lahti saada vaid tahtejõu abiga. 3 Kuulamine - see on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine «Üks sõber, inimene kes tõeliselt mõistev, kes vaevub meid kuulama, kui me oma probleeme arutame, võib muuta tervet me maailmavaadet» (Dr. E. Mayo). - Kuulmine - sõna, mis kirjeldab füsioloogilisisensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahenduselsaadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. - Kuulamine - sõna, mis kirjeldab psühholoogilise protseduuri, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. Oskuste rühmad Spetsiifilised oskused Tähelepanu väljendamise oskused. - Osavõttu väljendav kehahoid. - Sobilik kehakeel. - Silmside.
Vesinikperoksiid on põletikuvastane ning kiirendab ainevahetust ja hapniku tarbimist nahakudedes, Virgiinia nõiapähkel toniseerib ja rahustab, kamper toimib antiseptiliselt ja valuvaigistavalt, mentool stimuleerib kudede hingamist ning värskendab ja toniseerib nahka, tekitades külmatunde. Hoolduse lõppfaasis kasutatakse infrapuna lampi ja soovi korral võib lõpetada hoolduse massaaziga [7]. Autori arvates esineb protseduuri käigus ebameeldivaid aistinguid, nagu ebameeldivad lõhnad ja lühiajaline kipitus, kuid lõpptulemus oli seda väärt. 24 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E 3 UURIMUS Uurimuse läbiviimiseks teostati küsitlus tegevkosmeetikute seas, et teada saada milliseid
hinge. 40. Locke'i arvates moodustab inimese mõistus abstraheerimise teel üldideed. Selgitage, kuidas. Näiteks: inimese mõistuses on erinevate õunasortide kujutised: kuldrenett, sügisjoonik jne. Abstraheerimise teel näeb inimene kõikidel erinevatel õunadel omamoodi tunnuseid ja need tunnused kokku moodustavadki õuna üldidee. 41. Selgitage Locke'i seisukohta primaarsete ja sekundaarsete omaduste probleemis. Locke'i arvates on asjadel olemas omadused, mis meis erinevaid aistinguid esile kutsuvad. Locke väitis, et on kahte sorti omadusi, primaarsed ja sekundaarsed. Primaarsed omadused on niisugused, mis mitte kunagi ei muutu st., et ei sõltu vaatlejast. Sekundaarsed omadused on need, mis sõltuvad olendist, kes neid tunnetab. 42. Selgitage, mille poolest erineb Locke'i arvates tunnetusvõime otsustusvõimest (ingl judgement). Locke'i arvates erineb tunnetusvõime otsustusvõimes seepärast, et tunnetusvõime annab vaid
nagu valge, roosa, rohelise ja sinise mahedad varjundid). Soovitused lasteaia füüsilise keskkonna parendamiseks Mitmekesisus (mitte asjade rohkus). Mida mitmekesisem on keskkond, seda suurema huviga laps seda uurib. Lapse uurimisvabadust ei tohiks piirata. Asjad, millega laps end vigastada võib, või asjad, mis ta võib ära lõhkuda, oleks mõistlik lapse tegevusulatusest eemale panna. Tagasiside keskkonnast on ülioluline. Laps saab erinevaid kogemusi ja aistinguid. Uudsus. Lapsele tuleb pakkuda vahelduvaid kogemusi, et tekiks huvi ja valmidus uurida. Uudsuse momenti aitavad säilitada ka lapsele juba teada-tuntud mänguasjad, mis aeg-ajalt lapse käeulatusest kõrvale pannakse. Keerukus. Keskkonnas võiksid olla asjad, mille kaudu laps saab erinevat teavet (erinevad aistingud). Asjad, millega tegutsedes laps mõtleks, analüüsiks ning arutleks. Keskkond peab looma lapsele võimaluse uuel tasemel tegutseda/mängida (Võgotski lähima arengu tsoon).
Al Held Frank Stella Minimalism Eelistati kolmemõõtmelisi ülilihtsa vormiga objekte, mida eksponeeriti süsteemina ja ruumilist konteksti arvestades. Paljud teosed ongi installatsioonid. Esindajad: Donald Judd Robert Morris Carl Andre Tony Smith Richard Serra Op-kunst Taheti luua kunstiteoseid, mida saaks paljundada ja rahva sekka viia. Eesmärgiks sai tajumiskogemuse rikastamine ootamatuid aistinguid tekitavate teostega. Lähtekoht on 1920. aastati konstruktivism. Tihti kujutati väikeseid objekte tänu millele me tajume liikumist või mahulisust. Maal: Victor Vasarely Bridget Riley Kineetiline kunst Sai alguse "Bauhausis", ühendati liikuv valgus skulptuuriga, võimaldati vaatajal sekkuda teose funktsioneerimisse. Skulptuuri toodi liikumine ja heli. Pakuti võimalust nautida tehnika ilu ning tihti juhitakse neid teoseid ka kõrgtehnoloogiaga.
Filosoofia teadmine Teadmine välhendub otsustena, see sisaldab subjekti ja predikaati. Need jagunevad analüütilisteks, sünteetilisteks ja aposterioosseteks otsusteks "koperniklik pööre" me ei saa maailmale keskendudes avastada, seda, mis meil on võimalik teada. Pigem tuleb kesekenduda taipamisvõime struktuurile ja uurida, kuidas see kogetavat..... "Asi iseeneses" objektiivne maailm, kuid me ei saa selle kohta midagi väita, see mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid, mille tule,usel tekib "asi meje japks". Nähtusi saab tunnetada nagu nad meie läbi meeleorganite on antud, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Me mõistame kõike läbi oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi. ... kogemus kuidas tegelikkus mõjutab meie tunnetust? Kõik, mida me teame on määratud meie meele ja tunnetusparaadi omadustega Kui inimteadmine algab kogemusega, nõuab see inimmõistuse korrastamist
Kust me teame, kas mõiste on mõistuspärane? Kontrollides, kas on olemas mõnda vahetul kogemusel põhinevat muljet või muljete gruppi, millest seda on võimalik tuletada. Kui ei siis puudub mõistel sisu. Me ei pruugi teada, kas on olemas mingi mina või ise kui olemisvorm. See mida nimetame endaks on abstraktsioon ja sellel puudub empiiriline sisu. Minule ei vasta mingi mulje. Mõistus on kimp meelepilte. Mingit hinge pole olemas - või kui on siis ei saa me seda teada. On tundeid, aistinguid. Kellel need on, seda me tajuda ei saa. Oma mõtlemisprotsessis teeme me häbiväärselt palju oletusi, millele ratsionaalsete põhjuste leidmine on küllaltki vaevarikas töö. Meie mõtlemine põhineb juurdemõeldavatel oletatavatel eeldustel ja arvamustel, kuigi me seda ise ei pruugi teada. Me ei tea kas mina olen olemas. Meil ei ole põhjust uskuda ei ainelise ega hingelise substantsi olemasolusse. Meie teadvuses tekivad meelelised kujundid, mis arvatakse esindavat välist maailma
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Loetelu: aistingud, taju, tähelepanu, mälu, kujutlus ja keel. AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: o retseptoritest ehk tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
erinevad. Seega tuleb uut toodet analüüsida selle regiooni, kus toodet kavatsetakse müüma hakata, sihtgrupi inimestega. 65. Profiilkatse eesmärk, läbiviimine, tulemused Eesmärk: kasutatakse toiduainete profileerivate sensoorsete omaduste intensiivsuse hindamiseks. Hinnatakse just sellele tootele spetsiifilisi ja kordumatuid omadusi. Põhimõte: esmasel degusteerimisel kirjeldatakse sõnade abil üldise välimuse, maitse, lõhna, konsistentsi aistinguid sellises järjekorras, nagu nad ilmnevad. Teisel degusteerimisel hinnatakse aistingute intensiivsust. Seejärel joonistatakse toote profiil ehk maitsmisväli. Ühe toote kohta võib moodustada mitu profiilkaarti, mis hiljem kantakse ühe profiilkaartile kokku. Tulemuste analüüsimine: arvulistest tulemustest leitakse keskmine, samas toimub paneelis ka diskussioon. Profiilkaart esitatakse mõne muutuja abil (maitse, lõhn jne). Hinnatakse aistingu intensiivsust, negatiivset tsooni pole
01.2006 sümbolid, mis tähendasid palju tolleaegsetele inimestele ja on samamoodi kallid ka järeltulevatele põlvedele. Muusika on teinekord alternatiivne võimalus mõtestamiseks. Alternatiivne seeläbi, et kui tavaliselt töötab inimmõtlemine sõnastatult, siis usun, et on võimalik mõtelda helides, vibratsioonides, mis vaba energiana aegruumis võnguvad. Erinevad helid tekitavad erinevaid aistinguid, reaktsioone mõned on meeldivad, teised vähem meeldivad, mõned suisa vastumeelsed olenevalt eelhäälestusest, emotsionaalsest seisundist, käesolevast situatsioonist ja paljust muust. Mõne muusikapalaga on võimalik tunnetada ühtsust, mõistmist, sellist tunnet, et just see lugu just sel hetkel on erakordselt tähendusrikas. Muusika kultiveerib emotsioone, saadab mõttetööd ja seda mitmes mõttes: ühelt poolt sobitub võtmena
40. Locke’i arvates moodustab inimese mõistus abstraheerimise teel üldideed. Selgitage, kuidas. Näiteks: inimese mõistuses on erinevate õunasortide kujutised: kuldrenett, sügisjoonik jne. Abstraheerimise teel näeb inimene kõikidel erinevatel õunadel omamoodi tunnuseid ja need tunnused kokku moodustavadki õuna üldidee. 41. Selgitage Locke’i seisukohta primaarsete ja sekundaarsete omaduste probleemis. Locke’i arvates on asjadel olemas omadused, mis meis erinevaid aistinguid esile kutsuvad. Locke väitis, et on kahte sorti omadusi, primaarsed ja sekundaarsed. Primaarsed omadused on niisugused, mis mitte kunagi ei muutu st., et ei sõltu vaatlejast. Sekundaarsed omadused on need, mis sõltuvad olendist, kes neid tunnetab. 42. Selgitage, mille poolest erineb Locke’i arvates tunnetusvõime otsustusvõimest (ingl judgement). Locke’i arvates erineb tunnetusvõime otsustusvõimes seepärast, et tunnetusvõime annab vaid tõestatud ja õigeid
kontaktis või mitte, eristatakse: kontaktne ja taktiilne (kombitav) distantne retseptsioon (ärritaja vastuvõtmine) nägemine, kuulmine, haistmine in distantsed. Kompimine, maitsmine ja puudutusaistingud on kontaktsed. Paiknemiskoha ja suunatuse alusel: eksterotseptiivsed aistinud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskk. tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) interotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad seseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemp-, tasakaaluaistingud jmt.) propriotseptiivsed asitingud retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi asitinguid. Seaduspärasused Ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks.
Olemine ja tunnetamine on absoluutselt identsed. Abstraktseid üldmõisteid ei ole olemas, kõik kujutlused on rangelt subjektiivsed. Subjektiivne idealist. Olemas olla tähendab tajutav olla (esse est percipi). Materiaalseid objekte pole olemas. On vaid vaimsed, tajuvad ja mõtlevad olendid ja nende tajud. Kõik, mida tajume, on üksnes meeltega tajutav. Fantaasia võime esile tuua omal soovil. Tõelisuse kujutlused tekivad meist sõltumatult. Jumal kutsub esile aistinguid meie hinges. Objektid eksisteerivad ka siis kui me neid ei taju - Jumala teadvuses. DAVID HUME (1711-1776) Piiratud skeptitsist. Peateos on "Traktaat inimloomusest". Kogemuse vahetuteks objektideks on teadvuse sisud (pertseptsioonid): 1)muljed (impressions) - meelte tajud ja sisemised seisundid, nagu nad hinges ilmnevad (emotsioonid, tahe); 2)kujutlused (ideas) - muljete koopiad. Muljetest tekivad lihtsad kujutlused; kujutleda ei saa seda, mida pole kogetud.
Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5. Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu! Kanti arvates on olemas objektiivne maailm (meist sõltumatu), mille kohta me aga ei saa midagi konkreetset väita. See on “asi iseeneses”. See tundmatu asi iseeneses mõjutab inimese meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseeneses meile nähtub, nimetab kant “asjaks meie jaoks”. Tunnetada saab ainult nähtumusi, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Miks? Asi on sellel, et tunnetuses eristab Kant kahte aspekti: tunnetuse mateeriat- aistinguid tunnetuse aprioorset vormi- inimese mõistus vormib tunnetuse mateeria. Tunnetuse mateeria ei sisalda endas mingit korrapärasust. Nähtustele annavad korrapära inimmõistuse aprioorsed vormid. 6
Kuidas inimene maailma tunnetab?). Platon väitis, et on olemas igavene ideede maailm. Ta arvas, et paljud asjad on kaasa sündinud. Inimese taju selle tähtsaim objekt on teine inimene Emotsioonide näide emotsioonid väljenduvad näo järgi. Arvati, et igal kultuuril on oma emotsioonid. Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus baas e põhiemotsioonid. Aristoteles eitab kaasasündinud ideid. Kõik meie teadmised tulevad meelte kaudu. Aistinguid on inimesel üle viie. Sõnastas esimesena loogikareeglid, millel põhineb ka tänapäeva haridus. Assosatsioonimäärus e seoste seadus. Kooseksisteerimise assotsiatsioon (tool ja laud ikka koos). Aristotelese ajal arvati, et hing on südames. Aristoteles väitis, et looduses on erinevat tüüpi hingesid: Taimede vegetatiivne hing(kasvada, paljuneda), loomadel meeleline hing lisaks
rakuväline vesi Kehavedelike koostist ja kogust reguleerivadki põhiliselt neerud. Vee saamine 2/3 veest saab organism joogiga ja 1/3 toiduga ja seejuures tekib väike osa metaboolset e ainevahetuslikku vett. Meeleelundid Funktsioon Meelerakud e retseptorid võtavad väliskeskonnast vastu ärritusi ja muudavad need närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad närve mööda suuraju poolkerade koorde. Seal neid analüüsitakse ja tõlgendatakse. Inimesel kutsuvad need esile erinevaid aistinguid ja inimesed reageerivad nendele. Väliskeskkonna ärritus(retseptor)suuraju poolkerade pool(analüüs ja tõlgendus)aisting Silmad Nägemiselundid ja nägemiskeskus asub suuraju poolkerade koore kuklasagaras. Kõrvad Kuulmiselundid ja selle keskus asub oimupiirkonnas, oimusagaras. Tasakaaluelund asub sisekõrvas. Kõrval on kolm osa:väliskõrv, keskõrv, sisekõrv. Nina Haistmismeel asub ninaõõne ülaosas, limaskestas. Analüüs toimub oimusagaras. Reageerib ainult gaasile.
vältel? Imitatsioon, ümbritseva tegelikkuse jäljendus aga ka uus objekt, uus tegelikkus. 4. Milliste vahenditega peab kunstnik toime tulema minimalismi puhul? Kõige napimate vahenditega. 5. Mida tähendab installatsioon? Ajutine, kindla ruumiga seotud sisseseade. 6. Millisest sõnast tuleb nim. op-kunst? Millele on selline kunst üles ehitatud? Optiline,eesmärgiks on tajumiskogemuse rikastamine ootamatuid aistinguid tekitavate seostega. Nende loomine on plaanipärane ja süsteemne. 7. Kes oli kõige kuulsam op-kunstnik? Victor Vasarely 8. Mida tähendab kineetiline? Kineetiline - liikuv 9. Kirjelda Alexander Calderi mobiile? Mis nad ,,tööle" pani? Peente traatide otsa kinnitatud eri suuruse, kuju ja värviga liikuvad elemendid. Polnud mootoreid. Nad toetuvad põrandalt tõusvale teljele või ripuvad laes nõnda, et õrnimgi tuuleõhk nad hõljuma või pöörlema paneb 26
Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele Maailmas (looduses) leiab aset sündmus Vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. Retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajju, kus tekib sündmust peegeldav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist terviklik kujutlus ehk visioon. Süllogism (kr.k. syllogismos – järeldus) on tõese järelduse tegemine maailma kohta vaid mõistuse abil, ilma vastavat aistingut saamata. Näiteks: kui a = b ja b = c, siis ka a = c. Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest. Füüsika on maailma peegeldus visioonidena.
põhjustel teistest vastuvõtlikumad, haavatavamad; haigestuvad elu stressi-või kriisiperioodidel. Skisofreenia algus: eelnähud mõnest päevast aastateni. Meestel 20-28a ; naistel 24-32a. Skisofreenia sümptomid: a mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine b luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, teatud mõtteid, tegevusi või aistinguid, luululine tajumine c kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad pidevalt haige käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid. d muud püsivad veidrad luulumõtted e püsivad üle 1 kuu hallukad, millega kaasnevad kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted f neologismid, tõkestused või seosetus mõttekäigs, mis avaldub inkoherentse või arusaamatu kõnena
kohta tuleb keskmiselt 2 sooja-, 13 külma-, 25 surve- ja ligi 200 valutäppi. Nende täppide kaudu võime avastada meelerakkude kohad. S i s i k o n n a s ja l i h a s t e s - l i i g e s t e s on samuti rohkesti meelerakke. Siin on rohkesti vabu närvilõpmeid, mille kaudu võetakse vastu organismi sisemiljöö muutusi, vererõhu muutusi jne. Lihastes on retseptorid, mis spiraalina ümbritsevad lihaskiude. Paljud sisikonnast peaajju saabunud erutused ei kutsu normaalsetes tingimustes esile aistinguid. Terve inimene ei tunne oma mao, oma südame jne. olemasolugi. Sisikonnast saabuvad erutused kaasnevad tavaliselt ebamääraste lokaliseerimata aistingutega. Patoloogilistes tingimustes omandavad sisikonna meelerakud kõrgendatud tundlikkuse. Siis on tuntav ka valu. KATTEELUND NAHK cutis Nahk on inimese keha väliskate. Tal on keeruline mikroskoopiline ehitus, retseptoorsed, kaitse-, eritus- ja termoregulatsioonifunktsioonid
tasakaalustab, tõstab meeleolu. Maksa- ja neerutalitlust tugevdavana kasutatakse hepatiidi ja neerukivide puhul. Tseluliidiraviks sobib hästi koos kadakamarjaõliga. Kosmeetikas üks tegusamaid, igale nahatüübile sobiv. GREIBIÕLI - meeleolu tõstev, parandab väsinud ja närvilist enesetunnet. Reguleerib lümfiringet, eemaldab kehast liigse vee. Puhastab veresooni ja neere, hoiab ära neerukivid. Massaail kasutatakse alusõlisse segatuna tselluliidi raviks. INGVERIÕLI - soojendav, aistinguid teravdav ja mälu tugevdav õli lõhnalambis. Suurendab organismi immuunsust. Leevendab külmetushaigusi, kurguvalu, köha, põskkoopapõletikku. Afrodiidne õli, mis mõjub sensuaalselt, eelkõige meestele. JASMIINIÕLI - eufoorne ja külluslik, sobib igasuguste psühhosomaatiliste häirete raviks. Tugevdav ja spermaloomet edendav mõju suguelundkonnale. Aitab hingamisvaevuste puhul, ravib köha, bronhiiti ja häälepaelte põletikke.
- ta jäi kõigest hoolimata ikkagi daamiks: *ei murdunud *andestas ka enda laimajatele - vangilaagrist tagasi tulnud poeg oli hingeliselt haige, pööras emale selja Impressionism ja ekspressionism Impressionism - prant. keelest impressioon „mulje“ - kirjandusvool u 1880 -1910 saksa, skandinaavia ja prantsuse kultuuri mõjupiirkonnas - püüdleb selle poole, et: *jäädvustada subjektiivseid, kiiresti mööda libisevaid aistinguid, muljeid *tabada hetke, mil need muljed muutuvad meeleoludeks ja tundmuseks - vahetute muljete tundlik ja varjundirikas kujutamine - detailne kujutusviis - Eesti kirjandusse tuli Noor-Eesti vahendusel - Tuglase novellides ja romaanis „Felix Ormusson“ - Ridala luules - Tammsaare üliõpilasnovellided ja jutustuses „Varjundid“ Villem Grünthal-Ridala (1885-1942) Elust - Haridus:
Teine ilmselge tõde seostub ülimalt targa, võimsa ja täiusliku Jumala ideega, mille inimene oma mõistuses avastab. Jumala idee allikaks saab olla ainult Jumal ise, sest inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest. Nii et teine ilmselge tõde kõlab: on olemas Jumal. Kolmas ilmselge tõde käib materiaalse maailma kohta. Aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, sest me ei saa omal soovil aistinguid tekitada. Miski mõjutab meie meeli. Kuid võib- olla on see Jumal, kes kutsub meie mõistuses esile ettekujutusi ruumilist ulatust omavatest kehadest, st võib-olla Jumal petab meid? Kuid see oleks vastuolus Jumala tegeliku loomusega. Seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm - puud, majad, inimese keha jms. IMMANUEL KANTI FILOSOOFIA. Kanti arutluskäik ei erine laadilt kuigi palju tekstidest, mida ta metafüüsikat reformima asudes kirus
üht sensoorset modaalsust. Meeled jagatakse: 1. üldkehalisteks tuginevad kõikjale üle keha laiali hajutatud retseptoritele, nende signaalide töötlusprintsiibid on vähem spetsiifilised ja eelkõige enesekohased. Ülesandeks on keha sisetunnetus läbi piirdenärvisüsteemi somaatilise ja autonoomse osa sensoorsete rakkude. 2. spetsiaalsete organite põhisteks Somaatiline sensoorika eristab kokkupuute aistinguid (puudutus, surve, vibratsioon, sügelus ja kõdi), temperatuuri (soe ja külm), valu ning asendi- ja liigutustundlikkust (propriotseptsiooni). Propriotseptsioon: · kehaosade ja jäsemete staatilise asendi taju (lihaste ja liigeste asendimeel) · jäsemete ja pea liikumise taju kehatüve suhtes (kinesteesia) Autonoomne e vistseraalne sensoorika - kajastab siseorganites toimuvaid muutusi (hapnikupuudus,
zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. Suurema tajutavast informatsioonist saab inimene nägemistaju vahendumisel. Kõne põhineb eelkõige kuulamistaju kasutusele.Inimese kuulamine ei tulene füsioloogiliselt vaid kuulamisaistingute töötlemises ajus ning nende põimumisest ajju talletatud keelesüsteemiga.Inimene ei kasuta keemilise aistinguid eesmägripäraseks suhtlemiseks. Fülogeneetiliselt ehk inimese arenguloo seisukohast on kõnesuhtlus arenenud umbes saja tuhande aasta vältel.Kuue tuhandest keelest kasutatakse umbes poolt kirjakeelena aga enamajaolt siiski kõnekeelena.Ontogeneetiliselt on selge, et inimene hakkas rääkima enne kui kirjutama.Kõikide keelte konvensatsioon on erinev.Osade keelte sõnade kokku langevus tuleneb sellest et neil on lähisugulus. 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus (lk
Reemo Voltri Vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. Reemo Voltri Retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajju, kus tekib sündmust peegeldav aisting. Reemo Voltri Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Reemo Voltri Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist terviklik kujutlus ehk visioon. Süllogism (kr.k. syllogismos järeldus) on tõese järelduse tegemine maailma kohta vaid mõistuse abil, ilma vastavat aistingut saamata. Näiteks: kui a = b ja b = c, siis ka a = c. Reemo Voltri Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest.
tuntakse armastust teiste vastu 12. Müstilise kogemuse tüpoloogiad. Oates’i (1973) tüpoloogia, mis eristab viit müstika liiki. Need on esiteks loomulik müstika, mis tähendab kogemuslike piiride kadumist mina ja ümbritseva keskkonna (looduse) vahel. Tunnet kirjeldatakse kui süüdatust.Teiseks, mina ühtesulatav müstika, mis on iseloomulik idamaisele müstikale. Selle eesmärgiks oma minast vabanemine. Kolmandaks, platooniline müstika, milles kõiksuse kogemus saavutatakse kehalisi aistinguid taandavate vaimsete praktikate kaudu. Neljandaks, kristlik müstika, mille eripära on selles, et müstilises kogemuses säilub inimese subjektsus, ollakse teadlik iseendast. Viiendaks praktiline müstika, mis tähendab kõrgema jõu tähendusliku kohalolu kogemist igapäevaelus. Argine omandab igavikulise mõõtme, tekib tunne, et tehakse kõiksuse seisukohast olulisi asju. Stace (1960) käsitlus, kes leidis, et müstilised kogemused on erinevate usulistes traditsioonides sarnased
Klassikaline ratsionalism (Descartes, Leibniz). Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 3. Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu! Kanti arvates on olemas meist sõltumatu maailm, mille kohta me aga ei saa midagi konkreetset väita. See tundmatu asi iseeneses mõjutab inimese meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Tunnetada saab ainult nähtumusi, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Tunnetuses eristab Kant kahte aspekti: 1) aistinguid 2) inimese mõistus vormib tunnetuse mateeria. 4. Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks? Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik “näha” ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi
20000 Hz. 2. Kõrva ja heli allika vahel on elastne keskkond. 3. Heli lainete võimsus on küllaldane, et inimene saaks heli tajuda. Hääled jagunevad helideks ja müradeks. Heli hääled, milles esinevad sagedused on teatud seaduspärases vahekorras ja ei muutu üldse või muutuvad korrapäraselt. Müra on hääled, mille sagedus ja nende muutumine ajas on korrapäratu. Hääle valjus ja intensiivsus. Kuuldavad helid tekitavad inimestel erinevaid aistinguid, millel on subjektiivne iseloom. Heli valjust saab määrata tinglikult. Hääle tugevuseks ehk intensiivsuseks nimetatakse energia hulka, mis läbib sekundis hääle lainetega risti olevat ühte ruutmeetri suurust pinda. Hääletugevuse mõõtmiseks kasutatakse veel logaritmist (detsibell). Hääle kiirus. Hääl saab levida igs keskkonnas, kus juure levims kiirus ei sõltu sagedusest vaid määratud on ainult keskkonna tihedusega, omadustega ja temperatuuriga
Pea ümbermõõt ei tohiks esimesel 3 elukuul suureneda rohkem kui 2 cm kuus. 4. 6. elukuul kasvab pea ümbermõõt keskmiselt 1 cm kuus ning 7.-12. elukuul 0.5 cm kuus. Kuulmist · Kuulmispuue on vaja avastada võimalikult vara ning rehabilitatsiooniprogrammi alustada 1. eluaasta jooksul. Kuulmispuude kahtlusel tuleb laps viivitamatult suunata täiendavatele uuringutele kuulmiskeskusesse (Oona 2007). · Kuna vastsündinul on raske kõiki aistinguid kontrollida, jääb täielik kurtus tihti alguses märkamata ( test 4-5-kuuselt). Veel keerulisem on avastada oslist kurtust, kus laps kuuleb vaid teatud vahemikku jäävaid helisid. Kuulmist tuleb kontrollida, kui: · laps ei võpata järsu ja valju heli peale; · laps reageerib pigem liikumisele kui häälele; · või on mõni muu muretsema panev tähelepanek (Einon 2007: 50). Nägemist, kõõrsilmsuse esinemist
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning r...
2. distantne retseptsioon (näg, kuul, haist) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: 1. eksterotseptiivsed aistingud- retseptorid keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega. (komp, maits,näg, kuul, haist) 2. introtseptiivsed aistingud- retseptorid siseorganeis ja näärmeis (nälg, kehatemp) 3. propriotseptiivsed- retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingud on adekvaatsele ärritajale reageerimise vorm- ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, ka intensiivsus ja vältus. Psühhofüüsika- distsipliin, mis pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Gustav Theodor Fechener Põhimõisted Läved (absoluutsed lävi, eristusläved) & tundlikkus Alumine lävi Ülemine lävi Eristuslävi Mida kõrgemad läved, seda madalam on tundlikkus ja vastupidi
ole seda isiksuse osa, mis juhib inimese toiminguid ja kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust. Lapse psühholoogilist "mina" kujundavad lapse ja hoidja vahelised vastastikuse mõjutamise suhted. See kestab kolm kuni kuus esimest eluaastat. Arengu etapid: *) normaalne autism - sünd kuni teine elukuu. Ehk siis enesessesulguvus. Ütleb, et laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud. See ei tähenda, et ta elaks omaenda suletud maailmas. Vastupidi, ta jälgib, saab meelelisi aistinguid, näiteks kuuleb, näeb tunneb, ja on võimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid. Kuid ta ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. *) normaalne sümbioos - teine kuni viies elukuu. Siin ilmutab imik kiindumust hoidjasse. Kuid samal ajal tundub talle, et ta on hoidjaga üks. See on seotud lapse minatundepuudumisega. Kujuneb lapse esmane kiindumus teisesse inimesesse. See on ühiskonnaliikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht
niisiis seletatakse erinevalt kõiki. 9) Need muudavad inimeste hoiakut ja käitumist. 13. Müstilise kogemuse tüpoloogiad. Oatesi tüpoloogia eristab müstilise kogemuse 5 erinevat liiki: 1) Loomulik müstika kogemuslike piiride kadumine mina ja keskkonna vahel 2) Mina ühtesulatav müstika oma minast vabanemine 3) Platooniline müstika kõiksuse kogemus saadakse kehalisi aistinguid taandavate vaimsete praktikate kaudu. 4) Kristlik müstika müstilises kogemuses säilib inimese subjektsus, ollakse teadlik iseendast. 5) Praktiline müstika kõrgema jõu tähendusliku kohalolu kogemist igapäevaelus. Tekib tunne, et tehakse kõiksuse seisukohast olulisi asju. Stace'i käsitlus: müstilised kogemused on erinevates usulistes traditsioonides sarnased. Müstilised kogemused ei ole tingimata religioossed, kuid usulises kontekstis võidakse
Fotolt muidugi võivad erinevad inimesed/uurijad leida uusi aspekte, mille peale üks või teine ei tule. Visuaalsed materjalid tekitavad emotsionaalsemat sidet kui kirjalik tekst. Selleks, et hästi ja inimlikku kogemuslikku poolt edasi anda, peab olema hea kirjanik ja sõnadega osav. Järjest enam on antropoloogid aru saanud, et inimkäitumisel on oluline roll meeltega kogetul asjadel. Suurt rolli mängivad nägemine, kuulmine, haistmine, kompamine. Kirjalikus tekstis on sensoorseid aistinguid raske edasi anda. Pilti me näeme ja saame ette kujutada, siis on kergem luua ettekujutus reaalsest objektist, mis pildil asetseb, kogemus tuuakse lähemale. Osades valdkondades ei ole pildiga muidugi midagi teha (semiootika nt). Hästi tehtud film suudab vaatajale pakkuda võimalust olla osaleja rollis (justkui osaleja, see tuuakse nii lähedale inimesele, et inimene hakkabki kogema oma kohalolu filmis asetsevates sündmustes).
vormiga objekte. Neid eksponeeriti sageli süsteemina ja/või ruumilist konteksti arvestades. Tihti olid sellised teosed ajutised, kindla ruumiga seotud sisseseaded. Paljudele uue põlvkonna kunstnikele aga ei meeldinud abstraktse ja minimalistliku kunsti endassesulgumine, ümbritseva maailma unustamine ja liigne elitaarsus. Võimalust kunsti elule lähendada nähti op-kunstis ja kineetilises kunstis. Op-kunsti eesmärgiks on tajumiskogemuse rikastamine ootamatuid aistinguid tekitavate teostega. Nende loomine on plaanipärane ja süsteemne ning lähedane inseneriloomingule. Kineetiline kunst sai alguse ,,Bauhausis''. Põhimõte on liikuva valguse ühendamine skulptuuiga ja ka vaatajal on võimalus aktiivselt sekkuda teose funktsioneerimisse. Kineetilise kunsti teosed esitavad reaalset liikumist, mille allikas on näiteks elektrimootor või magnet. Liikumist reguleeritakse vahel arvutiga ning kasutatakse ka muid kõrgtehnoloogia saavutusi.
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; ...
Võib küll olla, et keegi teine on need mõtted minusse pannud, aga kuna ma suudan sellest mõelda ja kahelda, siis järelikult olen ka olemas. Juba see, et suudan endast mõelda, tähendab, et olen olemas. Kahelda saab asjades ja oma teadmistes välismaailma kohta, aga enese olemasolus kahelda ei saa. Taoline fundamentaalne tegevus nagu mõtlemine tõestabki sinu eksistentsi. 2. Millist rolli mängib selles tõestuses keha? Miks? Keha on petlik otsekui kimäär. Kehast tulenevad aistinguid ja meeleimpulsse ei saa usaldada, kuna need võivad olla petlikud. Descatres leiab, et kehaga seotud loomused on unenäopildid. Kuna kõik meelelised teadmiseallikad on potentsiaalselt ekslikud, siis ei saa olla kindel nendest tulenevate teadmiste õigsuses. 3. Kas inimese "mina" on Descartes'i arvates ühtne ja jagamatu tervik või mitte? Miks? Descartes eristab vaimu kehast. Descartes lükkab ümber meeltest saadud info tõsikindluse,
Distantsed ei ole vahetus kontaktis (nägemine, kuulmine,haistmine) Eksterotseptiivsed retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine , kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-,kehatemperatuuri-, tasakaalu-jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid Tundlikkus: (Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi.) Absoluutne lävi ALUMINE - ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile (vaevumärgatava) aistingu ÜLEMINE maksimaalne mõjumäär, mis veel tekitab adekvaatse aistingu. Eristusläved minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis Signaalide avastamise teooria Green&Swets
Eelistati kolmemõõtmelisi ülilihtsa vormiga objekte. 5. Mida tähendab installatsioon? Millise installatsiooni valmistaksid, kui su käsutuses oleks terve näitusesaal? Kindla ruumiga seotud sisseseaded, mis on efektselt paigutatud. 6. Millisest sõnast tuleb nimetus "op-kunst"? Millele on selline kunst üles ehitatud? Tuleb ingliskeelsest sõnast "optical art". Kunsti taheti paljundada ja rahva sekka viia. Eesmärgiks oli tajumiskogemuse rikastamine ootamatuid aistinguid tekitavate teostega. 7. Kes oli kõige kuulsam op-kunstnik? Kuulsaim esindaja oli ungarlane Victor Vasarely. 8. Mida tähendab sõna "kineetiline"? See tähendab liikuvat. 9. Kirjelda Alexander Calderi mobiile? Mis nad "tööle" pani? Peente varraste või traatide otsa on kinnitatud eri suurust, kuju ja värvi liikuvad elemendid. Ta loobus mootori kasutamisest, ta ehitas oma teosed haraliste, kuid täpselt tasakaalustatud konstruktsioonidena, mis
- JUHTETEED - samasuunalised närvikiudude kimbud ● seljaaju juhteteed kulgevad nii ülenevas kui alanevas suunas 1) ÜLENEVAD e ASTSENDEERUVAD JUHTETEED - sensoorsed, valgeolluse külgväätide väimises osas ja tagaväätides Funktsioon: nende kaudu -> peaajju närviimpulsid seljaajust: nahast, lihastest jm spinaalnärvide tundekiudude kaudu - nt saabub ajukoorde erutus naharetseptoritelt, mille tulemusel tekib valu-, sooja-, külma- jm aistinguid 2) ALANEVAD e DESTSENDEERUVAD JUHTETEED - motoorsed, peamiselt valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas Funktsioon: nende impulsside toimel teostavad lihased kehaosade liigutusi - nende kaudu -> närviimpulsid peaajust seljaajju - edasi spinaalnärvide motoorsete kiudude kaudu skeletilihastesse Juhtedeede funktsioon kokku: ★ juhteteed täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, st toimetavad edasi peaajju minevaid
25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Haistmine põhinevad spetsialiseeritud meelerakkude valikulisel ja ülitundlikul reageerimisel teatavate keemiliste ühendite molekulide juuresolekule. Haistmisretseptorid tegutsevad eksteroretseptoritena, mille reageeringud molekulidele annavad tähtsat, nende meelte juurde kuuluvates spetsiifilistes ajuareaalides töödeldavat informatsiooni välisärritite kohta ja vallandavad aistinguid. Haistmisrakud on bipolaarsed meelerakud, millest väljuvad 2 jätket dendriit ja akson. Haistmisepiteeli katvas limakihis asuvad aktiivseteks liigutusteks võimelised karvakesed. Hingamisõhuga kaasa toodud lõhnamolekulid satuvad karvakeste membraanile, kus ilmselt toimub interaktsioon molekuli ja vastuvõtva retseptori vahel. Haistmisepiteeli kuivamise eest kaitsev limakiht uueneb pidevalt. Lõhnaainete juurdetoomine toimub läbi sõõrmete perioodiliselt, sissehingamisega. Nuhutades
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma ...
2) Hinnanguetapp - omistatakse alternatiividele mingi väärtus ja siis võrreldakse alternatiive nende väärtuste alusel omavahel. Eelistuskäitumise peamised reguleerijad on kahjulikkus / kasulikkus tervisele ja praktiline otstarbekus. Vahelduse või uudsuse otsimisel momentid: 1) Tüdimust ja väsimust vältiv aktiivsuse suurenemine, suunatuna vaheldusliku keskkonna otsimisele. 2) Uudishimu kui inimese aktiivne impulss, mis sunnib teda otsima uusi aistinguid, kogemusi ja elamusi, viib uudistavale käitumisele, üha laiema teabe kogumisele. 3) Esteetiline huvi. - Ärritajate või objektide kollatiivsed tunnused - nende struktuuriomadused, mida saab iseloomustada siis, kui me võrdleme mingit objekti teiste objektidega või objektide esindusega inimese mälus. Kollatiivsed tunnused - tunnused, mõõdetakse teatud kindlate dimensioonide või mõõdete raames: keerulisus-lihtsus, uudsus-tuttavlikkus, ootamatus-ootuspärasus, mittemõtmelisus-
5.LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute? Lucius Annaeus Seneca soovitab haiguse ravimiseks kõigepealt sõprade kohalolekut kes aitavad inimesel haigusest võitu saada. Kuid ta rõhutab, et haigusest võitu saamisel ei saada võitu surmast vaid põgenetakse hoopis tema eest. Teise võimalusena soovitab ta lõpetada suhtlus kehaga ning suhelda vaid vaimuga. Keha annab meile imelikke valu aistinguid, mis segavad meid. Nad omavad mingeid kindlaid väärtusi, mis on piiratud minestamisega. Samuti ei ole mõtet meenutada mineviku valus ja läbipõetud haiguste raskusi. Kuna see muudab inimest 5 ainult õnnetuks. Tuleb elada hetkes ja nautida hetke toimingkuid. Seneca soovitab haigustele vastu minna kindlameelselt ja naerulsui kuna nii vaid on võimalik valuaistinguid tõhusalt alla suruda
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles ...
· soovitav seriifiga kiri · nimi REEGLINA piki joont, selle kohale või alla · ERANDINA joone peale · nimi ei või langeda "pea peale" Pindobjekt: · rõhtsalt kontuuri keskele · kontuuri väljavenimise suunas · nimi ei tohi katta rohkem, kui 2/3 kontuuri ulatusest · soovitav seriifiga kiri · nimi ei või langeda "pea peale" 52. Mis vahe on värvil ja värvusel? Värvus valguse omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt aistinguid. Värv sideainet ja pigmenti sisaldav vedel aine. Pigment annab värvile värvuse Värv on: füüsikaliselt keha VÄRVUS päevavalguses ning tehniliselt - sideainet ja pigmenti sisaldav aine Värvus on valguse lainepikkusest ja intensiivsusest sõltuv suurus ja inimese taju produkt. 53. Kuidas liigitatakse kaardikirjasid paiknemise alusel? Paiknemise alusel:
– eksterotseptiivsed aistingud – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine). – interotseptiivsed aistingud – retseptorid asuvad siseorganeis, näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri jmt aistingud). – propriotseptiivsed aistingud (lihastes, kõõlustes) – retseptorid asuvad lihastest ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: – kontaktset ja taktiilset (kompimine, maitsmine, puudutamine) – distantset retseptsiooni (nägemine, kuulmine, haistmine) Tundlikkuse alumine absoluutne lävi – ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi – ärritaja maksimaalne tugevus, mis tekitab adekvaatse aistingu.
It is a relationship-based, family-centered approach that promotes the idea that infants and their families are collaborators in developing an individualized program of support to maximize physical, mental, and emotional growth and health and to improve long-term outcomes for preterm and high medical risk newborns.) Mis on ja milles seisneb “Känguru” meetodi olemus? Areneva närvisüsteemi stimuleerimiseks on oluline vastsündinuile pakkuda positiivseid aistinguid: tõstes vastsündinut ema rinnale, et ta tunneks emaihu lõhna, soojust ja südametukseid (kängurumeetod), ema silitusi ja häält. Millised on sagedasemad EA probleemid? · Kehatemperatuuri hoidmine · Toitmine · Osteopeenia · Nägemine · Kuulmine · EA aneemia ja hüprbilirubineemia · Respiratoorsed · Neuroloogilised Milles seisnevad EA toitmisprobleemid? Põhjend a. Laps on sonditoitmisel, sest sündides EA pole imemisrefleksi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
