Nimetu (0)

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
Noorsootöö, kõrvaleriala rahvusvaheline
Elen Anger
SOOLISED ERINEVUSED KASVATUSES
Referaat
Juhendaja : Lii Lillejoja
Tallinn 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS………………………………………………………………………3
1. TÜDRUKUD………………………………………………………………………..4
2. POISID……………………………………………………………………………....6
KOKKUVÕTE………………………………………………………………………...8
KASUTATUD ALLIKAD……………………………………………………………9
SISSEJUHATUS
Poisslastele reageeritakse teisiti kui tüdruklapsele ning see on normaalne, sest nad on erinevad. Mitte ainult bioloogiliselt, vaid ka ühiskondlikult. Tüdrukute ja poiste erinevused ei tähenda, et üks sugu oleks teisest parem. On asju, milles on poisid tugevamad kui tüdrukud ja vastupidi. Loomulikult on ka erandeid. M. Gurian (2004) märgib oma raamatus, et on ka lapsi, kellel on mõlemale soole omaseid tunnuseid. Nende ajud on n-ö mõlemasoolised.
Esimestel nädalatel, kui embrüod on identsed, ei eristata neid suguelundite alusel, vaid sugukromosoomide kaudu: poistel XY ja tüdrukutel XX. Ema munarakust pärinevad X- kromosoomid , isa seemnerakust X- või Y- kromosoom . Vastavalt sellele, millise kromosoomiga seemnerakk viljastab munaraku, sünnib ka laps. Raseduse jooksul eritavad munasarjad ja munandid suguhormoone , mis mõjutavad käitumist ja füüsiliste omaduste moodustamist (peenis, vagiina ).
Statistika näitab, et poisse eostatakse rohkem kui tüdrukuid, kuid poisslaste puhul juhtub rohkem nurisünnitusi. Poisslapse sünd kestab tüdruku omast umbes poolteist tundi kauem, kuna nende kaal on ligikaudu 5% suurem (on keskmiselt 150g raskemad ja peaaegu sentimeetri võrra pikemad ). Samas on neil suurem tõenäosus enneaegsele sünnile, vaimsetele häiretele, nakkushaigustele ja õnnetustele, kuna nende immuunsussüsteem on kergemini haavatavam tänu stressi- ja suguhormoonidele. Tüdrukud ja naised kasutavad korraga mõlemat ajupoolkera , poisid korraga vaid ühte. Vasak ajupoolkera küpseb tüdrukutel kiiremini, mistõttu õpivad nad kiiremini rääkima kui poisid. Parem ajupoolkera küpseb aga hiljem, mistõttu on noortel tüdrukutel raskem ruumiliselt orienteeruda ja esemeid teise nurga alt kujutada.
Naiste nahk on õhem kui meeste oma, mistõttu on nad tundlikumad puudutustele ja peavad tähtsaks lähedust pereliikmete ja sõpradega (puudutamised, kallistused).
1. TÜDRUKUD
Sündides on tütarlapsed poistest umbes neli kuni kuus nädalat ees. Iseseisvamaks muutuvad tüdrukud umbes kuuekuuselt- suudavad omaette leludega mängida ja end lohutada. Olulisim erinevus esimestel kuudel on kiirus- nad kasvavad kiiremini ja kaal suureneb rutem kui poistel. Hoogsad arengu erinevused jätkuvad kuni puberteedieani. Koolieelikuna on tüdrukutel paremini arenenud rääkimis- ja enesevalitsemisoskus. Koolieas on neil parem õppeedukus, kuna nende aju kasutab oma ressursse sagedamini ja kiiremini, nad on kohusetundlikumad, optimistlikumad ja ei anna raskuste käes vaeveldes alla. Kui östrogeenitase on kõrge, on tulemused töödes paremad kui madala östrogeenitaseme korral.
T. Niiberg (2008) on rõhutanud oma raamatus „ Naiseks , emaks ja daamiks“ et naistel on parem mälu ja suudavad töödelda uut infot emotsioonidega, sidudes neid omavahel kokku isiklike suhete ja suhtlemisega . Nad justkui pildistaksid nähtu maha ja panevad need kindlasse albumisse kindlale kohale ja hiljem tuleb see kõik silme ette tervikuna või ei tule üldse. Naiste reageerimine valule on kiire ja tugev ning nad on vastupidavamad ebamugavuse suhtes. Emotsioone tekitavas olukorras liigub info ajutegevuses ülaosa nelja sagarasse, kus toimub mõtlemine. Seal töötab naine emotsionaalsuse puhul saadud info läbi- nutab või räägib oma kurbusest. Samas on nad õrnad ja võtavad sageli öeldut ja tehtut isiklikult.
Võõras seltskonnas püüavad nad enne sõbruneda kõigiga ja hiljem luua lähedasemaid suhteid. Siiski eelistavad nad suurele sõpruskonnale üht või paari sõbratari. Nad ei ole nii enesekesksed ja egoistlikud kui poisid, eelistavad konflikte lahendada sõnadega, mitte tekitada füüsilist kahju.
Naistele ei valmista vähimatki raskust samal ajal küpsetada pannkooke, tegeleda lapsega ja raadiot. Selle võime tekitab ühendusteede võrgustik vasaku ja parema ajupoole vahel, mille kujunemise eest on hoolt kandnud naissuguhormoon. Meestel neid ühendusteid ajupoolkerade vahel pole, mistõttu tegelevad nad ühe asjaga korraga. Samas on naistel raskusi parema ja vasaku käe eristamisega, kuna nad kasutavad korraga kahte ajupoolt.
Tüdrukutel on poistega võrreldes kaks kuni viis korda enam hirme ja kartusi (hirm üksi kojujäämise ees, hirm vanemaid kaotada, hirm pimeduse ees jne). Alla aastase lapse hirm on igasugune võõras müra, tugev hääl, võõrad kujutised, kukkumised ja valu. Teise kuni viienda eluaastani on hirmuks üksindus, pime ruum, jutud kurjadest koletistest ja röövlitest, äkilised liikumised ja väljailmumised. Mida vanemaks tüdrukud kasvavad, seda enam hakkavad nad kartma haigusi, vanemate surma, õnnetusi, tulekahjusid, suuri koeri, kõrgust, pimedust, vanadust, võimekusi hakkamasaamisel, kohusetunnet, mittemõistmist. Tüdrukutel tekib eelkõige kartus väljanägemise ees ja nad tahavad igas olukorras näha välja ideaalsed. Ilu eelduseks on aga sale figuur- meedia mõjutusel ja emotsioonide kuhjumisel tekivad neidudel põhiliselt toitumishäired (buliimia, anoreksia ) ja terviseprobleemid ( stress , depressioon ). G. Preuschoff (2004) mainib oma raamatus „Tüdrukute kasvatamine “ et ta on oma tütrelt küsinud, miks tüdrukud on nii ebakindlad. „Ajakirjades öeldakse, kuidas sa peaksid end meikima ja riietuma. Ja kui sa siis nii hea välja ei näe, oled pettunud.“ 18-aastane neiu on kirjutanud: „Mõeldes, mida soovivad minult poisid ja mehed, siis tean, et pean olema sooja südamega, tagasihoidlik, ilus, sale, samas ümarate vormidega. Mul peab olema pruntis suu, kaunid käed.“
Hea väljanägemisega käivad kaasas suhted, milles on omakorda tosin probleeme (õige partneri leidmine, suhtlemine , seks, ootamatu rasedus jne). Austraalia Statistikabüroo (1998) uurin on näitanud, et viimase 20 aastaga sünnitanud teismeliste hulk alanenud. Noorte seas tõuseb teadlikkus paremast haridusest, rasestumisvastastest vahenditest, abortidest ja sünnitusest.
2. POISID
Poisid moodustavad ligi 80% ajuhälvetega lastest, kuna nad on füsioloogiliselt nõrgemad ja võtavad kergemini vastu haigusi.
Meeste aju areneb aeglasemalt ja eritab vähem serotoniini (neutrontransmitter, mis reguleerib meeleolu, mälu, und, õppimist), mistõttu on nad kärsitumad, käituvad impulsiivselt ja kipuvad olema füüsiliselt agressiivsemad. Testosteroonivoogude tõttu muutuvad mehed emotsionaalseteks ja endassetõmbunuteks. Emotsioonide töötlemine võtab poistel mõnikord tunde, mistõttu on nad tihti kergesti haavatavad. Mehelikkuse stereotüübid keelavad poistel oma emotsioone ja tundeid välja elada, mistõttu juba väikesest peale sisestatakse poistele, et tundeid tuleb varjata. Paljud uuringud näitavad, et tunded on poiste kasvueas sama tähtsal kohal kui tüdrukutel, eelkõige on neil vaja eeskuju, et näha, et ka tunded kuuluvad meestele.
Kuna poisid käituvad impulsiivselt, muutuvad nad alatasa agressiivseks ja mõtlevad alles hiljem tehtu üle järele. Samas on hormoonitase nii varieeruv , et leidub ka agressiivseid suure lihasmassiga kui ka tundlikke pehme käitumisega poisse.
Poisid kasutavad rohkem paremat ajupoolkera, kus on peidus vastuhakkamise ja allaandmise reaktsioonid. Kuna meeste aju pole kogu aeg aktiivne, peab aju otsustama, millele tuleb reageerida. Selle käitumise eelis on kiirelt jõuda eesmärgini.
Kui tüdrukud jätavad lühikeseks ajaks meelde mõne info näidete abil, siis poisid suudavad seda paremini ja pikemalt meelde jätta siis, kui info on arusaadavamas vormis. Samuti jätavad nad meelde ka ebaolulise info, mida hiljem saab kasutata teisse vormi avaldatuna. Poiste seas on enam geeniusi, ent veel rohkem rumalaid- neil on omane suur IQ variatiivsus .
Poisid on lärmakamad, laisemad, lapsikumad, aktiivsemad, võistlusjanulisemad ja rahutud. Tihti on ka nende õpitulemused põhi- ja keskkoolis halvemad (tüdrukud saavad ligi 60% parematest hinnetest). Ülikooli sisseastumiseksamite tulemused näitavad, et poiste eelis valikvastustega testide puhul on visuaalne mälu ja võime teha kiireid otsuseid. Samuti elavad nad päev korraga ühes päevas, tüdrukud aga homses.
Harilikult ületavad poisid tüdrukuid nii lihaste jõus kui ka liigutuste kiiruses ja koordinatsioonis. Ükskõik, kui vana poiss on, alati on ta parem koordinatsioonis.
Meeste üleolek on kogu keha liigutuste kiiruses võib-olla lihasjõu, kehakasvu ja kehalise proportsiooni tulemus. Nad kasvavad kiiremini, eriti puberteedi alguses, neil esineb rohkem tähelepanuhäireid ja hüperaktiivsust. (vt tabel 1)
Tabel 1. Hüperaktiivse lapse tunnused
IGA
LAPSE KIRJELDUS
Väikelaps
Raskusi maharahunemisel. Ärritub kergesti. Naeratab harva. Häiritud uni.
Koolieelik
Halb tuju. Nõudlik. Kerge unega. Lühike tähelepanu kestus.
Keskmine lapseiga
Aktiivne. Raskusi ühe koha peal istumisega. Jätab tegevusi pooleli . Halvad õpitulemused. Tihti emotsionaalne.
Nooruk
Halvad õpitulemused. Sotsiaalsete oskuste puudulikkus. Agressiivsus . Teiste poolt tõrjutud. Vaene mina-pilt ja endassetõmbunud.
Uuringud näitavad, et poisid muutuvad agressiivseks mitmetel põhjustel:

• neid kiusatakse taga ja neil pole sõpru;
  
• nad tahavad näidata teistele, et nad on tähtsamad ja naudivad võimu;
  
• nad on teisi juba kiusanud ja arvavad , et keegi ei suuda neid peatada;
  
• neil on koduprobleeme;
  

90% käitumishäiretega lastest on poisid, kuna neid mõjutavad eelkõige telepildis nähtud vägivald, rahulolematus või kodune vägivald. Tihti tekib neil seetõttu ka soov ise kakelda ja vaid 42% poistest soovib aidata ohvrit ja tunneb talle kaasa.
Ropendamine on poiste jaoks viis, kuidas emotsioone maandada ja suhelda omavahel. Arvatakse sageli, et ropendamine muudab neid mehelikumaks.
KOKKUVÕTE

• Tüdrukud võtavad vastu suurema hulga aistinguid kui poisid, kuuldes, haistes ja tunnetades kompimismeele abil ümbrust neist paremini.
  
• Tüdrukud hakkavad varem rääkima, sest nad on verbaalsemalt võimekamad, kuna emad räägivad tüdrukutega rohkem kui poistega.
  
• Tüdrukute sõprust ühendavad emotsioonid ja füüsiline lähedus, poistel on tähtsamal kohal tegevused ja huvid.
  
• Loominguliselt pole poistel ja tüdrukutel vahet: nad kõik on andekad (joonistavad ja kleebivad- loometöö, laulavad ja mängivad). Andes neile kätte midagi voltimiseks või isetegemiseks, keskenduvad nad oskusele leida oma mõtteid ja tundeid.
  
• Musikaalselt on igas lapses peidus võime ja inspiratsioon , mida tuleb aja jooksul välja arendada. Musikaalsus ei tähenda ainult seda, et osatakse laulda , vaid, et kuidas laps suudab seda väljendada, esitada.
  
• Kuue viisi pidava tüdruku kohta tuleb üks viisipidaja poiss, ent isegi kui laps laulda ei oska, meeldib talle viisikest ümiseda.
  
• Tüdrukute mängud kipuvad jääma helgema iseloomude poole (nukud, printsessid, kodu või kooli mängimine), poisid huvituvad aktiivsest mängust, mis nõuab võistlemist ja teiste ületamist.
  
• Tütarlaste jaoks on tähtis romantika, unistused, perekond ja jutustused lastest, poisid eelistavad lugusid , mis räägivad reisidest, seiklustest, sõdadest ja avastustest.
  
• Poisid on hüperseksuaalsemad, tunnevad suuremat huvi seksiteemaliste asjade vastu ning on valmis kõike katsetama.
  
• Alles kolmandast eluaastast tekivad poistel ja tüdrukutel omad grupid- tüdrukud omaette, poisid omaette. Eelistatakse mängida samasooliste lastega.
  
• Poistel on tihtipeale paremad suhted emaga, tüdrukutel isaga.
  

KASUTATUD ALLIKAD
Ballew, Arlette C., Gurian, Michael. (2004). Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. Tln: El Paradiso
Kikas, Eve. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu Ülikooli Kirjastus
Niiberg, Toivo . (2006). Meheks, isaks ja härrasmeheks. Tartu: AS Atlex
Niiberg, Toivo. (2008). Naiseks, emaks ja daamiks. Tartu: AS Atlex
Preuschoff, Gisela. (2004). Tüdrukute kasvatamine. Tln: ERSEN
9