masspunkti mehaanikat, masspunktide diskreetse süsteemi mehaanikat ja jäiga keha mehaanikat. Kehadest uuritakse teoreetilises mehaanikas niisiis ainult absoluutselt jäikasid kehi. Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv suurus ja see ei sõltu kehale toimivatest jõududest. Seega: absoluutselt jäigas kehas ei toimu iialgi mitte mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on abstraktsioon, sest kõik reaalsed kehad tegelikult ikkagi deformeeruvad välisjõudude mõjul. Igapäevases praktikas me aga näeme, et rakendatud jõudude toimel on need deformatsioonid üldiselt väga väikesed ja paljudes ülesannetes võib nad esimeses lähenduses jätta arvestamata. See asjaolu õigustabki jäiga keha konseptsiooni kasutamist teoreetilises mehaanikas. Teoreetiliseks mehaanikaks nimetatakse teadust, mis uurib materiaalsete kehade
Sellega liigub otsuse tegemine lähemale huvitatud isikutele ning see tagab otsuste parema kvaliteedi. Iseseisvateks avalik- õiguslikeks juriidilisteks isikuteks on a) a.-õ. sihtasutused e fondid b) a.-õ. asutused c) a.-õ. korporatsioonid. Need luuakse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud peavad olema loodud avalikes huvides. E. albrecht 1837 a ,,Tänapäeva riigiõiguse printsiibid". Abstraktsioon, ei ole realiteet iseenesest, vaid on riigi õigusliku eksistentsi liik. Positiivse õiguse realiteet. Partsiaalne ehk osaline õigussubjekt. Kompetentsi jagamise kompetents riik määrab ära oma prerogatiivid ja annab teistele juriidilistele isikutele vastavad kompetentsid ehk paneb peale õigused ja kohustused, riigi eripära seisneb ka selles, et ta kontrollib ka teisi jur isikuid detsentraliseerimine lõplik
Õigus. Kirjandus: Aarnio, 1; Narits, 54 2 v.t loengumapi II osa.Õigus. Kirjandus: Makkonen, 122 3 v.t loengumapi II osa.Õigus. Kirjandus: Aarnio, 1, lk 58 4 op. cit. 5 v.t deskriptiivne keel ning preskriptiivne keel: loengumapi II osa, Õigus, lk 18 6 Peame selgitama: riik käsuandjana sellises tähenduses on käsitatav n.ö materialiseerunud subjektina. Juhime tähelepanu: riik ei saa olla materialiseerunud käsuandja - nähtusena on ta abstraktsioon, avaldudes materiaalsete üksiktunnuste kaudu, n.t rahvas, territoorium (v.t riigi osa: mõiste; põhitunnused). Ka seaduseandja (parlament) on institutsioonina abstraktsioon, koosnedes samas reaalsetest füüsilistest isikutest ning teostades reaalseid toiminguid seaduste vastuvõtmisel. 124
peaks ajalugu rohkem tegelema struktuuride analüüsiga. Simiand: sotsiaalsed faktid on olemuselt psühholoogilised ja järelikult subjektiivsed. Objektiivne on miski, mis on sõltumatu inimese spontaansusest, näiteks seadusesäte, usudogma, ebausk, tava, omandivorm, sotsiaalne organisatsioon, mingi tööjaotus, teatud vahetusvorm, teatud elamis või riietumisviis või moraalne käsitus. Objektiivset reaalsust võib tunnetada ja analüüsida ainult abstraktsiooni kaudu. Abstraktsioon üheaegselt isoleerib ja paigaldab objektiivsuse. 26 Et mõista sotsiaalseid fakte ajas ja ruumis, peab neid uurima ajaloo ja geograafia meetoditega. Ajalugu on siiani olnud vaid kronoloogiline, baseeruv poliitilisele ajaloole. See raamistik sobib halvasti sotsiaalsetele nähtustele, mille muutumine ei sõltu kuigi palju muutustest poliitilises valdkonnas
2) Käsutustehing (nö täitmistehing) tegelik üleandmine, e täitmistehting on käsutustehing. Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks on sooritud, kätumine, kust nt antakse valdus üle või kantakse kanne kinnsitusraamatusse. Selline vahetegu tuleneb lahutuspõhimõttest, mis on sätestatud pg 6 lg 3. Abstraktsioon iprintiib tuleneb sellest lahutusprintsiibist. Tsüs pg 6 lg 4, mille mõte on selles, et kohustustehingu kehtetus ei garanteeri kohe käsutustehingu kehtestust. Üldreegel on see, et ... WWWWWTTTTFFFFFF! o ERAND võib olla tegemist vigade identsusega. See asjaolu, mis põhjustab kohustustehingu tühisuse, põhjustab ka käsutustehingu tühisuse. 6.2 Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid 6.2.1 Tahe ja tahteavaldus
2) Käsutustehing (nö täitmistehing) – tegelik üleandmine, e täitmistehting on käsutustehing. Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing – reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing – millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks on sooritud, kätumine, kust nt antakse valdus üle või kantakse kanne kinnsitusraamatusse. Selline vahetegu tuleneb lahutuspõhimõttest, mis on sätestatud pg 6 lg 3. Abstraktsioon iprintiib tuleneb sellest lahutusprintsiibist. Tsüs pg 6 lg 4, mille mõte on selles, et kohustustehingu kehtetus ei garanteeri kohe käsutustehingu kehtestust. Üldreegel on see, et ... WWWWWTTTTFFFFFF! o ERAND – võib olla tegemist vigade identsusega. See asjaolu, mis põhjustab kohustustehingu tühisuse, põhjustab ka käsutustehingu tühisuse. 6.2 Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid 6.2.1 Tahe ja tahteavaldus
Analüüsida erineva arvu faktoritega leidmaks tähendusrikkad gruppe (Pallant, 2001) aritmeetilist keskmist väiksemaks või suuremaks · Testid gruppide vaheliste erinevuste leidmiseks o T-test · Arit. keskmine on abstraktsioon sellist väärtust ei o ANOVA kahe või enama grupi omavaheline võrdlus. Väike, keskmine ja suur. Maade vahelised erinevused jne. pruugi tegelikult üldse olla (Pallant, 2001) Mitteparameetrilised testid
Keelt võib selles mõttes võrrelda empiiriliste teadustega, näiteks 32 Eeldused füüsikaga. Nagu füüsika kirjeldab osakeste liikumist, kirjeldab keel suhtluse toimimist. Traditsiooniliselt on keelt peetud keeleteaduse uurimisobjektiks. See tekitab raskestivastatavaid küsimusi andmekogumismeetodite teemal – kuidas hankida empiirilisi andmeid nähtuse kohta, mis ise on uurija valikutest sõltuv abstraktsioon – ja näitab nii keele- teadust füüsikaga võrreldes ebasoodsas valguses. Kui aga minna ühe abstraktsioonitaseme võrra allapoole, pidada suhtlust uurimisobjektiks ja keelt teooriaks, siis asetub kõik ilusti oma kohale. Keeleteadus on siis umbes samasugune metadistsipliin nagu füüsika ajalugu või füüsika didaktika, mida ei peagi saama füüsika endaga empiirilisuse poolest võrrelda. 6.3 Keele ja kõne seos Niimoodi määratletud keele saamisviis peaks olema ilmne: keel on
lõhna ja maitsebuketi järgi on vaja tuletada veini mark ning aastakäik. Leian, et taoline täpsustus on hädavajalik, sest psühhoanalüütilises mõistesüsteemis sõnasõnalise tõlgenduse juurde jäämine ning definitsioonidesse takerdumine võib oluliselt kammitseda mõtlemist ning viia veidrate ning ekslike järeldusteni. 3.2.6. Arhetüübid Arhetüüpide kontseptsioon kuulub muidugi Jungi tähtsama panuse hulka. Tegemist on platonistliku ideega, kus ,,ideedemaailmas" asuv ideaal ehk abstraktsioon ,,loob" reaalmaailmas 31 asju ning tõlgendusi vastavalt sellele ideaalile. Kontseptsioon ,,asi iseeneses" on muidugi hästi tuttav ka Kanti kaudu ning samalaadseid mõtteid võib leida Rudolf Ottolt. Sõna ,,arhetüüp" ise on Jungi sõnul pärit Augustinuselt. Jung kinnitab, et idee ise ei ole temapoolne originaallooming. ,,Ma andsin vaid empiirilise aluspõhja teooriale, mida varem nimetati ürgseteks või
Sellega liigub otsuse tegemine lähemale huvitatud isikutele ning see tagab otsuste parema kvaliteedi. Iseseisvateks avalik- õiguslikeks juriidilisteks isikuteks on a) a.-õ. sihtasutused e fondid b) a.-õ. asutused c) a.-õ. korporatsioonid. Need luuakse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud peavad olema loodud avalikes huvides. E. albrecht 1837 a ,,Tänapäeva riigiõiguse printsiibid". Abstraktsioon, ei ole realiteet iseenesest, vaid on riigi õigusliku eksistentsi liik. Positiivse õiguse realiteet. Partsiaalne ehk osaline õigussubjekt. Kompetentsi jagamise kompetents riik määrab ära oma prerogatiivid ja annab teistele juriidilistele isikutele vastavad kompetentsid ehk paneb peale õigused ja kohustused, riigi eripära seisneb ka selles, et ta kontrollib ka teisi jur isikuid detsentraliseerimine lõplik
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
Uute erialamõistete tähistamiseks terminitega kasutab oskuskeel mõnikord üldkeele sõnavara. Oskuskeelest kandub omakorda osa uusi termineid üldkeelde. Õiguskeelele laienevad loomulikult kõik üldkeele nõuded. Kuid õiguskeel erialakeelena erinevalt teistest erialakeeltest ei ole enamikul juhtudel suunatud pelgalt erialainimestele. See tähendab seda, et õiguskeelelt nõutakse ühel ajal nii täpsust kui ka üldarusaadavust. Õiguskeele peamine tunnus on abstraktsioon, mis avaldub nominaalstiili eelistamises. Nominaalstiilis lausetes kasutatakse verbi asemel üldjuhul sellest tuletatud teonime. Nominaalstiili kasuks räägib ka asjaolu, et mõisted kui sellised esinevad nimisõnadena. Kuid nimisõnade ohtra kasutamise tagajärg on suhteliselt ilmetud tekstid. Siiski toob nominaalstiili õigustamatu kasutamine kaasa pelgalt sõnastusvead (“nimisõnatõbi”). Siiski tundub, et õiguskeele stiiliküsimused pole tänapäeva Eestis põhilised mureküsimused.
teostatava võimu iseloomu ja mahtu. Pädevus sisaldab: 1) ülesanded (funktsiooni), 2) õigused, 3) kohustused, 4) vastutuse. Funktsioon näitab riigi süsteemi elemendi (institutsiooni) põhiülesannet, milleks teda on vaja, mis eesmärgil ta tegutseb. Struktuur näitab, kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud vastava institutsiooni siseorganisatsioon. Institutsioonid on abstraktsioon, iseenesest ilma inimeste tegevuseta nad toimima ei hakka. Üldistusena ütleme, et riigi süsteemi tervikuna, aga samuti iga institutsiooni eraldi teenindab või töötab tema koosseisus nn avaliku teenistuse korpus ehk avalikud teenistujad (eraorganisatsioonide teenistuses olevad isikud liigitatakse vastavalt nn erateenistujate korpuseks ehk erateenistujateks). Sarnaselt institutsiooniga on ka igal avalikul teenistujal oma spetsiifiline juriidiline laad ning pädevus.
Nagu öeldud, ei pruugi kujundid tingimata pärineda visuaalsest kogemusest (ka pimedail on kujundeid; kujundeid võime luua nähtustest, mida me pole ise kunagi näinud). Visuaalsed kujundid on ruumiliste suhete esindused, mitte reproduktsioonid. Kujundite osatähtsus mõtlemises on oluline, kuid võib- olla väiksem kui mõistetel. Inimmõtlemise puhul on muidugi kujundilise ja abstraktse ehk sõnalise mõtlemise eraldi käsitlemine ise üks abstraktsioon. Tegelikkuses kasutab iga inimene kujundilist ja sõnalist mõtlemist koos ja samaaegselt. Sõna võib aktiveerida ("produtseerida") temale vastava kujundi, kujundiline mõtlemine võib selle ümber organiseerida, luua alternatiivse mudeli ning selle asjakohasust testida. Lõpuks läheb ülesande tegelikuks lahendamiseks tõenäoliselt vaja ka kujundilise mõtlemise tulemuse sõnastamist. Samas näiteks Köhleri ahvidel polnud insaiti avastamise katses banaanikimbu kättesaamiseks vaja
Sellest sõltub näiteks, milline kohus lahendab nende tegevusest tekkinud vaidlusi, milline on ühe või teise juriidilise isiku õigusvõime jne. Üksnes tegevusvaldkond kui kriteerium ei võimalda eristada avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid, sest näiteks hariduse andmisega, meditsiinilise teenindamisega 46 tegelevad ka eraõiguslikud õppeasutused, eraõiguslikud haiglad jne. Eristamiseks on vajalikud juriidilised kriteeriumid. Juriidiline isik on teatud mõttes abstraktsioon, puhtalt juriidiline, mitte füüsiline nähtus, kuid tal on väga oluline praktiline tähtsus. Ta pakub vormi isikute või vahendite ühendamiseks, et saavutada teatud eesmärk, mis ei ole sageli üksikisikule jõukohane. Juriidiline isik on seega üldjuhul isikute (nii füüsiliste kui ka juriidiliste) organiseeritud ühendus teatud kindla eesmärgi saavutamiseks. Sellised eesmärgid võivad olla kas tulunduslikud või mittetulunduslikud. Õiguslikust aspektist väljendub see
Sellest sõltub näiteks, milline kohus lahendab nende tegevusest tekkinud vaidlusi, milline on ühe või teise juriidilise isiku õigusvõime jne. Üksnes tegevusvaldkond kui kriteerium ei võimalda eristada avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid, sest näiteks hariduse andmisega, meditsiinilise teenindamisega 46 tegelevad ka eraõiguslikud õppeasutused, eraõiguslikud haiglad jne. Eristamiseks on vajalikud juriidilised kriteeriumid. Juriidiline isik on teatud mõttes abstraktsioon, puhtalt juriidiline, mitte füüsiline nähtus, kuid tal on väga oluline praktiline tähtsus. Ta pakub vormi isikute või vahendite ühendamiseks, et saavutada teatud eesmärk, mis ei ole sageli üksikisikule jõukohane. Juriidiline isik on seega üldjuhul isikute (nii füüsiliste kui ka juriidiliste) organiseeritud ühendus teatud kindla eesmärgi saavutamiseks. Sellised eesmärgid võivad olla kas tulunduslikud või mittetulunduslikud. Õiguslikust aspektist väljendub see
Liberaalse demokraatia poliitika". Selles teoses esitatud ülevaadet peetakse oluliseks, sest vaja on mõista kuidas meie poliitiline süsteem toimib. Selle mõistmiseks on omakorda oluline mõista, kuidas toimib riik. Teoses esitatud seisukohad saab kokku võtta alljärgmiselt. Paljudel hinnangutel on riik nüüdisaegsetes keerulistes ühiskondades vältimatu ja hädavajalik nähtus. Riigi mõiste ise on kindlasti teatud abstraktsioon. Määratledes riiki organisatsioonilisest ja funktsionaalsest aspektist lähtudes, saab välja tuua alljärgmise. Organisatsioonilises määratluses esitatakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit, millest olulisemad on riigi suunamise ja reguleerimise, seadusandluse ja kontrollimise protsess. Üldine arvamus on, et mõned valitsemisvormid on iseloomulikud enamikule inimühiskondadele, sest mõeldamatuks peetakse inimühiskonda, mida üldse ei kontrollita, suunata ega reguleerita
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
