Liikumine ja tervis (0)

Kutsekool - Sport - Kehaline kasvatus

5 VÄGA HEA

Rakvere Ametikool
Liikumine ja tervis
Referaat
Koostas: Merle Kaasik
MT-12

SISUKORD

Liikumise tähtsus tervisele……………………………………3-4

Kehaline treenitus ja selle vajalikkus. 5-6

Muuda liikumine osaks oma elustiilist. 7

Liikumine ja hea enesetunne. 8

10 põhjust miks peab tegema enne trenni soojendust. 9

KASUTATUD KIRJANDUS 10

Liikumise tähtsus tervisele.
Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks.
Liikumise mõju tugevus on varieeruv . Selle põhjuseks võib olla näiteks vanus, sugu ja varasem kehaline aktiivsus. Esmajärjekorras mõjutab liikumine selliseid tegureid, nagu lihaste omadusi ja üldist kehalist töövõimet. Näitena vanuse tähtsuse kohta võib nimetada liikumise suurt mõju luude tugevusele enne murdeiga ja selle nõrka toimet täiseas, eriti naistel östrogeenivaeguse korral.
Paljude haiguste korral on liikumine vaid üks haigestumise riski vähendavaist tegureist, kuid enamiku üldiste degeneratiivsete haiguste, nagu osteoporoosi, diabeedi jt ohtu vähendavate tegurite hulgas on liikumine vähemalt keskmise tugevusega riski vähendav faktor. Näiteks lihasmassi, -jõu, -energia, -vastupidavuse suurendamiseks ja säilitamiseks on liikumine hädavajalik. Uuemad Soome uurimused on näidanud, et lihaste nõrk töövõime on märkimisväärne probleem keskealistel ja vanematel töölistel, näiteks põetustegevuses ja koristustöös. Liikumine on tähtis ka enamiku krooniliste haiguste ravis ja rehabilitatsioonis.
Luustiku optimaalseks arenguks lapseeas ja selle tugevuse hilisemaks säilitamiseks on vaja mitmekülgset, eelkõige puusapiirkonda ja lülisammast koormavat kehalist tegevust. Luude tugevuse säilitamiseks täiskasvanul piisab keharaskust kandvast aktiivsest liikumisest , kuid lihasmassi suurendamine nõuab spetsiaalset jõutreeningut.
Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on liikumine ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva osteporoosi ning sellest tingitud luumurdude ennetamiseks.

Kehaline treenitus ja selle vajalikkus.
Keha on vaja treenida, kasvõi sellepärast, et saavutada head enesetunnet . Lisaks on keha treenimine vajalik hea füüsise hoidmiseks ning hea füüsise puudumisel selle saavutamiseks. Treenitud lihased on ka tugevamad ja lihaste kokkutõmbumine aitab parandada vereringet ja tugevdada südamelihaseid. Lisaks paraneb ka kopsude tegevus.
Kui mitte liikuda , siis peaaju verevarustus nõrgeneb, vaimsed võimed alanevad, tähelepanu nõrgeneb, mälu muutub viletsamaks, nõrgeneb lihaste jõud (tekivad rühihäired, peamiselt lülisamba-kõverdused), väheneb südame varujõud, väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgad ja põevad rohkem haigusi (külmetushaigusi) kui treenitud isikud, tekib stress , võib tekkida rasvumine .
Kõige soodsam aeg on liikumise pisiku saamiseks noorukiiga, kus hakkame arenema täiskasvanuks, võttes täisikka kaasa kõik oma noorukiea harjumused. Liikumine on hädavajalik südame korrashoidmiseks ja hea vormi säilitamiseks, kuna täiskasvanueas on juba palju raskem hakata end kiire elutempo kõrvalt vormi viima.
Ületreenimisega kaasnevad suured ohud. Võib tekkida südamelihase põletik, kui koormust liiga suureks ajada, seepärast tuleks jälgida ettemääratud treeningkava , mille koostamine treeninguteks on hädavajalik, ja sooritada harjutusi tunde järgi.
Võimalusi treenimiseks on mitmeid. On olemas kõikvõimalikud treeningprogrammid, spordiringid, jõumasinad jms. Samas tuleb jälgida, et ei tekiks tüdimuse tunnet või pausi treeningutes, sest need võivad viia haigusteni (põletikud, külmetushaigused jms).
Süda vajab kehalist koormust: ta tahab aeg-ajalt tempokamalt põksuda. Suurepäraselt aitab vastupidavust hoida igapäevane vähemalt pooletunnine-tunnine tempokas jalutuskäik, ujumine, jalgrattasõit, sörkjooks või suusatamine , mille puhul pulss on 140-150 lööki minutis . See tähendab, et kaaslasega on kogu aeg võimalik vabalt vestelda . Mõni kord nädalas võiks aga tavapärase vastupidavustreeningu ajal koormust kümneks-viieteistkümneks minutiks suurendada: kas kiiremini joostes , ujudes, hüpeldes, treppidest kõndides või muul viisil. Pulss peaks aga südame kahjuliku ülekoormuse vältimiseks jääma 160-170 löögi piiresse.
Harjutuste intensiivsus ja kestvus määravad treeningtunni energiakulu . On leitud, et just kogu energiahulk, mis kulub ära ühes treeningus, määrab ära treeningu efekti. On tõestatud, et kui ühes treeningus kulutada ära rohkem kui 300 kcal , väheneb südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise risk väga palju. Järelikult tuleb rõhutada treeningu kestvuse ja intensiivsuse optimaalsust. Treening peaks olema parajalt pikk ja parajal intensiivne. Tähtis on ka treeningute arv nädalas.

Muuda liikumine osaks oma elustiilist.
• Naudi liikumist.
• Liigu regulaarselt.
• Planeeri liikumine päevakavasse.
• Kas või vähene liikumise lisamine on hea.
• Leia kaaslane liikumise harrastamiseks, koos on lõbusam.
• Järjepidevuse saavutamiseks on kasulik liikumist harrastada kindlatel päevadel ja kellaaegadel.
• Mõtle, kuidas suurendada igapäevast liikumisaktiivsust tervikuna :
käi rohkem treppidest, liigu rohkem jalgsi, pargi auto töökohast kaugemale või
tule mõne peatuse võrra varem bussist maha.
• Kui kipud liikumisharrastusest korduvalt loobuma, siis analüüsi katkestamise põhjuseid,
püüa leida lahendused ja alusta uuesti.
• Liikumispäevik on hea vahend saavutamaks kehalises aktiivsuses regulaarsust.
• Liikumist vajavad ka kehaliselt aktiivse elukutse esindajad.
• Küsi vajadusel liikumisretsepti arstilt.

Liikumine ja hea enesetunne.
Liikumine on ainus harjumus, millel on kindel seos hea enesetundega. Seosed on nõrgemad võrreldes regulaarse kehalise aktiivsuse mõjuga füüsilisse võimekusse, üldisesse heasse vormi ja haiguste bioloogilistesse riskifaktoritesse.
Liikumine vähendab kehast lähtuvaid ebameeldivaid aistinguid ja tekitab heaolutunnet, erksust ja lõõgastunud olemist nii liikumise ajal kui ka mõni tund selle järel.
Liikumise omadus tekitada meeldivaid elamusi on individuaalne. Liikumisest põhjustatud enesetundemuutused avalduvad ja tugevnevad liikumisega kohanemisel. Need soodustavad liikumise soovi ja aitavad niiviisi säilitada motivatsiooni liikumiseks.
Mõni algaja katkestab või lõpetab liikumisharrastuse sellega seotud ebameeldivate elamuste tõttu.
Liikumisega seotud head enesetunnet käsitletavates uuringutes on raske eristada põhjuseid, mis tulenevad liikumissituatsioonist, keskkonnast või harrastajate ootustest. Need mõjud ei ole tingitud füüsilisest sooritusvõimest ega vastupidavuse paranemisest.
Regulaarne kehaline treening ja eriti veel regulaarne liikumine vabal ajal vähendavad depressiooni ja psüühiliste häirete tunnuseid inimeste hulgas. Regulaarse liikumisega harjunute heaolutunne ei parane liikumise intensiivistumisega nii selgelt kui väheaktiivsetel inimestel.
Kui liikumisega soovitakse parandada tervislikku seisundit , siis peab teadma milline liikumine on selleks vajalik. Peab tundma liikumise kestvuse, kordussageduse, koormuse ja liikumisviiside seost organismis tekkivate reaktsioonidega.
Tervise seisukohast on oluline liikumisel saadav koormus.
5. 10 põhjust miks peab tegema enne trenni soojendust.
1. Tõstab vere temperatuuri. Hemoglobiin vabastab hapnikku kergemini suurema temperatuuri juures, seega paraneb kudede hapnikuga varustatus.
2.   Tõstab kehatemperatuuri, mis parandab lihaste elastsust ja seeläbi vähendab ka venituste ja rebendite riski.
3.   Tõstab lihaste temperatuuri, mis aitab lihasel kiiremini kontraheeruda ja lõõgastuda ning lihaste töö on ökonoomsem ja sooritus paraneb.
4.   Kehatemperatuuri reguleerimine on efektiivsem treeningu ajal, kuna soojendusega aktiveeritakse ka higinäärmeid ning seega ei teki trenni ajal kiiresti ülekuumenemist.
5.   Treeningu ajal ei teki nii kiiresti hingeldust, kuna soojendusega on paranenud kudede varustatus hapnikuga ja toitainetega .
6.   Väldib järsku vererõhu tõusu, kuna soojendusega on süda järk-järgult ettevalmistatud treeninguks
7.   Liigesed liiguvad takistusvabamalt ja suuremas ulatuses ning väheneb liigeste naksumine/ragisemine treeningu ajal, kuna suureneb sünioviaalvedeliku ehk nö liigesevõide tootmine ning väheneb liigesevõide viskoossus .
8.   Paraneb koordinatsioon ja reaktsiooniaeg läbi närvisüsteemi funktsiooni paranemise .
9.    Vähendab lihaste valulikkust pärast trenni, kuna parandab lihaste hapnikuga varustatust ja seega vähendab laguproduktide teket, mis põhjustavad lihasvalu.
10. Valmistab sind vaimselt ette järgnevaks trenniks. Aitab puhastada pea erinevatest kohustustest, parandab keskendumist.

KASUTATUD KIRJANDUS:

www. terviseinfo .ee

liigume.ee

www.vireo.ee
10
2014

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

merlekaasik Õppematerjali autor

treening töövõime Liikumine tervis

Kasutatud allikad

https://www.vireo.ee

Sarnased õppematerjalid

doc

Liikumine ja tervis

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ERIALA Nimi REFERAAT LIIKUMINE JA TERVIS Juhendaja: Kus ja mis aastal 2 Sisukord: Sisukord:................................................................................................................................. 2 Tervis kui ühisvara ja isiklik ressurss....................................................................................... 3 Tervis kui ressurss............................................................................................................... 3 Südame tervis on põhiline ressurss..................................................................................... 4 Liikumine ja toitumine otsustavad südame tervise .............................................................. 5 Vähene liikumine on tänapäevase mugavustega eluga kaasuv suur nuhtlus....................... 6

Kehaline kasvatus

docx

Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule

ennetamises. Samuti aitab järjepidev kehaline töö vähendada rasvade osakaalu, suurendades lihasmassi hulka organismis (Loko, Jaan. Kehaline aktiivsus ja töövõime lastel). Liikumisel on väga oluline roll ka emotsionaalsest ja vaimsest aspektist lähtudes. Regulaarne kehaline aktiivsus aitab vabaneda igapäevastest pingetest, stressist ning on oluline tegur positiivse meeleolu saavutamisel. Spordiga tegelemine ja liikumine tugevdab tervist ja tekitab ka nn õnnetunde. Alustades kehalise aktiivsusega lapseeas, tugevdatakse oma tervist ka tulevikuks. Arstide hinnangul mõjutab meie varasem kehaline aktiivsus ka seda, kui sageli peame tulevikus arsti juures käima. Kuna inimesel on üle 600 lihase, siis tuleb juba noorena tugevdada oma lihaseid. Selleks, et tugevdada suurt hulka lihaseid, tuleb tegeleda erinevate spordialadega (Liikumise tähtsus tervisele…: 2014). 1.1 Liikumise tähtsus tervisele

Kehaline kasvatus ja sport

docx

Treenimise positiivsed ja negatiivsed mõjud südamele

1. Treenimise positiivsed mõjud südamele Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. (Veigel, 2014) Mõned muutused on liikumisstiimuli suhtes väga spetsiifilised, näiteks lihasrakkude hüpertroofia, teised jälle üpris kaudsed ja mittespetsiifilised, nagu näiteks toime meeleolule. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. (Veigel, 2014)

Bioloogia

doc

Liikumise tähtsus tervisele

Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused

Kehaline kasvatus

doc

Liikumine ja tervis

kaugetel eelkäijatel. Selge on ka see, et vähene kehaline aktiivsus, pidevalt süvenev stress ja sellest põhjustatud väljakujunenud valed toitumisharjumused avaldavad laastavat mõju meie tervisele. Kroonilised haigused ja traumad, mis on põhjustatud vähesest kehalisest aktiivsusest, on tänaseks saanud arenenud turumajandusliku maailma tõsisemaks probleemiks. Järgnevalt uurime liikumise ja kehalise aktiivuse tähtsust inimese tervisele lähemalt. Liikumise kasu tervisele Kehaline liikumine ergutab ainevahetust ja südametegevust. Liikumine on vajalik igas vanuses inimestele töövõime tõstmiseks, hea enesetunde saavutamiseks, haiguste ennetamiseks ja ka haiguste korral nende kulgemise kergendamiseks. Keha vajab liikumist Hea kehaline vorm, mõnus enesetunne ja piisav hulk energiat päevaseks tegutsemiseks on päris lihtsalt saavutatav -- kui seda vaid tõsiselt tahta. Väga levinud on arvamus, et trenni tehakse vaid siis, kui tahetakse langetada kehakaalu,

Kehaline kasvatus

docx

Tantsimine ning selle alarühmad

sammude ja liigutuste poolest. Nii paraneb koordinatsioon ja rütmitunnetus ning trennis ei hakka kunagi igav! Võimatu on tantsida ilma hea rütmi ja muusikata. Hea muusika lisab tantsutreeningule emotsionaalsust. Igaüks valib tantsustiili tavaliselt ka vastavalt sellele, milline muusikastiil talle rohkem meedlib. Lühidalt sellest veel, miks on muusika inimesele väga tähtis. Muusika mõjutab inimest füüsiliselt, sotsiaalselt ja vaimselt. Muusika põhikomponendid rütm, helid ja liikumine kujundavad inimest. Muusika suunab inimese füsioloogilisi protsesse ja käitumist. Me oleme kõik tundnud mõnda muusikapala kuuldes südamerütmi kiirenemist või "kananahka" tekkimas oma ihul. Muusika mõjutab märkamatult meie elurütmi. Sarnase muusikastiili austajad leiavad lihtsalt ühise keele, seega on väga lihtne leida endale uusi sõpru. Muusika jõuab meie alateadvusse kiiremini kui sõna ja mõjutab meie emotsioone ja loovust. (6). 2.ESTEETIKA- JA TANTSUKOOL 2.1

Sport

doc

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju

aitavad kõrvaldada lihasvalu ning ennetada võimalike vigastuste teket. Venitusharjutusi vajavad kõik inimesed. Igasugune koormus, eriti jõu- ja vastupidavustreening lühendab lihaseid, mis omakorda tekitab ülepinge lihaste kinnituskohtades. Tagajärjeks on lihaspinged ja valud. Liikuvuse halvenemine omakorda põhjustab vale koormuse liigestele ja lihastele. Uuringutega on tõestanud, et lühikeste ja jäikade lihaste puhul kasvab järsult vigastuste oht. Selleks et säiliks hea tervis ning enesetunne, on vaja hoida oma lihased elastsed. Venitamise abil me saame maha võtta lihaspinged, enne kui see jõuab avaldada negatiivset mõju tervisele ja enesetundele. Painduvuse all mõistetakse tugi-liigutusaparaadi omadust, mis määrab ära inimese liigutuste liikumisulatuse. Painduvus sõltub liigese ehitusest, ümbritseva lihasmassi suurusest, organismi seisundist, ööpäevasest rütmist ning sidemete, kõõluste ja lihaste venitatavusest.

Tervisesport

docx

Spordi ABC

Näiteks, palju kasulikum on lasta kehal eemaldada lihastest piimhapped kergemaid harjutusi tehes, selle asemel, et mitte midagi teha. Harjutusteks sobivad näiteks 10 min sörki või kerge rattasõit. Kindlasti ei tohi unustada venitamist. Peale trenni lihased lühenevad peale trenni, seega on neid oluline venitada. Kui sportlane ei venita, siis lihas jääbki lühikeseks ning see vähendab nende liikuvust. Kui lihaste liikumine on piiratud langeb ka harjutuste tegemise efektiivsus ning sellega kaasneb vihastusoht. Venitusi saab teha erinevat moodi, kuid on mõned põhireeglid, mida järgida. Venitamine võiks toimuda rahulikus keskkonnas, sobilikul temperatuuril ja piisava ajavaruga. Lihased peavad kindlasti olema veel soojad. Oluline on keskenduda ja teha rahulikke liigutusi. Õla venitus Triitsepsi venitus

Kehaline kasvatus ja sport

Rohkem sarnaseid