseda (It's Gonna Rain 1966).Kiiresti hakkasid minimalismist huvituma ka traditsioonilisse klassikalisse muusika ringkonda mittekuuluvad inimesed, mis omakorda nõudis heliloojatelt mahukamaid teoseid.Steve Reichi lavatriloogia ( Einstein on the Beach , Satyagraha, Akhnaten) 1970-ndate lõpus ja järgmise kümnendi alguses liitis tema loodud muusikale avangardismi alged . 21. sajandil käsitletakse minimalismi, avangardismi ja elektronmuusikat üheskoos.Philip Glass (sündinud 31. jaanuaril 1937) on ameerika helilooja.Tema muusikat on sageli kirjeldatud kui minimalistlikku, kuigi ta ise eelistab terminit teatrimuusika.Glass on äärmiselt viljakas helilooja; ta on kirjutanud muusikat ansamblitele, oopereid, sümfooniaid, kontserte, filmimuusikat ja klaveripalu.Teda peetakse üheks tähtsamaks 20. sajandi heliloojaks. Tema ooperid:“The Voyage “, „Akhnaten“, „Itaipu“.
Tekkinud juba 1960.aastate lõpul, sai postmodernismist 1990. aastatel süvamuusika levinuim vool terves maailmas. Nagu omal ajal avangardism on ka postmodernism mitmete stiilide ühisnimetaja. Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides ) on eesti helilooja.Teoseid:Perpetuum mobile (1963), Esimene sümfoonia (1964), Passio (1982), Kolmas sümfoonia (1971).