kohaldamisega. 1.4. Karistusõiguse ülesanne Ülesanne on kaitsta ühiskonna kui inimese sotsiaalse kooselu aluseid. Karistusõigus ei kaitse ühiskonda tervikuna, vaid pigem inimeste normaalset kooselu (mitte niivõrd ideoloogiat jms). Karistusõigus kaitseb õigushüvesid (inimese tervis nt, elu, omand, vabadus, riik). Õigushüve järgi on süstematiseeritud KarSi eriosa. Õigushüvest tuleb piiritleda konkreetset ründeobjekti (objekti, mida reaalselt kahjustatakse). Õigushüve on abstraktsioon, mida ei ole kunagi võimalik reaalselt/otseselt kahjustada. Karistusõigus kaitseb hüvesid karistusõigusliku sekkumisega ehk sanktsiooni kohaldamisega. Sakntsiooni toime on kas repressiivne (kätte maksmine, kahjude või kitsenduste tegemine, isikut tabavad teatud minetused) või preventiivne (ennetav, ettevaatav – saab karistusega taotleda edaspidist kuritegude ära hoidmist). Preventiivne funktsioon võib väljuda karistusõiguse raamidest. Karistusega näidatakse kehtiva normi kehtivust
· Struktuur- süsteemi sisemine korraldus, sh kõrgema tasandi üksuste moodustamise seaduspärasused (valik, kombineerimine) · Keelenorm- süsteemi rakendaminse võimalused (keelevaist) NB! Eksimine süsteemi või normi vastu: Verifitseerimine on see, millega uurime keelevaistu ja tuvastame eksimusi süsteemi või normi vastu eksimisi. KEEL ON VAHEND, MILLE ABIL ON VÕIMALIK SUHELDA Keeleüksused (saavad reaalseks kõnes) on teaduslik abstraktsioon. 2 külge · vorm (akustilis- artikulatoorne; kirjapilt)- kuidas me hääldame ja kuidas teised seda tajuvad ja kirjutamine ja nägemine · tähendus või tähenduse eristamine Foneemid: akustilis- artikuatoorselt lähedaste ja funktsioonilt samaste häälikute klass (väikseim üksis) me hääldame häälikuid erinevalt ja ta kõlab sarnaselt, kuid mitte ühte moodi, samas ta täidab ühte ja sama rolli a) hääldaja anatoomilised iseärasused
Kes vöö pani vööle, läks teisele tööle (siseriim) Hääliku ja sõnakordused.iseloomulik on t2ish22likute, eriti pikkade ja ylipikkade, samuti heliliste kaash22likute kordused ja koondamine. 12. Mis on narratiiv? Narratiivi aluseks on lugu või jutustus, milles on põhiline tegevuse areng ja üleminek ühest olukorrast teise. Selle muid osiseid (karaktereid, meeleolusid) käsitletakse sõltuvana sündmustiku arengust. Lugu on narratiivi abstraktsioon, loo sündmused on loogilises järgnevuses, nende narratiivne järjestus võib selles erineda. Narratiiv kui suhtlustoiming vahendab sõnumit saatjalt vastuvõtjale, selles aktis osalevad loo esitaja (narraator), loo tegelane (aktant) ja loo jälgija (kuulaja, vaataja). Narratiivi tähendus luuakse narraatori ja jälgija suhtluses. Tekstil endal ei ole lõplikku tähendust, ta on avatud. Selles ei jälgita püsivaid üksikelemente (motiiv) vaid mõisteahel liikumist. Narratiivi mitmetes eri
b. Milliseid probleeme need lahendavad? c. Millised on pilvearvutuse (cloud computing) puudused? d. Milliste aspektidega on vaja arvestada üleminekul pilvearvutusele? A. Pilvearvutuse teenused pakuvad järgmisi ärilisi eeliseid: Ettevõte hoiab suure hulga raha kokku - IT töötajate, koolituse, uue tarkvara & litsentside, riistvara, infrastruktuuri uuendamise, turvalisuse jms sellise osas. paindlikku teenust paljudele klientidele üle Interneti. B. Abstraktsioon: Lõppkasutaja ei pea enam muretsema opsüsteemi, pluginite, turvalisuse või tarkvaraplatvormi suhtes. 4 Ressursside jagamine: Lõppkasutaja saab kasutada paindlikult vajalikku tarkvara ja Slaidid muid võrguressursse (riistvara jne). C. Pilvearvutuse ehk Cloud computing puuduused on: 1) Turvalisus... 2) Cloud-serveri (serverite) töö ülesütlemine - kuidas me saame siis oma andmetele kiiresti ja kohe ligi...
teaduslikult kirjeldatud nähtuste seletamiseks ja ennustamiseks. Teooriaid ja hüpoteese nimetatakse ka kokkuvõtvalt mudeleiks. Loodusseadus on kõikidel aegadel ja kõikjal looduses esinevate korrapärasuste sõnastus. Igale teadusele on omane teatud meetodite (kr. methodos-uurimistee, -viis) kompleks, mille oluliselt määrab objekt ja mis sisaldab empiirilisi (katse, vaatlus) ja teoreetilisi (analüüs ja süntees, abstraktsioon jt.) meetodeid. Kõigile neile meetodeile, nimetame neid summaarselt teaduslikuks meetodiks on omane alltoodu: -uuritava küsimuse sõnastamine, -kogu olemasoleva informatsiooni hankimine antud küsimuse kohta, selle analüüs, küsimust selgitavate oletuste püstitamine ja nende võimalik katseline kontrollimine, -katsete tulemuste analüüs, mingi seaduse või printsiibi sõnastamine,või vajadusel tulemusi selgitava hüpoteesi püstitamine,
taju vahelisi seoseid. Keeleteaduslik vaatenurk, häälikute funktsionaalne aspekt häälikute roll tähenduse eristamisel. Foneetika rakendusalad: võõrkeeleõpe, kõneteraapia (logopeedia), tehiskõne, ... Foneemid e. häälikupere (häälikusüsteemi funktsionaalne üksus; ühine kõigis häälikuvariantides tajutakse ühe ja sama funktsionaalse häälikuna). Väikseim keeleüksus, abstraktsioon. Allofoonid e. eri foneemide esindajad (foneem /i/ tähistab häälikut [i]). Minimaalpaarianalüüs. Minimaalpaar koosneb kahest sõnast, mis on eri tähendusega ja mis erinevad teineteisest vaid ühe hääliku võrra: pila-pala, muu-suu, kala-kana jt. Täiendav jaotumine e. komplementaarne distributsioon: kui kahe häälikuga ei leidu ühtki minimaalpaari ja kumbki esineb vaid sellises ümbruses, kus teine ei esine. Kui häälikud on ka
Organisatsioonikäitumisest Organisatsioon ja keskkond Grupiprotsessid, grupitööd Visioon, missioon, ülesehitus ja areng Organisatsiooni struktuur Slaidid Organisatsioonikultuur ja väärtused Slaidid_Organisatsiooni väärtuste avaldumine läbi erienvate elementide Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte Tööjõustamine ehk töökohandamine Organisatsioonikäitumine- Õpetus inimesteja rühmadekäitumisestorganisatsioonis, eesmärgiga parendada organisatsiooni sooritust ja efektiivsust (Robbins, Judge 2009; Mullins 2013). Kaasaegsed suundumused (1)Tehnoloogia areng-Toetab produktiivsust-Muudab ametikohti-Koolitusvajadus; hoiak muutusesse ja õppimisse-IKT muudab suhteid ja käitumismustreid-Töötajatel „kõvem hä...
Normilause on näiteks PS §1. Õigusakt on normilausete kogum. II Piiritlemiskriteeriumid Konkreetne/abstraktne- detaile kõrvale jättes liigutakse abstraktsust jälgides üksikult üldisemale. Sellele on lõpmata palju vaheastmeid. Selle alusel saab konkretiseerida. Seega võib üks lause olla abstraktsem või konkreetsem. Selle tõttu ei saa norme omavahel piiritleda. Üksikjuhtum/ piiritlemata arv juhtumeid- juhtum on abstraktsioon. Ebaselge piiritlemiskriteerium, mille abil tahetakse piiritleda üldkorraldust ja määrusi, näiteks liiklusmärgi alt läbi sõitmine on ühe auto puhul üksik, mitme puhul piiritlemata arv juhtumeid. Jällegi ei sobi. Individuaalne/universaalne- kas aktis on tähistatud adressaat. Individuaalne on see akt, mille adressaatide arv ajas ei muutu, näiteks akt kõigile, kes omasid 01.01.16 kinnisvara. Universaalaktiga on tegemist siis, kui adressaatide ring võib ajas muutuda
Mängu- ja tantsulaulud Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) 49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. 49.1. Tüüp ja variant: - Oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste, mis on kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel - Tüüp on teksti võime hoida alal (paindlikult muutudes) oma põhikuju - Tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid e variandid) - Variant- iga konkreetne rahvaluuleteksti esitus (laul, jutt, vanasõna, tants, tava jne) - Nt regilaulu tüüpe on u. 3000, variante u. 205000; vanasõnatüüpe on EVs 15140, variante 81500 50. Missugused on variatsiooni liigid folkloristikas? 51. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik? 52
Statistilised keskmised: 1. Aritmeetiline keskmine ehk keskväärtus (mean): • Võimaldab võrrelda elementide näitaja väärtusi aritmeetilise keskmisega • Võimaldab arvutada teisi statistilisi näitajaid • Sõltub igast üksikust elemendist ja seetõttu on tundlik ekstremaalsete väärtuste suhtes – Näit, väga suured või väikesed üksikväärtused moonutavad aritmeetilist keskmist väiksemaks või suuremaks • Arit. keskmine on abstraktsioon – sellist väärtust ei pruugi tegelikult üldse olla 2. Mood (mode) • Reas kõige sagedamini esinev liige • Mood puudub, siis kui kui kõik väärtused esinevad sama arv kordi. • Mitu moodi esineb juhul, kui on mitu ühesuguse sagedusega väärtust. Sel juhul võib valimis esineda mitu erinevat gruppi, mida eraldi uurida. • Antimood – kõige harvemini esinev väärtus 3. Mediaan (median) • Jaotuse keskmine liige, millest mõlemale poole jääb võrdne arv elemente.
Mängu- ja tantsulaulud Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) 49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. 49.1. Tüüp ja variant: - Oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste, mis on kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel - Tüüp on teksti võime hoida alal (paindlikult muutudes) oma põhikuju - Tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid e variandid) - Variant- iga konkreetne rahvaluuleteksti esitus (laul, jutt, vanasõna, tants, tava jne) - Nt regilaulu tüüpe on u. 3000, variante u. 205000; vanasõnatüüpe on EVs 15140, variante 81500 50. Missugused on variatsiooni liigid folkloristikas? 51. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik? 52
S. Freud ja biheivioristid; Freud – teadvus juhib moraalset kohanemist; Oidipuse/Elektra kompleksi lahendamine; Superego koosneb kahest komponendist: südametunnistus (5-6.a) ja ego ideaal Mõistuse tasand, lähtub reaalsuseprintsiibist, impulsside kontroll arvestades Superego reeglitega. biheiviorism – modelleerimine ja kinnitamine; kinnitus ja karistamine; vaatluslik õppimine – (7-8.a) internaliseerimine. Verbaliseerib normi: abstraktsioon korduvast tegevusest. 3. Moraalsus on ratsionaalne arusaamine sots.õiglusest – kognitiiv-käitumuslik perspektiiv Immanuel Kant – inimest suunab nii egoistlik kui ka heatahtlik soov; J.Piaget (1932) „The moral judgement of child“ - Moraalne realism e sunnimoraal e heteronoomne moraal 5-6.a Reeglid on absoluutsed ja muutumatud; on sunnitud neid järgima
1. Teoreetilise mehaanika aine. Teoreetilise mehaanika osad (staatika, kinemaatika, dünaamika, analüütiline mehaanika). Insenerimehaanika. *Mehaanika on teadus reaalsete objektide liikumisest. * Teoreetiline mehaanika on mehaanika osa, mis uurib absoluutselt jäikade kehade paigalseisu ja liikumist nendele kehale rakendatud jõudude mõjul. Absoluutselt jäigaks kehaks nimetame keha, mille kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumatult kehale toimivatest välismõjutustest (jõududest). *Seega: absoluutselt jäigas kehas ei toimu iialgi mitte mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on abstraktsioon, sest kõik reaalsed kehad tegelikult ikkagi deformeeruvad välisjõudude mõjul. Igapäevases praktikas me aga näeme, et rakendatud jõudude toimel on need deformatsioonid üldiselt väga väikesed ja paljudes ülesannetes võib nad esimeses lähenduses jätta arvestamata. See asjaolu õigustabki jäiga keha kasutami...
ta kujuneb, areneb ja muutub. See sunnib sündmuste tähendust otsides vaatlema ümbritsevat keelevälja ning uurima seda käsituste võrku, milles inimesed suhtlevad ja ümbritsevale tähendusi annavad. Maturana määratles keelt kui orienteerumisvahendit, mis võimaldab inimestel koos tegutseda. Nõnda siis ei ole keel pelgalt tegelikkuse peegeldaja ega info edasiandmise vahend. Suhtlejad jagavad oma tundeid ja soove ning genereerivad sellega üksteises teavet. Keeleline mõjutamine on abstraktsioon, võimalik on vaid keeleline vastastoime, mis ei ole võrdne, sest suhtlejate ja nende keeletoodangu kaal keeleturul on erinev.
tõest Jumala olemuse kohta. Seda vaadet hüljates kritiseerib ta tsiteeritud tekstis Kanti, Jacobit ja Berliini kolleegi Schleiermacherit. Viimaste aegade ratsionaalses teoloogias mängib põhirolli selline vaateviis, mis sõdib mõistusega mõistuse enese vastu, väites, et mõistusel on võimatu Jumalast midagi teada. Seetõttu pole väljendil,,Jumal'' teoloogias ega filosoofias rohkem mõtet kui üksnes ülima olendi nimetus, paljas abstraktsioon, paljas ,,teispoolsus''. Ratsionaalse teoloogia kokkuvõtlik lõppsaavutus ongi see eitav hoiak Jumala olemusele mistahes sisu andmise suhtes. Sedalaadi teoloogia argument on vaid abstraktne arutlus, mis varjab end mõistuse nimega, ning see on oma ainevallas jõudnud sama kaugele nagu too filosoofiline argument, mis väitis, et igasugune tunnetus on võimatu. Selle tulemusena võib inimene ainult üldiselt teada, et Jumal on, samas on see ülim olend seesmiselt tühi ja surnud
Tabeli kujuline Hea näide kasutajajuhtude kohta on meditsiiniline tarkvarasüsteem, kus patsient saab panna arsti juurde aega, arst saab patsiendi kohta andmeid jne. o Need on erinevad asjad! Nende erinevused on näiteks: Kasutusjuhud on keerulisemad ja tänu sellele võimalik kasutada laialdasematel aladel Kasutuslugu reaalse maailma protsess ja kasutusjuht selle abstraktsioon Kasutusjuht näitab seost erinevate tegutsejate vahel ja kasutuslugu on ühe tegutseja piires Kasutuslool on kindel stsenaarium ja kasutajajuht on süsteemi stsenaarium. Peamiselt on kasutusel kasutajalugu, mis lüüakse lahti task-ideks, kuna see on efektiivsem ja kiirem võrreldes kasutajajuhtudega.
Semiootika ajalugu: kordamisküsimuste vastused. Lekton (stoikud) sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna. Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit (Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab). Lekton on lähedal tähistatavale. Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res) Verbum sõna metalingv tähen...
o Loomine, Liisu Orik (Tõstamaa, 1965) võib näha müüti v müüdi katkeid, kui pole esitatud müüdi kujul vaid loona (lüüriliselt). Tegevust on vähe aga põhijoon on näha. Lüürilised laulud o Laulud laulust ja laulikust o Laulud abielust jpt. Rahvalaulu variant ja tüüp Tüübi mõiste kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel Tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid e variandid). Teksti võime hoida alal (paindlikult muutes) oma põhikuju Variant kui konkrteetse laulu esitus, selle üleskirjutus Nt regilaulu tüüpe on u 3000, variante u 205 000. Laulutüüp ,,Loomine" Laulutüüp tuntud kogu läämeresoome regilaulu alal (karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel) Karjalas: müüt > ...> kangelaseepika (nn. Sampotsükkel)
Ideed või mõtted moodustavad teadvuse sisu. Inimene võib luua ideid, millel ei ole reaalsuses vastet. Iga sisu omav idee koosneb muljetest. Kõik ideed on vaid meie muljete koopiad. Kust me teame, kas mõiste on mõistuspärane? Kontrollides, kas on olemas mõnda vahetul kogemusel põhinevat muljet või muljete gruppi, millest seda on võimalik tuletada. Kui ei siis puudub mõistel sisu. Me ei pruugi teada, kas on olemas mingi mina või ise kui olemisvorm. See mida nimetame endaks on abstraktsioon ja sellel puudub empiiriline sisu. Minule ei vasta mingi mulje. Mõistus on kimp meelepilte. Mingit hinge pole olemas - või kui on siis ei saa me seda teada. On tundeid, aistinguid. Kellel need on, seda me tajuda ei saa. Oma mõtlemisprotsessis teeme me häbiväärselt palju oletusi, millele ratsionaalsete põhjuste leidmine on küllaltki vaevarikas töö. Meie mõtlemine põhineb juurdemõeldavatel oletatavatel eeldustel ja arvamustel, kuigi me seda ise ei pruugi teada.
Vandenõuteooria on hüpotees, mis keeldub tunnustamast ajalooliste sündmuste või asjaolude üldtuntud käsitlusi, väites, et sellise käsitlemise põhjus või siis sündmused ise on (omakasu või pahatahtlikul eesmärgil) toimunud vandenõu ja manipuleerimise tulemus. 51. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. Tüüp: oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste. Kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel. Tüüp on üldistus, abstraktsioon. Nt regilalu tüüpe on u. 3000, variante u 205 000 Variant – iga konkreetne rahvaluuleteksti esitus (laul, jutt, vanasüna, tants, tava jne) 52. Kuidas on omavahel seotud folkloori järjepidevus ja varieerumine? “/---/ folkloorsete väljendusvormide ja ka konkreetsete lugude, laulude ja uskumuste järjepidevus sõltub /---/ nende varieerumisest või õigupoolest nende varieeritavusest: elujõulised on need väljendusvormid, mida inimesed vajavad
kujuneb välja 18-21 aastaks. Artikuleerimise ettevalmistus toimub kisa,koogamise ja lalina perioodil: kujuneb artikulatsiooniaparaat, laps kuuleb oma häälitsusi, lalisedes omandatakse silbimoodustamise oskus mis on artikuleerimise peamiseks eelduseks. Et omandada emakeele häälikusüsteem, peab füüsikalise kuulmise pinnal kujunema kõigepealt foneemikuulmine, võime ära tunda ja eristada emakeele sõnu ja häälikuid. Selle psühhofüsioloogiliseks mehhanismisk on sensoorne abstraktsioon. Igas keeles kujunevad just selle keele foneemide tunnustele iseloomulikud foneemikuulmise mehhanismid ehk mälupesad. lapse aju hakkab ära tundma korduvaid signaale. Laps püüab oma hääldamist järjest enam lähendada keelekeskkonnas kasutusel olevale hääldusele. Lapse foneemikuulmise arengul on kaks paraleelset funktsiooni: fonoloogiline funkstioon tähendab keelesüsteemi foneemide, st. tähendust eristavate
Loeng II 7. Mis on kultuur? Kuidas kultuuri ja keele eripSrad m>jutavad inimeste maailma tajumist? Sapir-Worfi hupotees. Keele hinnanguline m>>de. Kuidas keel kirjeldab ja taastoodab uhiskonnakorraldust? Kõik teavad, aga raske sõnastada. Mittegeneetiliselt edasi pärandatav informatsioon. VÕS: inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum. Kultuur on midagi, mida ple võimalik katsuda, materiaalselt tajuda, on abstraktsioon. Kultuur on ühsikonna sotsiaalse korralduse raamistik. Inimkultuuri suurimaks saavutuseks on peetud keele arengut. Keel iseenesest on sümbolite kogum, mis võimaldab meil omavahel kommunikeeruda. Samas pole keel mitte ainult inimeste omavahelise suhtluse vahend. Iga kultuuri keel peegeldab ka selle kultuuri liikmete väärtusi, ideaale ja suhteid. Me näeme, mõistame, tõlgendame ja vahendame oma maailma justnimelt keele vahendusel. Seetõttu ei paku keel kui
see sajandite järel fikseerub rahvuslikus karakteris. See rahvuse suursugustamise pikk tee, kus töös tõutervise- ja kasvatus- ning kultuuripolitika läbi põimitud, peab algama sealt, kus on, millele ehitada — maalt. Siin on kohe maa nõue hariduspolitikale: senise abstraktse inimesemõiste asemel seadku kool endale sihiks — eesti rahvusliku ühiskonna ja teoinimese, kes tunneb ja armastab maad. Ainuüksi „i n i m e n e“ on — abstraktsioon, inimese elu avaldub töös antud oludes ja ühiskonnas. Oma riik kasvatab aga inimest tööks ja eluks omades oludes ja omas ühiskonnas. Eestlase hingelaadi terve alus on individualism ja positiivne skeptitsism ning kiindumus maa-eraomandisse. Keyserling iseloomustab „baltlast“, mõeldes siin kogu rahvaste konglomeraati, eeldades, et maa asend on siin olnud ka rahva iseloomu määrajaks, ja leides siin vana-saksa, skandinaavia ja slaavi elemente:
· Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. 17. Fonoloogia, foneem, allofoon Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavalt tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Uurib häälikute ühendeid. Häällikuklassi abstraktsioon e. invariantne etalon on foneem. Foneem on fonoloogia põhiüksus. Foneem on tähendust eristava funktsiooniga häälik või häälikuühend. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e. allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast varieeruvate tunnustega. 18. Kõneorganid, kõnetrakt 19. Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi
- eesmärgipärasusest- asjade muutmisest peab tulenema seaduse muutmine Õigus tekib siis, kui sotsiaalselt on tunnetatud vajadus muuta käitumine ettenähtavaks või tagada sotsiaalsed väärtused. Õigus tekib riigiorganite otsustusest. Õigus on otsus selle kohta, mis hea ja õiglasena peab kehtima. Õigusele on omane: - Normatiivsus - Ühiskondlikkus - Ajaloolisus - Kokkuleppelisus - Neutraalsus (+ eetiline neutralsus) Õiguse ülesanded Õigus on abstraktsioon, mis on inimeste poolt kasutusele võetud, et tagada kord. - Korrafunktsioon – õigus suunab inimeste käitumist, riigi tegevust ning tagab normide täitmise sunni kohaldamise võimalusega (KORD) - Rahufunktsioon – sõltub riikliku võimu ainukasutamise õiguse teostamise tõhususest ning baseerub õigusnormide ühiskondlikul aktsepteerimisel. Teame mida kellelt ja kust oodata. - Otsustamisfunktsioon – õige käitumine on kirjas õigusnormis
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE PÕHIMÕISTED 1.LOENG 6.09.2010 Majandusteooriaks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Teadus on inimetegevuse sptsiifiline valdkond, mille ülesanne ona anda tõeseid teadmisi, need ära süstematiseerida ja ära kasutada praktikas. Tõde on õige peegeldus inimteavuses, õige arusaam. See muutub pidevalt, on suhteline. Absoluutsed tõed on üldjuhul primitiivsed. Ühiskonnateaduste probleem absoluutseid tõdesi on väga vähe. Et teada saada, kas asi on õige, tuleb selgeks teha, KUS see asjaolu võib õige olla. Ühiskonnateadused teevad lihtsustatud mudeli. Panna kõige olulisem mudelisse, mitteolulisest abstraheeruda (loobuda). Kas me teame mis on kõige olulisem? Kui midagi olulist jäi mudelist välja, tekib viga. Vea tekkimine on tõenäoline, aga tuleb teha ...
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED P2PC.00.401 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE kordamine kontrolltööks 1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) M...
(püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub) • Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi • Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. 55. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. Tüüp • Oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste; • Kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel; • Teksti võime hoida alal (paindlikult muutudes) oma põhikuju; • Tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid e variandid); • Nt regilaulu tüüpe on u. 3 000, variante u. 205 000; vanasõnatüüpe on EV- s 15 140, variante 81 500; mj-tüüpe 350-400, variante 7 korda rohkem (vrd Piret Voolaiu esitatud lühivormide tüübiloendid); Variant – iga konkreetne rahvaluuleteksti esitus (laul, jutt, vanasõna, tants, tava jne) 56. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet?
See on väline faktor, tulekahjus, üleujutused, vulkaanipursked. Meritähe Pisaster eemaldamisel lahest vähenes karpide liigirikkus poole võrra. Kiskja eemaldamisel saakloomade liigirikkus langes oluliselt. Kiskja poolt põhjustatud häiring mõjub saakloomadele soodsalt. Liigifond nende taksonite hulk, kes on kohastunud eluks vaadeldavas koosluses ja võimelised sinna immigreeruma. Potentsiaalsete asukate hulk. Realistlik abstraktsioon neist liikidest, kes on suutelised vaadeldavas koosluses elama. Liigifondi hüpotees ütleb, et asjad võiksid olla proportsionaalsed mida suurem liigifond, seda rohkem liike. 40. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone species) kontseptsioon, needi hüpotees; Diversiteet koosluse omadus, aga kokku pandud üksikutest liikidest. Kõik liigid on unikaalsed, kui liik kaob, kaob ka funktsioon
valet välja, vaieldav. Eetika jaotus Teoreetiline eetika: Kuidas me teame, mis on hea võib halb? Kas hea ja halb on inimese enda välja mõeldud või on nad kaasa sündinud omadused? Praktiline eetika: Kuidas lahendada teoorias tekkinud küsimusi? Psühholoogiline egoism Psühholoogilise egoismi teooria järgi on hea see, mis aitab üksikisikul massist eristuda. See on teoreetiline abstraktsioon ehk püüe luua täiuslik olukord. Tavaolukorras ei saa ennast ühiskonnast välja tõsta, sest me peame suhtestuma ühiskonnaga. Isegi eraldi, indiviidina me suhtestume ühiskonnaga. Seega ei saa olla erak, kui pole olemas kedagi või midagi, mille või kelle suhtes erak olla. Eetika moraal Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga tegutsedes püüelda heaolu poole. See aitab kogu ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas
liigituse järgi) Regilaul Ligi 3 00 Ligi 200 000 Lüürilises, argipäeva, pulma Muinasjutt Ligi 350-400 Ligi 2 500 Vanasõnad 15140 Ligi 81 500 Tüüp (1970. aastast) · Teksti võime hoida alal oma põhikuju · Tekst kujuneb laumise ja jutustamise käigus · on Abstraktsioon ( pärimuse gravitatsioon) · folkloristikas kasutatakse mõistet Rahvaluule muutumist kirjeldavad mõisted Variant- iga konkreetne rahvaluule esitus Variatsioon- kõrvalepõige võrdluseks valitud tekst Redaktsioon - mingid regionaalsed eripärad Versioon- üks laul kujuneb välja teistest improvisatsioon -----esitusvõtted kontaminatsioon/ 21.11.2011 Rahvaluule teaduslikud mõisted
3. Haldusaktist või toimingust hoidumise nõue (NB! Selle nõude mitteesitamine ei ole aluseks hilisema kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisele) 4. Haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue Kahju, on iga kaotus, mida isik kannab vara või muu hüve (nt tervis, kehaline puutumatus, au ja väärikus) kahjustamise tõttu. Kahju hüvitamise kord. Kui avalikku ülesannet täites tekitatakse isikule kahju, ei ole kahju põhjustanud mitte avaliku võimu kandja kui abstraktsioon, vaid tema nimel tegutsev füüsiline isik. Seega võib tekkida küsimus, kes peab kahju hüvitama. Eksisteerib kolm võimalust: · vastutab füüsiline isik, ametnik või töötaja, kes on kahju põhjustanud; · vastutab avaliku võimu kandja, st üldjuhul riik või kohalik omavalitsus; · nn segavastutus. RVastS näeb kahju hüvitamise korral ette nn segavastutuse, mille kohaselt ei vastuta ametnik ega
Eksistentsialism. Camus Tekkimine - vahetult enne II maailmasõda ning sõja-aastatel - vahetuks taustaks oli sõjatragöödia, sõda: *pandi kahtlema elu mõttes *tõi eriti teravalt välja elu absurdi Iseloomulikud jooned - Eksistentsiaalsed küsimused: *miks me üldse olemas oleme *mis on elu peamine osa *kes ma olen - Lähtumine inimese täiesti konkreetsest individuaalsest eksistentsist: *heideti kõrvale inimese abstraktsioon, nö. Inimene üldse *leiti, et ükski väärtus ei saa asendada inimest *kui elatakse oma individuaalsust teadvustamata, on tegemist vegeteerimisega, allumisega massiteadvusele - Kesksed mõisted on vabadus ja vastutus: *absoluutselt vaba on see inimene, kes võtab enda kanda täieliku vastutuse (st, julgeb otsuseid teha, ise valida, ei sõltu „teiste“ arvamusest) - Kirjanduse ja filosoofia tugev põimumine (Sartre, Camus)
Akustilised omadused Pertseptiivne e. tajufoneetika.- uurib kuidas häälelainetega edastatu eristub. Uurida ja nende tulemuste põhjal selgitada kuidas taju ja liigutused omavahel on seotud. -häälik on väikeim kuuldeliselt eristatav artikultoorsete ja või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment. Häälikute hulk on lõpmatu. Kvaliteeti mõj positsioon, naaberh. kõneorganite anatoomina ja emotsionaalne seisund(toon). Häälikuklassi abstraktsioon on foneem.-fonoloogia põhiüksus. Fonoloogia uurib lõplikku hulka invariantseid üksusi mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Iga foneem realiseerub kõnes häälikuna. Allofoon e. foneemivariant. Kõnetrakti piiravad ja muutvad häälduselundid: huuled, hambad, ülalõualuu, alalõualuu jne. Häälikute jaotus: · Moodustusviis- mis toimub kopsudes ja nina kaudu tuleva õhuga, keele ja huulte asend
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2
hakanud määratlema filosoofiat. Vahetu maailmavaade 1.) Müüt - hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Müüdis ei olnud loomuliku/üleloomuliku, meelelise/ülemeelelise eristust. Müütide kaudu mõistsid inimesed endid kokkukuuluvana 2.) Religioon Teoreetiline maailmavaade 1.) Filosoofia (mõtlemine mõistetes, abstraktsioon, "kreeka ime"). 2.) Teoloogia ja 3.) teadus võtsid üle filosoofias leiduvad mõtlemise vormid. (Idamaades pole selles mõttes teoreetilist mõtlemist tekkinud.) Esimeste meile teadaolevate mõtlejate töödes on veel palju müüdilist. Ka ei saanud filosoofiast kunagi valdavat maailmamõistmise vormi -- valdas tragöödia (müsteeriumi teisenemine). Kui nüüd üritada seletada filosoofia tekkimist, siis üks põhjus võibki olla jumaliku kohalolu kadumine, müüdi kadumine
minimaalpaarid, täiendav jaotumine)? Arvo Eek lk 34-46 foneetika ja fonoloogia mõisted, ka tajutestide liigid. Foneetika ja keeleteaduse (lingvistika) oluline puutepunkt on fonoloogia keelte häälikusüsteemide tõlgendamine. Fonoloogia uurib keelte häälikusüsteeme ja seda, missugused häälikulised vastandused keeles eristavad tähendusi. Fonoloogia kõige olulisem mõiste on foneem (häälikupere), mis on keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus. Foneem on abstraktsioon. Segmentaalfoneemid (vokaalid ja konsonandid. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna (nt foneem /i/ tähistab häälikut [I]). Suprasegmentaalfoneemid (rõhk, kvantiteet (välde), kõnemeloodia e intonatsioon) Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Foneetika põhiüksus on häälik e segment. Häälikud on väikseimad kuuldeliselt eristatavad hääldusüksused. Häälikutel ei ole tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2
Feuerbach oli pärast idealistide võimutsemist esimene filosoof, kes tugevalt materdas religiooni. Feuerbachi materialism oli eriti hinnatud Karl Marxi poolt. KARL MARX (18181883) Põhiteos ,,Kapital". Kirjutas 11 teesi Ludwig Feuerbachi kohta. 11. tees: ,,Filosoofid on maailma ainult mitmeti tõlgendanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta." Ülesande püstitust võib pidada õigeks, kuid mitte Marxi pakutud lahendusteed. Marx leidis, et idealism on abstraktsioon ja ei peegelda tegelikkust õigesti, sest filosoofia peab tegelema materiaalse maailma nõuetega. Näiteks: Kuidas tunnetada maailma ja saada teada tõde? Tõe tunnetamise kriteeriumiks on Marxi järgi praktika. Marx arvas, et nii looduses kui ka inimühiskonnas võib leida seaduspärasusi, mille järgi toimuvad muutused. Väitis, et ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Ühiskondlik formatsioon tähendas Marxi jaoks tootlikke jõude ja neil baseeruvaid suhteid -- materiaalset baasi ja
ASJAÕIGUS on isiku täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ning käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimiste ja rikkumise tagajärgede hüvitamist. Liigid: omand ja piiratud asjaõigus ASJAÕIGUSE PRITSIIBID: absoluutsuse oõhimõte, kehtivad igaühe suhtes Asjaõiguse liikide fikseerituse põhimõte Avalikkuse põhimõte Määratletuse põhimõte igale asjale eraldi omand Üleantavuse põhimõte Eraldatuse põhmõte e. abstraktsioon ASI ei ole midagi muud (seaduse tähenduses) kui kehaline ese. kehalised esemed, millel on ruumilised omadused ja mis on tajutatavad meelte abil (vesi, gaas, samuti elekter, arvutiproged jne.) T Asjade liigid: 1) kinnisasjad (maaga seotud) kantakse kinnistusraamatusse), vallasasjad 2) asendatavad, asendamatud asjad 3) äratarvitatavad , -tamatud asjada 4) jagatavad, -matud asjad 5) üldised, avalikud, eraasjad.
Tekstis kvalitatiivne (tähendust kandev, mitte statistiline) korduvus. vormelid. = sõnalised korduvad elemendid regilaulus. Teaduslik termin mitteteaduslikule suhtumisele. Mr Tiiu Jaago (!). Stereotüüp võimaldab end kellegi hulka paigutada, endale identiteet saada, sellest loobumiseks saab vahetada oma stereotüüpi (nime, sugu vms). 3) tüüp teksti võime hoida alal oma põhikuju, abstraktsioon (pärimuse gravitatsioon), kujuneb pärimuse kasutusprotsessis, folkloristikas kasutatakse mõistet arhiivtekstide süstematiseerimisel Soome koolkonnas kasutati mõistet ,,laul" ja ,,jutt" + need, mida sai kirja panna e teisendid. Samamoodi oli Hurdal: küsimus algtekstist ja eeldus, et kõik 19. sajandil kogutud jutud pärinevad ühest algtekstist. Anderson uurib algteksti muutumist edasi jutustamisel. Tüpoloogiline koolklond 1940ndatel Eestis, tugines Soome
Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ning käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimiste ja rikkumise tagajärgede hüvitamist. Liigid: omand ja piiratud asjaõigus Asjaõiguse printsiibid: *absoluutsuse põhimõte - kehtivad igaühe suhtes *Asjaõiguse liikide fikseerituse põhimõte *Avalikkuse põhimõte *Määratletuse põhimõte - igale asjale eraldi omand *Üleantavuse põhimõte *Eraldatuse põhimõte e. abstraktsioon 68. Mis on kinnistusraamat, selle tähtsus? kinnistusraamat koosneb iseseisvatest raamatutest - kinnistusraamatuks on iga kinnisasja suhtes kinnistusraamatus avatud iseseisev registriosa, millele on antud eraldi number (kinnistu number). Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad (maa, hoone jms), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.. Kinnistusraamatusse kantakse kinnisasjaga seotud asjaõigused.
määrusi. Koormavaid õigusnorme tuleb tõlgendada isiku kasuks. Rahvusvahelise õiguse sõbralik tõlgendamine on nt Euroopa Inimõiguste Konventsiooni tõlgendamine. Ka PS-st ennast tuleb tõlgendada rahvusvahelise õiguse sõbralikult. EL õiguse konformne tõlgendamine: Riigikohus ütleb, et PS tuleb tõlgendada EL õigusegakonformselt, PS jääb reguleerima üksneis neid suhteid, mida EL õigus ei reguleeri. Tulebrakendada nii seadustele kui ka PS-le. Elementaarnorm on abstraktsioon, see on peandumine e mida tuleb teha. Nt. On kästudsuitset ada; mõtteväljendus on vaba. Peandumine võib avalduda kolmes põhivormis: käsk, keeld või luba. II OSA: PS ALUSPÕHIMÕTTED §5 ÜLEVAADE I MÕISTE Aluspõhimõte on riigistruktuuri printsiip, mis määrab ühe EV õiguskorra põhialustest. Aluspõhimõtte mõistet tuleb eristada riikluse üldpõhimõttest. Nt Kliimann on rääkinud siin iseseisvusest, iseseisvust on kasutanud ka nt Annus unitaarriiklus.
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 4. teema: antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme. Probleemsituatsioon. Nimetus sofistid tuleneb sõnast sophos, mis tähendab tõlkes tarka. Kuid varasemas igapäevases kõnepruugis ei märgitud selle sõnaga sugugi mitte raamatutarku, vaid iga inimest, kes oma tegevusala silmapaistvalt hästi valdas. Sofist oli aga selline omal alal väljapaistev ning sellisena kiitust äratav inimene, kes suutis oma asjatundlikkust ka teistele edasi anda, teisi õpetada. Niisiis kujutasid sofistid endast õpetajaskonda, professiooni, kellel vahetut seost filosoofiaga ei olnudki. Filosoofia ajaloos figureerib see nimetus seetõttu, et osa niisugustest õpetajatest kirjutas ka filosoofia- alaseid raamatuid. Samas oli sofistide-filosoofide puhul tegemist teoreetiliste vaadete mitmekesisusega, milles puudub täielik sisuline ühtsus. Kuid nende juures võib täheldada teatud ühist tendentsi ja n...
teise astme eesti õ. Nt usalduse kaitse printsiip: Täiendavad allikad õ doktriin, õ teadlaste arvamused ja tööd jne. Haldusorganistatsioon Av h kandjad kui h subjektid Av h kandja mõiste teatud org ja subj kogusumaa, kelle ül on av h teostamine. Pidepunktiks õigusvõime. Teatud inst antakse õ võime, kes saavad h õiguslikud õ ja kohustused. Nad muudetakse h subjektsideks: · riik av õi jur isik. E. albrecht 1837 a ,,Tänapäeva riigiõiguse printsiibid". Abstraktsioon, ei ole realiteet iseenesest, vaid on riigi õigusliku eksistentsi liik. Positiivse õiguse realiteet. Partsiaalne ehk osaline õ subj. Kompetentsi jagamise kompetents riik määrab ära oma prerogatiivid ja annab teistele jur isikutele vastavad kompetentsid ehk paneb peale õigused ja kohustused, riigi eripära seisneb ka selles, et ta kontrollib ka teisi jur isikuid detsentraliseerimine lõplik otsustus õ üleandmine iseseisvatele õ subjektidele
Diglossia: on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad. Diskursus: tekst koos kontekstiga Diskursuseanalüüs: suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh jts) uurimine Ekstensioon: sõna ektsensioon on selle sõna kõik võimalikud referendid Etümoloogia: tegeleb sõnade päritolu selgitamisega. Foneem: fonoloogia põhiüksus; häälikuklassi abstraktsioon ehk invariantne etalon. Foneetika: on keeleteaduse haru, mis uurib keele häälikulist substantsi ning selle tootmist ja vastuvõttu. Foneetiline kirjaviis: kirjaviis, milles üks märk vastab ühele foneemile (nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi) Fonoloogia: on keeleteaduse haru, mis uurib keele häälikulist struktuuri, so lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad
Traditsiooniline paralleeltöötluses ei esine vahelesegamist ühe või mitme andmevoo määramatult kestvas töötlemises. On põhimõtteliselt vabatahtlik töörezhiim, mille kasutamine sõltub projekteeria tahtest. (Sundparalleelsus on paralleelsus, mis on tarkvara insenerile peale surutud ümbritseva keskkonna poolt. Vajalik reaalajasüsteemide nõuete täitmiseks.) 3.Tegum (protsess) ja seda iseloomustavad parameetrid. Protsess ehk tegum (Task) töötava/täidetava programmi abstraktsioon, op-süsteemi plaanuri (Scheduler) poolt juhitav loogiline ühik. Tüüpiliselt kujutatakse andmestruktuuriga, mis sisaldab: 1. täitmise seisundit (state of execution) 2. identiteedi-infot (identity) näiteks registrite sisu, aadressiruum jne. 3. atribuute (attributes) näiteks täitmise aeg 4. ressursside nimekirja (resources) avatud failid, sisend-väljundseadmed jne 4.Nimetada tegumit puudutavad RAS operatsioonisüsteemi parameetrid.
INFORMANT teadlane kõneleja KUJU kiri kõne LÄHTEPUNKT teooria empiirika HARUD süntaks, morfoloogia, fonoloogia, psühholingvistika, eksperimentaalne foneetika foneetika, ortograafia, leksikoloogia jne jne KEEL keel = abstraktsioon keel = suhtlusvahend kasutus = teisene keel = kasutus keele omandamine keelekontaktid keeleuniversaalid keele muutumine ESINDAJAD Saussure, Chomsky Labov 6. SOTSIOLINGVISTIKA TEOREETIKUD Labov
2) piiratud - alla 18.a. või kestvalt vaimuhaiged, nõrgamõistuslikud või psüühikahäire all kannatavad. Juriidilise isiku koht isikute süsteemis Teovõime piiramise eesmärk - isiku enda kaitse, kuna ta ei mõista adekvaatselt oma tegusid. Piiratud teovõimega isiku huve eelistatakse Juriidiline isik kui õiguse instituut on õiguse poolt loodud abstraktsioon, milles peegeldub konkreetsele kooslusele omistatud õiguslik heauskse isiku huvidele. Piiratud teovõime omab erinevalt otsusevõimetusest kestvat iseloomu. Oluline on faktiline seisund (tõendamise seisund. Juriidiline isik on isiku alaliik. Juriidiline isik omab sarnaselt füüsilisele isikule täielikku õigusvõimet, kuid erineb viimasest oma küsimus). Kohtunik määrab isiku, kes seisab piiratud teovõimega isiku heaolu eest hooldaja
praktiline tegeleb sellega, kuidas ühte või teist küsimust elus lahendada. Tegeleb moraaliküsimustega. utilitarism Jeremy Bentam tuli välja teooriaga, et inimesed toimivad võimalikult suure naudingu printsiibil. Inimene kalkuleerib oma tegudes kas toob naudingut või kahju. Arendati edasi. Tänapäeval: hea on see, mis on maksimaalselt suurele hulgale inimestele positiivne. psühholoogiline egoism hea on see, mis aitab üksikisikul karjast eristuda. Teoreetiline abstraktsioon. Püüe luua täiuslik olukord. topeltstandard ütlen üht, käitun teistmoodi Tavaolukorras ei saa end ühiskonnast välja tõsta. Peame suhtestuma ühiskonnaga. Ka eraldi, üksikuna olles suhtestume ühiskonnaga. Ei saa olla erak, kui pole kedagi, kelle suhtes erak olla. Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga koos tegutsedes püüelda heaolu poole. Aitab ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Ühiskonnad erimeelel selles küsimuses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
